Alutaguse madalik Mari Ann Ainsar RVG 10.b 2011 Asukoht ja kirjeldus Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik.(estonica) (cmsimple) Kaitsealad ja kliimaaolud Alutaguse madalikul asuvad Agusalu looduskaitseala, Kurtna maastikukaitseala, Puhatu looduskaitseala, Muraka looduskaitseala, Tudusoo kaitseala ja Sirtsi looduskaitseala. Alutaguse kesk- ja põhjaosas on ülekaalus madalsood, lääne ja kagu pool siirdesoodest ümbritsetud rabad.(vkg) Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub...
Joonis 17. Lihula mõis Joonis 18. Virtsu Tallinn, kitsarööpmeline raudtee Joonis 19. Kiltsi sõjaväebaas 11 Kasutatud kirjandus · Arold, I. 2005. Eesti Maastikud. TÜ Kirjastus. Tallinn · Kaur, E. Kuusik, M. Sepp, K. 2008. Eesti Maastikud. Tänapäev. Tallinn · Eestigiid. 2009. Läänemaa. http://www.eestigiid.ee/?CatID=7 · Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut. 2009. Kliima http://www.emhi.ee/ · Estonica, 2009: Loodus: Lääne-Eesti tasandikud http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=509&kateg=2&alam=69&leht=2 · Hanila vallavalitsus. 2009. Turism http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=509&kateg=2&alam=69&leht=2 12
Sellel ajal tekkisid Eestis ka esimesed manufaktuurid ehk tööjaotusega tööstusettevõtted, kus tööd tehakse käsitsi. Manufaktuurse tööstuse keskus oli Narva, kus olid lina- ja kanepitöötlemise ettevõtted ning Narva kose vee-energia jõul töötav vase- ja saeveski. Nii nagu kaubandusestki, tõrjuti ka käsitööst järk-järgult eemale Eesti põlisrahvas: nõnda näiteks lakkas 17. sajandi lõpul olemast peamiselt eestlastest ametimehi koondanud Tallinna Oleviste gild. 1 Saksa 1 Estonica. Rootsi aeg. Linnad. http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1558- 1710_Rootsi_aeg/Linnad/ rahvus sai sisuliselt kohustuslikuks eelduseks käsitööliseks saamisel. Arvan, et jällegi oli eestlane see, kes pigem kannatas kui sai kasu, sest maa põlisrahvas hakkas tänu nendele protsessidele linnakodanike hulgas kahanema. Samuti linnade rüüstamine tõi eestlastele palju kahju. Rootsi valitsuse kaubanduspoliitika soosis esmajoones Rootsi „emamaa”
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö NT13 Marie Käige EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700 Eesti rahvakultuur Prof Margus Abel Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti on aastatuhandeid olnud väikene maaala mitmete vastasleeride vahel: võimutsev ida ja lääs, kristlus ja paganlus. Sellest mõjutatuna on Eestis väga erinäoline rahvakultuur, milles võib selgelt ära tunda ka teiste maade mõjutusi. Rahvakultuuri eripärad erinevad ka piirkonniti. Eelkõige kerkivad esile Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Eesti vahelised erinevused, mille sündi ja arengut on mõjutanud juba loodusolud. Üldjoontes on Eesti madal maa, kuid majandusliku tegevuse seisukohast jaguneb ta selgelt kaheks: Madal- ja Kõrg-Eestiks (Estonica, 2010) Kõrg-Eesti moodustavad kesk-ja idaosa kõrgemad alad, mis on viljakama maa tõttu olnud tihedamalt asustatud. Madal-Eesti moodustab...
Jakob Hurt Enel Tubin Elulugu 10.juuli 1839 – 31.detsember 1906 Käis viies koolis: Himmaste külakool, Põlva kihelkonna kool, Tartu kreiskool, Tartu gümnaasium, Tartu Ülikool 1886. aastal sai Helsingist doktorikraadi uurimustöö „Die estnische Nomia auf –ne purnum“ Ülikoolis õppis Hurt teoloogiat Abiellus enda õppejõu tütre Eugenie Otteliga 6 last, kellest 2 surid lapseeas Ühiskondlik tegevus, töö Aleksandrikooli peakomitee juht (1860) Koduõpetaja akadeemik A.v. Middendorfi lastele (1864) Teoloogia prooviaasta Otepääl M. Kauzmanni juures (1867) Kuressaare gümnaasiumi õppejõud (7. jaanuar 1868) Tartu gümnaasiumi/ülikooli õppejõud: vanad keeled, saksa keel, geograafia (1868. aasta suvi) 1869. aastal toimus I üldlaulupidu, mille organiseerimisele aitas kaasa ka Hurt, lisaks pidas ta kõne Otepääle kirikuõpetajaks (1872) Koostöö „Eesti Postimehega“ t...
Suures ulatuses on maa kasutusel põllumaana ning suur potentsiaal on lihaveisekasvatuse osas kuna looduslikku rohumaad on ulatuslikult (Piirsoo 2007). Kasutatud kirjandus 1. Arold, I. 2005. Eesti Maastikud. TÜ Kirjastus. Tallinn 2. Kaur, E. Kuusik, M. Sepp, K. 2008. Eesti Maastikud. Tänapäev. Tallinn 3. Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut. 2009. Kliima Kättesaadav: http://www.emhi.ee/ (Viimati külastatud: 28.03.2012) 4. Estonica, 2009. Loodus: Lääne-Eesti tasandikud Kättesaadav: http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%A4%C3%A4ne- Eesti_tasandikud/Moreenrannad,_rannikuluitestikud_ja_viirsavitasandikud/ (Viimati külastatud: 01.04.2012) 5. Läänemaa maastikud Kättesaadav: http://www.hkhk.edu.ee/loodusrajad/lnemaa_maastikud.html (Viimati külastatud: 25.03.2012) 6. Padu, T. 2006. Läänemaa väärtuslikud maastikud. Lääne Maavalitsus. Haapsalu 7. Piirsoo, K. 2007
annavad endast märku tänapäevani. 13 9. Kasutatud kirjandus 1. Arold, I. 2008. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus. Lk. 205-212. 2. Arold, I. 1991. Eesti maastikud. Lk. 202, 212-214. 3. EAS Turismiarenduskeskus. Vooremaa maastikukaitseala matkarajad. Kättesaadav: http://www.puhkaeestis.ee/et/vooremaa-maastikukaitseala-matkarajad (viimati külastatud 02.04.2011). 4. Estonica. 2001a. Vooremaa suurvoored ja järved. Kättesaadav: http://www.estonica.org/et/Loodus/Kesk Eesti_voored_ja_tasandikud/Vooremaa_suurvoored_ja_j%C3%A4rved/ (viimati külastatud 02.04.2011). 5. Estonica. 2001b. Vooremaa salumetsad ja kultuurmaastikud. Kättesadav: http://www.estonica.org/et/Loodus/Kesk-
OSKAR LUTS Oskar Luts (7. jaanuar 1887) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (1912–1913), "Suvi" (1918–1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased "huumor ja sentimentaalne pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli
voortega on nime andnud tervele maastikurajoonile. Vooremaal asuvad viljakad mullad on andnud põllumajanduseks võimalui nii kohalikele kui riigile. Samas inimtegevus mitmeid jäädavaid probleeme tekitanud nagu näiteks maastiku ilme muutmist, taimkatte hävimist ja eutrofeerumist, mille tagajärjed annavad endast märku tänapäevani. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arold, I. 2008. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus. 2. Arold, I. 1991. Eesti maastikud. 3. Estonica. 2001a. Vooremaa suurvoored ja järved 4. Estonica. 2001b. Vooremaa salumetsad ja kultuurmaastikud 5. Remmel, H. 1978. Vooremaa. Kirjastus Eesti Raamat. Tallinn. 6. Riigimetsa Majandamise Keskus. 7. Riiklik Looduskaitsekeskus. Vooremaa. http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Vooremaa_voldik_est.pdf 8. Viidik, A. 2008. Eesti vutt. Maaleht. http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/eestitoud/eesti-vutt.d?id=23956077
Väike-Maarja Gümnaasium Kaspar Bork 11.klass Õigeusk Referaat Väike-Maarja 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕIGEUSU TEKKIMINE........................................................................................................4 2.ÕIGEUSU KIRIK....................................................................................................................4 3.ÕIGEUSK EESTIS..................................................................................................................6 3.1Aleksander Nevski katedraal..............................................................................................6 4.ÕIGEUSKLIKE PALVERÄNNAKUD...................................................................................7 5.PÜHAKIRI.......................................
suurepärase teeninduse põhitõdedest on meil lootust sinna jõuda. 10 Kasutatud kirjandus Heli Tooman, Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 2003, 368 lk A Tribute and History to Customer service [http://fergmanonline.com/fmo/trackback.php?id=20061229102622468] Kaubandus ja teenindus, Estonica, [http://www.estonica.org/est/lugu.html? kateg=3&menyy_id=985&alam =97&tekst_id=986],) Eesti inimarengu aruanne 2002,[http://lin2.tlu.ee/~teap/nhdr/2002/PDF/EIA %202002%204.5.pdf] 13.10.08) Ära jäta klienditeenindajat omapäi tegutsema! Director,2007,nr 7,50-51) Postimees, [http://www.heateenindus.ee/?385] EPL Online, [http://www.heateenindus.ee/?583] Postimees, [ http://www.heateenindus.ee/?431] Postimees.ee, [http://www.heateenindus.ee/?646]) EPL Online, [http://www
Vooremaa maastikurajoon LU I Tartu 2014 Üldiseloomustus · Voorema maastikurajoon asub Jõgevamaal. Jõgeva, Palamuse, Tabivere ja Saare ning Tartumaal. Tartu vallas. · Vooremaa maastikukaitseala asub Jõgevamaal Palamuse ja Tabivere vallas ning Tartumaal Tartu vallas. · ... on osa Jõgevamaa imelisest loodusest. · Eesti suurim voorestik · Pindala 1050 km² · 20,3 % Soostunud http://opetaja.edu.ee/mallepeedel/veeb/eesti_turismigeograafia/images/vooremaa10.jpg Tekkelugu · Tekkinud küllaltki hilises geoloogilises minevikus. · Iga jäätumisega lisandusid uued settekihid. · Liustikud kujundasid Voored, künnised, voortevahelised nõod. · Kalevipoja künnivaod. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vooremaa2 Voored · Kirdeosas paiknevad voored hõredamalt · ...lamedad ja tunduv...
Lutheris massiliselt tootma. See oli Skandinaavia ja Baltimaade suurim mööblivabrik, mis muuhulgas leiutas veekindla liimi. Lutheri toodangut hakati kasutama ka Eesti taludes, mistõttu võib seda pidada traditsiooniliseks eesti kodu mööbliks. Tuntuimad on Lutheri toodangust kõrge pulkadest seljatoega, pressitud mustrilise vineerist põhjaga, kerged, kuid väga vastupidavad toolid. Neid hakati ka väiketöökodades järgi tegema.7 4 Estonica. Entsüklopeedia Eestist. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Elukeskkond 5 Raal, M. Stiilid, mis jätnud jälje- talumööbel. 6 Kallus, M. Interjööri ja mööbli ajalugu. Õppematerjalid, 2011. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.e-ope.ee/repositoorium?@=7i7s 7 Laanepere, E. Lutheri vineerpõhjaga toolid tegid ilma ülemöödunud sajandi vahetusel. 2007. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.ohtuleht.ee/241504
ettepanekuid Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme puutumatuse äravõtmiseks ja tema kohta süüdistusakti koostamiseks. 4 KASUTATUD ALLIKAD 1. Õiguskantsleri kodulehekülg. http://www.oiguskantsler.ee/ 2. Riigiportaal. Eesti Vabariik. Õiguskantsler. https://www.eesti.ee/et/eesti-vabariik/oiguskantsler/ 3. Estonica. Entsüklopeedia Eestist. Õiguskantsler kui ombudsman. http://www.estonica.org/et/Riik/%C3%95iguskantsler/ %C3%95iguskantsler_kui_ombudsman/ 5
Mis on su nimi? Mihi nomen est ................. Minu nimi on ....................... Et tu, quod nomen est tibi? ja sina?............................... Quot linguis bene loqueris? Mis keelt sa räägid hästi? Quomodo ,,discipulus" in lingua tua dicitur? Kuidas öeldakse ,,õpilane" sinu keeles? . . . quod in estonica lingua dicitur. . . . . . mis eesti keeles tähendab... Quomodo latine dicitur? (adv.) Kuidas öeldakse ladina keeles? Quomodo estonice dicitur? (adv.) Kuidas öeldakse eesti keeles? Ego sum ... Mina olen ... Quomodo vales? Kuidas käsi käib? Bene, gratias ago
Koolireform 19. sajandi alguses 2017 Tähtsamad aastaarvud Eesti hariduses 19. sajandil: 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. 1802. Tartu ülikooli taasavamine. Teemaks oli maarahvale koolisüsteemi kujundamine. 1816. Eestimaal Talurahvaseadus. 1830. Kirjutamine ja rehkendamise õpetamine. 1832. Õpetatud Eesti Seltsi asutamine. Õpetajaid hakati välja koolitama. 1840. Usuvahetusliikumine. 1841. Esimene tütarlastekool. 1849. Kooliseadus nõudis juba sellele ajale kohaseid õppetarvikuid oma koolikogukonnas. 1860. Eesti Aleksandrikool. 1878. Ühtne õppeplaan ja programm. 1885. Uus koolikorraldus. 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. ...
Eesti fotograafia ajalugu on peaaegu sama vana kui fotograafia ajalugu üldse. Hea ülevaate sellest annab 1972. aastal ilmunud Kaljula Tederi raamat "Eesti fotograafia teerajajaid ". Veidi üldisema ning visuaalselt nauditavama kokkuvõtte Eesti fotograafiast 18401940. aastatel leiab aga Raevangla fotomuuseumist. Tallinna Raekoja taga asuvasse hoonesse viib kivist trepp, kus asus kunagi raevangla. 18. sajandi keskpaigast kasutati hoonet kerjuste ja hulkurite varjupaigana, hiljem läks maja eravaldusesse. Nüüd asub selles aga Raevangla Fotomuuseum, kust fotohuviline leiab püsiekspositsiooni Eesti fotograafia ajaloost. Fotograafia sünnipäevaks peetakse 19. augustit 1839. aastal, mil Pariisi Teaduste Akadeemia istungil teatati uuest leiust dagerrotüüpiast. Juba 1840. aastal jõudis esimene dagerrotüüpkaamera Tallinnasse. Siit algab ka Eesti fotograafia ajalugu. Fotomuusemi esimesel korrusel on välja ...
topokaardina 1947. aastal. Joonis 7. Topokaart Tartust, valmimisaasta 1947. (Maa-ameti Geoportaal) Lisa 3 sisaldab Joonis 8, millel on sinisete hulknurkadega ära toodud Kesklinna linnajao kultuurimälestised. Joonis 8. Kesklinnas paiknevad kultuurimälestised on ära toodus sinise hulknurgaga.( Maa- ameti Geoportaal) 16 Kasutatud kirjandus 1. Estonica kaardiserver, 2000. Kättesaadav: http://www.estonica.org/et/pildid/Eesti_haldusjaotuse_kaart/ (Viimati külastatud 13.05.2014) 2. Lott, J, 1974. Tartu Eesti NSV. Perioodika. Tallinn. 3. Maa-ameti Geoportaal. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (Viimati külastatud 13.05.2014) 4. Masing-Jugaste, C, 2014. Suuline allikas. 5. Pullat, R, 1980. Tartu ajalugu
avardub silmaring ja kasvab orienteerumisvõime. (Lauristin, Vihalemm 1980 : 25 jj) 2. Põlvkonna isiksuse teabeväljad 2.1. Ühiskondlik-ajalooline taust Stalini aeg 1934a. kuni ajani, mil mu vanaema sündis (1938a.) valitses Eesti poliitilises elus nn vaikiv ajastu. Seda perioodi iseloomustab parlamentaarse demokraatia lammutamine ja järk-järgult hakati sisse seadma autoritaarset valitsuskorda. Riigivalitsemine läks Pätsi, Laidoneri ja siseminister Kaarel Eenpalu kätte. (Ajalugu Estonica www.) Riik kontrollis kõikvõimalik elualasid. Näiteks ajakirjandust. 1938. aastal kehtestati trükiseadus, mis piiras sõnavabaduse. Selles seaduses sätestati, mida võis ja mida mitte kirjutada. Käsud ja keelud ajakirjanduses olid mõeldud eelkõige riigipeade endi võimu ja privaatsuse kaitseks. Näiteks oli keelatud kirjeldada Konstantin Pätsi ja tema sugulaste eraelu. (Vaikiv ajastu. www) Propaganda Talituse korraldused andis ajakirjandusele informatsiooniosakonna
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Katariina II Referaat Koostaja: Karina Jätsa 10E1 klass Harjumaa 2020 1 SISUKORD: Sisukord................................................................................................................... ........................................................ 2 Katariina varajane valmisolek troonile tõusmiseks..................................................................................... 3 Katariina II valitsejana................................................................................................................ .............................. 4 Kokkuvõtteks. Kasutatud kirjandus ning allikad.......................................................................................... 5 ...
Rakvere 2012 SISUKORD Sissejuhatus 7. jaanuar 1887 (vana kalendri järgi 26. detsember 1886) Palamuse kihelkond Järvepere küla 23. märts 1953 Tartu) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (19121913), "Suvi" (1918 1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja.
Tallinna Polütehnikum TA-10 Vaido Villem Pronksiaeg Eestis Referaat Juhendaja: H.Kattago Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat käsitleb pronksiaega Eestis. Referaadi eesmärgiks on tõsta esile pronksiajal Eestis toimunud muutused põllumajanduses, karjakasvatuses, ehitustegevuses, tööriistade valmistamises ning inimeste elus, keeles ja kultuuris.. SISU Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Arheoloogilises kronoloogias eristatakse vanema pronksiajana ajavahemikku 18001000 aastat eKr ja nooremat pronksiaega ajavahemikus 1000-500 aastat ekr.. Pronksiajal oli tähtsaim tööriistamaterjal pronks, jätkus maaviljeluse areng ja selle levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid ning arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (...
tähtsustamisega. Eesti pangandus on pideval tõusuteel ja areneb proportsionaalselt koos majanduskasvuga. Kasutatud allikad: · Eesti Statistikaamet (www.stat.ee) rahandusarvud2000.pdf, figures2002.pdf, how to do business in estonia.pdf · Koolimaterjalid (www.miksike.ee) Timo Uustali materjalid · Eesti Väliskaubanduse Liit (www.etc.ee/ee/) · Institute Of Baltic Studies (www.ibs.ee/ibs/economics/tee/) · Estonica (http://estonica.org/) · Krediidipank (www.krediidipank.ee) · Eesti Pank (www.ee.epbe) · Estonian Business Information (http://bsr.aktiva.ee/) · Internet Resources For Estonian Studies (slavweb.com/eng/fsu/este0.html) · The Baltic Review (http://www.tbr.ee/issues/vol18/newgrowth.html) · Business & Economy (http://www.ibs.ee/ibs/economics/tee/) · Estonia Country Guide (www.ciesin.ee/ESTCG/EandT/Est%5FEco%5FDeve.html) · Estonica (http://estonica.org/eng/lugu.html
erinevaid tarbekaupu: kuna Eestis kodumasinaid ei valmistata, siis tuuakse need kõik sisse, sama käib ka koduelektroonika kohta. Lisaks tuuakse sisse mitmesuguseid toidukaupu, rõivaid ja sisustuskaupa: eelkõige selliseid, mida Eestis ei toodeta. Kuna Eesti tootmine on muutumas järjest mitmekesisemaks, siis on ka nende kaupade sissevedu muutunud pisut mõõdukamaks.5 2. EESTI VÄLISMAJANDUSSIDEMED 2.1 Üldiselt Eesti välismajandussidemetest 5 ESTONICA Entsüklopeedia Eestist, Import, URL http://www.estonica.org/et/Majandus/V %C3%A4lismajandussuhted/Import/ Välisriikide ettevõtetele ja kodanikele osutatakse eelkõige mitmesuguseid transporditeenuseid (üle 40% kogu teenuste mahust), aga ka reisi- ja äriteenuseid (mõlemaid üle 20%). Lisaks veel arvuti-, kommunikatsiooni- ja sideteenuseid (10%), ehitusteenuseid ja muudki. Transporditeenustes on suurim tähtsus meretranspordil, kus on oluline nii kauba- kui ka reisijatevedu
Karula kõrgustiku maastikurajoon Tartu 2015 Sisukord Loodusgeograafiline ülevaade Asub Lõuna-Eestis. Valga ja Võru maakonnas, pindala ulatub ligi 275 km –ni. Piirneb põhjas Otepää kõrgustiku, läänes Valga nõo ning idas Võru-Hargla nõoga. Kõrgeim koht: Rebasejärve Tornimägi (137 m). Kujunenud 40 km pikkusel ja 4-8 km laiusel lõuna-edelasihilisel kaarjal kõrgendikevööndil. Eripära: Vööndina väljasirutunud kõrgustik. Hulgaliselt ümara ja korrapärase põhikujuga järsunõlvalised kuplikujulised küngasmõhnad. Eriti arvukalt ja ilmekalt välja kujunenud Kaika ümbruses. Kõrgustiku väiksuse tõttu välja kujunemata suured orud. Erinevalt teistest Lõuna- Eesti kõrgustikest puudub Karulal aluspõhjaline tuum. Pinnamood: Pinnavormistik kujunenud jääaja lõpul piki Võrtsjärve ja Võru-Hargla nõgu kulgenud liustikuvoolude otsmiste ja servmiste settekuhjatistena. Pole välja kujunenud suuri orge. Lõunapoolses keskosas tekkinud jää kauema püsimise ...
täistööhõive süsteem Funktsioon - sotsiaalne, erialane Funktsioon - sotsiaalne ja humanistlik, sotsiaalne, humanistlik ja professionaal – professionaal – majanduslik majanduslik funktsioon. staatust jaotav funktsioon Kasutatud allikad: • ESTONICA Esseistlik teabekogu Eestist http://www.estonica.org/ • Beck, U. 2005. Riskiühiskond. Teel uue modernsuse poole. Tartu Ülikooli Kirjastus • Annus, E. Postmodernism kui hilissotsialismi kultuuriloogika. - Keel ja Kirjandus 2000/11). • Andresen, L. 2007. eesti Rahvakooli ja pedagoogika ajalugu. IV Iseseisvusaeg 1918 – 1940. Avita • Habermas, J. Modernsus — lõpetamata projekt. Akadeemia 1996, nr. 1. • Judt, T. 2007 Pärast sõda. Euroopa ajalugu 1945. aastast
4. Iseloomustage lähemalt kahte Valik esseid. Tln, lk 7-29. teoreetilise ja praktilise filosoofia Danto, Arthur C. 2000. Filosoofiliste valdkonda. probleemide iseloom. Ühendused 5. Iseloomustage filosoofia vahekorda maailmaga. Tln, lk 39-50. ilukirjanduse ja teadustega. Reiland, Indrek 2009. Mis on filosoofia? Studia Philosophica Estonica 2.1: 1931. (vt http://www.spe.ut.ee) 6
pdf (01.03.2015). Nõuni järv. Keskkonnaregistri avalik teenus. [WWW] http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=VEE2101300&mount=view (26.02.2015). Otepää kõrgustik. (2003). EE 12: Eesti Entsüklopeedia. [WWW] 17 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/otepää_kõrgustik1 (20.03.2015). Otepää kõrgustik. (Loodud 2001, muudetud 2009). Estonica: Entsüklopeedia Eestist. Eesti Instituut. [WWW] http://www.estonica.org/et/Loodus/Lõuna- Eesti_kõrgustikud_ja_nõod/Otepää_kõrgustik/ (26.02.2015). Otepää kõrgustik. Vikipeedia. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Otepää_kõrgustik (26.02.2015). Otepää piirkonna ametlik tursimileht. [WWW] http://www.otepaa.eu/vaatamisvaarsused/turism/eesti-lipumast-otepaal:88_0/ (23.03.2015).
Põhjuseks võib olla see, et naised ei tunne ennast suures osas allutatutena ja sellepärast ei arva ka mehed, et nad naistele liiga teevad. Kuid võib väita, et naised on siiski ühiskonnas madalamal positsioonil ja mehed kasutavad naiste kohusetundlikkust ja kuulekust ära. 8 KASUTATUD KIRJANDUS "Tugev Eesti naine" lakub võrdõiguslikkuse haavu. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 30. märts 2016. a., allikas ESTONICA Entsüklopeedia Eestist: http://www.estonica.org/et/Tugev_Eesti_naine_lakub_v%C3%B5rd %C3%B5iguslikkuse_haavu/M%C3%BC%C3%BCt_tugevast_ja_p %C3%B5hjamaisest_Eesti_naisest/ Beauvoir de, S. (1997). Teine sugupool. Tallinn: Vagabund. Hansson, L., Papp, Ü. M., Pilvre, B., & Pettai, I. (2003). Erinevad, aga võrdsed. Tallinn: ÜRO Rahvastikufond, Sotsiaalministeerium. Kivimaa, K. (2015). Naiste rollid ja õigused kui riikliku propaganda osa. Kasutamise
php? go=keemiat] 04.02.2010 3. Meybaum, H. Eesti keemiatööstus elab ekspordist. Äripäev, 2008 [www.aripaev.ee/4070/new_eri_artiklid_407015.html] 04.02.2010 4. Meybaum, H. Keemiatööstus maadleb üüratu maksukoormaga. Äripäev, 2009 [www.aripaev.ee/4504/new_eri_artiklid_450414.html] 04.02.2010 5. Koidu, U. Seadusemuudatused toovad aktsiiside tõusu Äripäev, 2003 [http://www.aripaev.ee/2469/arv_seadus_246901.html] 08.02.2010 6. Estonica. Eesti Majandus. [http://www.estonica.org/est/lugu.html? menyy_id=1100&kateg=3&alam=84&leht=10] 08.02.2010 7. Eur-Lex, Majanduspoliitika. 2008 [http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52008DC0874:ET:NOT] 10.02.2010 8. REACH eelnõu otseste mõjude analüüs Eesti keemiatööstusele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2006 [www.mkm.ee/failid/M_juanal__s.doc] 04.02.2010 9. Priilinn, K
Essee Balti DP laagritest (displaced person camps) Saksmaal peale II maailmasõda. Sissejuhatus. Sõjad panevad liikuma põgenikevooge, peetagu siis sõdu mõõkade või rakettidega vahet ei ole. Ka teine maailmasõda tõi endaga kaasa suured muutused maailmas, millest ei jäänud puutumata ka Balti riigid, nende seas ka Eesti. Toimunud relvakonflikti tõttu oli suur hulk eestlastest sunnitud oma kodud ja kodumaa jätma, ning ühel või teisel põhjusel võõrsile asuma. Teise maailmasõja aegset eestlaste väljarännet läände on alates selle toimumisest, kuni tänaseni käsitletud põgenemisena: Wikepeedia: Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944. aasta hilissuvel ja sügisel. Suurt põgenemist on nimetatud ka paadipõgenemiseks (sest mindi ju peamiselt meritsi, paatidega) ja põgenenuid paadipõgenikeks. Eestist põgenes umbes 80 000 inimest, ke...
rahastatud projektid, millest osa finantseeriti heitmekvootide müügitulust. Peale selle ületas eratarbimise kasv 2012. aasta teises pooles, mil kindlustunne tugevnes, sissetulekute kasvu ning majapidamised hakkasid vähem säästma. KASUTATUD KIRJANDUS [1] Kaie Kerem ja Mare Randveer. Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. Tallinn, 2007. [2] Loov Eesti, URL http://www.looveesti.ee/arenda-ettevotet/eksport.html [3] Maksu- ja Tolliamet, URL http://www.emta.ee/index.php?id=21287 [4] ESTONICA Entsüklopeedia Eestist, URL http://www.estonica.org/et/Majandus/V %C3%A4lismajandussuhted/Import/ [5] Välisministeerium, URL http://www.vm.ee/?q=taxonomy/term/47 [6] Arengufond, URL http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Arengufoorum2/Taustapaber-1-kriisi-tagamaad-27apr2009.pdf [7] Eesti Pank, URL www.eestipank.ee/sites/default/files/publication/et/RPU/2013/ep_rpm_2013_1_est.pdf
Armillaria species Mycol. Res. 105: 153-163. Kohn, L.M. 2005. Mechanisms of fungal speciation. Annual Review of Phytopathology 43: 279-308. Kuldau, G.A., Tsai, H-F. & Schardl, C.L. 1999. Genome sizes of Epichloë species and anamorphic hybrids. Mycologia, 91: 776–782. Kullman, B. 2000. Application of flow cytometry for measurement of nuclear DNA content in fungi. Folia Cryptogamica Estonica 36: 31-46. Kullman, B. 2002a. Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis. In: I. Puura & T. Teder (toim), Võrkude teooria. Schola Biotheoretica 28: 21-33. Tartu, Sulemees. 88 lk. Kullman, B. 2002b. Diversity of genome size in zygotic meiosis of Pleurotus studied by flow cytometry. In: IMC7 Book of Abstracts. Oslo. 1133. Kullman, B. 2004. Seksiv seen. Eesti Loodus, 11: 6-13. Kullman, B., Tamm, H., and Kullman, K. 2005a. Fungal Genome Size Database.
AJALOOKÄIK .[http://kuusemets.planet.ee/dokument/ajalugu.html](21.05.2012) 5. Miksike kodulehekülg. Vabadussõda. [http://miksike.ee/docs/referaadid2005/vabadussoda_evelin.htm] (21.05.2012) 6. Eesti Vabariigi sisepoliitika.[http://www.ag.tartu.ee/oppematerjalid/Sisepoliitika.pdf] (21.05.2012) 7. Vikipeedia kodulehekülg. Eesti ajalugu. [http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_ajalugu#V.C3.A4lispoliitika_.281918.E2.80.93193 9.29] (21.05.2012) 8. Estonica Entsüklopeedia Eestist. Eesti Vabariigi Teine Põhiseadus. [http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_teine _p%C3%B5hiseadus_1934-1937_ja_1934_aasta_riigip%C3%B6%C3%B6re/] (21.05.2012) 9. Estonica Entsüklopeedia Eestist. Kultuurielu kahe maailma vahelisel ajal. [http://www.estonica.org/et/Kultuurielu_kahe_maailmas%C3%B5ja_vahelisel_ajal/] (21.05.2012) 10. Hisotrodamus kodulehekülg. 2010. [http://www.histrodamus
Eesti kaubanduses toimus suur langus, millele järgnes suur tõus. Erastamisreform muutis kaubandust täielikult. Suurem tarbimisvajadus tingis ka suurema kaubanduskettide arengu ja e-kaubanduse arengut. Uurime mis põhjustas nii ulatuslikud muudatused ja kuidas langus ning tõus mõjutas Eesti kaubandust. Referaadi allikad pärinevad kõik internetist. Kasutatud on infot Statistikaameti leheküljelt, interneti entsüklopeediast Estonica ja e-õppe leheküljelt. 1 LÄÄNE SISSETUNG Üheksakümnendate aastate alguses algas riiklike kaupluste kiire erastamine, mis tähistas erastamisreformi algust. Aastaga oli juba 20 % jaekaubanduse ettevõtetest eraomanduses. 1991.aastal vabastati toidukaupade hinnad, kuid pakkumine ei rahuldanud ikka nõudlust ja kasutusele tulid talongid. Peale rahareformi 1992.aasta suvel hinnatõus jätkus, kuid nõudlust
Joonis 12. Inimese loodud vaatetorn maastiku nautimiseks Joonis 13. Viidad Karula hoonestus koosneb suuremas osas 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi taluehitistest. Sibula talu rehielamu vanimad ehitusjärgud kuuluvad 19. sajandi keskpaika või koguni sajandi esimesse poolde ning Ähijärve Sarik-Siimani talu vana muldpõrandaga ait võib pärineda koguni 18. sajandi lõpust. [19] 17 Kasutatud kirjandus [1] Estonica. (2009). Karula Kõrgustik. [WWW] http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5una-Eesti_k%C3%B5rgustikud_ja_n %C3%B5od/Karula_k%C3%B5rgustik/ (03.03.2016) [2] Üldensiklopeedia. (2011). Karula Kõrgustik. [WWW] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/karula_k%C3%B5rgustik2 (06.03.2016) [3] Karula Rahvuspark. Karula rahvuspark. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=karula (04.03.2016) [4] Loodusajakiri A. Järvet. Vaheldusrikas Karula maastik [WWW] http://www.loodusajakiri
loodusväärtusi. [18] Karula hoonestus koosneb suuremas osas 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi taluehitistest. Sibula talu rehielamu vanimad ehitusjärgud kuuluvad 19. sajandi keskpaika või koguni sajandi esimesse poolde ning Ähijärve Sarik-Siimani talu vana muldpõrandaga ait võib pärineda koguni 18. sajandi lõpust. [19] 15 Kasutatud kirjandus [1] Estonica. (2009). Karula Kõrgustik. [WWW] http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5una-Eesti_k%C3%B5rgustikud_ja_n %C3%B5od/Karula_k%C3%B5rgustik/ (03.03.2017) [2] Üldensiklopeedia. (2011). Karula Kõrgustik. [WWW] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/karula_k%C3%B5rgustik2 (06.03.2017) [3] Karula Rahvuspark. Karula rahvuspark. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=karula (04.03.2017) [4] Loodusajakiri A. Järvet. Vaheldusrikas Karula maastik [WWW] http://www.loodusajakiri
P. Humid continental climate. Encyclopedia Britannica. [WWW] https://www.britannica.com/science/humid-continental-climate. 2009. 6) [WWW] https://en.climate-data.org/location/62/ 7) [WWW] http://www.usclimatedata.com/climate/duluth/minnesota/united- states/usmn0208 8) [WWW] https://www.thinglink.com/scene/622348026534428672 9) Eesti NSV Hüdrometeoroloogia Teenistuse Peavalitsus. Eesti NSV kliimaatlas. Tallinn. 1969. 10) Eesti Instituut. Estonica: Encyclopedia about Estonia. [WWW] http://www.estonica.org/en/ 11) Tarand, A., Jaagus, J., Kallis, A. Eesti kliima minevikus ja tänapäeval. Tartu Ülikooli Kirjastus. 2013. 12) Kamenik, J. Nao indeksist. Blogi. [WWW] http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2012/06/nao-indeksist.html 13) Jaagus, J. Eesti ilmaolud kliimauurijaid imestama ei pane. Intrvjuu. Eesti loodus ajakiri. [WWW] http://www.loodusajakiri
Molecules and Cells 10: 127-134. Kivisild, T. & Villems, R. 2000. Questioning evidence for recombination in human mitochondrial DNA. Science 288:1931. Kohli, Y. & Kohn, L.M. 1998. Detection of random association among loci in clonal populations of Sclerotinia sclerotiorum. Fungal Genetics and Biology 23: 139-149. Kullman, B. 2000. Application of flow cytometry for measurement of nuclear DNA content in fungi. Folia Cryptogamica Estonica 36: 31- 46. Kullman, B. 2002. Nuclear DNA content, life cycle and ploidy in two Neottiella species (Pezizales, Ascomycetes). Persoonia 18: 000-000. Larraya, L.M., Pérez, G., Peòas, M.M., Baars, J.J.P., Mikosch, T.S.P., Pisabarro, A.G. & Ramírez, L. 1999. Molecular karyotype of white rot fungus Pleurotus ostreatus. Applied and Environmental Microbiology 65: 3413-3417. Mikelsaar, R.H. 2000. Mitokondrite päritolu ja adapatsioon. Schola Biotheoretica 26: 56-58. Nara, T., Hashimoto, T. & Aoki, T
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KLIIMA MUUTUMINE EESTIS Uurimistöö Koostaja: Keivin Kivimägi 11A Juhendaja: Toomas Annuk PÜG õpetaja Põltsamaa 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Eesti kliima iseloomustus 5 2. Eesti kliima piirkondlikud erinevused 7 3. Eesti kliima muutumist põhjustavad tegurid 9 4. Mida toob kaasa kliima muutumine? 13 5. Kuidas kohaneda kliima muutumisega? 14 6. Klimatoloogide arvamused 15 7. Uurimistöö tulemused ja arutelu 17 7.1 Eesti kliimat mõjutavad tegurid 17 7.2 Rahulolu Eesti kliima ja ilmastikuga 18...
2016d. Ohtlikud ettevõtted. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=MA11A&user_id=at&bbox=692070.726363154,6576972.83630203,721528.762 284514,6600783.96437903&LANG=1 (24.03.2016) 16. Mesipuu, M. 2011. Väike, kuid väärtuslik pärand. - Eesti Loodus. http://www.eestiloodus.ee/artikkel3878_3850.html (31.03.2016). 17. Metsaregister. 2016. Keskkonnaagentuur. http://register.metsad.ee/avalik/ (31.03.2016) 18. Põhja-Eesti rannikumadalik. 2009. Loodus. Estonica Entsüklopeedia Eestist. http://www.estonica.org/et/Loodus/Soome_laht_ja_P%C3%B5hja- Eesti_rannikumadalik/P%C3%B5hja-Eesti_rannikumadalik/ (24.02.2016) 19. Raukas, A. & Kont, A. (1987). Вoпpocы фopmиpobaния ииклассификацииикамов. В кн: Строение иформирование камов. Таллинн: 5-9, viidatud: Eesti Maastikud. 2005. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 282 vahendusel. 20. Soome lahe rannikumadalik. (2011)
1. Loeng: riik, avalik haldus, halduspoliitika, haldusjuhtimine Wolfgang Drechsler, 1997, 'Avalik haldus kui riigiteadus', raamatus Wolfgang Drechsler, toim., Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, 11-2 - mida tähendab Drechsleri (1997) tekstis (lugeda esimeseks loenguks) `avalik haldus kui riigiteadus'? - kas Drechsleri (1997) tekstis (lugeda esimeseks loenguks) väljatoodud Eesti avaliku halduse väljakutsed on endiselt väljakutseteks ka aastal 2013 või on need tänaseks lahendatud/lahendunud? Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Eesti tähtsaimaks ülesandeks taastada riigikonteptsioon, sest Eesti suurimad probleemid on seotud riigi olemusega. Halvim lahendus oleks mõne Lääne riigi avaliku halduse korralduse üks-ühele kopeerimine. Selle asemel tuleks kõikidel praegustel ja tulevastel avaliku halduse teenistujatel ning teadlastel jõuda arusaamisele, mida ja tuleb antud probleemi lahendamiseks...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Gr...
a. https://kultuur.postimees.ee/71876/kuressaare-kirikust-leiti-haruldane-laemaal. Saaremaa.ee. Kuressaare Laurentiuse kirik. Saaremaa. [Võrgumaterjal] http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=323. Sangaste loss. Sangaste loss. Sangaste loss. [Võrgumaterjal] https://www.sangasteloss.com/. Soosaar, Marelle. 2010. Keskaegne arhitektuur Eesti. Slideshare. [Võrgumaterjal] 27. 05 2010. a. https://www.slideshare.net/kajamurd/14keskaegne-arhitektuur-eestis. Säre, Peeter. Estonica. [Võrgumaterjal] http://www.estonica.org/et/Kultuur/Arhitektuur/Mida_peame_omaks/Oleviste_kirik_Tallinna s/?max. Tartu Observatooriumi Virtuaalne Muuseum. 2014. Tartu Tähetorni tegevus aastatel 1908-1918. Tartu Tähetorni Kalender. [Võrgumaterjal] 2014. a. https://www.to.ee/muuseum/Kalender/HTML/index.html?tartutahetorn1908.htm. —. 2014. Tartu Tähetorni õitseaeg (1822-1839). Tartu Tähetorni Kalender . [Võrgumaterjal] 2014. a. https://www.to.ee/muuseum/Kalender/HTML/index.html
TALLNNA ÜLIKOOL Referaat Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks Tarmo Vaarmets KUTTB-1kõ 2013 2 1. Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................................................2 2. Eessõna.........................................................................................................................3 2.1. Eesti pärismaised puud.................................................................................................3 2.2. Eesti pärismaised põõsad..............................................................................................3 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik............................................................................4 3.1. Eesti ...
kogus. Statistlis-topograafilinsi kirjeldusi. Hupelist doktoritöö Indrek Jürjolt, Hupelist ja temaga kokkupuutumisest annab infot. Johan Christopg Brotze (1742-1823) üheksa köidet materjale Liivimaa kubermangust (Riia ja lähisalad, põgusalt kaugemalt). Brotze joonistusega, joonistused mälestustest, paikadest ja hoonetest, lisaks tekstid. 1992 kolm köidet Riia vaadetest ja hoonetest, 1996 Riia eeslinnad, 2002 Läti väikelinnad ja maa, 2006 Estonica (Indrek Jürjo retsensioon Tuna 2007 1). Otto von Huhn (1764-1832) Riia arst ja kodu-uurija, Hupeli skeemi kohaselt mitmesugust materjali kogunud. Tema kogu Riia Riiklikus Ajalooarhiivis, 106 köidet, materjal süstematiseeritud. Kubermangud, kihelkonna andmed 1784- 1829. Sari tervisehoiu olude kohta, maakondade kohta, linnade ja kubermangu kohta. Eduard Philipp Körber (1770-1850) Võnnu pastor ja kodu-uurija Tartumaalt.
rahvusest autorid elavad ja trükiseid avaldavad) - nn. maatunnus ,,teised meist" regstreeritakse kõik trükised, mis on ilmunud mujal, aga kirjutatud selle maa kohta. Jooksva rahvusbibliograafia jaoks on rahvusvaheliselt tunnustatud printsiibiks territoriaalne arvestusprintsiip. 20 Rahvusbibliograafia kontekstis on Estonica mõistega tähistatud väljaspool Eestit ilmunud ja erinevate tunnuste alusel Eestiga seotud materjale registreerivaid nimestikke. Üldmõistena kasutatakse terminit ,,exteriorica". Exteriorica raames registreeritakse: - maa autorite väljaspool oma maa territooriumi ilmunud publikatsioonid - oma autorite teoste tõlked, mis ilmuvad teistes maades - antud maa keeles väljaspool maa territooriumi ilmunud publikatsioonid
– Kirjastus Valgus, 1980 lk 40 2. ARTIKLID 2.1. Harju poliitikul lasub pistise andmise kahtlus – Postimees, Rasmus Kagge, 22.04.2004. http://www.postimees.ee/220404/esileht/siseuudised/132303.php 2.2. Kas altkäemaks Eestis keelatud – Postimees, Uuno Mereste, 25.02.1998. http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/02/25/arvamus.htm#teine 3. ELEKTROONSED VÄLJAANDED 3.1. Eesti Keele Instituut - http://www.eki.ee 3.2. Bibliographia Iuridica Estonica (BIE) - http://bie.nlib.ee/ 3.3. Lühendamise põhimõtted: http://www.just.ee/10699 3.4. Seadusnimetuste lühendid: http://www.just.ee/10575 3.5. GRECO - http://www.coe.int/t/dg1/Greco/Default_en.asp 3.6. Justiitsministeeriumi korruptsiooni viit - http://www.korruptsioon.ee/21375 4 KASUTATUD NORMATIIVMATERJALID 4.1 Eesti 4.1.1 Avaliku teenistuse seadus. 25. jaanuar 1995. - RT I 1995, 16, 228. 4.1.2 Eesti Vabariigi Põhiseadus. 28. juuni 1992
UNO SOOMERE ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996. AN OVERVIEW With a Historical and Cultural Summary IN MEMORY OF THE GREAT ESTONIAN COMPOSERS CONTENTS ESTONIA AND THE ESTONIANS FOREWORD IN THE FOLD OF TSARIST RUSSIA. EMERGENCE AND FIRST STEPS ON THE CLASSICAL-ROMANTIC PATH. HISTORICAL INTRODUCTION I. MUSICAL LIFE IN TARTU AT THE TURN OF THE CENTURY. TRAILBLAZERS: ALEKSANDER LÄTE, RUDOLF TOBIAS, ARTUR KAPP. II. THE FIRST DECADE OF THE 20TH CENTURY. ARTUR LEMBA: THE BEGINNING OF ESTONIAN SYMPHONY AND OPERA. III. NEW DEVELOPMENTS IN CULTURAL AND MUSICAL LIFE: THE END OF THE TSARIST PERIOD. THE INDEPENDENT REPUBLIC OF ESTONIA: THE INTRODUCTION OF INNOVATIONS FROM WESTERN ART AND THE EVOLUTION OF NATIONALLY ORIENTED MUSICAL TRENDS. IV. THE TWENTIES. ARTUR KAPP: ROMANTICIST AND DRAMATIST. V. THE INFLUENCE OF NEW WESTERN MUSIC...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
