Pinnamõõdud 1 ruutkilomeeter = 100 hektari = 0,88 ruutversta 1 hektar = 10 000 ruutmeetrit = 0,82 tiinu 1 ruutmeeter = 10 000 ruutsentimeetrit = 0,22 ruutsülda = 10,76 ruutjalga 1 ruutsentimeeter = 0,16 ruuttolli Mahumõõdud 1 kuupmeeter = 100 liitrit = 0,1 kuupsülda = 2,8 kuuparssinat = 4,7 setverti 1 liiter = 0,038 setverikku = 0,8 pange = 1,30 pudelit Meetermõõdustiku lühendid km - kilomeeter (1000 meetrit) m - meeter cm - sentimeeter (10 millimeetrit) mm - millimeeter t - tonn (1000kg) ts - tsentner (100 kg) kg - kilogramm g - gramm km2 - ruutkilomeeter ha - hektar hl - hektoliiter (100 liitrit) dl - dekaliiter (10 liitrit) l liiter Raskusmõõdud 1 tonn = 10 tsentnerit = 61,05 puuda 1 tsentner = 100 kilogrammi = 6,10 puuda 1 kilogramm = 1000 grammi = 2,44 naela Pikkusmõõdud 1 kilomeeter = 1000 meetrit = 0,94 versta
Eile sadas vihma. KOHAMÄÄRUS Kus? Kapi peal on lillepott. Kuhu? Peitsin spikri tasku. VIISIMÄÄRUS Mil viisil? Töö tehti kiiresti ja korralikult. Kuidas? Kipute rääkima üksteise võidu. Mismoodi? HULGAMÄÄRUS Kui palju? Mil määral? Käia jäi veel kilomeeter. Mitu? Mitmekesi? Läksime kolmekesi linna.
LAUSELIIKMED Täiend Lauses nimisõna juurde kuuluvaid täpsustavaid sõnu nimetatakse täiendiks. Vastab küsimustele: kelle?, mille?, missugune?, mitu?, mitmes?. Armas koerake vaatab aknast sisse. Öeldis Öeldis on tegusõna pöördeline vorm, mis väljendab tegevust või olemist. Vastab küsimustele: mida teen?, mida teed?, mida teeb?, mida tehti?. Me kuulame muusikat. Alus Alus näitab tegevuse sooritajat ehk tegijat. Vastab küsimustele: kes?, mis?, keda?, mida?. Vihmasadu lakkas. Aksel istub oksal. Sihitis Sihitis näitab kellele või millele on tegevus sihitud. Vastab küsimustele: kada?, mida?, kelle?, mille?, kes?, mis?. Tõsta vaas riiulile. Lahendasin kodus ülesande. Öeldistäide Lauseliiget, mis kuulub tegusõna olema juurde ning näitab kes või missugune on alusega välejendatud olend, ese, nähtus nimetatakse öeldistäiteks. Vastab küsimustele: kes? , mis?, missugune?, keda?, mida?. Ronk on must. Õnn on ...
Ümbermõõt on piki ekvaatorit 40 075,004 km ja keskmine raadius 6372,795 km, ligikaudne mass on 5,9742×1024 kg. Justkui hellitavalt kutsume teda oma koduplaneediks. Veidi aga üle ühe kolmandiku massist moodustab 1,9×1024 kg kaaluv maa tuum, mis jaguneb omakorda vedelaks ning tahkeks sisetuumaks. Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (nagu raud ja nikkel) enamalt jaolt tuumas. Vedela välistuuma liikuv (voolab kiirusega mõni kilomeeter aastas, kuid mis on endiselt miljoneid kordi kiirem, kui välisvöö ained), peamiselt rauast koosnev kiht tekitab soojusjuhtivuse teel elektrivoolu, mis omakorda indutseerib Maa magnetvälja. Maa magnetväli on peaaegu nagu magnetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal erinedes Maa pöörlemise teljest 11.3° võrra. Paleomagnetilised kirjed osutavad, et Maa magnetväli on eksisteerinud vähemalt kolm miljardit aastat
Ühikute teisendamine. Spikker Pikkusühikud: kilomeeter (km); meeter (m); detsimeeter (dm); sentimeeter (cm); millimeeter (mm) Pea meeles! 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 2,5 km = 2,5 x 1000 m Selgitus: 1 km = 1000 m = 2500 m Selgitus: 1 m = 1000 mm, st 1 13 mm = 13 x 0,001 m mm = 0,001 m = 0,013 m Selgitus: 1 m = 100 cm, st 1 cm 8,5 cm = 8,5 x 0,01 m = = 0,01 m 0,085 m Massiühikud: gramm (g), kilogramm (kg), tsentner (ts) ja tonn (t) Pea meeles! 1 kg = 1 000 g 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1000 kg = 1 000 000 g Pindalaühikud: ruutmillimeeter (mm2); ruutsentimeeter (cm2); ruutdetsimeeter (dm2); ruutmeeter (m2); aar (a); hektar (ha); ruutkilomeet...
600 JA TÕMBA NEILE RING ÜMBER. 1000 601 54 600 765 0 763 378 56 897 888 662 34 7 3. TÄIDA TABEL RAHA ON OSTUKS PUUDU JÄÄB VAJA 400 560 398 400 200 800 765 1 12 44 66 87 65 12 4. AHVIL OLI 1000 BANAANI,TA SÕI NEIST ÄRA 678.MITU BANAANI JÄI JÄRGI? V: 2.KLASS PIKKUSÜHIK KILOMEETER 1 KILOMEETER ON 1000 MEETRIT=1KM ON 1000M 1.ISA SÕIDAB RATTAGA 12 KM TUNNIS.KUI KAUGEL ON SUVILA KUI ISA SÕIDAB SINNA 2H? V: 2.MIKK KÜLASTAS SÕPRU.KUI PIKK ON EDASI-TAGASI SÕIT KUI SÕBRA JUURDE ON.... ...6 KM V: .... 8 KM V: .... 14 KM V: .... 25 KM V: 3.KAUGELE SUUDAVAD ETTEANTUD AJAGA LENNATA LIND,PARM . PUTUKAS 1H 4H 5H LIND 9KM PARM 4KM LÕPUTÖÖ SISALDAB KÕIKI MATERJALE 1.TÄIDA TABEL KELL 45 MIN 1 H 1 H 45 5H
· Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga · Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. · Kilomeeter (tähis km) on füüsikaline pikkusühik ja rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) tuletatud meetermõõdustiku pikim ühik. Planeet Maa: · Mõõtmed- Maa ümbermõõt on piki ekvaatorit 40 075,004 km, üle pooluste 39 940,638 km. Nende kahe ümbermõõdu vahe on 67,183 km. Maa kogupindala on 510 065 284,702 km2. Maa ruumala on 1 083 230 000 000 km3. Maa pinnast on ligikaudu 71 % kaetud ookeani ning 29 % maismaaga. · Mass-5.9736×1024 kg
jne. 2. Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? Universum on lõpmatu ajas ja ruumis. ,,Aeg on lõpmatu" tähendab füüsikas, et aeg ei saa kunagi otsa (sajanditel, aastatel jne polegi lõppu, neile lõplikele perioodidele järgneb täpselt samasugune ajaperiood). ,,Ruumi lõpmatus" tähendab, et ruumi mõõtmed on lõpmatult pikad, mille me võime jaotada üksikuteks lõplikeks osadeks, kuid nende järjestus on lõpmatu (nt kilomeeter järgneb teisele). 3. Kosmoloogiline printsiip. 1. Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. 2. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. (See on täielik kosmoloogiline printsiip; punkt üks väljendab tema ruumilist, punkt kaks ajalist osa. Eristatakse ka osalist kosmoloogilist printsiipi, mis nõuab vaid ruumilist ühtlust,
Kunsti KT 1. Mõiste kunst tähendus ja sisu Kunst tähistab kõike, mis on ,,kunstlik", väljamõeldud; - tähistab inimeste poolt teostatavaid kunstilisi tegevusi ( tantsu-, teatri-, visuaalne-, filmikunst jne) 2. Mõiste kultuur tähendus ja sisu Kultuur- laiemas tähenduses mõistetakse kultuuri all kõike inimese poolt loodut, kuid sisaldab ka tehiskeskkonda, mõtteid, tundeid, inimestevahelisi suhteid. 3. Kunsti ja kultuuri omavahelised seosed, vastastikune mõju 4. Mõisted: realism/realistlik, stiil ja stiliseerimine(kunsti tähenduses) Realism- kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Stiil- viis millegi esitamiseks, väljendamiseks, kujundamiseks või sooritamiseks. Stiliseerimine- vormiüldistus, ebaolulistest detailidest loobumine. 5. Esimesed kunstiliste teostena võetavaid ilminguid al. noorem e. ülem- paleoliitikumist-...
Kuidas tekkis Maa? Meie praegust päikesesüsteemi poleks võimalik ära tunda sel ajal, kui see ühes Linnutee kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi-ja tolmupilvega. Tolm selles pilves oli kleepjas ja hakkas lumehelvestena kokku jääma, sellised klombid kleepusid üksteise külge, moodustades kivimkehasid, mida võiks pidada planeedialgeteks. Nende läbimõõt on vaid mõni kilomeeter. Külgetõmbejõu tõttu hakkasid need planeedialged üksteisega kokku põrkama ja üksteise külge jääma. Aegade jooksul said nendest planeedid ning nendest, millest planeete ei moodustunud, said asteroidid ja komeedid. Vastmoodustunud planeedid nägid üldse teistsugused välja kui praegu. Maa oli näiteks hiiglaslik vormitu kivikamakas. Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus lopsakasroheliseks maailmaks, milles meie praegu elame.
06.02.2013- Kolmapäev tavaline koolipäev.Pärast kooli istusin niisama arvutis ja hiljem oli vaja koristada . JÄRELDUS: Pikkuse erinevus on tingitud päevast, kas on lühike või pikk kooli päev, millega päeval tegeletakse ja kui palju tehaks tööd. Mida rohkem teha tööd seda rohkem on pikkuse erinevust näha. Pikkus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha lineaarseid mõõtmeid. Pikkuste mõõtmisel on meil põhiühikuks kilomeeter, meeter,detsimeeter, senitimeeter, millimeeter. Keha pikkus on figuuri iseloomulikumaid näitajaid, mis on aluseks teiste kehaosade mõõtmete määramisel proportsioonide abil. Alates sündimisest keha pikkus kasvab pidevalt kuni täisealiseks saamiseni, meestel umbes 20., naistel 17.-18. eluaastani. Järgmise kahe kolme aastakümne vältel keha pikkus peaaegu ei muutu ja hakkab siis raugaeas vähenema. See on tingitud peamiselt lülidevaheliste ketaste õhenemisest
puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Maapinna kõrbestumine on kulgenud kasvavas tempos. Käesoleva sajandi alguses oli kõrbete kogu pindala juba üle miljardi hektari. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast. Näiteks on aastatel 1958-1985 Sahara kõrbe piir laienenud 100 km ida suunas, praegu laieneb kõrb ümbritsevatele aladele keskmiselt mõni kilomeeter aastas. Põhjused ulatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetamis- ja maaharimisvõtted (põldude niisutamine). Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma. Samuti ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga
Tulimäe legend Kord ammu ammu oli Võrtsjärve lähedal üks väike külake. Selles külas ei olnud palju inimesi, kuid nad kõik elasid õnnelikult ja üksmeeles. Alati oli viljasaaki palju ja ega kalastki puudust olnud. Kõik õunapuud olid õunu täis. Aiamaad uputasid aedviljadest. Külas ei pidanud keegi nälga tundma. Mõni kilomeeter pärast küla elas üks mõisapere. Mõisnik oli väga pahane, kuna nende viljasaak oli väga kidur. Hädavaevu sai perekond toidetud. Kui mõisnik sai teada, et lähedal asuvas külas lokkab viljasaagist, muutus ta veel kurjemaks. Mõisnik otsustas välja uurida, kust külaelanikud nii rikkalikkult saaki saavad. Ööpimeduses läks ta külas oleva mäe juurde, kuid kuulis hääli ja peitus lähedal olevatesse põõsastesse. Kogu külarahvas oli mäe juurde tulnud
11)Laasirahu 12)Lambarahu 13)Lausma saar 14)Linderahu 15)Loonalaid 16)Mihklirahu 17)Noogimaa 18)Pihlalaid 19)Piskumadal 20)Punasekivirahu 21)Pätsurahu 22)Rannasitik 23)Riinurahu 24)Saarejaagu rahud 25)Salava 26)Sepasitik 27)Sokulaid 28)Säinaste kuiv 29)Telve 30)Umalakotid 31)Urverahu 32)Vasikalaid 33)Võrkrahu 34)Alumine Vaika saar on saar Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes, Vaika saarte põhjapoolseim saar. 35)Innarahu on rahu Läänemeres Saaremaa Soegi ninast 1 kilomeeter läänes.Tuntud hüljeste poegimise kohana. 36)Karirahu on Vaika saarte hulka kuuluv saar Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes. 37)Keskmine Vaika saar on Vaika saarte hulka kuuluv saar Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes. 38)Kullipank on Vaika saarte hulka kuuluv saar Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes. 39)Mustpank on Vaika saarte hulka kuuluv saar Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes.
senti- c 10-2=0,01 cm 1,3 cm = 1,3×10-2 m = 1,3×0,01 m=0,013 m milli- m 10-3=0,001 mm; mV 215 mV = 215×10-3 V = 215×0,001 V = =0,215 V mikro- µ 10-6 µV; µm 2,5 µm = 2,5×10-6 m nano- n 10-9 nm; nV 4 nC = 4×10-9 C Võime asendada 1 cm = 10-2 × 1m = 0,01 × 1 m = 0,01 m Pikkusühikud: meeter (m); kilomeeter (km); detsimeeter (dm); sentimeeter (cm); millimeeter (mm) Ühikute vahelised seosed: 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 1,5 km = 1,5 × 1000 m = 1500 m 12 mm = 12 × 0,001 m = 0,012 m 8,8 cm = 8,8 × 0,01 m = 0,088 m Ajaühikud: sekund (s); minut (min); tund (h); ööpäev
MÕÕTMINE Mingit suurust (pikkust, massi, mahtu, aega jms.) mõõta tähendab seda suurust võrrelda teise sama liiki suurusega. Mõõdetava suuruse kindlat väärtust, millega antud suurust mõõtmisel võrreldakse, nimetatakse mõõtühikuks. Mõõtühikud on kokkulepitud suurused esemete ja nähtuste võrdlemiseks. Mõõtmise tulemus on suuruse väärtuslik ehk nimega arv. Vanasti kasutati mõõteühikutena oma kehaosasid . Pikkusi mõõdeti jalgades, küünardes ja süldides. Jalg on väline mõõtühik, mis on võrdne umbes kolmandiku meetriga. Jala rahvusvaheline standardlühend on ft (foot) . Tänapäeval kasutatakse seda peamiselt Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias, ning rahvusvaheliselt merenduses ja lennunduses. Jalg kui mõõtühik on välja arenenud inimese kehaosa, nimelt jalalaba mõõtühikuna kasutusele võtmisest. Eri aegadel ja riikides on jala, kui mõõtühiku pikkus kõikunud vahemikus 0,28. 0,35 meetrit. Sama moodi on mõõtüh...
Pikkusühikud: kilomeeter (km); meeter (m); detsimeeter (dm); sentimeeter (cm); millimeeter (mm) Pea meeles! 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 2,5 km = 2,5 x 1000 m = 2500 Selgitus: 1 km = 1000 m m Selgitus: 1 m = 1000 mm, st 1 mm = 0,001 13 mm = 13 x 0,001 m = 0,013 m m Selgitus: 1 m = 100 cm, st 1 cm = 0,01 m 8,5 cm = 8,5 x 0,01 m = 0,085 m Massiühikud: gramm (g), kilogramm (kg), tsentner (ts) ja tonn (t) Pea meeles! 1 kg = 1 000 g 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1000 kg = 1 000 000 g Pindalaühikud: ruutmillimeeter (mm2); ruutsentimeeter (cm2); ruutdetsimeeter (...
Ühikute teisendamine. Spikker 1 liiter = 1 kuupdetsimeeter 1 l = 1 dm3 Pikkusühikud: kilomeeter (km); meeter (m); detsimeeter (dm); sentimeeter (cm); millimeeter (mm) 1 milliliiter = 1 kuupsentimeeter 1 ml = 1 cm3 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid:
Geograafiline asend Saareriik, Atlandi ookeani Põhja osas, polaarjoone lähedal Hõlmab põhisaare Islandi ja arvukad väikesaared ümbruses Lähimad piirkonnad on Gröönimaa ja Fääri saared Põhjas asub Grööni meri, Idas Norra meri. Gröönimaast eraldab Islandit Taani väin. Loodus Geoloogiline ehitus ja pinnamood Vulkaaniline saar, mis asub Ookeani keskmäestikus, Põhja-Ameerika ja Euraasia laamade vahel. Maakoor on õhuke, kohati vaid mõni kilomeeter ja noor. Selle all olevad magmakolded soojendavad ülalpool olevat laavat ja samal ajal ka põhjavett. 400-800m kõrgune platoo ehk lavamaa 31 tegevvulkaani Aktiivsemad ja tuntumad neist on Hekla ja Laki Liustikud katavad 12% saarest, suurim on VATNAJÖKULL Vaid 7% territooriumist on rannikumadalikud Kliima Lähis polaarses kliimavöötmes Kliimat mõjutavad: Sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru; Ida-Grööni põhja ja idarannikul
jm ja muu(d); ja mujal jms ja muud sellised, ja muud seesugust jmt ja mitmed teised, ja mõned teised jn joonis jne ja nii edasi jpt ja paljud teised jr juunior, junior jrk järjekord, järjekorranumber jsk jaoskond jt ja teised juh juhataja jun juunior, junior jv järv k küla; keel; kell; kopikas K kolmapäev k.a käesoleval aastal; kaasa arvatud kd köide kk keskkool; käskkiri kl klass; klaas, klaasitäis; kell km käibemaks; kilomeeter knd kandidaat kod kodanik kpl kauplus kr kroon kt kohusetäitja kv kvartal KÜ korteriühistu l leht; loe; linn; laht; liiter L laupäev lg lõige lj linnajagu lk lehekülg LK looduskaitse all lm liidumaa lo linnaosa lp lugupeetud lüh lühend; lühemalt m meri; mägi; meeter M meestele mag magister m.a.j meie ajaarvamise järgi min minut mk maakond mld miljard mln miljon mnt maantee
Universum 1. Mis on Universum? Lõpmatus- millel ei ole lõppu 2. Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? Inimene tajub lõpmatust ainult numbriliselt, mingi igapäevase lõpliku nähtuse lõputu kordumise kaudu. Lõpmata pikk aeg on see, kui igale päevale järgneb alati samasugune päev. Lõpmatu tee on see, kui igale läbikäidud kilomeetrile järgneb jälle samasugune kilomeeter. 3. Sõnasta kosmoloogiline printsiip. Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune. Me võime eeldada et maailm on kõikjal ühesugune. 4. Mis on selle printsiibi mõte (eesmärk)? Kosmoloogiline printsiip on veendumus, et igale galaktikatega tihedamalt kaetud
säästa sa ainult raha, vaid vähendad ka nõudlust uute toodete tootmise järele. Meil on raiskav ühiskond ja on hea kui suudame jääke endale kasulikuks muuta. 10 lihtsat viisi looduse säästmiseks Vähenda paberikasutust kontoris. Kolmandik meie prügist moodustab paber. Tehes kahepoolseid koopiaid ja printides kasutatud paberi teisele poolele vähendad oluliselt jääke. 10 lihtsat viisi looduse säästmiseks Osta jalgratas. 25% autosõitudest on lühemad kui kilomeeter. Läbides neid lühikesi maid jalgrattaga või hoopis jalgsi, säästad sa energiat ja raha. Samas on see ka väikese trenni eest. 10 lihtsat viisi looduse säästmiseks Istuta oma maja ette varjuks suur puu. See hoiab suvel su maja jahedamana ja sa ei pea konditsioneeri kasutama. 10 lihtsat viisi looduse säästmiseks Otsitualettpaberi pakenditelt taaskasutusmärki. Paberi valmistamine teistest paberitoodetest saastab vähem loodust kui paberi tootmine uutest puudest.
Maa vanus on hinnangute kohaselt 4,55 miljardit aastat. Ümbermõõt on piki ekvaatorit 40 075,004 km ja keskmine raadius 6372,795 km, ligikaudne mass on 5,9742×1024 kg. Veidi aga üle ühe kolmandiku massist moodustab 1,9×1024 kg kaaluv maa tuum, mis jaguneb omakorda vedelaks ning tahkeks sisetuumaks. Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (nagu raud ja nikkel) enamalt jaolt tuumas. Vedela välistuuma liikuv (voolab kiirusega mõni kilomeeter aastas, kuid mis on endiselt miljoneid kordi kiirem, kui välisvöö ained), peamiselt rauast koosnev kiht tekitab soojusjuhtivuse teel elektrivoolu, mis omakorda indutseerib Maa magnetvälja. Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal erinedes Maa pöörlemise teljest 11.3° võrra. Paleomagneetilised kirjed osutavad, et Maa magnetväli on eksisteerinud vähemalt kolm miljardit aastat. (1)
hoida. Alustati liikumist saare lõunatipust. Lonks brändit ja asuti teele. Pärast 500 meerti läbimist tuul on vahepeal hakanud kiiremini puhuma ja tõuseb lainetus ja kogunevad tumedad pilved. Vesi läheb vaikselt külmemaks. Tagasi ei olnud ka enam võimalik minna, kuna vastutuult oleks veel raskem. Karm julgustas mehi, et nad peaks vastu, 400 meetrit veel kuigi tegelikkuses oli ligikaudu 1 kilomeeter veel. 22 eliitsõdurit on kogunenud ringiratast, nöörist on tekkinud pundar, millest kõik paaniliselt kinni höiavad. Meestel tekivad väsimuse märgid, hakatakse elu vastu huvi ära kaotama ja esimesed hakkavad vaikselt ära vajuma. Mõned üritasid kaldale abi järgi minna, kuid tulemusteta, neid enam ei nähtud. Tulistati õhku rakette ka nendele ei reageeritud. Peksti
seda ümbritsev jäine vahevöö ( sealne jää pole see mida arvate vaid kuum ja tihe vedelik) ja välimine kiht, mis koosneb vesinikust ja heeliumist. 4.slaid Uraani keeruline rõngaste süsteem avastati 1977. Aastal. Rõngad koosnevad väga tumedatest osakestest, mille suurus varieerub mõnest mikromeetrist kuni mõnekümne meetrini. Praegusel ajal tuntakse 13 eristatavat rõngast, neist eredaim on (epsilon) rõngas. Kõik rõngad peale kahe on väga kitsad nende laius on tavaliselt mõni kilomeeter. Rõngaste materjal võib olla pärit ühelt (või mitmelt) kaaslaselt, mis purunes kokkupõrke tagajärjel. Paljudest kaaslase purunenud tükkidest jäid vaid vähesed stabiilsesse tsooni, moodustades tänapäevased rõngad. 5.slaid Enne Voyager 2 möödalendu 1986. aastal, polnud Uraani magnetosfääri uuritud ning selle olemust ei tuntud. Voyager 2 abil saadud andmed näitasid, et Uraani magnetväli on üsna omapärane, kuna see ei pärine
Kasum 4080 OK 24000 Kokku 154264 154264 0 ÜL nr. 1 Erisoodustuse ülempiir on 256€ kuus auto kohta, kus peab pidama sõidupäevikut. Kui sõidupäevikut ei peeta ei ole see võimalik. Kõik tasustamised peavd olema ära määratletud auto võimsuse jms kohta. Kus iga kilomeeter on umbes 35 senti. ÜL nr 2. ÜL nr 5. Kohv Tee Vesi Toode hind 8 5 65 Tulumaks 2 1.25 16.3 Soodustus+TM 10 6.25 81.3 Sots. Maks 3.3 2.06 26.8 Kokku 13.3 8.31 108 Toodet ei pea deklareerima. Tegemist o kuludega. ÜL nr 3. Summa 700 500
maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Valdav osa ülaosas. A kerkemurrang, B normaalmurrang, C nihkemurrang. Süvik on piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas. Süvik tekib kahe laama piirile, kui üks laam sukeldub teise alla. Süvikud on enamvähem paralleelsed nendega seotud vulkaaniliste kaartega. Süvikud on keskmiselt mõni kilomeeter sügavamad kui keskmine ookeanipõhi. Süvikute pikkus võib ulatuda tuhandetesse kilomeetritesse. Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanide keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja muutub maakooreks. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Settekivimid tekkinud setete kivistumisel (tsementeerumisel) lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi
km. · Saturn on kõige lapikum planeet Päikesesüsteemis. Läbimõõtude erinevus on 10%. Uraan · Kuulub koos Jupiteri ja Saturniga hiidplaneetide hulka. · Esimene teleskoobi abil avastatud planeet. · Sarnaselt teisele hiidplaneetidele on ka Uraanil rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslaseid. · Rõngad: o Praegu tuntakse 13 eristatavat rõngast. Kõik rõngad peale kahe on väga kitsad nende laius on tavaliselt mõni kilomeeter. Rõngad ei tekkinud planeediga samal ajal. · Kõige külmem planeet Päikesesüsteemis. · Kaaslased: o On avastatud 27 looduslikku kaaslast, mis on oma nimed saanud William Shakespeare'i ja Alexander Pope'i teoste tegelaskujude järgi. Uraani kaaslaste mass on kõige väiksem hiidplaneetide hulgas. Viimased kuud on avastatud 2003.aastal. · Avastatud William Herscheli poolt. Neptuun
Jürgensile ütles ta, et mu naine annab sulle süüa ja lahkumise ettekäändeks lammaste mujale sööma viimine. Koolimajas kohtas ta Karl Rägaparti ja Hugo Kelnerit. Mõlemad olid äsja olnud metsavennad ja peatusid ajutiselt koolimajas. Kolmekesi suundusid mehed tallu tagasi. Jürgens nägi mehi aknast, haaras püstoli ja jooksis välistrepile. Kuid Rägapart oli kiirem ja laskis mehe maha. Braueril kästi hobune ette rakendada ja laip viidi OK staapi Linsi tallu. Vahemaad vaevalt kilomeeter. Kasutatud materjalid "Jälgimäe-Pääsküla-Nõmme. Ajaloolisi materjale" Lembit Teinbas ERA.M2.7B.4.1 ERA.M1.16A.1.3
5) Võrdhaarse kolmnurga alusnurgad on võrdsed. 6) Võrdhaarse kolmnurga tipunurga poolitaja poolitab kolmnurga aluse ja on alusega risti. Lõik 1) Sirget, mis on risti lõigugaja läbib lõigu keskpunkti, nimetatakse selle lõigu keskristsirgeks. 2) Lõigu keskristsirhe iga punkt on selle lõigu mõlemast otspunktist ühel ja samal kaugusel. Nurgad Sirgnurk - 180° Täisnurk 90° Nürinurk Üle 90° Teravnurk Alla 90° Pikkusühikud 1 kilomeeter 1000 meetrit 1 sentimeeter 10 millimeetrit 1 meeter 100 sentimeetrit Pinnaühikud 1 ruutkilomeeter 100 hektarit (ha) 1 000 000 ruutmeetrit 1 hektar 100 aari (a) 1 aar 100 ruutmeetrit (m²) 1 ruutmeeter 10 000 ruutsentimeetrit Raskusühikud 1 tonn 1000 kilogrammi 1 tsentner (ts) 100 kilogrammi 1 kilogramm 1000 grammi 1 gramm 1000 milligrammi (mg) Rooma numbrid 1. - I 2. II 3. III 4. IV 5. V 6. VI
Voolu ajal võib tunnis näha 100 100 000 meteoori. Voolu aktiivsust mõõdetakse ühes tunnis loendatud meteooride arvu järgi. Aktiivsus võib eri aastatel olla erinev. 4. Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteooriidisajuna. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune. Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla. Meteoriitides leiduvate radioaktiivsete või kosmogeensete isotoopide uurimine võimaldab määrata meteoriitide aine kosmilist ja
konvetsioon alles aastal 1996. Tänaseks on konventsiooniga liitunud üle 190 riigi, liitunute seas pole Eestit (erinevalt näiteks Lätist ja Leedust). Kõige rohkem on kuivanud, põllumajanduseks ja inimeste elatamiseks kasutuskõlbmatut maad ÜRO andmetel Aafrikas, kus erinevad kuivad piirkonnad moodustavad kaks kolmandikku kogu kontinendist. Näiteks on aastatel 1958-1985 Sahara kõrbe piir laienenud 100 km ida suunas, praegu laieneb kõrb ümbritsevatele aladele keskmiselt mõni kilomeeter aastas. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (60000 ruutkilomeetrit) viljakat pinnast. Samamoodi on kõrbestumine tohutuks probleemiks Kesk-Aasias, aga näiteks ka mitmetes USA lääneosariikides. Euroopas on Hispaania pidanud viimase 30 aasta jooksul loobuma hulgast põllumajandusmaast, kõlbmatult kuivaks muutumine ohustab eri andmeil kuni viiendikku riigi pindalast. Viimase 50 aastaga on maailmas kõrbestunud kokku ligikaudu Brasiilia-suurune ala. Tagajärjed :
Kuu siseehitus Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. Kuu koor on paksem kui Maa koor, ulatudes 70 kilomeetrist nähtaval poolel 150 kilomeetrini tagaküljel. Vaatamata vedelast rauast tuumale ei ole Kuul üldist magnetvälja. Kuu sisehituse ebasümmeetria tõttu on nihutatud ka Kuu raskuskese: geomeetrilise keskpunkti suhtes asub ta kolm kilomeetrit Maa suunas ja üks kilomeeter vasakul (Maalt vaadatuna). Maa Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies Maa on ainuke planeet meie Päikesesüsteemis, mis ei ole saanud oma nime kreeka mütoloogiast, vaid vanainglise ja germaani keelest. Päikese süsteem ja seega ka Maa tekkis umbes 4, 6 miljardit aastat tagasi. Maa kaugus Päikesest: 150 miljonit kilomeetrit. Maa iseloomustus Maa läbimõõt ekvaatoril: 12 756 km.
on keeristormi üldnimetuseks. Orkaaniks võidakse nimetada ka tsükloneid, kus tuule kiirus ületab teatud väärtuse, tavaliselt 32,7 m/s. Sellised tormid ei pruugi tekkida sooja troopilise mere kohal ja ei ole seetõttu orkaanid selle sõna kõige levinumas tähenduses. Erandiks on äikesepilvest maapinnani ulatuv tromb (Põhja-Ameerikas tornaado) , mis kujutab endast lehtrikujulist kiiresti liikuvat tuulepöörist. Trombi läbimõõt on kõigest mõni kilomeeter, hurrikaan meenutab aga kolossaalset keerlevat heliplaati, mille läbimõõt võib ulatuda 500-600 km-ni, harvadel juhtudel aga 1000 km-ni või veel rohkem. Trombe täheldatakse mõnikord ka taifuunideks või hurrikaanis, kus nad omalt poolt tekitavad täiendavad purustusi. Üheainsa troopilise keeristormi ajal vabaneb sama palju energiat kui saja tuhande Hiroshimale heidetud aatompommi plahvatamisel. Seoses maakera rotatsiooniga pöörleb orkaan põhjapoolkeral ümber oma silma
ma maandusin pehmelt keset Prantsusmaad hel ilusal l. Mul polnud rna aimugi, kus ma olin nii et ma vtsin vlja kaardi, mille olin kodus kaasa pakkinud lisaks paljudele muudele vidinatele. Napoleoni asukoht asus minust tpselt 11 kilomeetri kaugusel, nii et ma hakkasin kohe liikuma, selleks et enne koitu sihtkohta juda. Mind mbritsesid mustad ja solgised tnavad, iga viimnegi tnavanurk oli rpane. Kui pike tusma hakkas oli minu kaugust Napoleonist veel 1 kilomeeter, nii et ma mtlesin vlja plaani, kuidas talle lhemale saada ja temaga tutvust teha, ilma surma saamata. Kui sa sured minevikus sured sa ka olevikus, nii et ma pidin rmiselt ettevaatlik olema arvestades 19. sajandi asjaolusid. Ma ootasin veel paar tundi kuskil tnaval, et Napoleon tuseks ja oma kindlusest lahkuks. Siis ma teda ngingi, seal samas tnaval tlla sees, mbritsetud sduritega. Seesama Napoleon, keda me palju ajaloo tunnis kunagi ppisime, seesama Napoleon, keda kartsid sellel
Testi tulemus - Liina Kuusk Testi nimetus: Kirjeldus: Alustamise aeg: Lõpuaeg: Läbimiseks vajalik: Testi tulemus: Küsimused 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38. ...
Esemetel (näiteks raamat) on erinevad omadused õhuke või paks, väike või suur, ilus või huvitav. Kõik need on raamatu omadused. Mõnda neist omadustest saab iseloomustada sõnadega. Matemaatikud ütlevad, et sellised omadused saab seada vastavusse arvudega. Omaduste arvuliseks väljendamiseks kasutatakse mõõtmist. Mõõtmine on mõõdetava keha võrdlemine mõõtühikuga. Pikkuse mõõtühik on 1 meeter. Kasutatakse ka teisi SI-süsteemi mõõtühikuid (näiteks 1 kilomeeter, 1 sentimeeter, 1 millimeeter), kuid peamine on siiski meeter. Mõõtühikud ei ole loodusepoolt määratud need lepitakse kokku. Mõõtes raamatu pikkuse, saame mõõtarvu. Mõõtarvule tuleb kindlasti lisada mõõtühiku tähis, näiteks m(meeter), cm(sentimeeter) või mm(millimeeter). Saadud mõõtühikuga arvu nimetatakse füüsikaliseks suuruseks. Füüsikaline suurus nimetatakse suurust, millel on kindel mõõtühik. Pikkus on mõõtühik, mille mõõtühikuks on meeter
Mehhiko lahes möllanud orkaani Katrina kahjust New Orleansis ja umbes 150 korda suurem 2005. aasta jaanuaritormi Gudrun kogukahjust. Arenenud riikide jaoks on taoline hukkunute arv erakordne ning näitab, et tegu oli tõeliselt katastroofilise sündmusega, mida üldiselt sünnib kord paljude aastasadade jooksul. Kogu selles õnnetuses oli ka natuke õnne. Suurem osa tõugetest toimus ookeanisügavustega võrreldes suhteliselt madalas vees. Vee sügavus epitsentri piirkonnas oli ligikaudu kilomeeter. Juba selle tõttu jäi tsunami kõrgus rannikualadel enam kui 30 protsendi võrra väiksemaks, võrreldes näiteks kuue kilomeetri sügavuse mere all toimunud täpselt samasuguse maavärinaga. Kui niisuguse mastaabiga katastroofi puhul purustusjõud isegi pisut väheneb, kaasnevad tavaliselt märksa väiksemad kahjustused. Suhteliselt madala vee tõttu oli ka tsunami liikumiskiirus epitsentrist Jaapani ranniku poole ligi kaks korda väiksem tsunami tavalisest kiirusest avaookeanis.
LYDIA KOIDULA ELULUGU Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja.[1 2008,06,03] 1850.aastal kolisid Jannsenid Pärnusse,kus Lydia Koidula isa J.V Jannsen asus tööle koolmeistrina Pärnu Ülejõe Gümnaasiumis,kus nad ka elama hakkasid. Esimesel kolmel aastal Pärnus ei käinud Lydia koolis, sest oma alghariduse sai ta oma isa käest.1854. aasta sügisel astus Koidula aga Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol
ei pääsenud laava tagaküljel välja. Koore all on mantel, mis moodustab Kuust suurima osa. Seismiliste piki- ja ristlainete erinevus näitab, et Kuul on poolvedel tuum. Tuuma suurus pole täpselt teada, tema raadiuse hinnangud ulatuvad 100 kuni 400 kilomeetrini. Ta arvatakse koosnevat rauast. Kuu sisehituse ebasümmeetria tõttu on nihutatud ka Kuu raskuskese: geomeetrilise keskpunkti suhtes asub ta kolm kilomeetrit Maa suunas ja üks kilomeeter vasakul (Maalt vaadatuna). Vaatamata vedelast rauast tuumale ei ole Kuul üldist magnetvälja, kuid mõnedes uuritud piirkondades on leitud kohalikke magnetvälju. Nende mõnesaja kilomeetrise ulatusega aladel küünib magnetvälja tugevus vaid miljondikuni Maa keskmisest. Ka on magnetiseerunud Kuu kivimid, seejuures seda tugevamalt, mida vanemad nad on. Ilmselt on Kuul olnud varasematel aegadel magnetväli.
Arvestada tuleks, et Fidel Castro, Ernesto Che Guevara ja revolutsioon on kuubalastele rahvuslik uhkus. Nüüd on lisandunud sinna nimekirja veel naaberriigi valitseja Jugo Javez Vahemaad: Havanna - lennujaam 15 km Havanna - Varadero 150 km Varadero - Trinidad 250 km Trinidad - Havanna 350 km Havanna - Vinjales 200 km Havanna - Pinar de Rio 162 km Takso ja ühistransport Riiklikud taksod on litsentseeritud ja neil on ka õigus välismaalasi vedada. Need on ka varustatud taksomeetritega. Kilomeeter maksab keskmiselt 1 CUP. 6 Riigitaksode kõrval tegutseb keeldudest hoolimata hulk piraattaksosid. Eksootiline on kasutada ka kolmerattalist "kookostaksot", (lisa 3) mis on kollane, ümara kujuga, ning mahutab 2 inimest. "Kookose" kilomeeter maksab samuti umbes 1 CUP. Kuubalased ise kasutavad liikumiseks hääletamist. Sinise ja punase numbriga riigile kuuluvad autod on kohustatud hääletajaid peale võtma.
..............................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS https://et.wikipedia.org/wiki/Kehra................................14 3 KEHRA AJALUGU Kehra küla (Jägala jõe ääres) on esmakordselt mainitud Taani hindamisraamatus 1241. aastal. 1620.–1630. aastatel rajati külast kilomeeter lõuna poole, varasema Karukse veskikoha juurde Kehra mõis. Praeguseni säilinud varaklassitsistlik puidust mõisahoone ehitati 1820. aastatel ning arvatakse, et see on linna vanim ehitis. 1850. aastal alustas tegevust Kehra Vallakool, millest kujunes hiljem välja Kehra Gümnaasium. 1870. aastal avati Tallinna–Peterburi raudteeliin ning 1876 ehitati Kehra raudteejaam. Selle tulemusena hakkas Kehra arenema suvituskohana. 4
paksema koore tõttu ei pääsenud laava tagaküljel välja. Koore all on mantel, mis moodustab Kuust suurima osa. Seismiliste piki- ja ristlainete erinevus näitab, et Kuul on poolvedel tuum. Tuuma suurus pole täpselt teada, tema raadiuse hinnangud ulatuvad 100 kuni 400 kilomeetrini. Ta arvatakse koosnevat rauast. Kuu sisehituse ebasümmeetria tõttu on nihutatud ka Kuu raskuskese: geomeetrilise keskpunkti suhtes asub ta kolm kilomeetrit Maa suunas ja üks kilomeeter vasakul (Maalt vaadatuna). Vaatamata vedelast rauast tuumale ei ole Kuul üldist magnetvälja, kuid mõnedes uuritud piirkondades on leitud kohalikke magnetvälju. Nende mõnesaja kilomeetrise ulatusega aladel küünib magnetvälja tugevus vaid miljondikuni Maa keskmisest. Ka on magnetiseerunud Kuu kivimid, seejuures seda tugevamalt, mida vanemad nad on. Ilmselt on Kuul olnud varasematel aegadel magnetväli.
Saba koosneb ülihõredast gaasist, kuid veelgi hõredamas planeetide vahelises ruumus on hästi vaadeldav. Komeedid tiirlevad ümber Päikse ellipsikujulisel orbiidil, mis ulatub planeedisüsteemist kaugele välja. Kuni poolekauguseni lähematest tähtedest, arvatakse olevat palju komeete, mis tiirlevad aeglaselt ümber Päikese ja moodustavad nn. Oorti pilve. Meteoriidid Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüteerimise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla.
aastat 19 korda, ning seda teinekord loodusele väga hävitavate tagajärgedega. Aastatel 1947-48 kestis Hekla purse üle aasta. Hekla on jätkuvalt aktiivne ja viimati purskus ta aastal 2000. Vulkaanilisuse äärmise vastandina leidub Islandil üle 120-ne jääliustiku, mis katavad 11 922 km² saarest. Viimaste aastate jooksul on liustikud õhenenud ilmastiku soojenemise tõttu. Vatnajökull Lõuna-Islandil on Eroopa kõige suurem terviklik jääliustik. Selle paksus on umbes kilomeeter ja pindala 8 300 km². Eriti võimsad protsessid toimuvad paikades, kus tuli ja jää kohtuvad. 1996 aasta sügisel toimus vulkaanipurse Vatnajökulli liustiku all. Selle tagajärjel sulasid suured liustikualad ning tekkinud tulvad viisid kaasa vett, jääd ja maamasse. Tulvad lõhkusid ümber Islandi kulgeva tee 17 km pikkuselt ja rikkusid tähtsa maanteesilla. 1998 aasta detsembris oli väiksem vulkaanipurse samas kohas ilma dramaatiliste tagajärgedeta. Ka maavärinad
Oma osa kirjaniku elukutse kujunemises aitas teda ka osaliselt isa elukutsel, väiksena kuulas ta iga päev kingsepal käijate külauudiseid ning jutte, näha ja kuulda aktiivset maaelu õigel ja loomulikul kujul. Oskari lapsepõlv möödus Palamuse kirikualevis. Lutsude pere elas esialgul Palamusel kehvas üürikorteris. Hiljem aga, ehitas isa veskijärve äärde maja. 1895. aasta talvel alustas Oskar oma kooliteed . Ta läks Palamusel asuvast mõni kilomeeter eemal Änkküla vallakooli. Enamasti tuli Lutsul kooli minna igapäevaselt jala. Palamuse veskiomaniku Goldbergil oli kaks poega, kes õppisid Tartus, gümnaasiumis, kuid käisid tihti kodus. Üks neist, Harri, õpetas Lutsu isa palvel Oskarile rehkendamist ja vene keelt. Ta tegi seda nii põhjalikult, et kui Luts 1895. aastal sügisel üheaastase vallakooli haridusega Palamuse kihelkonnakooli läks, oli ta sama hea vene keeles kui teised. Isa nõuandel hakkas Luts 1899
Autorent on suhteliselt kallis ületades isegi Euroopa hindu. Hinnad algavad keskmiselt 190 dollarist kolmeks päevaks. Deposiidiks kas krediitkaart või 200 USD. Peateed on suhteliselt heas korras. Kõrvalteed seevastu kohutavas olukorras. Teeviidastik praktiliselt puudub. Seega soovitame kasutada ainult juhiga autot. Kiirusepiirangud on samad, mis Eestis. Riiklikud taksod on litsenseeritud ja neil on ka õigus välismaalasi vedada. Need on ka varustatud taksomeetritega. Kilomeeter maksab keskmiselt 1 CUP. Riigitaksode kõrval tegutseb keeldudest hoolimata hulk piraattaksosid. Eksootiline on kasutada ka kolmerattalist "kookostaksot", mis on kollane, ümara kujuga, ning mahutab 2 inimest. "Kookose" kilomeeter maksab samuti umbes 1 CUP. Kuubalased ise kasutavad liikumiseks hääletamist. Sinise ja punase numbriga riigile kuuluvad autod on kohustatud hääletajaid peale võtma. Turistile on mugavam sõita liinibussidega, mis kannavad "Viazuli" kaubamärki ning liiguvad
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus TRADITSIOONILISED KULUARVESTUSE MEETODID Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 1 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................................4 KULUDE KALKULEERIMISMEETODID........................................................................................ 5 TÖÖKULUARVESTUS.......................................................................................................................6 1.1.Tellimuse kuluarvestus..................................................................................
Meie elu on ohus? Maa on Päikese poolt loetuna kolmas planeet. See on teadaolevalt ka ainuke planeet, millel eksisteerib elu. Maaga on inimkonnale kaasa antud see, milleta oleks raske hakkama saada maavarad. Inimesed on harjunud neid kasutama, kuid kas see on just kõige tervislikum? Õhku paisatavad gaasid muudavad meie atmosfääri. Suved muutuvad soojemaks, talved külmemaks, kõrbestumine kiireneb, samas maailma rahvaarv suureneb, tekib puudus põllumaast, kus toitu kasvatada, inimesi pole kuhugi elama panna, põldudeks sobiv maa-ala kaetakse linnadega. Viimase saja aasta jooksul on kasutatud ära peaaegu kõik Maal paiknevad maavarad. Varsti pole meil enam millega talvel endi maju kütta. Kivisüsi, nafta, põlevkivi, maagaas need kõik on kütused, mida põletades muudame enda elu kordades lihtsamaks. Me ei pea enam jalgsi hommikul kodunt kooli minema vaid võime kasutada ka autot. Auto on masin, mille leiutas 19. sajandi lõpul Carl Benz. 2...
4) Rattaorienteerumine 5) Pargiorienteerumine 6) Trimmi- e. terviseorienteerumine 7) Päevak 8) Mitmepäevak 9) Rogain e. orienteerumismatkamine Orienteerumine Eestis Esimene orienteerumisvõistlus Eestis korraldati 19. juunil 1926 aastal Pirital. Tänapäevaste põhimõtete järgi peetud kaitseliidupäevade orienteerumisjooksu (meistrivõistlused) 4,9 km 5 KP-ga rajal võitis ajaga 29.18,8 (üks kilomeeter 6 minutiga) Tartu ülikooli majandusüliõpilane Julius Tiisfeldt, tol ajal tuntud kergejõustiklane (Varssavi 1924. aasta ülemaailmsete üliõpilasmängude võitja keskmaajooksus). Kuni II maailmasõjani võistlesid orienteerumises kaitseliitlased, piirivalvurid, sõjaväelased, koolinoored ja korraldati meistrivõistlusi. Naiste osalemisest orienteerumisjooksus pole andmeid. Pärast sõda hakkasid matkajad orienteerumisvõistlusi uuesti korraldama 1950-ndatel aastatel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
