Alutaguse madalik Mari Ann Ainsar RVG 10.b 2011 Asukoht ja kirjeldus Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik.(estonica) (cmsimple) Kaitsealad ja kliimaaolud Alutaguse madalikul asuvad Agusalu looduskaitseala, Kurtna maastikukaitseala, Puhatu looduskaitseala, Muraka looduskaitseala, Tudusoo kaitseala ja Sirtsi looduskaitseala. Alutaguse kesk- ja põhjaosas on ülekaalus madalsood, lääne ja kagu pool siirdesoodest ümbritsetud rabad.(vkg) Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest
Maakerge on suurim Eesti looderannikul, ulatudes kuni 3 mm-ni aastas - nii saavad lahtedest ajapikku rannikujärved, järvedest madalsood, mudapaljanditest rannaniidud, karidest laiud ja laidudest poolsaared. Lääne- Eesti on oma olemuselt muutlik. ´ 3 1. Geograafiline ülevaade Lääne-Eesti madalikku kutsutakse ka Mereäärne maa Terra Maritima mis oli Henriku Liivimaa kroonika andmeil Muinas-Eesti maakond (Estonica, 2009). See, Eesti maastikurajoonidest kõige suurem ning mitmekeseisemate loodusoludega piirkond, hõlmab 13,3 % Eesti territooriumist (Joonis 1). Rannajoone pikkuseks on 510 km. Madaliku keskosas asub katkendlik Lääne-Eesti klindi paekõvikuline ahelik (Arold, 2005) Lääne-Eesti madalikule on iseloomulik mitmekesine loodus: ranna- ja puisniidud (Puistu, Laelatu) niidud-kadastikud, nõmme- ja salumetsad ning ulatuslikud sood. Üsna laialt on levinud
docstxt/.txt
lääs, kristlus ja paganlus. Sellest mõjutatuna on Eestis väga erinäoline rahvakultuur, milles võib selgelt ära tunda ka teiste maade mõjutusi. Rahvakultuuri eripärad erinevad ka piirkonniti. Eelkõige kerkivad esile Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Eesti vahelised erinevused, mille sündi ja arengut on mõjutanud juba loodusolud. Üldjoontes on Eesti madal maa, kuid majandusliku tegevuse seisukohast jaguneb ta selgelt kaheks: Madal- ja Kõrg-Eestiks (Estonica, 2010) Kõrg-Eesti moodustavad kesk-ja idaosa kõrgemad alad, mis on viljakama maa tõttu olnud tihedamalt asustatud. Madal-Eesti moodustab Lääne-Eesti ja saared. Nende vahele jääb kultuuriline üleminekuala, mis ulatud Tallinnast Pärnuni. Rahvakultuuri kujunemisel mängis looduslikest eeldustest suuremat rolli kontaktid naabritega. Lääne-Eesti ja saarte puhul on märgatavad Rootsi mõjud. Põhja-Eestis oli avatud mitmesugustele mõjutustele: tähelepanu oli
organiseerimisele aitas kaasa ka Hurt, lisaks pidas ta kõne Otepääle kirikuõpetajaks (1872) Koostöö „Eesti Postimehega“ tõid kaasa tülid Jakobsoni ja Hurda vahel Peterburi Eesti Jaani koguduse kirikuõpetaja (1880-1902) Ärkamisaeg, seltsid, rahvaluule Hakkas avaldama „Perno Postimehes“ eesti keelseid luuletusi Liitus Õpetetud Eesti Seltsiga „Kalevipoja“ sõnastik lõunaeestimurret tutvustav töö „Onomatopoetica Estonica“ Kirjutas põhikirja Aleksandrikoolile, esitas valitsusele ja kaitses 1860. aastal hakkas korraldama rahvaluule organiseeritud kogumist läbi Eesti Kirjameeste seltsi, EKmS esimene president oli Jakob Hurt 1862. aastal tõlkis Liivimaa 1860.aasta talurahvaseadused lõunaeesti keelde 1863. aastal avaldas oma esimese rahvaluulealse töö Põlva kihelkonna pärimuste kohta 1869. aitas organiseerid ja pidas kõne I üldlaulupeol 1871
tuhandeid veelinde (Kaur et al. 2008). Matsalu looduskaitseala on Eesti rannikumärgaladest kõige tuntum, olles Euroopa veelindude pesitsus- ja rändepeatusaladest üheks suurimaks. Kevadeti rändab läbi Matsalu üle 2 miljoni veelinnu. Suurimad populatsioonid tänapäeval on seotud karjatavate rannaniitudega. Põllumajanduse osatähtsuse vähenedes karjatamine lakkab ning rannakarjamaad roostuvad ning sellega seonduvalt väheneb sealne mitmekesisus (Estonica 2009). Joonis 4. Haned 9. Inimmõjud Põllumajandusalad moodustavad kaugseire andmetel madalikust 24,0%, neist kõige rohkem on põllustatud uhutud moreenitasandikud. Looduskasutuse tulemusena on piirkonnale lisandunud Eesti suurimad poollooduslikud ranna-ja puisniidud. Viimaste aastakümnete põllumajandusalade kasutamise vähenemine on kaasa toonud taasmetsastumise, roostumise ja rohumaade kadastikumise. Madaliku põllumajandusmaad ja suur osa metsamaid on
muldade kui ka loodusliku taimekatte kasvukohtade ning põldude kaudu viirulise maastikumustri (Arold 2008). 3 Maastiku viiruline muster, piklike künniste rööbitine paigutus, korrapärane kuju ja suurus on Vooremaa peamised tunnusjooned. See on omakorda ajendanud rahva fantaasiat otsima Vooremaa kujunemisele seletust, seostades voori ja nendevahelisi piklikke nõgusid Kalevipoja künnivagudega (Estonica 2001a). 3.2. Aluspõhi ja pinnamood Vooremaa põhja-loodeosas moodustavad aluspõhja ülaosa peamiselt Siluri ladestu Raikküla lademe karbonaatkivimid (detriit -, afaniit- ja biohermlubjakivi ning dolomiit, ka mergel). Lõuna-kaguosas lasub pinnakate Kesk-Devoni Narva lademe domeriidil või ka savil ning aleuroliidil (Viiding 1995). Ehkki nimetatud pealiskorra kivimid ei moodusta otseselt voori, on nende osakesed moreenide koostises (Arold 2008).
OSKAR LUTS Oskar Luts (7. jaanuar 1887) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (1912–1913), "Suvi" (1918–1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased "huumor ja sentimentaalne pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli
Vooremaa maastikukaitseala pakub matkaradasid nagu Luua metsanduslik õpperada (4,6 km) (EAS Turismiarenduskeskus). Soitsjärvest kagu pool on muistne linnamägi, mida on rahvaluules nimetatud Kalevipoja sängiks. Palamuse on tuntud Oskar Lutsu “Kevade” tegevuspaigana. Paljud Vooremaa järved on seotud muistenditega Kalevipojast ja Vanapaganast. Näiteks Saadjärves, selle kaldal ja lähimas ümbruses on mitu muistendeis mainitud rändrahnu, sealhulgas Kalevipoja lingukivid (Estonica 2001b). Saadjärve äärde Äksi külla on rajatud jääaja teemapark. Külastajad saavad pildi, milline nägi Äksi kant välja jääajal, ligi 15 000 aastat tagasi. Sellestki, kuidas tekkis Vooremaa maastik ning loomade, lindude, taimede ja inimese areng jääajast tänapäevani (Mets 2011). 5.2 Inimmõju Vooremaa kultuuristamise tagajärjel on oluliselt maastiku ilmet muudetud. Need muutused on
alateas 19. sajandist. Õigeusu kirikud on väga värvikad ja enamasti sibulakujuliste kuplitega. Õigeusu kirikutes on kasutatud ka väga palju ikoone, mis on usuliste jaoks väga tähtsal kohal. 9 KASUTATUD INFOALLIKAD Eesti Evangeelne Luterlik kirik 2002. Küsimused ja vastused. http://www.eelk.ee/eelk_vastused/v_vastus.php?id=42 09.12.2014 Entsüklopeedia 2013. Õigeusk. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/%C3%B5igeusk1 06.12.2014 Estonica 2014. Kubermangukomissar Jaan Poska (http://www.estonica.org/et/Kubermangukomissar/Jaan_Poska/?max) 10.12.2014 Lynn Underwood, „Maailma usundid“, -Kristlus 1999, lk43 Orthodox 2014. Tuntud õigeusklikud. http://orthodox.weebly.com/tuntud- otildeigeusklikud.html 09.12.2014 Orthodox 2014. Ikoonid. http://orthodox.weebly.com/ikoonid.html 10.12.2014 Orthodox 2014. Kristus valitseja Pantokrator. (http://orthodox.weebly.com/uploads/1/1/7/9/117989/7378296.jpg) 10.12.2014 Sisekaitse 2014
jõudnudki, kuna see müüdi varem mitteametlikult maha. Poodidesse siiski jõudnud kaup tekitas lühikese aja jooksul pikad järjekorrad, kusjuures inimesed ostsid niipalju, kui majanduslikult võimalik, et osa omakorda tuttavatele jagada . Kuigi Nõukogude järgsel perioodil on selline olukord kardinaalselt muutunud on eestlaste teeninduskultuuri maastikul käia veel vägagi pikk tee. On ju meil iseseisvas Eestis teenindusalane kogemus vaid 17 aastat. (Kaubandus ja teenindus, Estonica, [http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=3&menyy_id=985&alam =97&tekst_id=986], 11.10.08) 5 Teeninduskultuur täna Teenindusel on harjumuspäraselt olnud madal maine. Sõna ,,teenindamine" tõlgendatakse liialt kitsalt. Tänapäeval toimub klientide teenindamine enamikul tööaladel ja sellesse on kaasatud kõik töötajad. Vaatamata sellele, kas luuakse
ee/artikkel/vooremaa2 (05.04.2014) 4.Eesti entsüklopeedia 2014. Jääaegsed pinnavormid Vooremaal. Kättesaadav: http://entsyklopeedia.ee/meedia/vooremaa2/jaaaegsed_pinnavormid_vooremaal (05.04.2014) 5.Estonica. Vooremaa. Kättesaadav: http://www.estonica.org/et/Loodus/Kesk-Eesti_voored_ja_tasandikud/Vooremaa_salumetsad_ja_kultuurmaastikud/ (05.04.2014) 6.Jääaja keskus. Kättesaadav: http://www.jaaaeg.ee/jaaaja-keskusest (05.04.2014) 7.Jääajakeskus 2014
Lutheris massiliselt tootma. See oli Skandinaavia ja Baltimaade suurim mööblivabrik, mis muuhulgas leiutas veekindla liimi. Lutheri toodangut hakati kasutama ka Eesti taludes, mistõttu võib seda pidada traditsiooniliseks eesti kodu mööbliks. Tuntuimad on Lutheri toodangust kõrge pulkadest seljatoega, pressitud mustrilise vineerist põhjaga, kerged, kuid väga vastupidavad toolid. Neid hakati ka väiketöökodades järgi tegema.7 4 Estonica. Entsüklopeedia Eestist. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Elukeskkond 5 Raal, M. Stiilid, mis jätnud jälje- talumööbel. 6 Kallus, M. Interjööri ja mööbli ajalugu. Õppematerjalid, 2011. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.e-ope.ee/repositoorium?@=7i7s 7 Laanepere, E. Lutheri vineerpõhjaga toolid tegid ilma ülemöödunud sajandi vahetusel. 2007. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.ohtuleht.ee/241504
ettepanekuid Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme puutumatuse äravõtmiseks ja tema kohta süüdistusakti koostamiseks. 4 KASUTATUD ALLIKAD 1. Õiguskantsleri kodulehekülg. http://www.oiguskantsler.ee/ 2. Riigiportaal. Eesti Vabariik. Õiguskantsler. https://www.eesti.ee/et/eesti-vabariik/oiguskantsler/ 3. Estonica. Entsüklopeedia Eestist. Õiguskantsler kui ombudsman. http://www.estonica.org/et/Riik/%C3%95iguskantsler/ %C3%95iguskantsler_kui_ombudsman/ 5
Mis on su nimi? Mihi nomen est ................. Minu nimi on ....................... Et tu, quod nomen est tibi? ja sina?............................... Quot linguis bene loqueris? Mis keelt sa räägid hästi? Quomodo ,,discipulus" in lingua tua dicitur? Kuidas öeldakse ,,õpilane" sinu keeles? . . . quod in estonica lingua dicitur. . . . . . mis eesti keeles tähendab... Quomodo latine dicitur? (adv.) Kuidas öeldakse ladina keeles? Quomodo estonice dicitur? (adv.) Kuidas öeldakse eesti keeles? Ego sum ... Mina olen ... Quomodo vales? Kuidas käsi käib? Bene, gratias ago
keeles võis õpetada ainult usuõpetust ja emakeelt. Samuti venestati kohanimesid, näiteks sai Tartu ametlikuks nimeks Jurjev (vene keeles Derpt asemel Jurjev ja saksa keeles Dorpati asemel Jurjew). Ka Tartu ülikoolis muudeti õppetöö 1893. aastaks täielikult venekeelseks, mitmed tunnustatud saksa ja baltisaksa õpetlased lahkusid Saksamaale. Pildil: Venemaa keiser (18811894) Aleksander III KASUTATUD ALLIKAD: Jürjo, I. 2000.Estonica. Entsüklopeedia Eestist. s.a. http://stage.estonica.ee/et/Ajalugu/1710-1850_Balti_erikord/Usuvahetusliikumine_ja_l%C3%B5plik_agraarreform , (02.05.2017). Kärdla Põhikooli koduleht. 2017. Ajalugu. Kronoloogia. http://www.kardla.edu.ee/uldinfo/ajalugu , (04.05.2017) Laar, M. 2005. Äratajad: Rahvuslik Ärkamine Eestis 19. sajandil ja selle kandjad. Tartu: Eesti ajalooarhiiv. Rannap, H. s.a. Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia. https://www.hm
Huvitavamad on juba vendade Kristinite tööd, kes kasutavad mitmeid nippe kuulsad on nende aprillinaljana müüdud fotod üleujutatud vanalinnast ning viltusest Pika Hermanni tornist (foto nimeks "Maavärisemine Tallinnas"). Heinrich Tiidemann Sajandivahetuse kuulsaimaks fotograafiks Eestis oli Heinrich Tiidemann (avas ateljee 1890. aastal). Temalt on ilmunud postkaardiseeria "Terviseid Eestimaalt", samuti etnograafiline kollektsioon "Estonica". Säilinud on ka Tiidemanni reklaamlehed, kus ta inimesi enda juurde "päevapildi õppimisele" kutsub. Ateljeest loodusesse Kui esialgu fotograafid vaid inimeste ja linnavaadete pildistamisele keskendusid, siis 20 sajandi alguses tekkisid juba külapiltnikud, kes lisaks inimestele ka loodusvaateid tegema hakkasid. Fotograaf Aadu Treufeldt (avas ateljee 1904.aastal Pilistveres) on pildistanud külaelu: heinategu, hobuvankrit jne
Tartu on Põhja- ja Lõuna- Eestit ühendav raudteelinn, mille peamiseks liiniks on Tallinn- Tartu- Valga. Tartust on mööda maanteed peaaegu igasse tähtsamasse linna ühepalju maad: Tallinnasse 185 km, Pärnusse 180 km, Narva 180km (Pullat, 1980). Tartu paiknemine Eesti haldusjaotuse kaardil on näha Joonisel 1, sellelt paistavad välja ka raudtee liinid. 3 Joonis1. Eesti haldusjaotuse kaart (Estonica, 2000). Kesklinna linnaosa asub nagu nimigi ütleb linna südames, ääristatuna ida küljest Emajõe kaldaga, läänest üle Toome nõlvade Veski tänavaga, põhjapoolt on piiriks Kroonuaia tänav ja lõunas jookseb piir mööda Pargi ja Aida tänavat. Kesklinna linnajao naabriteks on: Supilinn, Tähtvere-, Vaksali-, Karlova-linnajagu ja Emajõe vastaskaldal paiknevad Annelinna ja Ülejõe linnajagu (Tartu linna koduleht). Joonisel 2 on näha: A) Tartu linnaosade plaan B) Ametlikud
avardub silmaring ja kasvab orienteerumisvõime. (Lauristin, Vihalemm 1980 : 25 jj) 2. Põlvkonna isiksuse teabeväljad 2.1. Ühiskondlik-ajalooline taust Stalini aeg 1934a. kuni ajani, mil mu vanaema sündis (1938a.) valitses Eesti poliitilises elus nn vaikiv ajastu. Seda perioodi iseloomustab parlamentaarse demokraatia lammutamine ja järk-järgult hakati sisse seadma autoritaarset valitsuskorda. Riigivalitsemine läks Pätsi, Laidoneri ja siseminister Kaarel Eenpalu kätte. (Ajalugu Estonica www.) Riik kontrollis kõikvõimalik elualasid. Näiteks ajakirjandust. 1938. aastal kehtestati trükiseadus, mis piiras sõnavabaduse. Selles seaduses sätestati, mida võis ja mida mitte kirjutada. Käsud ja keelud ajakirjanduses olid mõeldud eelkõige riigipeade endi võimu ja privaatsuse kaitseks. Näiteks oli keelatud kirjeldada Konstantin Pätsi ja tema sugulaste eraelu. (Vaikiv ajastu. www) Propaganda Talituse korraldused andis ajakirjandusele informatsiooniosakonna
kultuurilisele ja poliitilisele arengule mõju avaldanud. Katariina II ületas neid kõiki vaimu, julguse, iseloomu, töökuse, otsustusvõime ja edukuse poolest. Kasutatud kirjandus ning allikad: Raamatud : „Venemaa tsaarinnad” - Autor: Jena, Detlef „Katariina II : meelelisus ja poliitiline võim” – Autor Gala Naumova „Kuninglikud armastuslood : tõeline armastus kuningakodade suletud uste taga” – Autor Paul, Gill Estonica : Entsüklopeedia Eestist : http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1710- 1850_Balti_erikord/Valgustus_ja_valgustatud_absolutism/ 5 6
Rakvere 2012 SISUKORD Sissejuhatus 7. jaanuar 1887 (vana kalendri järgi 26. detsember 1886) Palamuse kihelkond Järvepere küla 23. märts 1953 Tartu) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (19121913), "Suvi" (1918 1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja.
Selle arengu üheks alustusalaks oli tööriistade areng tänu uuele materjalidele pronksile. Enamasti küll saadi pronksi kaubavahetuse vormis, kuna Eesti aladel selle tootmiseks materjali nappis, kuid peatselt osati pronksi ka juba ise ümber valada. Tekkisid võimsamad asulad ja kultuurid. Asustus muutus tihedamaks, tekkis püsipõllundus. Tihenes suhtlemine naaberaladega, eriti Skandinaaviamaadega, mis muutis mingil määral nii keelt kui kultuuri. KASUTATUD KIRJANDUS Estonica, Pronksiaeg http://www.estonica.org/et/Ajalugu/9000_eKr- u_1200_Esiajalugu/Pronksiaeg/ 14.12.210 Vikipeedia, Pronksiaeg http://et.wikipedia.org/wiki/Pronksiaeg 14.12.2010 Ornament, PRONKSIAEG (1500 - 500 aastat e.Kr.) http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pronks.html 14.12.2010
tähtsustamisega. Eesti pangandus on pideval tõusuteel ja areneb proportsionaalselt koos majanduskasvuga. Kasutatud allikad: · Eesti Statistikaamet (www.stat.ee) rahandusarvud2000.pdf, figures2002.pdf, how to do business in estonia.pdf · Koolimaterjalid (www.miksike.ee) Timo Uustali materjalid · Eesti Väliskaubanduse Liit (www.etc.ee/ee/) · Institute Of Baltic Studies (www.ibs.ee/ibs/economics/tee/) · Estonica (http://estonica.org/) · Krediidipank (www.krediidipank.ee) · Eesti Pank (www.ee.epbe) · Estonian Business Information (http://bsr.aktiva.ee/) · Internet Resources For Estonian Studies (slavweb.com/eng/fsu/este0.html) · The Baltic Review (http://www.tbr.ee/issues/vol18/newgrowth.html) · Business & Economy (http://www.ibs.ee/ibs/economics/tee/) · Estonia Country Guide (www.ciesin.ee/ESTCG/EandT/Est%5FEco%5FDeve.html) · Estonica (http://estonica.org/eng/lugu.html
erinevaid tarbekaupu: kuna Eestis kodumasinaid ei valmistata, siis tuuakse need kõik sisse, sama käib ka koduelektroonika kohta. Lisaks tuuakse sisse mitmesuguseid toidukaupu, rõivaid ja sisustuskaupa: eelkõige selliseid, mida Eestis ei toodeta. Kuna Eesti tootmine on muutumas järjest mitmekesisemaks, siis on ka nende kaupade sissevedu muutunud pisut mõõdukamaks.5 2. EESTI VÄLISMAJANDUSSIDEMED 2.1 Üldiselt Eesti välismajandussidemetest 5 ESTONICA Entsüklopeedia Eestist, Import, URL http://www.estonica.org/et/Majandus/V %C3%A4lismajandussuhted/Import/ Välisriikide ettevõtetele ja kodanikele osutatakse eelkõige mitmesuguseid transporditeenuseid (üle 40% kogu teenuste mahust), aga ka reisi- ja äriteenuseid (mõlemaid üle 20%). Lisaks veel arvuti-, kommunikatsiooni- ja sideteenuseid (10%), ehitusteenuseid ja muudki. Transporditeenustes on suurim tähtsus meretranspordil, kus on oluline nii kauba- kui ka reisijatevedu
„Karula kuplistikus ja Hargla nõos on umbes 60 järve. Neist 38 jääb Karula rahvuspargi piiresse. Suurim järvedest on Antsla-Saru maanteele paistev ligikaudu kolme kilomeetri pikkune lookleva kaldajoone, kaldaäärsete kuplite ja sageli liivaste randadega Ähijärv. 1930. aastatel püüti järvest kuni 30 000 vähki aastas. Hiljem vähid hävisid vähikatku ja järve väetamise tõttu, kuid praegu on neid Ähijärves jälle.“ (Estonica). Ähijärv ja Peräjärv Peräjärve vaatetornist autor: Toomas Tuul Karula oluliseks kaitseväärtuseks on pärandkultuurmaastikud, mis on kujunenud aastatuhandeid kestnud järjepideva inimtegevuse mõjul. Rahvuspargis on üle saja talukoha, millest enam kui pooled on mitusada aastat vanad põlistalud. Karulale on iseloomulik hajaasustus, talud paiknevad üksikuna või paarikaupa küngaste vahel. Taluhooned on enamasti möödunud sajandi alguse tüüpilised palkehitised
täistööhõive süsteem Funktsioon - sotsiaalne, erialane Funktsioon - sotsiaalne ja humanistlik, sotsiaalne, humanistlik ja professionaal – professionaal – majanduslik majanduslik funktsioon. staatust jaotav funktsioon Kasutatud allikad: • ESTONICA Esseistlik teabekogu Eestist http://www.estonica.org/ • Beck, U. 2005. Riskiühiskond. Teel uue modernsuse poole. Tartu Ülikooli Kirjastus • Annus, E. Postmodernism kui hilissotsialismi kultuuriloogika. - Keel ja Kirjandus 2000/11). • Andresen, L. 2007. eesti Rahvakooli ja pedagoogika ajalugu. IV Iseseisvusaeg 1918 – 1940. Avita • Habermas, J. Modernsus — lõpetamata projekt. Akadeemia 1996, nr. 1. • Judt, T. 2007 Pärast sõda. Euroopa ajalugu 1945. aastast
4. Iseloomustage lähemalt kahte Valik esseid. Tln, lk 7-29. teoreetilise ja praktilise filosoofia Danto, Arthur C. 2000. Filosoofiliste valdkonda. probleemide iseloom. Ühendused 5. Iseloomustage filosoofia vahekorda maailmaga. Tln, lk 39-50. ilukirjanduse ja teadustega. Reiland, Indrek 2009. Mis on filosoofia? Studia Philosophica Estonica 2.1: 1931. (vt http://www.spe.ut.ee) 6
Sangaste-Urvaste ümbruses. Otepää kõrgustikust on 18,4% kaitstavad alad (Arold 2005: 196). Allikas: Vikipeedia. Otepää kõrgustik, 2014. 9 6. VETEVÕRK Otepää kõrgustikus on väga palju järvi – ligemale 150. Kuid enamik nendest on väikesed küngastevahelistes nõgudes olevad veesilmad, mis on kinni kasvamas. Suurem osa neist on väljavooluta umbjärved. Järved paiknevad sageli rühmiti, moodustades järvestikke (Estonica, 2001). Otepää kõrgustiku kolm suuremat järve – Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv asuvad kõrgustiku kahe kõrgema osa vahelises vagamus. Otepää kõrgustik piirneb loodes Elva jõe, põhjas Võika (Voika) oja ja Tatra jõe, kirdes Porijõe ja lõunas Urvaste ürgoruga. Kaguosa liigestavad mitme järvega Vidrike–Kooraste ja Jõksi–Kooraste ürgorg ning viimase jätkuna Võhandu jõe org. Otepää kõrgustikku iseloomustavad sademeterohkus (üle 700 mm/a),
sellepärast ei arva ka mehed, et nad naistele liiga teevad. Kuid võib väita, et naised on siiski ühiskonnas madalamal positsioonil ja mehed kasutavad naiste kohusetundlikkust ja kuulekust ära. 8 KASUTATUD KIRJANDUS "Tugev Eesti naine" lakub võrdõiguslikkuse haavu. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 30. märts 2016. a., allikas ESTONICA Entsüklopeedia Eestist: http://www.estonica.org/et/Tugev_Eesti_naine_lakub_v%C3%B5rd %C3%B5iguslikkuse_haavu/M%C3%BC%C3%BCt_tugevast_ja_p %C3%B5hjamaisest_Eesti_naisest/ Beauvoir de, S. (1997). Teine sugupool. Tallinn: Vagabund. Hansson, L., Papp, Ü. M., Pilvre, B., & Pettai, I. (2003). Erinevad, aga võrdsed. Tallinn: ÜRO Rahvastikufond, Sotsiaalministeerium. Kivimaa, K. (2015). Naiste rollid ja õigused kui riikliku propaganda osa. Kasutamise kuupäev: 30. märts 2016. a
Peamiste sihtturgude osas jäi eksport veidi alla 2004. aasta mahtudele Läti puhul mängis rolli ammoniaagi müügi vähenemine (läbi Läti liigub kaup teistesse riikidesse) ja Venemaal värvide ja lakkide müük. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Venemaa osakaal Eesti ekspordis on kasvanud seoses Eesti astumisel Euroopa Liitu, kuna kadusid Venemaa poolt seatud tollitõkked. Erinevad keemiatööstuse tooted moodustavad pea kolmandiku kogu Eesti ekspordist Venemaale. (Estonica) Eksportimist Lätti, Leetu ja Ukraina soodustab tollide puudumine. Keemiatööstus puutub peamiste takistustega kokku eksportimisel Aasiasse, eriti Hiinasse (näiteks seoses mõningate kemikaalide registreerimise ja koormavate impordimenetlustega). Lisaks sellele on kemikaalidega kauplemisel segavateks teguriteks tollivormistus ja läbipaistmatu õigusloome. Samuti on tülikas EL mittekuulumise tõttu nt. Norrasse eksportimisel vajalike tollipaberite vormistamine. (Eur-Lex, 2008) 8
mindi ju peamiselt meritsi, paatidega) ja põgenenuid paadipõgenikeks. Eestist põgenes umbes 80 000 inimest, kellest teel hukkus 6–9%. Põgenemise põhjus oli hirm, – Nõukogude okupatsiooniaasta terror oli rahval veel värskelt meeles. Lahkuti omateada ajutiselt, mõneks kuuks või kõige enam aastaks. Kui aja möödudes sai selgeks, et tagasiteed enam ei ole, jäädi paikseks või asuti ümber uutele asukohamaadele üle maailma. Estonica: Põgenemine jätkus alanud Teise maailmasõja vältel, kulmineerudes suure põgenemisega 1944. aasta suvel ja sügisel. Histrodamus: Eestlaste põgenemine Rootsi algas juba 1943. aasta kevadel, kuid eriti massiliseks muutus see septembris 1944, mil Saksa rinne Eestis Nõukogude vägede all kokku varises. Seni avaldatus on keskendunud peamiselt suurele põgenemisele ja selle käigus kodumaalt lahkunud eestlastele (memuaarid). Hoopis vähem on tähelepanu pööratud sellele, et tegelikult
rahastatud projektid, millest osa finantseeriti heitmekvootide müügitulust. Peale selle ületas eratarbimise kasv 2012. aasta teises pooles, mil kindlustunne tugevnes, sissetulekute kasvu ning majapidamised hakkasid vähem säästma. KASUTATUD KIRJANDUS [1] Kaie Kerem ja Mare Randveer. Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. Tallinn, 2007. [2] Loov Eesti, URL http://www.looveesti.ee/arenda-ettevotet/eksport.html [3] Maksu- ja Tolliamet, URL http://www.emta.ee/index.php?id=21287 [4] ESTONICA Entsüklopeedia Eestist, URL http://www.estonica.org/et/Majandus/V %C3%A4lismajandussuhted/Import/ [5] Välisministeerium, URL http://www.vm.ee/?q=taxonomy/term/47 [6] Arengufond, URL http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Arengufoorum2/Taustapaber-1-kriisi-tagamaad-27apr2009.pdf [7] Eesti Pank, URL www.eestipank.ee/sites/default/files/publication/et/RPU/2013/ep_rpm_2013_1_est.pdf
Armillaria species Mycol. Res. 105: 153-163. Kohn, L.M. 2005. Mechanisms of fungal speciation. Annual Review of Phytopathology 43: 279-308. Kuldau, G.A., Tsai, H-F. & Schardl, C.L. 1999. Genome sizes of Epichloë species and anamorphic hybrids. Mycologia, 91: 776–782. Kullman, B. 2000. Application of flow cytometry for measurement of nuclear DNA content in fungi. Folia Cryptogamica Estonica 36: 31-46. Kullman, B. 2002a. Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis. In: I. Puura & T. Teder (toim), Võrkude teooria. Schola Biotheoretica 28: 21-33. Tartu, Sulemees. 88 lk. Kullman, B. 2002b. Diversity of genome size in zygotic meiosis of Pleurotus studied by flow cytometry. In: IMC7 Book of Abstracts. Oslo. 1133. Kullman, B. 2004. Seksiv seen. Eesti Loodus, 11: 6-13. Kullman, B., Tamm, H., and Kullman, K. 2005a. Fungal Genome Size Database.
Samas jättis K. Päts põhiseaduse jõusse ja valitses selle järgi autoritaarset võimu kasutades ise, kohati põhiseadust täiendava autoritaarsuse suunas rikkudes. Suurema osa põhiseaduse kehtivusajast Riigikogu kokku ei kutsutud ja Eestist sai üheparteiline riik. Tunnistades 1934. aasta põhiseadusest tulenevaid ohte demokraatiale, algatas riigivanem Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse ettevalmistamise. [http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_teine_p %C3%B5hiseadus_1934-1937_ja_1934_aasta_riigip%C3%B6%C3%B6re/] 2.4.1 Põhiseaduse muutmine 1937.aastal kutsusid uued riigijuhid kokku Rahvuskogu koostas uue põhiseaduse K.Pätsi isiklike suuniste alusel, mis seadustas autoritaarse valitsemisviisi. Uueks riigipeaks oli president, kelle õigused olid: · Võis anda oma dekreetidega seadusi · Panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto · Saata parlament laiali
Eesti kaubanduses toimus suur langus, millele järgnes suur tõus. Erastamisreform muutis kaubandust täielikult. Suurem tarbimisvajadus tingis ka suurema kaubanduskettide arengu ja e-kaubanduse arengut. Uurime mis põhjustas nii ulatuslikud muudatused ja kuidas langus ning tõus mõjutas Eesti kaubandust. Referaadi allikad pärinevad kõik internetist. Kasutatud on infot Statistikaameti leheküljelt, interneti entsüklopeediast Estonica ja e-õppe leheküljelt. 1 LÄÄNE SISSETUNG Üheksakümnendate aastate alguses algas riiklike kaupluste kiire erastamine, mis tähistas erastamisreformi algust. Aastaga oli juba 20 % jaekaubanduse ettevõtetest eraomanduses. 1991.aastal vabastati toidukaupade hinnad, kuid pakkumine ei rahuldanud ikka nõudlust ja kasutusele tulid talongid. Peale rahareformi 1992.aasta suvel hinnatõus jätkus, kuid nõudlust
Joonis 12. Inimese loodud vaatetorn maastiku nautimiseks Joonis 13. Viidad Karula hoonestus koosneb suuremas osas 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi taluehitistest. Sibula talu rehielamu vanimad ehitusjärgud kuuluvad 19. sajandi keskpaika või koguni sajandi esimesse poolde ning Ähijärve Sarik-Siimani talu vana muldpõrandaga ait võib pärineda koguni 18. sajandi lõpust. [19] 17 Kasutatud kirjandus [1] Estonica. (2009). Karula Kõrgustik. [WWW] http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5una-Eesti_k%C3%B5rgustikud_ja_n %C3%B5od/Karula_k%C3%B5rgustik/ (03.03.2016) [2] Üldensiklopeedia. (2011). Karula Kõrgustik. [WWW] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/karula_k%C3%B5rgustik2 (06.03.2016) [3] Karula Rahvuspark. Karula rahvuspark. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=karula (04.03.2016) [4] Loodusajakiri A. Järvet. Vaheldusrikas Karula maastik [WWW] http://www.loodusajakiri
loodusväärtusi. [18] Karula hoonestus koosneb suuremas osas 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi taluehitistest. Sibula talu rehielamu vanimad ehitusjärgud kuuluvad 19. sajandi keskpaika või koguni sajandi esimesse poolde ning Ähijärve Sarik-Siimani talu vana muldpõrandaga ait võib pärineda koguni 18. sajandi lõpust. [19] 15 Kasutatud kirjandus [1] Estonica. (2009). Karula Kõrgustik. [WWW] http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5una-Eesti_k%C3%B5rgustikud_ja_n %C3%B5od/Karula_k%C3%B5rgustik/ (03.03.2017) [2] Üldensiklopeedia. (2011). Karula Kõrgustik. [WWW] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/karula_k%C3%B5rgustik2 (06.03.2017) [3] Karula Rahvuspark. Karula rahvuspark. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=karula (04.03.2017) [4] Loodusajakiri A. Järvet. Vaheldusrikas Karula maastik [WWW] http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9810/maastik.html (03.03.2017) [5] SlideShare
P. Humid continental climate. Encyclopedia Britannica. [WWW] https://www.britannica.com/science/humid-continental-climate. 2009. 6) [WWW] https://en.climate-data.org/location/62/ 7) [WWW] http://www.usclimatedata.com/climate/duluth/minnesota/united- states/usmn0208 8) [WWW] https://www.thinglink.com/scene/622348026534428672 9) Eesti NSV Hüdrometeoroloogia Teenistuse Peavalitsus. Eesti NSV kliimaatlas. Tallinn. 1969. 10) Eesti Instituut. Estonica: Encyclopedia about Estonia. [WWW] http://www.estonica.org/en/ 11) Tarand, A., Jaagus, J., Kallis, A. Eesti kliima minevikus ja tänapäeval. Tartu Ülikooli Kirjastus. 2013. 12) Kamenik, J. Nao indeksist. Blogi. [WWW] http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2012/06/nao-indeksist.html 13) Jaagus, J. Eesti ilmaolud kliimauurijaid imestama ei pane. Intrvjuu. Eesti loodus ajakiri. [WWW] http://www
Molecules and Cells 10: 127-134. Kivisild, T. & Villems, R. 2000. Questioning evidence for recombination in human mitochondrial DNA. Science 288:1931. Kohli, Y. & Kohn, L.M. 1998. Detection of random association among loci in clonal populations of Sclerotinia sclerotiorum. Fungal Genetics and Biology 23: 139-149. Kullman, B. 2000. Application of flow cytometry for measurement of nuclear DNA content in fungi. Folia Cryptogamica Estonica 36: 31- 46. Kullman, B. 2002. Nuclear DNA content, life cycle and ploidy in two Neottiella species (Pezizales, Ascomycetes). Persoonia 18: 000-000. Larraya, L.M., Pérez, G., Peòas, M.M., Baars, J.J.P., Mikosch, T.S.P., Pisabarro, A.G. & Ramírez, L. 1999. Molecular karyotype of white rot fungus Pleurotus ostreatus. Applied and Environmental Microbiology 65: 3413-3417. Mikelsaar, R.H. 2000. Mitokondrite päritolu ja adapatsioon. Schola Biotheoretica 26: 56-58. Nara, T., Hashimoto, T. & Aoki, T
Suvisel pööripäeval on päeva pikkus vastavalt 18 tundi 40 minutit ja 18 tundi 10 min. Aastane päikesepaiste kestus Eestis kõigub 1600 ja 1900 tunni vahel, kusjuures rannikul ja saartel on see suurem ja kõrgustikel väiksem. Üldpilvisus on aasta keskmisena 7 palli 10 palli skaalal. Kõige pilvisem on novembrisdetsembris (89 palli), kõige selgem aga mais juunis (56 palli). Rannikuvööndis on pilvisus selgelt väiksem kui sisemaal (http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/, 2010) Aasta keskmine tuule kiirus on Eesti siseosades alla 4 m/s, avamere rannikul aga üle 6 m/s. Veelgi suuremad erinevused esinevad tormituulte sageduses. Kui sisemaal esineb tormituult (kiirusega üle 15 m/s) harva, vaid mõni kord aastas, siis avamere rannikul ja saartel on tormituuli keskmiselt 3045 päeval (Raukas 1995: 213). Eesti paikneb niiske kliimaga vööndis, kus sademete hulk ületab summaarse auramise.
2016d. Ohtlikud ettevõtted. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=MA11A&user_id=at&bbox=692070.726363154,6576972.83630203,721528.762 284514,6600783.96437903&LANG=1 (24.03.2016) 16. Mesipuu, M. 2011. Väike, kuid väärtuslik pärand. - Eesti Loodus. http://www.eestiloodus.ee/artikkel3878_3850.html (31.03.2016). 17. Metsaregister. 2016. Keskkonnaagentuur. http://register.metsad.ee/avalik/ (31.03.2016) 18. Põhja-Eesti rannikumadalik. 2009. Loodus. Estonica Entsüklopeedia Eestist. http://www.estonica.org/et/Loodus/Soome_laht_ja_P%C3%B5hja- Eesti_rannikumadalik/P%C3%B5hja-Eesti_rannikumadalik/ (24.02.2016) 19. Raukas, A. & Kont, A. (1987). Вoпpocы фopmиpobaния ииклассификацииикамов. В кн: Строение иформирование камов. Таллинн: 5-9, viidatud: Eesti Maastikud. 2005. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 282 vahendusel. 20. Soome lahe rannikumadalik. (2011)
Objektiivsus! Jne. Ollakse kindlad, et eetikakoodeks aitab kaasa usalduse tõusule. Koodeks annab korrektse käitumise kompassi, mida ametnik saab kasutada iseseisvalt. Suuresti tulenevad praegused kodanike ja ametnike probleemid sellest, et puudub selged demokraatliku riigijuhtimise põhitõed. Avaliku teenistuse eetikakoodeks: http://www.avalikteenistus.ee/index.php?id=10513 13. Loeng: kohalik omavalitsus roll Eesti avalikus halduses ja kohaliku omavalitsuse reformid (Sulev Mäeltsemees) Estonica entsüklopeedia, Kohalik omavalitsus: mõiste, koht avalikus halduses ja ajalooline areng:http://www.estonica.org/et/Riik/Kohalik_omavalitsus:_m%C3%B5iste,_koht_avalikus_halduses_ja_ajalooline_areng/ Sulev Mäeltsemees, 2012, Haldusterritoriaalne poliitika, raamatus: Raivo Vetik (toim.), Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011, Tallinna Ülikooli Kirjastus, 325-355:http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/ev-20.pdf
Eesti keeles tavaliselt ei kasutata artiklit. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" (,,Juhatus eesti keele juurde"; 1660): grammatika põhineb Lääne-Eesti Kullamaa murrakul. Pikka vokaali võiks kirjutada kahe tähega; 3. isiku lõpp on pigem b kui p. On märganud astmevahelduse olemasolu, kuid ei oska seda seletada. Sõnastikus palju uusi sõnu, samuti näiteid sõnade kasutamisest: väljendid, vanasõnad, mõistatused Johann Hornung ,,Grammatica Estonica" (1693): ladinakeelne põhjaeesti grammatika. Puudub sõnastik. Õigekirjareegleid ei esita. Eesti sõnades ei esine tähti c, f, x ja z, vokaalide loendis esitab ka ä, ö ja ü. Grammatika tähtsaim osa on vormiõpetus. Morfoloogiaosa alguses esitab ta sõnatuletuletusvõimalusi koos tuletusalustega. Käändeid 5 (nominatiiv, genitiiv, akusatiiv, daativ, ablatiiv), käänamisreeglid vastavad üsna hästi tegelikule keelekasutusele
https://kultuur.postimees.ee/71876/kuressaare-kirikust-leiti-haruldane-laemaal. Saaremaa.ee. Kuressaare Laurentiuse kirik. Saaremaa. [Võrgumaterjal] http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=323. Sangaste loss. Sangaste loss. Sangaste loss. [Võrgumaterjal] https://www.sangasteloss.com/. Soosaar, Marelle. 2010. Keskaegne arhitektuur Eesti. Slideshare. [Võrgumaterjal] 27. 05 2010. a. https://www.slideshare.net/kajamurd/14keskaegne-arhitektuur-eestis. Säre, Peeter. Estonica. [Võrgumaterjal] http://www.estonica.org/et/Kultuur/Arhitektuur/Mida_peame_omaks/Oleviste_kirik_Tallinna s/?max. Tartu Observatooriumi Virtuaalne Muuseum. 2014. Tartu Tähetorni tegevus aastatel 1908-1918. Tartu Tähetorni Kalender. [Võrgumaterjal] 2014. a. https://www.to.ee/muuseum/Kalender/HTML/index.html?tartutahetorn1908.htm. —. 2014. Tartu Tähetorni õitseaeg (1822-1839). Tartu Tähetorni Kalender . [Võrgumaterjal] 2014. a. https://www.to.ee/muuseum/Kalender/HTML/index.html
· harilik saar (Fraxinus excelsior) Perekond sarapuu (Corylus) · harilik sarapuu (Corylus avellana) Perekond tamm (Quercus) · harilik tamm (Quercus robur) Perekond toompuu (Prunus) · harilik toomingas (Prunus padus) · laukapuu (Prunus spinosa) Perekond türnpuu (Rhamnus) · harilik türnpuu (Rhamnus cathartica) Perekond vaher (Acer) · harilik vaher (Acer platanoides) Perekond viirpuu (Crataegus) · daugava viirpuu (Crataegus dunensis) · eesti viirpuu (Crataegus estonica) 7 · harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla) · Kupfferi viirpuu (Crataegus kupfferi) · kuramaa viirpuu (Crataegus curonica) · lääne-viirpuu (Crataegus palmstruchii) · Lindmani viirpuu (Crataegus lindmanii) · rand-viirpuu (Crataegus maritima) · saaremaa viirpuu (Crataegus osiliensis) · viidumäe viirpuu (Crataegus viidumaegica) Perekond õunapuu (Malus) · mets-õunapuu (Malus sylvestris) 3.1
kogus. Statistlis-topograafilinsi kirjeldusi. Hupelist doktoritöö Indrek Jürjolt, Hupelist ja temaga kokkupuutumisest annab infot. Johan Christopg Brotze (1742-1823) üheksa köidet materjale Liivimaa kubermangust (Riia ja lähisalad, põgusalt kaugemalt). Brotze joonistusega, joonistused mälestustest, paikadest ja hoonetest, lisaks tekstid. 1992 kolm köidet Riia vaadetest ja hoonetest, 1996 Riia eeslinnad, 2002 Läti väikelinnad ja maa, 2006 Estonica (Indrek Jürjo retsensioon Tuna 2007 1). Otto von Huhn (1764-1832) Riia arst ja kodu-uurija, Hupeli skeemi kohaselt mitmesugust materjali kogunud. Tema kogu Riia Riiklikus Ajalooarhiivis, 106 köidet, materjal süstematiseeritud. Kubermangud, kihelkonna andmed 1784- 1829. Sari tervisehoiu olude kohta, maakondade kohta, linnade ja kubermangu kohta. Eduard Philipp Körber (1770-1850) Võnnu pastor ja kodu-uurija Tartumaalt.
rahvusest autorid elavad ja trükiseid avaldavad) - nn. maatunnus ,,teised meist" regstreeritakse kõik trükised, mis on ilmunud mujal, aga kirjutatud selle maa kohta. Jooksva rahvusbibliograafia jaoks on rahvusvaheliselt tunnustatud printsiibiks territoriaalne arvestusprintsiip. 20 Rahvusbibliograafia kontekstis on Estonica mõistega tähistatud väljaspool Eestit ilmunud ja erinevate tunnuste alusel Eestiga seotud materjale registreerivaid nimestikke. Üldmõistena kasutatakse terminit ,,exteriorica". Exteriorica raames registreeritakse: - maa autorite väljaspool oma maa territooriumi ilmunud publikatsioonid - oma autorite teoste tõlked, mis ilmuvad teistes maades - antud maa keeles väljaspool maa territooriumi ilmunud publikatsioonid
– Kirjastus Valgus, 1980 lk 40 2. ARTIKLID 2.1. Harju poliitikul lasub pistise andmise kahtlus – Postimees, Rasmus Kagge, 22.04.2004. http://www.postimees.ee/220404/esileht/siseuudised/132303.php 2.2. Kas altkäemaks Eestis keelatud – Postimees, Uuno Mereste, 25.02.1998. http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/02/25/arvamus.htm#teine 3. ELEKTROONSED VÄLJAANDED 3.1. Eesti Keele Instituut - http://www.eki.ee 3.2. Bibliographia Iuridica Estonica (BIE) - http://bie.nlib.ee/ 3.3. Lühendamise põhimõtted: http://www.just.ee/10699 3.4. Seadusnimetuste lühendid: http://www.just.ee/10575 3.5. GRECO - http://www.coe.int/t/dg1/Greco/Default_en.asp 3.6. Justiitsministeeriumi korruptsiooni viit - http://www.korruptsioon.ee/21375 4 KASUTATUD NORMATIIVMATERJALID 4.1 Eesti 4.1.1 Avaliku teenistuse seadus. 25. jaanuar 1995. - RT I 1995, 16, 228. 4.1.2 Eesti Vabariigi Põhiseadus. 28. juuni 1992
Suure-Jaani 71502 Viljandimaa Estonia Phone: +372 437 1190 E-mail: [email protected] Home Museum of Mart Saar Hüpassaare farmstead 71402 Vihi village Viljandi county Estonia Phone: +372 435 7141 E-mail: [email protected] Home page: www.muuseum.viljandimaa.ee Home Museum of Rudolf Tobias Hiiu mnt. 33 92101 Käina Hiiumaa island Estonia Phone: +372 505 7352 Home page: www.muuseum.hiiumaa.ee (no English version) Internet Links Estonica Encyclopedia about Estonia. http://www.estonica.org/ Estonian Tourist Board. http://www.visitestonia.com/ ABOUT THE AUTHOR Uno Soomere, born on September 19th, 1930 in Tallinn, is an Estonian composer, pianist, music researcher and educationalist. He graduated from the Tallinn State Conservatoire in Piano (1959) with Professor Bruno Lukk and in composition (1962, cum laude) with Professor Eugen Kapp. He became a member of the Estonian
annaabi.ee 
