Euroopa Liit ja Euroopa komisjon (7)

5
Koostanud : Madis Somelar
EUROOPA LIIT
Euroopa Liidu eelkäijad:
18. aprillil 1951. aastal kirjutasid Saksamaa Liitvabariik , Prantsusmaa, Itaalia ja Beneluxi maad ( Holland , Belgia, Luksemburg) alla Euroopa Söe- ja Terase Koondise ( ECSC ) loomise lepingule. Eesmärgiks oli hoida söe- ja terase tootmine ühise kontrolli all, et vältida uut maailmasõda. Kehtis 50 aastat, seega lõppes 2002.
25. märtsil 1957. aastal allkirjastati Roomas nn Rooma leping, mis pani aluse Euroopa Ühendusele. Selle raames loodi Euroopa Aatomienergiaühendus ja Euroopa Majandusühendus. Moodustati EÜ Komisjon ja EÜ Ministrite Nõukogu.
1973. aastal ühinesid Euroopa Ühendusega Suurbritannia , Taani ja Iirimaa . Tegelikkuses olid Suurbritannia, Iirimaa, Taani ja ka Norra soovinud ühineda juba 1967. aastal, kuid tol hetkel oli Prantsusmaa laienemisele vastu, rõhutades esmajoones just Saksamaa LV ja Prantsusmaa koostöö vajalikkust.
1981. aastal ühines EÜ Kreeka.
1986. aastal ühinesid EÜ Portugal ja Hispaania . Liitumisi mõjutasid ka poliitilised arvestused, sest EÜ juhtriigid lootsid nii tugevdada nende kolme riigi (Kreeka, Portugali, Hispaania) suhteliselt noori demokraatlikke süsteeme.
Maastrichti leping
1992. aasta 7. veebruaril kirjutasid 12 Euroopa Ühendusse kuuluva riigi juhid alla Hollandi linnas Maastrichtis lepingule, millega Euroopa Ühendus reorganiseeriti. Selle kohta hakati kasutama nimetust Euroopa Liit (European Union).
Maastrichti leping jõustus 1. novembril 1993, sellest alates tuleb Euroopa Ühenduse asemel tarvitada nimetust Euroopa Liit. Alguses kuulus ELi ainult kuus riiki: Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Holland. Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik ühinesid ELiga 1973. aastal, Kreeka 1981. aastal, Hispaania ja Portugal 1986. aastal ning Austria, Soome ja Rootsi 1995. aastal. 2004. aastal, mil liiduga ühineb 10 uut riiki (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia , Sloveenia, Küpros ja Malta), leiab aset liidu suurim laienemine läbi ajaloo. 2007. Aastal liitusid Rumeenia ja Bulgaaria . KOKKU on seega EUROOPA LIIDUS 27 RIIKI.
Euroopa Liidu kolmesambaline struktuur
Euroopa Liit
Üldsätted ja Euroopa Liidu eesmärgid
Esimene sammas
Euroopa Ühendus
Ühisturg, põllumajandus, kalandus , arendustöö, kultuur, keskkond, haridus , tarbijakaitse, viisapoliitika, rahaliit, sotsiaalküsimused, tolliliit .
Teine sammas
Ühine välis-ja julgeolekupoliitika
Euroopa poliitiline koostöö
Kolmas sammas
Koostöö õigus ja siseasjades
Koostöö politsei, immigratsiooni, asüüli ja justiitsküsimustes
1997. aasta 2 oktoobri sõlmiti Amsderdami leping. Selle lepinguga kinnitati Euroopa Liidu kodakondsuse sisseseadmine. Kuna Eesti ühines Euroopa Liiduga 2004. aastal, siis alates 1. maist 2004 on Eesti kodakondust omav inimene ka Euroopa kodanik. Euroopa Liit ei arene riigiks, vaid kujutab endast riikidevahelise koostöö kõrgelt arenenud vormi.
1997. otsustati EL alustada läbirääkimisi liitumiseks Tšehhi, Poola, Ungari, Sloveenia, Eesti ja Küprosega. Läbirääkimised algasid 30. märtsil 1998. Eelläbirääkimistele kutsuti ka ülejäänud viis kandidaatriiki (Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Läti ja Leedu).
1. jaanuaril 1999 võeti käibele digitaalne raha – euro (varem kandis see nime eküü)
1. mai 1999 toimus Amsderdami lepingu poliitiline jõustumine. Kõik EL inimesed on sotsiaalselt võrdsed.
28. sept 2000 kukkus Taanis läbi euro referendum .
7.-9. dets 2000 Nice `i tippkohtumine. Selle lepingu järgi jagati riikide vahel ametikohtade arv.
2. jaanuaril 2001 võeti Kreeka eurotsooni.
28. veebrauril 2002 sai eurost 12 liikmesriigi ühine raha. Seega on olukord hetkel selline:
Euro on kasutusel: 1) Belgias; 2) Saksamaal; 3) Luksemburgis; 4) Prantsusmaal; 5) Itaalias; 6) Hollandis/Madalmaades; 7) Iirimaal; 8) Kreekas; 9) Hispaanias; 10) Portugalis; 11) Soomes; 12) Austrias ; 13) Sloveenias (2007); 14) Maltal (2008) ja 15) Küprosel (2008)
Euro ei ole kasutusel:
Esiteks - vanadest olijatest: 1) Suurbritannias; 2) Taanis; 3) Rootsis.
Teiseks – uutes, 2004 aastal liitunud riikides: 1) Eesti; 2) Läti; 3) Leedu; 4) Poola; 5) Ungari; 6) Tšehhi; 7)Slovakkia; 8) 2007. aastal liitunud Bulgaarias; 9) 2007. aastal liitunud Rumeenias .
Väike arvutus: 15 (raha kasutusel) + 3 (vanad olijad, kel pole eurot) + 9 (uued riigid 2004/2007, kel pole veel eurot, kuid peavad selle kindlasti kasutusele võtma)
Kokku on Euroopa Liidus 27 maad.
1. veebruaril 2003 jõustus Nizza/ Nice`i leping.
14. septembril 2003 viidi läbi referendum Eestis Euroopa Liiduga liitumise osas. 2/3 olid liitumise poolt, 1/3 vastu. Kõik 10 riiki, kes 2004. aastal EL liitusid, on automaatselt kohustatud vastu võtma ühisraha euro. See oli juba liitumislepingus sees.
1. mai 2004 leping jõustus, Eesti liitus.
29. oktoobril 2004 kirjutati alla Põhiseadusleping. Eesti Vabariigi President Arnold Rüütli nimel kirjutasid sellele alla tollane peaminister Juhan Parts ja tollane välisminister Kristiina Ojuland.
Hetkel toimub EL liikmesriikides Põhiseaduslepingu referendumid ja ratifitseerimised. Riik ise otsustab, kas lihtsalt parlament ratifitseerib või korraldatakse vastav rahvahääletus.
20. veebruaril 2005 kiitis Hispaania rahvahääletus Põhiseaduslepingu heaks.
Lähitulevikus tahavad Euroopa Liiduga liituda: Horvaatia (ilmselt liitub 2011) ja Türgi (läbirääkimisi alustati 2005).
Euroopa Liidu tähtsamad Institutsioonid on:

Euroopa Komisjon

Euroopa Liidu Nõukogu

Euroopa Parlament

Euroopa Kohus

Euroopa Kontrollkoda
Euroopa Komisjon
Euroopa Komisjoni juhivad 27 volinikku. Siim Kallas on seal asepresident (üks volinikest) haldusküsimustes, audit ja pettusse vastane võitlus. Presidendiks on Portugalist Jose Manuel Barroso, kes saab umbes sama suurt palka kui USA president. Komisjon kontrollib ühistest õigusaktidest kinnipidamist, haldab Eli eelartvet ja algatab uusi õigusakte.
Euroopa parlament
785 parlamendiliiget. Parlamendihooned paiknevad Strasbourg`is, Luksemburgis, Brüsselis. Eesti omab Euroopa parlamendis 6 kohta, Läti 9, Leedu 13, Maltal 5, Suurbritannial on 78 kohta. Euroopa parlamendi saadiku valib Eestis rahvas. Kandidaat peab olema vähemalt 21- aastane teovõimeline Eesti kodanik/ Euroopa kodanik. Saadikud töötavad fraktsioonides parteide lõikes. Euroopa Rahvaparteis on Tunne Kelam (Isamaaliit), Euroopa Sotsialistid: M. Mikko , K. Saks , A. Tarand (Eestis sotsiaaldemokraadid ); Euroopa Liberaalid : Toomas Savi (Reformierakond), S. Oviir (Keskerakond). Vaata ül. Õpikust.
Euroopa Liidu Nõukogu
Otsustusorgan, sinna kuuluvad liikmesriikide vastavad ministrid (sõltuvalt päevakorrast). Peasekretär on ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Javier Solana. Tööpaik on Brüssel, välja arvatud aprill, juuni ja okt, mil töötab Luksemburgis.
Euroopa Kohus
27 kohtunikku (üks igast liikmesriigist), 8 kohtujuristi.. Euroopa Kohtu liikmed valitakse 6 aastaks ( valim liikmesriigi valitsus), Eestist Uno Lõhmus.
Euroopa Kontrollkoda
Rahaliste tehingute kontroll. Igast liikmesmaast valitakse üks liige 6 aastaks. Kontrollib, kas Euroopa Liidu kõik tulud on laekunud ning kulutused tehtud seaduslikul ja sihipärasel moel.
Ombudsmaniks on Nikiforos Diamandouros, kel on õigus endal uurida, samuti on tema poole õigus pöörduda kaebustega.
Euroopa Liidu doktriinid, põhimõtted:
*Euroopa Liidu õigus on ülimuslik kõigi liikmesriikide suhtes
Liidu ja liikmesriikide pädevus:

AINUPÄDEVUS (Ainuotsustajaks EL): konkurentsipoliitika , kaubanduspoliitika, tollipoliitika , rahapoliitika;

JAGATUD PÄDEVUS: siseturg , põllumajandus ja kalandus, transport, energeetika , justiitstegevus, politsei, mõned sotsiaalsed aspektid: keskkond, tarbijakaitse, tervishoid , turvalisus.

LIIKMESRIIKIDE PÄDEVUS: hariduspoliitika , kultuuripoliitika, keelepoliitika , suurem osa sotsiaalpoliitikast, perepoliitika.
Euroopa Liitu kuulumise tähtsus ja muutused Eestile!
Euroopa Liidu neli põhivabadust:
1) Kaupade vaba liikumine – Euroopa Liidus siseselt on keelatud igasuguste piirangute, tollide ja muude kaubandustõkete kehtestamine;
2) Teenuste vaba liikumine/asutamisvabadus – iga oskustööline, arhitekt või insener võib kõigis ELi liikmesriigis vabalt teenuseid pakkuda. Tal on õigus asutada ettevõte ükskõik millises liikmesriigis.
3) Kapitali vaba liikumine – puuduvad piirangud rahaülekannete tegemiseks teistesse liikmesriikidesse ning ka sellel, milllises mahus tohib teises Eli liikmesriikides sisseoste teha või pankades raha hoida.
4) Isikute vaba liikumine – iga Euroopa Liidu kodanik võib tööle ja elama asuda ükskõik millisesse Euroopa Liidu liikmesriiki.
NATUKE LUGEMIST
ISIKUTE VABA LIIKUMINE
1) Tööjõu vaba liikumine
Iga Euroopa Liidu kodanik võib vabalt liikuda ühest liikmesriigist teise, elada, töötada teises riigis, õigus jääda sinna pärast töötamise lõpetamist seoses pensioni või töövõimetusega. EL-i kodanik siseneb teise riiki ilma viisata ja ilma elamisloata (mitte rohkem kui kolm kuud). Sama kehtib hooajatöötajate, töötajate perede. Nõu on aga, et nad peavad omama piisavalt rahalisi vahendeid oma ülalpidamiseks. Nõude kehtestab see riik, kus ollakse. Sisenemisel teise riiki nõutakse isikuttõendavat dokumenti.
2) Üliõpilastele nõuded õppimiseks.
Kuni kolmekuuliseks õppimiseks nõutakse vaid isikutunnistust. Rohkem kui kolmeks kuuks minnes peab olema ka tõend ülikoolist, et vastav inimene oli kõrgkooli nimekirjas. Lisaks peab üliõpilasel olema ka tervisekindlustuse poliis ja õpingutaks vajalik raha.
Riigis võib viibida ka pikemalt (s.h. pensionärid) – elamisluba antakse 5 aastaks. Elamisloast andmisest keeldumine : kui pole elamisraha; oht avalikule korrale, riigi julgeoleku või rahva tervisele. Keeldumine on erandlik ja isik võib seda kohtus vaidlustada.
KODANIKUÕIGUSED
Igal Euroopa kodanikul on õigus kolmandate riikide territooriumidel viibides, kus pole esindatud selle isiku oma riiki saada kaitset iga teise EL riigi diplomaatiliselt ja konsulaaresinduselt.
Igal kodanikul on õigus pöörduda petitsiooniga (kaebusega) Euroopa Parlamendi ja ombudsmani poole.
Sisseränne Eestisse on piiratud. Aastas maksimum ca 600 inimest. Iga aasta kehtestatakse uus kvoot .
TEENUSTE VABA LIIKUMINE
Kõik teenused võivad EL-i piires vabalt liikuda. See hõlmab kolme liiki teenuseid:

teenuste osutaja liikumine;

teenus ise liigub üle piiri;

teenuste kasutaja liigub üle piiri.
Diskrimineerimine on keelatud. Nõuded on kõikjal ühesugused, võrdsed oma kodanikega. Ka kaudne diskrimineerimine on keelatud.
KAUPADE VABA LIIKUMINE
Samad tingimused kõikidele riikidele. Toidukaupade kontroll on ühtne: eelkõige tervisekaitse ja keskkonnakaitse on olulised. Eesti kalatoodete puhul on praegu üleminekuperiood. Dioksiinisisaldus on tegelikult lubatust suurem. Väljaveole on kehtestatud piirang (kuni aastani 2007).
Plussid „+”
+ Tolli- ja tariifivaba lai turg . Ekspordivõimalused.
+ Venemaa oli sunnitud lõpetama topelttollid Eestile ja Lätile (karistuseks keelepoliitika ja muu eest)
Miinused „-„

• Jäigemaks ja kallimaks muutub kauplemine kolmandate riikidega
  
• Hinnad peavad olema ühtlustatud, ei saa maale tuua EL-i ülejääke nagu varem, (suhkur ja banaanid kallinesid)
  

Eesti ja Euroopa Liidu koostöö, mis algas juba enne Eesti liitumist 2004.
TEADUS
29. oktoobril 2002 sõlmiti Euroopa Liidu ja Eesti vahel vastastikuse mõistmise memorandum Eesti ühinemise kohta EL-i teadusuuringute mitmeaastaste projektidega.
HARIDUS, KOOLITUS ja NOORSUGU
Koostöö programmid : Sokrates , Noored, Leonardo Da Vinci.
Euroopa Liit alates 1. jaanuarist 2007.
http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit