ja saatmisest midagi välja ei tulnud. See tähendas, et mõlemad pidid vait jääma ja kokku leppima, kes saadab. Ühisedastus keskkonna peal andmevahetus on sarnane nagu inimeste vahelises kommunikatsioonis. Kui on tegemist koosolekuga ning üks hakkab rääkima ja teine tahab ka midagi öelda ja hakkab esimesest üle rääkima, siis hoopis kolmas tõuseb püsti ja tahab ka midagi rääkida ning kõik räägivad korraga ning kommunikatsioonist midagi välja ei tule. Ühine edastuskeskkond on traadita võrgus ehk WIFI-is. Kui üks saadab ja teine segab vahele, siis sellest midagi head ei tule. Ühine edastuskeskkond on ka satelliitsides. Multipöördusprotokollid on sellised, kus on tegemist ühise jagatud edastuskanaliga ning kui kaks või enam üritab korraga andmeid saata, siis toimub andmete ,,segunemine", mida nimetatakse kollisiooniks ehk põrkeks. Selleks on vaja põrketuvastus ja lahendus mehhanismi, et kuidas lahendada
Arvutivõrgud ja andmeside Üldine Osi mudel - on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõuping...
Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1) allikas, mis genereerib andmeid 2) saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3) edastussüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
