18. Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses (0)

TARTU ÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Ettevõttemajanduse instituut
Mihkel Pari
18. Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses
Uurimistöö
Juhendaja : professor Janno Reiljan
Tartu 2014
Sisukord

Sissejuhatus 3
Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses 4
Kokkuvõte 9
Viidatud allikad 10
Lisad 11
Lisa 1. Valitsussektori hariduskulutused protsendina SKP-st aastatel 2002–2012 11
Lisa 2. Valitsussektori hariduskulutuste baaskasvutempod 2002–2012 ( baasaasta on 2003, Šveitsi puhul 2005) 13
Lisa 3.SKP baaskasvu väärtus (baasaasta on 2005) 14

Sissejuhatus

Uurimistöö eesmärk on analüüsida Eesti valitsussektori hariduskulude taset SKP suhtes ja selle taseme dünaamikat rahvusvahelises võrdluses. Selleks on võetud Eurostati andmebaasist vajalikud andmed ning neid analüüsitud.
Selles uurimistöös on seatud järgmised uurimisküsimused, millele loodetakse töö käigus vastused leida:

• milline on Eesti valitsussektori hariduskulude tase rahvusvahelises võrdluses;
  
• milline on hariduskulude taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses;
  
• mis mõjutab hariduskulude taseme dünaamikat?
  

Kuna töö eesmärk on analüüsida hariduskulude taset ja selle dünaamikat rahvusvahelises võrdluses, siis on autor püstitanud kaks hüpoteesi:

• Eestis on hariduskulude tase SKP-st kõrgem võrreldes Euroopa Liidu keskmisega
  
• kui riigi majanduslik seis on hea, siis protsent SKP-st, mida hariduskuludeks kasutatakse, on madalam, st nii majanduslanguse kui –tõusu ajal suunatakse haridusse sama summa, kuid muudele eluvaldkondadele eraldatakse vähem või rohkem raha.
  

Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses

C. B. Blankart tõi ajaloolise asjaoluna välja, et avaliku sektori teoreetilist osa käsitleti algselt puhtakujulise õpetusena valitsussektori rahandusest. Klassikute meelest peaks avaliku sektori kõik tegevused olema suunatud turumajanduse toimimise ja majanduse arengu toetamisele. Klassikute arvates peaks avaliku sektori väljaminekute poolel olema põhilised riigivõimu ülesanded: riigikaitse , õiguskorra ja avaliku korra tagamine, haridusasutuste loomine ja käigushoidmine jmt. (Reiljan 2013: 53–55) Nii Eestis kui ka mujal maailmas saavad need valdkonnad valitsussektorilt toetusi. Selles töös uuritakse valitsussektori hariduskulude taset protsendina SKP-st ja baaskasvutemposid nii Eestis kui ka kogu Euroopa Liidus.
Valitsussektor koosneb erinevatest institutsioonidest: keskvalitsus , kohalikud omavalitsused ning mitmesugused avalik-õiguslikud institutsioonid ja asutused – neid kõiki on ühiskonna toimimiseks vaja. Avaliku sektori kulud võib jagada nelja suurde rühma:

• avaliku sektori tarbimiskulud,
  
• riiklikud investeeringud ,
  
• valitsuse tulusiirded erasektorile,
  
• riigivõla intressid . (Ruuspõld)
  

Hariduskulutuste all mõistetakse kõiki kulutusi, mis on tehtud regulaarharidusele, huviharidusele ning täiendkoolitustele. Hariduskulutuste määratlemisel kasutatakse rahvusvahelist klassifikaatorit COFOG ( Classification of the Functions of Government) ning hariduse liigitust ISCED (International Standard Classification of Education). Hariduskulu ei ole aga alati lihtne eraldada teistest kululiikidest. Sellest tulenevalt on EUROSTATi põhimõte olnud, et kindlalt hariduskulu ning ka muid kulusid sisaldavad kululiigid lisataks tervikuna hariduskuludesse. Nii Eestis kui ka Lätis loetakse näiteks haridusministeeriumi kulu hariduskuluks, kuigi loogiliselt on tegu administratiivkuluga. ( Kimmel S. et al. 2002: 7–8)
Hariduskulude osakaalu SKP-st leitakse nii, et võetakse kõik hariduskulutused kokku ja leitakse kui suure osa see kogu SKP-st moodustab. See tähendab, et hariduskulutused jagatakse SKP-ga ja korrutatakse 100%-ga.
Hariduskulutused moodustasid 2002. aastal 6,8% ja 2012. aastal 6,4% kogu valitsussektori kulutustest. Sellest kahe aasta võrdlusest eeldaks aeglast hariduskulutuste taseme langust, kuid kui vaadata ka vahepealseid andmeid, siis on näha, et see pole täiesti tõsi. Järgneval joonisel on välja toodud Eesti hariduskulutuste tase protsendina SKP-st aastatel 2002–2012. Sellele järgneb tabel, mis illustreerib autori mõtet hariduskulutuste taseme kohta SKP-st.
Joonis 1. Eesti valitsussektori hariduskulude tase (%) SKP suhtes 2002–2012
Tabel 1. Eesti SKP jooksevhindades ja SKP aheldatud väärtus (referentsaasta 2005) aastatel 2003-2012
SKP jooksevhindades, miljonit eurot
SKP aheldatud väärtus (referentsaasta 2005), miljonit eurot
2003
8 718,90
9 659,59
2004
9 685,27
10 272,28
2005
11 181,74
11 181,74
2006
13 390,77
12 310,80
2007
16 069,40
13 233,15
2008
16 235,06
12 683,79
2009
13 969,72
10 895,59
2010
14 371,13
11 175,06
2011
16 216,40
12 243,16
2012
17 415,13
12 725,41
Allikas: Statistikaamet
Jooniselt on näha, et hariduskulutuste tase SKP-s langes sujuvalt 2002–2007, mille järel tegi kahe aasta jooksul hüppe ning seejärel langes uuesti kuni 2011. aastani, pärast mida hakkas jälle tõusma. Kuna näitaja on toodud protsendina SKP-st, siis on see tihedalt seotud SKP suurusega. SKP suurenes stabiilselt alates 2002. aastast 2007. aastani, pärast mida jõudis Eestisse majanduskriis , mistõttu SKP langes. Võib eeldada, et hariduskulud on kogu aeg enam-vähem sama suured, kuid protsendina SKP-st muutub see just SKP tõusude ja languste tõttu. Sellest saabki järeldada, et kuna SKP suurenes 2002–2007, siis hariduskulude protsent SKP-st langes, ning kuna SKP vähenes 2008. aastal, siis see protsent sai tõusta . 2010. aastal langes hariduskulude tase jällegi, kuna SKP suurenes.
Järgmiselt jooniselt saab välja lugeda, kui suure osa SKP-st kulutavad erinevad Euroopa riigid haridusele. Riigid on järjestatud kasvavalt hariduskulutuse taseme järgi. Joonis on tehtud 2011. aasta kohta, sest see oli viimane aasta, kus olid kõigi riikide andmed kättesaadavad.
Joonis 2. Valitsussektori hariduskulude tase (%) SKP suhtes erinevates Euroopa liidu riikides aastal 2011
Euroopa Liidu keskmine hariduskulude tase SKP-st on 5,3%. Eesti hariduskulude tase on sellest lausa protsendi võrra kõrgemal – 6,3%. Eurostati andmetes toodud riikidest on Eesti 8. kohal, jäädes alla Islandile , Taanile, Küprosele, Rootsile, Sloveeniale, Portugalile ja Soomele. Kõige väiksem hariduskulude protsent SKP-st on Bulgaarial (3,6%) ning sellele järgnevad Kreeka (4,1%) ja Rumeenia (4,1%). Austria ja Norra on mõlemad 5,6%-ga keskmiste seas.
Viimase joonise peal on välja toodud haridustaseme baaskasvutempode võrdlus Eesti, Euroopa Liidu ning Eesti lähinaabrite vahel.
Joonis 3. Eesti valitsussektori hariduskulude taseme baaskasvutempode võrdlus Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Euroopa keskmisega aastatel 2002–2012 (autori koostatud)
Jooniselt on näha, et 2008. aastal oli üldine tendents baaskasvutempol tõusta – see on seotud otseselt SKP langemisega kriisiaastatel. Kõige teravam kõikumine oli Leedul , kus see oli 2007. aastal 0,87 ja juba 2009. aastal 1,13. Suuruselt teise kõikumisega oli Läti, mille baaskasvutempo oli 2003. aastal 0,95 ja 2009. aastal lausa 1,17. Neile järgnes Eesti, kus liikumine toimus sarnaselt Leeduga, kuid väiksema varieeruvusega. 2007. aastal oli baaskasvutempo Eestis 0,87 ning 2009. aastaks oli see 1,04. Ka Rootsil ja Soomel esines kõikumisi, kuid juba palju väiksemaid kui Balti riikidel.

Kokkuvõte

Eesti hariduskulutuste tase SKP suhtes on vaadeldavas aegreas omajagu kõikunud. Hariduskulutuste taseme kõikumist on põhjustatud enamasti SKP kõikune. Autor tõi välja ka tabeli, kus on kirjas Eesti SKP aheldatud väärtus, mis näitab väga hästi seost SKP suuruse ja hariduskulutuste taseme vahel SKP suhtes. Kui vaadata aastaid 2007 ja 2008, siis on näha, et suurem osa riike, kaasaarvatud Eesti, tõstab hariduskulutuste osakaalu SKP-st, kuid Itaalia, Ungari, Malta ja Norra hoopis langetavad seda. See tähendab, et nendes riikides jäi SKP väiksemaks hiljem või siis tõesti vähendati hariduskulutusi. 2008–2009 on aga näha, et seis normaliseerub ja liikumine on nendel riikidel teistega samas suunas.
Lisas 3 on tabel, kus on välja toodud SKP baaskasvutempod, kus baasaastaks on 2005. Sellest tabelist on näha veel paremat korrelatiivsust SKP suuruse ja hariduskulutuste osakaalu vahel. Kuigi muutused on mõnel aastal veidi nihkes, siis need tulenevad sellest, et hariduskulutusi on konkreetselt kas suurendatud või vähendatud. Sellest võibki järeldada, et kui uurida mingite kulutuste või tulude osakaalu SKP-st, siis tuleks seda vaadelda konkreetsete arvude näol, mitte osakaaluna, sest muidu on väga raske aru saada, mis seda kõikumist konkreetselt põhjustas.

Viidatud allikad

GDP per capita –annual Data. Eurostat . [ http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=nama_aux_gph&lang=en ] 03.03.2014

General government expenditure by function. Eurostat. [ http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=gov_a_exp&lang=en ] 03.03.2014

Kimmel, S, et al. Eestis haridusse tehtavad kulutused – hariduskulu mõiste ning rahvusvaheline võrreldavus. 2002. 63 lk. [www.hm.ee/index.php?popup=download&id=6772‎] 04.03.2014

Reiljan, J. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse alused. Tartu 2013. 180 lk.

Ruuspõld, T. Valitsuse roll majanduses. [ http://ak.rapina.ee/tiiur/valitsus/index.html ] 02.03.2014

SKP jooksevhindades ja SKP aheldatud väärtus (sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud), aasta. Statistikaamet. [ http://www.stat.ee/68588 ] 04.03.2014

Lisad

Lisa 1. Valitsussektori hariduskulutused protsendina SKP-st aastatel 2002–2012

Riik/Aasta
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
Euroopa Liit (27 riiki)
5,2
5,3
5,2
5,2
5,2
5,1
5,2
5,5
5,5
5,3
5,3
Euroala (18 riiki)
4,9
5,0
4,9
4,9
4,8
4,7
4,8
5,2
5,2
5,1
5,0
Belgia
5,9
6,0
5,8
5,9
5,8
5,7
5,9
6,2
6,1
6,3
6,3
Bulgaaria
3,8
4,2
4,1
4,3
3,7
3,8
4,1
4,3
3,8
3,6
3,5
Tšehhi
5,1
5,0
4,6
4,6
4,7
4,5
4,5
4,8
4,8
4,9
4,8
Taani
7,7
7,7
7,6
7,3
7,0
6,7
6,9
8,0
8,1
7,8
7,9
Saksamaa
4,2
4,2
4,1
4,1
4,0
3,9
4,0
4,4
4,4
4,4
4,3
Eesti
6,8
6,5
6,3
6,0
6,0
5,9
6,7
7,1
6,7
6,3
6,4
Iirimaa
4,5
4,6
4,6
4,7
4,6
4,8
5,3
5,4
5,4
5,2
5,2
Kreeka
2,9
4,0
3,9
3,9
3,9
3,9
4,1
4,3
4,0
4,1
4,1
Hispaania
4,4
4,3
4,4
4,3
4,3
4,4
4,6
5,1
4,9
4,8
4,5
Prantsusmaa
6,1
6,1
5,9
5,8
5,8
5,6
5,7
6,2
6,2
6,1
6,1
Itaalia
4,7
4,8
4,6
4,7
4,6
4,6
4,4
4,6
4,5
4,2
4,2
Küpros
6,0
6,8
6,5
6,4
6,4
6,3
6,8
7,2
7,5
7,1
6,6
Läti
5,8
5,5
6,1
5,6
6,0
5,9
6,6
6,8
6,1
5,7
5,5
Leedu
6,0
5,7
5,8
5,4
5,3
5,2
5,8
6,8
6,1
5,8
5,6
Luksemburg
4,8
4,9
4,9
4,7
4,4
4,2
4,6
5,3
5,2
5,1
5,4
Ungari
5,7
6,2
5,8
5,8
5,8
5,5
5,2
5,3
5,7
5,2
4,8
Malta
5,8
5,9
5,6
5,5
5,5
5,3
5,2
5,4
5,7
5,7
5,9
Holland
5,4
5,6
5,6
5,5
5,3
5,3
5,5
5,9
5,8
5,8
5,8
Austria
5,5
5,6
5,3
5,2
5,2
5,2
5,4
5,7
5,7
5,6
5,6
Poola
6,1
6,1
5,7
6,1
6,0
5,7
5,7
5,6
5,6
5,5
5,5
Portugal
6,7
6,6
6,7
6,8
6,6
6,1
6,2
6,8
7,1
6,6
5,7
Rumeenia
4,0
3,5
3,6
3,6
4,1
3,9
4,5
4,1
3,3
4,1
3,0
Sloveenia
6,5
6,4
6,5
6,7
6,4
5,9
6,1
6,5
6,6
6,6
6,4
Slovakkia
3,6
4,3
3,9
4,0
3,7
3,9
3,5
4,3
4,5
4,1
3,8
Soome
6,1
6,4
6,3
6,2
6,0
5,7
5,9
6,6
6,6
6,4
6,3
Rootsi
7,3
7,2
7,1
7,0
6,9
6,7
6,8
7,2
6,9
6,8
6,8
Suurbritannia
5,6
5,8
5,7
5,9
6,1
6,0
6,3
6,9
6,8
6,2
6,0
Island
8,3
8,3
8,2
8,3
8,3
8,1
8,4
8,6
8,3
8,1
Norra
6,3
6,7
6,2
5,7
5,4
5,4
5,2
6,0
5,9
5,6
5,5
Šveits
6,0
5,7
5,6
5,7
6,1
6,1
6,1
6,1
Allikas: Eurostat

Lisa 2. Valitsussektori hariduskulutuste baaskasvutempod 2002–2012 (baasaasta on 2003, Šveitsi puhul 2005)

Riik/Aasta
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
Euroopa Liit (27 riiki)
1,0
1,02
1,00
1,00
1,00
0,98
1,00
1,06
1,06
1,02
1,02
Euroala (18 riiki)
1,0
1,02
1,00
1,00
0,98
0,96
0,98
1,06
1,06
1,04
1,02
Belgia
1,0
1,02
0,98
1,00
0,98
0,97
1,00
1,05
1,03
1,07
1,07
Bulgaaria
1,0
1,11
1,08
1,13
0,97
1,00
1,08
1,13
1,00
0,95
0,92
Tšehhi
1,0
0,98
0,90
0,90
0,92
0,88
0,88
0,94
0,94
0,96
0,94
Taani
1,0
1,00
0,99
0,95
0,91
0,87
0,90
1,04
1,05
1,01
1,03
Saksamaa
1,0
1,00
0,98
0,98
0,95
0,93
0,95
1,05
1,05
1,05
1,02
Eesti
1,0
0,96
0,93
0,88
0,88
0,87
0,99
1,04
0,99
0,93
0,94
Iirimaa
1,0
1,02
1,02
1,04
1,02
1,07
1,18
1,20
1,20
1,16
1,16
Kreeka
1,0
1,38
1,34
1,34
1,34
1,34
1,41
1,48
1,38
1,41
1,41
Hispaania
1,0
0,98
1,00
0,98
0,98
1,00
1,05
1,16
1,11
1,09
1,02
Prantsusmaa
1,0
1,00
0,97
0,95
0,95
0,92
0,93
1,02
1,02
1,00
1,00
Itaalia
1,0
1,02
0,98
1,00
0,98
0,98
0,94
0,98
0,96
0,89
0,89
Küpros
1,0
1,13
1,08
1,07
1,07
1,05
1,13
1,20
1,25
1,18
1,10
Läti
1,0
0,95
1,05
0,97
1,03
1,02
1,14
1,17
1,05
0,98
0,95
Leedu
1,0
0,95
0,97
0,90
0,88
0,87
0,97
1,13
1,02
0,97
0,93
Luksemburg
1,0
1,02
1,02
0,98
0,92
0,88
0,96
1,10
1,08
1,06
1,13
Ungari
1,0
1,09
1,02
1,02
1,02
0,96
0,91
0,93
1,00
0,91
0,84
Malta
1,0
1,02
0,97
0,95
0,95
0,91
0,90
0,93
0,98
0,98
1,02
Holland
1,0
1,04
1,04
1,02
0,98
0,98
1,02
1,09
1,07
1,07
1,07
Austria
1,0
1,02
0,96
0,95
0,95
0,95
0,98
1,04
1,04
1,02
1,02
Poola
1,0
1,00
0,93
1,00
0,98
0,93
0,93
0,92
0,92
0,90
0,90
Portugal
1,0
0,99
1,00
1,01
0,99
0,91
0,93
1,01
1,06
0,99
0,85
Rumeenia
1,0
0,88
0,90
0,90
1,03
0,98
1,13
1,03
0,83
1,03
0,75
Sloveenia
1,0
0,98
1,00
1,03
0,98
0,91
0,94
1,00
1,02
1,02
0,98
Slovakkia
1,0
1,19
1,08
1,11
1,03
1,08
0,97
1,19
1,25
1,14
1,06
Soome
1,0
1,05
1,03
1,02
0,98
0,93
0,97
1,08
1,08
1,05
1,03
Rootsi
1,0
0,99
0,97
0,96
0,95
0,92
0,93
0,99
0,95
0,93
0,93
Suurbritannia
1,0
1,04
1,02
1,05
1,09
1,07
1,13
1,23
1,21
1,11
1,07
Island
1,0
1,00
0,99
1,00
1,00
0,98
1,01
1,04
1,00
0,98
 
Norra
1,0
1,06
0,98
0,90
0,86
0,86
0,83
0,95
0,94
0,89
0,87
Šveits
 
 
 
1,00
0,95
0,93
0,95
1,02
1,02
1,02
1,02
Allikas: Eurostat; autori arvutused.

Lisa 3.SKP baaskasvu väärtus (baasaasta on 2005)

Riik/Aasta
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
Euroopa Liit
(27 riiki)
95,2
96,3
98,3
100,0
103,0
105,8
105,7
100,6
102,3
103,8
103,0
Euroala (18 riiki)
97,2
97,4
98,9
100,0
102,7
105,2
105,0
100,0
101,7
103,0
102,1
Belgia
95,7
96,1
98,8
100,0
102,0
104,2
104,3
100,6
102,1
103,0
102,2
Bulgaaria
81,9
87,1
93,5
100,0
106,8
114,3
121,9
115,8
117,0
122,2
123,9
Tšehhi
86,5
89,7
93,9
100,0
106,7
112,2
114,5
108,7
111,1
113,3
112,0
Taani
95,8
95,9
97,9
100,0
103,1
104,2
102,8
96,5
97,4
98,0
97,3
Saksamaa
98,5
98,1
99,3
100,0
103,8
107,4
108,7
103,4
107,7
111,3
111,9
Eesti
79,4
85,8
91,6
100,0
110,3
118,8
114,0
98,0
100,5
110,1
114,5
Iirimaa
92,3
94,2
96,4
100,0
102,8
104,7
100,3
93,0
91,6
93,2
93,1
Kreeka
89,4
94,4
98,1
100,0
105,1
108,4
107,7
103,9
98,6
91,6
85,9
Hispaania
95,3
96,6
98,1
100,0
102,5
104,2
103,4
98,7
98,2
98,2
96,5
Prantsusmaa
97,0
97,2
98,9
100,0
101,8
103,5
102,8
99,1
100,3
101,8
101,3
Itaalia
99,9
99,1
99,8
100,0
101,6
102,6
100,6
94,5
95,7
95,8
93,1
Küpros
94,4
95,0
97,7
100,0
102,4
105,4
106,4
101,7
100,4
98,3
94,4
Läti
75,1
81,7
89,9
100,0
112,0
124,2
122,0
102,1
102,9
110,4
117,6
Leedu
75,6
84,1
91,3
100,0
109,5
121,7
126,6
109,0
113,1
122,6
128,8
Luksemburg
93,4
93,7
96,5
100,0
103,3
108,4
105,7
98,0
99,2
98,8
96,4
Ungari
87,8
91,4
96,0
100,0
104,1
104,3
105,4
98,5
99,7
101,6
100,4
Malta
98,0
98,1
97,2
100,0
102,2
106,0
109,4
105,5
108,5
109,9
110,0
Holland
96,5
96,4
98,2
100,0
103,2
107,0
108,6
104,0
105,1
105,6
103,9
Austria
96,0
96,4
98,3
100,0
103,1
106,6
107,8
103,4
105,0
107,6
108,1
Poola
88,0
91,5
96,5
100,0
106,3
113,6
119,4
121,2
124,7
130,3
132,8
Portugal
100,3
98,7
99,7
100,0
101,1
103,3
103,1
100,0
101,9
100,8
97,9
Rumeenia
83,4
88,1
95,8
100,0
108,1
115,1
123,8
115,8
114,7
117,6
118,6
Sloveenia
89,7
92,3
96,3
100,0
105,5
112,2
115,8
105,6
106,5
107,1
104,2
Slovakkia
85,3
89,4
93,8
100,0
108,3
119,5
126,2
119,7
124,7
129,2
131,3
Soome
92,3
93,9
97,5
100,0
104,0
109,1
108,9
99,1
102,0
104,4
102,9
Rootsi
91,9
93,7
97,3
100,0
103,7
106,4
104,9
98,8
104,4
106,6
106,8
Suurbritannia
91,7
95,0
97,5
100,0
102,2
105,0
103,5
97,5
98,4
98,7
97,4
Island
86,9
88,5
94,3
100,0
101,8
105,4
104,0
97,2
93,6
95,8
96,6
Norra
94,5
94,9
98,1
100,0
101,4
103,1
101,8
99,0
98,2
98,2
99,7
Šveits
97,1
96,3
98,0
100,0
103,0
106,1
107,1
103,8
107,1
107,8
108,1
Allikas: Eurostat
14