Lisa 5 18 Lisa 6 19 Sissejuhatus 3 Valisin oma teemaks "Suurbritannia majandus", sest tegemist on kõrgelt arenenud ja ühe maailma juhtiva riigiga, mille majanduse ja rahvastiku kohta on laialdaselt väga erinevaid materjale. Samuti pakub mulle huvi Ühendkuningriigi ajalugu ja ühiskonnakorraldus. Minu referaadi peamine eesmärk on anda ülevaade Suurbritannia majandusest- analüüsin riigi geograafilist asendit, arengutaset, rahvastikku, energiamajandust, põllumajanduse majanduslikke ja looduslikke eeldusi ja turismi. Oma töö koostamiseks kasutasin teatmeteoste "ENE" ja "Eneke" ning mitmete internetilehekülgede abi. Ühtseid materjale alateemade kirjutamiseks ei leidunud, vaid suur roll oli statistiliste andmete iseseisval analüüsimisel. Töö on jaotatud osadeks riigi majandust enim mõjutavate tegurite kaupa. On peateemad
14%). 2007.aastal oli kasv küll mõnevõrra aeglasem kui kolmel eelneval aastal, kuid siiski märkimisväärne. Ka Leedu turistide arv Eesti majutusettevõtetes kasvas juba kolmandat aastat järjest märkimisväärselt. 2007.a. lisandus neid 19% (valdavalt Tallinnas, mõningal määral ka Saare maakonnas). See on seotud Läti ja Leedu elanikkonna sissetulekute suurenemisega ja välisreiside üldise kasvutrendiga. Suurema osatähtsusega turgudest vähenes teist aastat järjest Suurbritannia ja Saksamaa turistide arv. Mõlema riigi puhul on üheks oluliselt Eestisse reisimist pidurdanud teguriks transpordiühenduste vähesus. Teiseks tasub silmas pidada ka ülalpool mainitud tegureid: mõlemas riigis kasvas välisreiside arv 2007.a. tagasihoidlikult, ning vähenes mitmete Kesk- ja Ida-Euroopa riikide populaarsus sihtkohana. Venemaa turistide arv Eestis kasvas perioodil 2000-2006 märkimisväärselt tänu
last naise kohta). Teine rahvastikuprotsess, mis muudab rahva arvukust, on ränne. Eesti on välisrände tõttu rahvastikku kaotav riik. Sisserändajate arv on võrreldes viimase kümnendi esimese poolega mõnevõrra kasvanud ja ulatub ligi 4000 inimeseni. Samas on ühtlaselt kasvanud väljaränne, mis oli 2011. aastal 6200 inimest. Selle tõttu on rändesaldo 2011. aastal –2500. Sisserännanute lähteriigid on Venemaa ja Soome, väljarände peamised sihtkohad on Soome ja Suurbritannia. 2011. aastal sõlmiti tuhande elaniku kohta 4,1 abielu ja lahutati 2,3 abielu. Keskmine vanus meeste ja naiste esmaabiellumisel on aasta-aastalt tõusnud ja jõudnud 2011. aastaks meestel ligikaudu 31 ja naistel 28 eluaastani. MÕISTED Loomulik iive – aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe. Summaarne sündimuskordaja – keskmine sünnitatud laste arv naise kohta sama aasta sündimustaseme juures 6 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
inimesed teevad vähem nn. lisapuhkusereise (lühemaid reise lisaks aasta peamisele puhkusereisile). · Saksamaa elanike välisreiside arv, mis 2006. aastal 2% vähenes, kasvas 2007.aastal 2%. · Samas ilmnes Saksamaa elanike puhkusereiside hulgas teist aastat järjest trend, et kasvasid puhkusereisid kodumaal, kuid puhkusereisid välismaale vähenesid (2006.aastal -3%, 2007.aastal -1%). · Suurbritannia elanike välisreiside arv kasvas 2007.aastal 1% võrra. Sealhulgas jäi nende reiside arv Euroopa riikidesse 2006.aasta tasemele, reisimine Põhja- Ameerikasse vähenes 2%, kuid reisimine muudesse maailma piirkondadesse kasvas koguni 7%. Reisimist mõjutanud tegurite hulgas toovad analüütikud esile lennureisijate maksu tõstmist, karmistunud turvanõudeid Suurbritannia lennujaamades ja tarbijate tüdimust odavlendudega tehtavatest lühireisidest (segment, mis paaril
....................................................................................5 3.Rahvastik..............................................................................................................................6 3.1 Rahvastiku soolis - vanuseline koosseis........................................................................... 6 4. Poliitika................................................................................................................................... 8 5. Majandus.................................................................................................................................9 5.1 Energiamajandus.............................................................................................................10 5.2 Põllumajandus.................................................................................................................11 5.3 Metsamajandus ja metsatööstus.............................................................
......................................................................................................5 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................6 4. AJALOOLINE KUJUNEMINE.......................................................................................................7 5. RIIGI ARENGUTASE.....................................................................................................................8 6. SUURBRITANNIA VÕRDLUS TEISTE RIIKIDEGA................................................................10 7. SUURBRITANNIA RAHVASTIK.................................................................................................11 Rahvaarv ja selle muutumine 1950 - 2010....................................................................................11 Rahvuslik koosseis, usundid ja keeled...........................................................................................11
Avinurme Gümnaasium Referaat Suurbritannia Andres Oja Juhendaja: Ene Lüüs Avinurme 2010 Lipp ja vapp Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi.
ja laenukoormus, eelarve tasakaal, välisriikide majandusolukord, sissetulekute kihistumine ja regionaalse majandusarengu eripärad. 2.1 SKP Saksamaa oli 2009. aastal SKP suuruse poolest kuues riik maailmas Aasta 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016* SKP kasv % 4,1 3,7 0,4 0,3 1,6 1,7 1,7% Tabel 1. SKP kasv 2010-2016 Saksamaal Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest 21% ja on maailmas suuruselt neljandal kohal. Majanduse struktuuri iseloomustab keskendumine tööstuskaupadele ja teenustele. Toorainete ja põllumajanduslike kaupade tootmise osakaal majanduses on väike. Olulisemad majandusharud on autotööstus, masinatööstus, keemiatööstus, elektrotehnika, keskkonnatehnoloogiad, bio- ja nanotehnoloogiad, lennu- ja kosmosetööstus ning logistika sektor (Välisministeerium, 2016). Tegevusala Osakaal SKPst %
Kõik kommentaarid