11% maiamaast on haritav maa. 2/3 ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. Maailma keskmine rahvastikutihedus on 47 inimest km2-l, Eestis veidi vähem kui 30 inimese km2. Maailmas on inimese kohta 0,021 km2 maismaad (2,1 ha ehk 21 000 m2). Aomenis, endises Macaos on 18500 inimest km2-l, ühe inimese kohta 54 m2. Tallinnas elab 2500 inimest km2-l, ühe imese kohta 400 m2 maad. Loomulik iive on mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides. Sündimuskordaja on sündide arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides. Statistikaamet nimetab sündimuse üldkordajaks. Suremuskordaja on surmade arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides. Statistikaamet nimetab suremuse üldkordajaks. Imikusuremus on elussündinud kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta. Imikusuremus 2001
elukvaliteet ning turvaline elukeskkond. Laste- ja perepoliitikal on eelkõige järgmised ülesanded. · Laste ja lastega perede elukvaliteedi parandamine. · Töö- ja pereelu ühitamise toetamine. · Laste kasvatamise väärtustamine. (Joonis 3. Kulu lapse kohta) Suremus on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas ning laste suremuse all mõistetakse tavaliselt ühe kuni viie aasta vanuste laste suremust. (Joonis 4. Üldine suremuskordaja ja selle dünaamika Eestis) Suremisnäitaja Eestis on kõrge. Joonisel on esitatud üldise suremuskordaja (surmade arv 1000 elaniku kohta aastas) dünaamika aastatel 1970-2004. Suremust suurendavad: · Vaesus · Looduskatastroofid · Õnnetused · Halb tervishoiukorraldus · Arstiabi kehv kättesaadavus · Ebaterve eluviis Surma põhjused : · Arengumaades: Sõjad Vee puudus Nälg Keskmine eluiga · Arenenud riikides:
GEOGRAAFIA ASUTUS- mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste RAHVASTIK- mingil maa-ala elavad inimesed ASULASTIK- mingi maa-ala asulate kogum DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastikukoosseisus on palju lapsi ja noori RAHVASTIKU IIVE- rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet RAHVASTIKUREGISTER- andmekogum, milles sisalduvad rahvastiku iga liikme olulisemad demograafilised andmed ja mille pidev tegelikkusega kooskõlas hoidmine eeldab nende andmete järjekindlat uuendamist ja vasava arvestussüsteemi toimimist RAHVALOENDUS- riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, rahvusliku koostise, paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse jms teadasaamiseks korraldatav andmete kavakindel kogumine, a...
557. Leia sündimuskordaja. 13 036/1 353 557 = 0,0096 x 1000 = 9,6 Vastus: Sündimuskordaja oli 2003. aastal 9,6. Suremus Suremuse üldkordaja leidmiseks jagatakse kalendriaasta vältel ilmnenud surmajuhtude arv käsitletava ajavahemiku keskmise rahvaarvuga ja korrutatakse tuhandega: Suremuse üldkordaja = (Surmajuhtude arv / Antud aasta rahvaarv) x 1000 Näidisülesanne: Aastal 2003 suri Eestis 18 152 inimest ja selle aasta rahvastiku keskmine arv oli 1 353 557. Leia suremuskordaja. 18 152/1 353 557 = 0,0134 x 1000 = 13,4 Vastus: 2003. aasta suremuskordaja on 13,4. Elulemus Elulemus näitab negatiivse sündmuse (surma) puudumist teatud ajaperioodi jooksul. See annab ettekujutuse ravi efektiivsusest ja omab tähtsust haiguse prognoosi kirjeldamisel. Elulemuse arvutamiseks on vajalikud haigustumuse ja suremuse andmed. Arvutamine: (Kõik kes on antud haigusega elus mingi ajaperioodi lõppedes / Kõik kellel haigus diagnoositi perioodi alguses) x 100
Portugal Üldinfo Asub Lõuna-Euroopas Naabriks Hispaania Muutke teksti laade Pealinn Lissabon Mandrile lisaks saared Teine tase Assoorid ning Madeira Kolmas tase Neljas tase Kuulub Euroopa Liitu Viies tase Kasutusel euro Rahvaarv ja selle muutus Rahvaarv 12000000 1900.a u 6 900 000 10000000 1950.a u 9 200 000 2000.a u 10 000 000 8000000 2011.a 10 760 305 6000000 4000000 2000000 0 1900.a 1950.a 2000.a 2011.a Ränne ehk migratsioon Loo...
● ● Töötus on 10,7% (2010. aasta seisuga). ● SKP jaotumine ● sektoritesse ● (2009)[2] Sektor Osakaal ● Põllumajandus ● 2,6% ● Tööstus ● 23% ● Teenindus ● 74,5% Tööjõu jaotumine sektoritesse (2007)[2] Sektor Osakaal Põllumajandus 10% Tööstus 30% Teenindus 60% Demograafia ● Portugali rahvaarv on 2010. aasta seisuga 10 735 765. 59% elanikkonnast elab linnades. ● Sündimuskordaja on 10,12 ja suremuskordaja 10,74 promilli. Keskmine eluiga on 78,38 aastat, kusjuures meestel 75,12 ja naistel 81,86 aastat. Eksport ● Portugali suurimad ekspordiartiklid on ● põllumajandustooted ● toidukaubad ● naftatooted ● keemiatooted ● plastik ja kumm ● Portugali tähtsaimad ekspordipartnerid on Hispaania 26,25%, Saksamaa 12,99%, Prantsusmaa 12,04%, Angola 7,21% ja Suurbritannia 5,54% (2009).
Bragança ringkond 4.Setúbali ringkond 15.Vila Reali ringkond 5.Beja ringkond 16.Porto ringkond 6.Faro ringkond 17.Braga ringkond 7.Évora ringkond 18.Viana do Castelo ringkond 8.Portalegre ringkond 9.Castelo Branco ringkond 10.Guarda ringkond 11.Coimbra ringkond Demograafia Portugali rahvaarv on 2010 aasta seisuga 10 735 765 59% elanikest elab linnades Sündimuskordaja 10,12 ja suremuskordaja 10,74 Keskmine eluiga 78,38/meestel 75,12 ja naistel 81,86 aastat Majandus Portugalil on maailma suuruselt 49.SKP $23 000 2002 võeti kasutusele euro, Portugali eskuudo asemel Töötus on 10,7% SKP jaotumine sektoritesse ja tööjõu jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 2,6% Tööstus 23% Teenindus 74,5% Sektor Osakaal Põllumajandus 10%
Taimed, loomad (levinumad) Pinnamood Kõrgeim tipp- Golem Korab 2764m Mäed- Baba mäed, Jakupica mäed. Jõed- Vardar, Saloníki Järved- Dojran, Mavrovo Maavarad Maavaradest leidub- rauamaaki, niklit, vaske, pliid ja tsinki. Loodusnähtused Vulkaanid Maavärinad- viimane tõsisem 1963.a. Rahvastik Rahvused, nende osakaal (ringdiagramm). Usundid (atlas, internet) Rahvastiku vanuseline koosseis (püramiid) www.census.gov/ipc/www/idb/ Sündimuskordaja on 11,92 promilli ja suremuskordaja 8,87 promilli. Keskmine eluiga on 74,92 aastat, kusjuures meestel 72,4 ja naistel 77,64 aastat. http://www.theodora.com/wfb/ http://www.citypopulation.de/cities.html http://www.iiasa.ac.at/Research/ERD/DB/data/maps_0.htm http://www.theodora.com/wfb/ (Rahvaarv) http://www.citypopulation.de/cities.html (Suuremad linnad koos rahvaarvuga) http://www.iiasa.ac.at/Research/ERD/DB/data/maps_0.htm l (Tihedamini ja hõredamini asustatud riigi osad (kaart) Kuulsad inimesed President - orge Ivanov
lammimullad. Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt h�una-Aasias, mille pindala on 803 940 vitanud v�una-Aasias, mille pindala on 803 940 i seda tugevasti muutnud. Pealinn: Delhi Rahvused: punjabi, sindhi, pashtu, baloch, muhajir Keeled: urdu, punjabi, pashtu, inglise Usundid: hinduism, budism, jainism ja sikhism Rahvusloom: tiiger Rahvuslind: paabulind Rahvuspuu: Bengali viigipuu Rahvuslill: lootos India asukoha kaart Rahvastik 1. India suremuskordaja oli aastal 1960 22/1000, kuid t�una-Aasias, mille pindala on 803 940 navu on see langenud 7/1000 peale. India s�una-Aasias, mille pindala on 803 940 ndimuskordaja oli aastal 1960 42/1000, kuid t�una-Aasias, mille pindala on 803 940 navu on see langenud 19/1000 peale. Pakistani suremuskordaja oli aastal 1960 21/1000, kuid t�una-Aasias, mille pindala on 803 940 navu on see 7/1000 peale langenud.
Demograafia uurimis- ja õppetöös uurimisteemad: välisränne, siseränne, linnasisene geograafia ehk segregatsioon, eluasememuutused (tähtsamad uurimisprojektid: rahvastiku ruumiline mobiilsus ja linnaregioonide areng, rände ja lõimumise väljakutsed Eesti ühiskonnale) Demograafia koht geograafias- inimgeo alusaine, kuna pole inimühiskonda ilma inimesteta. Põhifookus on planeerimine: kuidas luua paremat (linna)keskkonda, kuidas arengu väljakutsetele vastu astuda. Demograafia sisu Rahvastikuteadusele pani aluse inglise kaupmees John Graunt(1620-1674), temalt on päris rahvastiku seaduspärasused, millest kirjutas oma esimeses raamatus, uuris kiriku surnute nimekirju ja tegi omad avastused. Demograafia ehk rahvastikuteadus on teaduslik analüüs, mis hõlmab rahvastiku suurust, struktuuri/koosseisu ja arengut/muutusi, keskendub ajadimensioonile ning küsimustele palju on? Kes on? Kuidas ajas muutuvad? Allharud- geograafia, majandus, sotsioloogia,...
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Demograafia · Rahvastikuteadus uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, kujunemist ja muutumist. Rahvaarvu kasv · 2000 a. e.kr 25-30 miljonit · 2000 a. tagasi 150-200 miljonit · Tänapäeval 6,5 miljardit · 2150 11,5 miljardit Rahvastiku paiknemine · Väga ebaühtlaselt · Maakera keskmine asustustihedus 42 inimest/km2 · Iga 5 inimene elab Hiinas Probleemid · Malthus-rahvastik kasvab geomeetrilises, ressursid aritmeetilises progressioonis · Näljahäda-Ida ja Kagu Aafrikas Parameetrid · Iive-aasta jooksul sündinute ja surnute vahe · Sündimuskordaja-sündide arv 1000 inimese kohta · Suremuskordaja-surmade arv 1000 inimese kohta · Imikusuremus Eesti 2007 Mehi 618 245 Naisi 724 164 2006 Surmad 17 316 Sünnid 14 877 Iive - 2 439 Demograafilise siirde teooria Iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitu...
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Demograafia Rahvastikuteadus uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, kujunemist ja muutumist. Rahvastiku kell Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeeri Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Rahvaarvu kasv 2000 a. e.kr 25-30 miljonit 2000 a. tagasi 150-200 miljonit Tänapäeval 7 miljardit 2150 11,5 miljardit Klõpsake juhtslaidi teksti laadide red Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Rahvastiku paiknemi...
NIMI ________________________ Tööleht 3 Tööleht 1) Tööta iseseisvalt õpikust läbi materjal lk. 78-84 2) Kontrolli, kas tead järgmiste mõistete sisulist tähendust: a) Loomulik iive- mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides. b) Positiivne iive- mingis piirkonnas on sündimuse arv on suurem kui suremuse arv c) Negatiivne iive- mingis piirkonnas sureb inimesi rohkem kui sünnib d) Promill- ühik, mis väljendab arvulist suhet üks tuhande kohta. 3) Kontrolli, kas oskad vastata ja selgitada järgmiseid küsimusi: a) Kuidas arvutatakse riigis rahavastiku loomulik iive? sünnid surmad : rahvaarv x 1000.
· Poliitilised valitsus ei investeeri elukeskkonna arendamisse · Majanduslikud puudub korralik infrastruktuurid ka raha tööstuse arendamiseks · Sotsiaalsed halvad elamistingimused , tervisehoiu ja haridusteenused raskesti kättesaadavad. Rahvastiku loomulik iive Loomulik iive - on mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündimus ja suremuskordaja vahe promillides . Sündimuskordaja - on sündinute arv mingis piirkonnas või riigis 1000inimese kohta aastas , mida väljendatakse promillides . Suremuskordaja- on surmade arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas , mida väljendatakse promillides . Imikusuremus on elussündinud kui ühe aastaste laste suremus 1000elussündinu kohta. Eesti iive aastatest 1960 -1980 oli positiivne( sünnib rohkem kui sureb) , 1990 a on see olnud negatiivne( sureb rohkem kui sünnib)
Geograafi tasemetöö konspekt 1. (alates lk 67) Rahvastiku iive- rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet.(lk 69) Loomulik iive- mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündmus- ja suremuskordaja vahe promillides. (lk 74) Rahvastikupüramiid- rahvastiku soolist ja vanuselist koostist mingil ajahetkel kujutav kahe poolega lintdiagramm, mille lintide pikkused väljendavad mingisse ühe, viie- või kümneaastasesse earühma kuuluvust. (lk 79) Sündimuskordaja- sündinute arv mingis piikonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides. (lk 74) Sündimust mõjutavad : 1.viljakas eas naiste arv 2.naiste vanus sünnitamisel
demograafiline plahvatus- on rahvastikuprotsess, mil suremus väheneb, suur sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiirestim, rahvastiku koosseisus palju lapsi ja noori. rahvastiku vananemine- on vanemaealiste iniemste osatähtsuse kasv rahvastikus, mistõttu suureneb rahvastiku keskmine vanus. Sündimus- sündide hulk mingis piirkonnas Suremus- surmajuhtude arv mingis piirkonnas. loomulik iive- on sündide ja surmade vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides (1000 inimese kohta) või protsentides (100 inimese kohta). rahvastiku soolis-vanuseline koosseis- on rahvastiku protsentuaalne jaotumus mingil ajal soo ja vanuse järgi. Migratsioon- ehk rahvastiku ränne on inimeste pikaajaline ümberasumine riigi sees või üle selle piiri kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Immigratsioon- on riiki sisseränne. Emigratsioon- on riigist väljaränne.
· Rahvaloendus riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, rahvusliku koostise (sugu, rahvus jms tunnused), paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse jms teadasaamiseks korraldatav andmete kavakindel kogumine, analüüsimine ja üldistamine. 2.2 Rahvastiku loomulik iive · Loomulik iive mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides. · Sündimuskordaja sündide arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides. · Suremuskordaja surmade arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides. Imikusuremus elussündinud kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta. Rahvastiku tööhõive ja majanduse üldine struktuur
5. Maakera hõredamini asustatud piirkonnad (4) põhjused. - Aomen - Kanada - Austraalia - Antarktika ja Arktika Ekstreemne kliima, poliitilised tegurid valitsus ei investeeri elukeskkonna arendamisse, harimiskõlbmatu maa, vähe loodusvarasid. 6. Mõisted loomulik iive, sündimus, suremus, imikusuremus. - LOOMULIK IIVE mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surmade vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides. Näitab rahvaarvu juurdekasvu või vähenemist. - SÜNDIMUS sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus. - SUREMUS surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus. - IMIKUSUREMUS elussündinud kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta. 7. Vanusegrupid (3) - lapsed vanus kuni 14 aastat. - täiskasvanud vanus 15 64 aastat. - eakad vanus 65 ja enam aastat. 8
lõunaosas § Makedoonia piirneb Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania ja Kosovoga Pildil: Makedoonia füüsiline kaart MAKEDOONIA KAARDIL PAIKNEMINE Piltlikult Makedoonia asukoht/asukohakaardid Lisaks: http://www.mapsofworld.com/macedonia/macedonialocationmap.html DEMOGRAAFIA § Makedoonia rahvaarv 2010. aasta seisuga 2 072 086 inimest § sündimuskordaja on 11,92 § suremuskordaja 8,87 § keskmine eluiga on 74,92 aastat, sealjuures meestel 72,4 ja naistel 77,64 aastat, § laste arv naise kohta on 1.59 § 67% elanikest elab linnades RAHVAStik § 69% rahvastikust on 1564 aastased § 11% rahvastikust on 65 aastased ja vanemad § 20% rahvastikust on kuni 14 aastased § tõenäoliselt hakkab rahva arv kasvama § rahvastiku eeldatav eluiga on Euroopa keskmisest väiksem (siiski pikem kui Eestis) §
ELUVIISIST PÕHJUSTATUD TERVISEKAOTUS: MIDA ME TEEME VALESTI JA MIKS ? Anželika Prohhožai V 13. rühm Termin “haiguskoormus” (burden of disease) ehk “tervisekadu” surmade tõttu kaotatud eluaastate ja haigestumuse tõttu kaotatud täie tervise juures elatud eluaastate summa. Haiguskoormuse mõõtmise eesmärkid: a. ülevaate andmine rahvastiku summaarsest tervisekaost; b. peamiste tervisekaotust põhjustavate haiguste kindlakstegemine; c. enim ohustatud vanuserühmade kindlaksmääramine; d. terviseuuringute prioritiseerimine; e. tervishoiupoliitika suunamine. Esimene rahvusvaheline haiguskoormuse uuring – Global Burden of Disease Study (GBD) – 1990. aastal; Maailmapank, WHO ning Harvard School of Public Health’i koostöö. Eesmärgiks oli hinnata maailma rahvastiku tervise kogukaotust ja tervisekaotuse erinevusi peamiste regioonide vahel. Kokku kaotati maailmas 1990. aastal haiguste ...
PORTUGAL Portugali lipp Portugali lipp on ristkülikukujuline, jaotatud vertikaalselt kaheks värviribaks - tumeroheliseks ja punaseks. Keskel asub Portugali vapp, mis koosneb kollasest taevasfääri kujutisest ning Portugali kilbist. Geograafia Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Mandri-Portugali kõrgeim tipp on Torre (1993 m), mis asub maa põhjaosas Serra da Estrela mäestikus. ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Portugal Pealinn: Lissabon Riigipea: Anibal Cavaco Silva Üldpindala: 92 072 km² Rahvaarv: 10,6 miljonit Rahaühik: Euro (Võeti kasutusele 2002.aastal) SKT: 247 miljardit USA dollarit (2010) SKT elaniku kohta: $23 000 (2010) Ajalugu Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 1139.aastal rajas Afonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. 1807. aast...
rohkus, veekogu lähedus), kui ka ajaloolised, majanduslikud (tööstuse ja trantspordi arendamine, raha rohkus, tehnoloogiate olemasolu), sotsiaalsed (elumajad, tervisehoid ja haridusteenused) ja poliitilised (valitsuse investeeringud erinevatesse valdkondadesse, nt infrastruktuuri) tegurid. Rahvastiku loomulik iive Loomulik iive mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja sunute vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides. (sünnid-surmad/rahvaarv x 1000) Sündimuskordaja sündide arv mingis piirkonnas või riigis tuhande inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides. Suremuskordaja surmade arv mingis piirkonnas või riigis tuhande elaniku kohta, mida väljendatakse promillides. Inimkusuremus elussündinud kuni ühe aastaste laste suremus tuhande elussündinu kohta. Rahvaarvu muutumist põhjustavad loomulik iive ning rändeprotsessid. Sündimust ja suremust
riigi hulka. Siis oli Brasiilias SKT ühe inimese kohta 10 800$. Brasiilia keskmine eluiga on 74,68 aastat. Kuni viieaastaste laste suremuskordaja 1000 elussünni kohta on 16. Brasiilia globaliseerumise indeks on 61,40 ja inimarengu indeks 0,754. Elektrienergia tootmine ühe inimese kohta 2116,7 kWh. 4 Rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumine Brasiilia kuulub ÜRO-sse (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon), WTO- sse (Maailmakaubandus Organisatsioon), IMF-sse (Rahvusvaheline Valuutafond), MERCOSUR (Lõuna Ühisturg), OAS (Ameerika Riikide
Rahvastiku paiknemine Tihedalt asustatud piirkonnad Põhja poolkera Hõredalt asustatud piirkonnad Antarktika, Venemaa põhja osa, Aafrika Keskmine tihedus 42 in/km2 Tiheduse arvutamine inimeste arv/ruutkilomeetrid Mõjutavad inimtegurid arstiabi, töökohad, hinnad Mõjutavad loodustegurid kliima, reljeef, toit, veekogud Iibe sünnid-surmad/elanike arv x1000 Sündimuskordaja sünnid/elanike arv x1000 Suremuskordaja surmad/elanike arv x1000 Madal iive Eesti, Soome, Läti Kõrge iive Hiina, India Põhja ja Lõuna riikide erinevused ja sarnasused Põhja riikides on iive madal, Lõunas tihti kõrge Rahvastikud sooline ja vanuseline koosseis Eluiga Tänapäeval 65-70 Vananemine Põhjas Rahvastik vananeb Vananemine Lõunas Noori palu rohkem, varsti vananev Perepoliitika Põhjas Keskmiselt kolmelapselised pered, toetused
Asutustihedust negatiivselt mõjutavad inimtegurid : majanduslikud puudub korralik infastruktuur ja raha tööstuse arendamiseks , Sotsiaalsed halvad elamistingimused , tervishoiu ja haridusteenused raskesti kättesaadav , poliitilised valitsus ei investeeri elukeskkonna arendamisse . IIVE: Loomulik iive on mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündimus ja suremuskordaja vahe promillides . Sündimuskordaja on sündide arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas , mida väljendatakse promillides . Suremuskordaja on surmade arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas , mida väljendatakse promillides . Imikusuremus on elussündinud kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinud kohta . 1. RAHVASTIKU VANUSELINE JA SOOLINE KOOSSEIS :
Sündimuse vanuskordajad arvutatakse kas vanusaasta või viieaastase vanusrühma kohta. Antud vanuses naiste poolt sünnitatud laste arv jagatakse samas vanuses olevate naiste arvuga ja korrutatakse 1000-ga. Nii saadakse sündide arv vaadeldava vanusrühma 1000 naise kohta. Summaarne sündimuskordaja arvutatakse sel teel, et aasta jooksul sünnitatud laste arv jagatakse viljakas eas olevate naiste arvuga ja tulemus väljendatakse promillides; suremuskordaja - üldine suremuskordaja-aasta jooksul surnute arv jagatakse aastakeskmise rahvaarvuga ja korrutatakse 1000-ga. Suremuse vanuskordajad arvutatakse kas vanusaasta või viieaastase vanusrühma kohta. Antud vanuses surmajuhtude arv jagatakse samas vanuses olevate inimeste arvuga ja korrutatakse 1000-ga. Nii saadakse surmajuhtude arv vaadeldava vanusrühma 1000 inimese kohta; loomuliku iibe kasv - loomuliku iibe kordaja kujutab
Seegi olukord hakkas 19. sajan seitsmes laps suri sel põhjusel. seks: Rootsis samal ajal 8%o), 1851-58 maal taliteedi kohaselt sündis lapsi veel nii palju kui di teisel Suremuskordaja, mis oli poolel muutuma. tavapäraselt olnud 8,8%o. Tendents on aegamööda langev. 1790- Jumal andis. “Abiellumishooaeg”
Tänapäeval loovad noored oma pere hiljem ja ka lapsi on peres vähem kui varasematel aegadel. Ka suremus on viimasel ajal suurenenud. Üheks põhjuseks on vanemaealiste inimeste suurem osakaal kogu rahvastikus e. üldine rahvastiku vananemine. Kui vanu inimesi on palju, siis neid ka sureb rohkem. Kuid suremus on suurenenud ka õnnetusjuhtumite ja mitmesuguste haiguste tagajärjel. Sünnid, surmad ja loomulik iive Sünnid Surmad Sündimuskordaja Suremuskordaja 1970 21 552 15 186 15,8 11,2 1971 22 118 15 038 16,1 10,9 1972 21 757 15 520 15,6 11,1 1973 21 239 15 573 15,1 11,1 1974 21 461 15 393 15,1 10,9 1975 21 360 16 572 14,9 11,6 1976 21 801 17 351 15,1 12,0 1977 21 977 17 094 15,2 11,8 1978 21 842 17 812 15,0 12,2
kuni 500 MW võimsusega põlevkivielektrijaama. ● Ulatusliku põlevkivivaru kasutamine elektrienergia ja vedelkütuste tootmiseks parandab riigi kaubandusbilanssi ja on odavam kui turuhinnaga import. Rahvastik ● 2011. aasta andmete järgi elas Jordaanias 6 508 271 inimest. ● Rahvaarv 2050. aastal arvatakse, et on kuskil 10,2 miljoni juures. ● Jordaania sündimuskordaja on 2011. aastal 26,97 promilli ja suremuskordaja 2,69 promilli. ● Keskmine rahvaarvukasv (2005-2010) on 2,1%. ● Keskmine eluiga on 80,5 aastat (meestel 78,73 aastat, naistel 81,45 aastat). ● Vaesuses elavate inimeste arv kogu elanikkonnast (alla dollari päevas) (2005) on <2. ● Täiskasvanute lugemisoskus (% üle 15-aastaste hulgas) (2005) on 91%. ● Kirjaoskus on 89,9%. ● Kooliskäimine (% kooliealistest) (2005) on 89%. ● 5. klassis jätkavad (% kooli alustanutest) (2004) 96%.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA EESTI JAOKS OLULISED RISKIFAKTORID Referaat Juhendaja: Rainer Asuküla, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 SISSEJUHATUS Referaati eesmärgiks on anda ülevaade Eesti jaoks olulisemate riskifaktorile. Eesti Meditsiinistatistika andmetel on Eesti elanike peamiseks surma põhjuseks südame- veresoonkonna haigused, teisel kohal on pahaloomulised kasvajad ning kolmandal kohal vigastused ja mürgistused. Lisaks suremusele mõjutavad need probleemid ka ravikulusid, ajutist ja püsivat töövõimetust ning vähendavad inimeste toimetulekuvõimet. Lisaks tänast haiguskoormist põhjustavatele probleemidele on Eestis tulev...
on suurem, kui noorte, kes vanemaks saades peaksid hakkama järglasi saama. Nii on tulevikus vanemaid inimesi rohkem, kui noori, kes juurde sünniksid. Keskmine eluiga on 78,7 aastat. Meestel 75,3 ja naistel 81,6 aastat. See on kõrge, kui võrrelda, et maailmas on keskmine eluiga meestel 64,52 aastat ja naistel 68,76 aastat. Sündimus näit riigis on 9,76 sündi/1000 elaniku kohta. Suremus näit 10,86 surma/100 elaniku kohta. Sündimus kordaja on 10,12 promilli ja suremuskordaja 10,47 promilli. Imikisuremus on 4,6 surma iga 1000 sünni kohta Pilt5 Surmade muutused Portugalis 2000-2012 Allikas:http://www.indexmundi.com/g/g.aspx? v=26&c=po&l=en Pilt5.1 Sündide muutused Portugalis 2000-2012 Allikas:http://www.indexmundi.com/g/g.aspx? v=25&c=po&l=en 6.Linnastumine 2010-nda aasta seisuga 59% rahvastikust elab linnades. Portugali kõige suurema elanikuarvuga koht on pealinn Lissabon 547 631 elanikuga, millele järgneb Porto 237 584 elanikuga
GEOGRAAFIA– RAHVASTIK JA MAJANDUS GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID 1. Mis on GIS? Mis valdkondades kasutatakse GISi? GIS e geoinfosüsteem e kohateabesüsteem- kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahelseostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Kasutatakse riigikaitses, (loodus)õnnetuste ennetamisel ja tagajärgede likvideerimisel, transpordivõrkude rajamisel, keskkonnakaitses, tursimi ja kinnisvaraäris. 2. Mis on GPS? Kust saab GPS oma andmed? Ülemaailmsete asukohtade määramise süsteem. Andmeid saab ümber Maa tiirlevatest satelliitidest ja maapealsetest seirejaamadest 3. Mis praktilist kasu on GPS-seadmetest? Asukoha määramise seadmete sidumine arvutite ja mobiilisidevahenditega on loonud uued, nn asukohapõhilised teenused. Nt autofirma omanik saab jälgida oma sõidukite paiknemist; ühtlasi on võimalik käigu pealt lahendada tekkivaid teekonnaülesandeid(kus asub lähim sularahaautomaat, ben...
e.iv. Haigestumuskordaja sarnaselt haigestumusriskile näitab uute juhtude tekkimise sagedust. Erinevalt haigestumusriskist, avaldab uute juhtude arvu riskiaja kohta. (kui palju isikuid siseneb pop või väljub sealt ja/õi uuritav tulem on sage, siis osutub vajaikuks riskipop muutused arvesse võtta-haigestumise hindamiseks HAIGESTUMUSKORDAJA). e.v. Suremuskordaja näitab suremise riski kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. e.vi. Riskiaeg aeg, mille jooksul on olemas risk huvipakkuva tulemi tekkeks; tegelik riskipop liikmeks olemise aeg. Et leida kogu aega, mil uuringupop liikmed olid riskipop liikmed, tuleb juhte ja mittejuhte vaadelda eraldi. e.vii. Nendel, kes saavad juhtudeks, kestab riskiaeg uuringu algusest kuni uuritava
Suremuskordjad liigitatakse järgmiselt:- üldine suremuskordaja-aasta jooksul surnute arv jagatakse aastakeskmise rahvaarvuga ja korrutatakse 1000-ga. - suremuse vanuskordajad-arvutatakse kas vanusaasta või viieaastase vanusrühma kohta. Antud vanuses surmajuhtude arv jagatakse samas vanuses olevate inimeste arvuga ja korrutatakse 1000-ga. Nii saadakse surmajuhtude arv vaadeldava vanusrühma 1000 inimese kohta.Loomuliku iibe kordaja kujutab endast üldise sündimuskordaja ja üldise suremuskordaja vahet Sisserände kordaja -;aasta jooksul sisse rännanute arv jagatakse aastakeskmise rahvaarvuga ja korrutatakse 1000- ga.Väljarände kordaja -; aasta jooksul välja rännanute arv jagatakse aastakeskmise rahvaarvuga ja korrutatakse 1000-ga.Rände saldo- sisserände kordaja ja väljarände kordaja vahe.Rahvaarvu muutumist iseloomustavate näitajate dünaamika1. Kõige suurem oli sündide arv aastatel 1986 .. 1989. Kõige rohkem sündis lapsi 1987.a. Seejärel sündide arv hakkas vähenema.2
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal uustööstusmaad - Kaasajal Põhja-Ameerika, Lääne- Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika ...
vereringeelundite haigustest. Järgnevad kasvajaist põhjustatud surmad (24%). Kolmandal kohal on õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad, mis põhjustasid 2011. aastal 12% meeste ja 3% naiste surmadest. MÕISTED Oodatav eluiga teatud vanuses – sellesse vanusesse jõudnud isiku keskmiselt elada jääv aastate arv, kui suremus vanuseti jääks samaks nagu vaadeldaval aastal. Oodatav eluiga sünnimomendil on käsitletav keskmise elueana. Standarditud suremuskordaja – rahvastiku suremuse võrdlemiseks kasutatav suhtarv, mis on arvutatud elanikkonna standardse vanusjaotuse jaoks, et kõrvaldada rahvastiku tegeliku soo-vanuskoosseisu mõju 12 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Haiglad Euroopa Liidus, 2010a Küpros Soome Bulgaaria Eesti Prantsusmaa
eriarstide poole ligi 9 tuhat inimest, mida oli 1% vähem kui aasta varem (2010. aastal oli pöördunuid 9,1 tuhat). Suremus alkoholiga seotud haigustesse on alates 2008. aastast vähenenud. Kui veel 2007. aastal suri alkoholist põhjustatud haigustesse 787 inimest, siis 2011. aastaks oli surmade arv langenud 488-ni. Kuigi meeste aastane suremus alkoholist põhjustatud haigustesse on viimastel aastatel langenud kiiremini kui naistel (2007. aastast on suremuskordaja meestel vähenenud 38% ja naistel 33%), hakkas meeste suremus 2011. aastal taas kasvama (+5%). Naiste surmajuhtumite arv alkoholist põhjustatud haigustesse vähenes aasta jooksul viiendiku võrra. Kõige enam on surma põhjuseks maksa alkoholitõbi (34% alkoholiga seotud haigustest), sellele järgnesid juhuslikud alkoholimürgistused ning alkoholi tarbimisest tingitud psüühika ja käitumishäired. Aasta jooksul on kõige enam kasvanud surmade arv juhusliku alkoholimürgituse
20000 2010 15000 29328 2011 27311 27073 24197 2012 10000 5000 0 Joonis 6: Kreeka SKP elaniku kohta 2009-2012 dollarites 2 Ka teised näitajad, mis riiki iseloomustavad, kinnitavad, et Kreeka on kõrge arengutasemega. Nii sündimus- kui ka suremuskordaja on madal ning lapsi on naise kohta alla kahe, mis on iseloomulikud arenenud riigile. Imikusuremus on madal ja keskmine eluiga kõrge. Imikusuremus 4,9 Sündimus 9 Suremus 10,8 Lapsi naise kohta 1,4 Keskmine eluiga 80 aastat
riskikäitumise vähenemine. Need peaksid kaasa aitama arengukava üldeesmärgi, milleks on eeldatava eluea ja tervena elatud eluea pikenemine, täitumisele. Lastekaitse valdkonnas on olulised järgmised indikaatorid (Sotsiaalministeerium 2008): imikusuremuskordaja (alla 1-aastaste laste surmade arv aastas 1000 elussündinu kohta) on 2020. aastaks 1,7; 2016. aastaks 2,2 (baastase 2006. aastal 4,4); kuni 19-aastaste laste ja noorte suremuskordaja 100 000 elaniku kohta on 2020. aastaks 31; 2016. aastaks 34 (baastase 2006. aastal 61,2); kuni 19-aastaste laste ja noorte suremuskordaja vigastuste, mürgistuste, õnnetusjuhtumite tõttu 100 000 elaniku kohta on 2020. aastaks 7; 2016. aastaks 12 (baastase 2006. aastal 30,1); 1–19-aastaste laste ja noorte psüühika- ja käitumishäirete esmahaigestumuskordaja 100 000 elaniku kohta on 2020. aastaks 1801; 2016. aastaks 1929. Baastase 2006
Geograafia. 1. geograafilise uurimistöö etapid. 2. Kuidas määrata asukohta. 3. kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust. 4. mis on geo info süsteem. 5. mis on süsteem. Millest koosnevad geograafilised süsteemid 6. nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid 7. litosfääri mõiste. Mis on astemossfäär 8. mis on laam 9. millega tegeleb laamdektoolika 10. magma vertikaalne rinkkäik 11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29. mi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
