SUURBRITANNIA MAJANDUS (0)

SUURBRITANNIA MAJANDUS
Inglismaa majandus, mis järgib anglo-sakside majandusmudelit, on üks suuremaid maailmas. Inglismaa majandus on suurim neljast majandusest Ühendkuningriigis. London on üks maailma suurimaid majanduskeskusi. Ühena maailma enim arenenud riikidest on Inglismaa liider keemia ja farmaatsiasektoris ning oluline tehnilistes tööstusharudes, eelkõige lennunduses, relvatööstuses ja tarkvara tootvas sektoris.
London ekspordib peamiselt toodetud kaupu ja impordib materjale, nagu naftat, teed, villa, toorsuhkrut, puitu, metalli ja liha.
Traditsioonilised raske ja töötlev tööstus on Inglismaal viimaste aastakümnete jooksul järsult vähenenud, nagu nad on seda ka terves Suurbritannias. Samal ajal, teenindavad tööstusharud on jõudsalt arenenud. Näiteks turism on suuruselt kuues tööstusharu Ühendkuningriigis, panustades 76 miljardit naela tema majandusele. 2002. aasta andmete järgi annab turismitööstus tööd 1,8 miljonile täistööajaga töötavale inimesele – mis on 6,1% tööealisest elanikkonnast. Kõige suurem turismikeskus on London, mis meelitab igal aastal miljoneid turistide maailma eripaigust.
Inglismaa ametlik rahaühik on Suurbritannia naelsterling, tuntud ka Briti naela või GBP'na.

SKT

Ühendatud Kuningriigi sisemajanduse kogutoodang (SKT) jooksvates hindades oli 2004. aastal 1,8 triljonit eurot. Majanduskasv on viimasel kümnendil jäänud 2- 4% vahele. Võrreldes teiste EL liikmesriikidega on Ühendatud Kuningriigi SKT inimese kohta kõrgem EL keskmisest. Järgnevateks aastateks oodatakse majanduskasvu mõningast aeglustumist seoses sise- ja välisnõudluse vähenemisega ja energiahindade tõusuga.

Sotsiaaldemograafilised näitajad

1. Iive: rahvaarvu kasv: 0,34% aastas (2005. a)
2. Imikusuremus : 5,01 last (2007. a)
3. Laste arv peres: 1,6 last (2005. a)
4. 65 a ja vanemaid inimesi: 17,8% (2005. a)

Teismeliste emadus

2002. aasta andmete kohaselt sündis 1000 15-19 aastase neiu kohta 20 last. Võrdluseks võib tuua Nigeri , kus vastav näitaja on 233. Kuigi vaid üks laps kahekümnest on sündinud planeeritud raseduse tulemusel, on Suurbritannia näitaja maailma 100 riigi arvestuses väga heal, alles 84. kohal.

Rahvastik

Suurbritannias elab 60, 7 miljonit inimest. Ametlik statistika eristab nn valgeid (Briti saarte ja muud Euroopa päritolu inimesed, keda on umbes 96%) ja mujalt pärinevaid elanikke, peamiselt juudid , hindud ja samuti sisserändajad Aafrikast, Pakistanist, Türgist ja mujalt maailmast. 4/5 kogu rahvastikust on inglased , suuremate vähemusrahvaste hulka kuuluvad šotlased (5,2 miljonit), iirlased (1,4 miljonit), alsterlased (1,0 miljonit) uelslased (900 000) ja gaelid (90 000).
Rahvastik on Ühendatud Kuningriigis varasemast vähem mitmekesine . Enne 1962. aastat anti Rahvaste Ühenduse maadelt saabunuile soovi korral kodakondsus , kuid hilisemad immigratsiooniseadused aastatel 1962, 1968 ja 1971 on sisserännet ja kodakondsuse andmist oluliselt piiranud.
Juba 1850. aastal elas pool ja 1900. aastal kolm neljandikku rahvastikust linnades, mis teeb Suurbritanniast vanima linnastunud maa. Tänapäeval elab linnades 91,5% inimestest.
Suurbritannia rahvastik on vananev . Järjest kasvav on kesk- ja pensioniealiste inimeste osakaal, noorte osakaal väheneb, kuigi sündimuse langus on peatunud. Alates 1971. aastast on alla 15- aastaste inimeste arvukus langenud väga suurel määral- 7%.
2006. aastal koostatud rahvastikupüramiidi vaadeldes võib järeldada eelseisvaid keerulisi aegu umbes kolmekümne aasta pärast, arvestades praeguse tööealise elanikkonna vananemist . Vananeva rahvastikuga riikide, sealhulgas Suurbritannia suurimaks probleemiks saab vanurite ülalpidamise ja hooldamisega seotud majanduslikud küsimused. Riigi kõrget arengutaset näitab lisaks naistele ka meeste kõrgeealisus, mis on naistega võrdne koguni kuni 70.- 74. eluaastani.
Usus domineerivad kõrgelt anglikaanid, kes moodustavad rahvastikust üle poole. Neile järgnevad pika vahemaaga katoliiklased ja moslemid . Viimased on peamiselt šotlased ja sisserännanud.

Turism

Turism ei eelda ainult inimeste reisimist oma kodukohast eemale, vaid see on tihedalt seotud majutuse , toidutööstuse, vaatamisväärsuste ja transpordiga. Suurbritannias on turistidel vastavalt enda võimalustele valida kodumajutuste (Bed and Breakfast ), karavaniparkide, hostelite, motellide ja hotellide vahel, millest viimased võivad olla maailmatasemel luksuslikud, nagu Savoy ja Ritz Londonis.
Suurbritannia pealinn London on turistide üks populaarsemaid reisisihte; oli maailma 2002. aasta turismipealinn.
Populaarseimad külastuskohad Londonis: Briti Muuseum , Rahvusgalerii, Tate Gallery, madame Tussaud' vahakujude muuseum, Saint Pauli katedraal , Westminster Abbey , Tower, Londoni parlamendihoone, Big Ben, Buckinghami palee, Londoni loomaaed, Kew Garden ja Harrodsi kaubamaja.
Kuulsaim ajaloomälestis on kindlasti Stonehenge , mis asub Salisbury kriidimadalikul Lõuna- Inglismaal. Ehitamine algas umbes 5500 aastat tagasi ehk 3500 aastat eKr ja viimased muudatused tehti alles 2000 a eKr. Stonehenge'i otstarbe kohta on püstitatud palju hüpoteese, kuid täit tõde pole selgunud . On arvatud, et ta oli observatoorium, ohvripaik või pühakoda.
Eesti turismifirmad pakuvad reise pea kõikidesse Suurbritannia linnadesse. Nii noorte kui täiskasvanute seas on London ning teised linnad väga populaarsed . Oluline on ka saadav keelepraktika.
EESTI MAJANDUS
Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi, Venemaa ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ning 1. mail 2004 Euroopa Liiduga. Rahvuslik valuuta  Eesti kroon oli seotud euroga. Alates 1. jaanuarist 2011 on kasutusel euro.
Eksport -
Eesti veab välja masinaid ja seadmeid (2006. a. 25% aastasest ekspordimahust), mineraalseid tooteid (16%), puitu ja puittooteid (9%), metalle ja metalltooteid (9%).  Aastas eksporditakse 1,5062 miljardit kWh elektrienergiat.
Eesti ekspordimaht oli 119,56 miljardit krooni (2006). Tähtsaimad ekspordi sihtmaad olid Soome (18%), Rootsi (12%), Läti (9%), Venemaa (8%), Ameerika Ühendriigid (7%). Eesti eksport moodustas 2006.a. 0,2% Euroopa Liidu ekspordist, millega ta edestas vaid Lätit, Maltat ja Küprost.
Import -
Eesti impordimaht oli 165,30 miljardit krooni (2006). Sisse veetakse masinaid ja seadmeid (25% aastasest impordimahust), mineraalseid tooteid (16%), transpordivahendeid (12%), metalle ja metalltooteid (9%). Peamised impordimaad olid Soome (18%), Venemaa (13%), Saksamaa (12%) ja Rootsi (9%)
13. juulil 2010. aastal toimunud Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel võeti vastu nõukogu otsus ja määrused, millega kinnitati Eesti eurole üleminek 1.jaanuaril 2011 ja kroonide eurodeks vahetamise ümberarvestuskurss. Eesti kroonid  vahetati üleminekul eurodeks kursiga 1 euro = 15,6466 krooni.

SKT

Väiksem osa Eesti majandusteadlasi on teinud või teeb vahet SKT ja SKP vahel, nimetades sisemajanduse kogutoodanguks (SKT) kõiki majanduslikke tehinguid, mis toimunud (sh vahetoodangu müüki, mida arvestati Nõukogude ajal ühiskondliku koguprodukti sisse - see on ka põhjus, miks Nõukogude aegne statistika ei ole võrreldav tänasega), ja sisemajanduse koguproduktiks (SKP) üksnes lõpptoodangut, mida tähistatakse rahvusvaheliselt GDP-ga ja nagu seda mõistetakse siinses artiklis. Teiste arvates ei ole sellisel vahetoodangu eraldi arvestamisel majanduslikku sisu, mistõttu puudub ka vajadus erineva termini jaoks. Tavakasutuses on SKP ning SKT ekvivalentsed (Eesti Keele Instituut soovitab SKT-d) ning arvestavad üksnes lõpptoodangu hulka.
Sisemajanduse kogutoodang ja eriti sellest tuletatud näitaja sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta kuuluvad kõige kasutatavamate majandusnäitajate hulka.

Sotsiaaldemograafilised näitajad

1. Loomulik iive: -1 394
2. Imikusuremus: 3.6 last
3. Laste arv peres:  1,62 lapsi sünnib ühe naise kohta
4. rahvastiku keskmine vanus: 40,8

Teismeliste emadus

«Teismeliste (alla 20-aastaste) sünnitajate arv väheneb alates aastast 2008,» rääkis Tervise Arengu Instituudi raseduse katkestamise andmekogu juhataja Kärt Allikvee. Kui aastal 2008 oli teismelisi sünnitajaid 1047, siis mullu oli nende arv 489.
Ka teismeliste abordid on alates 2003. aastast järk-järgult vähenenud. Kui kümme aastat tagasi tegi 1679 teismelist abordi, siis aastaks 2012 oli nende arv vähenenud 654-le.

Rahvastik

Seisuga 1. jaanuar 2008 oli Eestis 1 340 935 elanikku. Neist 617 410 ehk 46,04% olid mehed ning 723 525 ehk 53,96% olid naised. 2011. aastal oli 100 mehe kohta 116,9 naist, mis on Läti ja Leedu järel üks Euroopa Liidu kõrgemaid näitajaid
2011. aasta rahvaloenduse andmtel oli eestlaste osakaal Eesti püsielanikest 69,72%. Venelasi oli 25,2%, ukrainlasi 1,74%, valgevenelasi 0,97%, soomlasi 0,59%, tatarlasi 0,15%, juute 0,15%, lätlasi 0,14%, leedulasi 0,13% ja poolakaid 0,13%.
2011. aasta rahvaloenduse andmtel oli eesti keel 887 216 Eesti püsielaniku emakeeleks. See moodustas 68,54% kõigist püsielanikest. Vene keel oli 383 118 püsielaniku emakeel (29,6%). Üle 1000 inimese rääkis emakeelena veel  ukraina , soome ja valgevene keelt. Seejuures jäi 1723 inimese ehk 0,13% emakeel teadmata.
2000. aastal kõneles eesti keelt emakeelena 67,3% Eesti elanikest, vene keelt 29,7%. Eesti keele oskajate osatähtsus oli aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv oli 1 102 133. Suurenemine saavutati tänu sellele, et mitte-eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud.
Eesti keelt kõneles seisuga 1. jaanuar 2008 emakeelena umbes 68,6% Eesti elanikest, vene keelt 29,7%.
2011. aasta rahvaloenduse andmeil oli 85,1% püsielanikest Eesti kodanikud, 6,95% Venemaa kodanikud ja määratlemata kodakondsusega oli 6,5
1. juunil 2013 oli Eestis registreeritud 1 355 782 elanikku, Eesti kodanikke oli 1 235 095, kellest 86 767 elasid välismaal. Eesti elanikest olid 84,7% Eesti kodanikud, 90 190 ehk 6,65% olid kodakondsuseta isikud ning 122 689 ehk 9,05% teiste riikide kodanikud (neist 93 683 ehk 6,91% Venemaa kodanikud, 5592 Ukraina kodanikud, 5195 Soome kodanikud, 3020 Läti kodanikud, 1873 Leedu kodanikud, 1726 Saksamaa kodanikud ja 1529 Valgevene kodanikud)
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli oli alaealisi (vanuses 0–14) 199 891 ehk 15,44%, tööealisi (vanuses 15–64) 865 124 ehk 66,84% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 229 440 ehk 17,72%. 2000. aastal olid vastavad osakaalud 15,1%, 68,2% ja 16,7%.
Sündide registreerumine kuude lõikes 200-2009

Turism

2012. a. ööbis Eesti majutusettevõtetes 1,87 miljonit välisturisti. Nende arv kasvas 65 600 võrra ehk 3,6% võrreldes 2011.a. Nende poolt veedetud ööde arv oli 3,82 miljonit (kasv 2%).
Välisturistide ööbimised puhkusereisidel kasvasid 3% ja tööreisidel samuti 3%, kuid muudel reisidel vähenesid 6%.
Absoluutarvudes kasvasid kõige rohkem ööbimised puhkusereisidel, mis moodustavad 2/3 kõigist välisturistide ööbimistest.
Kasvu jätkumine 2012. aastal tähendas juba kolmandat aastat järjest sissetulevas turismis uut rekordtulemust. Nii 2010. kui ka 2011.a. kasvasid välisturistide ööbimised Eesti majutusettevõtetes eelneva aastaga võrreldes 17%. 2011.a. oli välisturistide nõudluse kasv seotud üldise majandusolukorra paranemise ja reisimisaktiivsuse kasvuga maailmas, paljude uute lennuliinide avamisega Tallinna lennujaamast, avaliku ja erasektori aktiivse turunduse, uute ajaveetmisvõimaluste ja vaatamisväärsuste avamise ning Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna ürituste ja täiendavate meediakajastustega.
2012. a. ööbis Eesti majutusettevõtetes 1,87 miljonit välisturisti.
Nende arv kasvas 65 600 võrra ehk 3,6% võrreldes 2011.a. Nende poolt veedetud ööde arv oli 3,82 miljonit (kasv 2%).
KASUTATUD KIRJANDUS

• 1996. Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: ''Eesti Entsüklopeediakirjastus'', 20-40 lk
  
• 1984. Eneke. Tallinn: ''Valgus'', 341-344 lk
  
• http://globalis.gvu.unu.edu/indicator_detail.cfm?IndicatorID=19&Country=GB 16/03/08
  
• http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/kirjandus.php?kkt=13 28/03/08
  
• http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/suurbritannia1.ht m 09/03/08
  
• http://miksike.com/docs/referaadid2007/Suurbritannia_kristiklopets.ht m 28/03/08
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/London#Turis m 02/04/08
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia 05/03/08
  
• http://worldfactbook.com/country/United%20Kingdom/2006/econ 30/03/08
  
• http://www.puhkaeestis.ee/et/eesti-turismiarenduskeskus/spetsialistile/turismistatistika
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvastik
  
• http://www.naine24.ee/412955/eestis-on-laste-arv-naise-kohta-eli-keskmisest-veidi-korge m
  
• http://www.stat.ee/29929
  
• http://www.stat.ee/34268
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvastik
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Sisemajanduse_kogutoodang