AJALUGUÕppematerjal:
Eesti ajalugu:
1. A. Mäesalu, T. Lukas “Eesti ajalugu” I ja II
Üldajalugu:
1. K.
Jaanson “Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani”
2. K. Jaanson “Üldajalugu 1939-1991”
3. Lähiajaloo õpik XII klassile
SISUKORDMAAILM XX SAJANDI ALGUL 5
USA 6
Ameerika poliitiline süsteem 1900a. 6
SAKSAMAA 7
Koloniaalpoliitika 7
Lähis-Ida 7
PRANTSUSMAA 8
Poliitiline elu 8
Kirik , kool ja ühiskond 8
SUURBRITANNIA 9
Poliitiline süsteem 9
VENEMAA JA EESTI 10
Majandus 10
Venemaa välispoliitiline olustik 10
Tsarismi rahvuspoliitika 10
Eesti majandus XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul. 11
Majanduse areng 1870-1914 11
Transport 11
Merelaevandus 11
Raudtee 11
Põllumajandus 12
Eesti küla sotsiaalne struktuur 12
Tööstus 12
Masina- ja metallitööstus 12
Kaubandus 13
Linnastumine 13
Ühistegevus 13
Tsarismi rahvuspoliitika 14
Vene-Jaapani sõda
1904 -05 14
Venemaa sisepoliitilised olud pärast sõda 15
Revolutsiooni algus 09.01.1905 ehk n.n. “
Verine pühapäev” 15
Tsaarivalitsuse manöövrid 16
1905 a. revolutsiooni sündmused Eestis 17
Ülemaaline
rahvasaadikute kongress Tartus 27-29 november 1905 18
Ülestõusu mahasurumine 18
Venemaa pärast 1905 aasta revolutsiooni 18
Kuidas inimesed elasid 19 ja 20.sajandi vahetusel? 19
I MAAILMASÕDA (1914-1918) 21
Sõjaliste liitude tekkimine 21
Kriisikolded: 21
Balkani poolsaar- “püssirohutünn” 21
Esimene Maailmasõda 23
28.06.1914 – 11.11.1918 23
Põhjused 23
Sõja algus 23
A. Schliefen´i sõjaplaan- 24
Sõjasündmused 1914 24
Sõjasündmused 1915 25
Sõjasündmused 1916 26
I maailmasõja lõppjärk (1917-1918) 26
Brest -Litovski rahuläbirääkimised november-detsember 1917 28
Läänerinne 1918- 28
Saksamaa kapituleerumine- 29
Tagajärjed 29
1917 a. veebruarirevolutsioon ja kubermanguautonoomia saavutamine 30
Eestlaste osavõtt
riigiduuma valimistest, esimeste parteide teke 31
Maapäev ehk Ajutine Maanõukogu 31
Oktoobripööre ja Eesti 31
Eesti
iseseisvumine 32
Oktoobripööre Eestis 32
Iseseisvuse väljakuulutamine 33
Saksa
okupatsioon 03.03.-11.11.1918 33
Majanduspoliitika 33
Balti Hertsogiriik 34
Vestlusteema: Võõrvõimude
vahetumine Eestis 34
Veebruarirevolutsioon 36
Kuidas hinnata Eesti iseseisvumise seisukohalt Venemaa ja Saksamaa vahelisi läbirääkimisi Brestlitovskis? 36
Märksõnad meelde jätmiseks 38
Taasiseseisvumine 38
EESTI II MAAILMASÕJA AASTATEL 40
Baasid ja ajajärk 40
Salajased lisaprotokollid 40
II maailmasõja sündmused Eestis 40
Revolutsioon ja
reform 41
Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 44
Euroopa poliitiline kaart enne ja pärast I maailmasõda 44
Ülemaailmne
majanduskriis 1929-1932/33 46
Nõukogude Liidu ja Saksamaa sõda (22.06.1941 – 09.08.1945) 48
MAAILM
XX SAJANDI ALGUL
IX saj. lõpu ja XX saj. alguse kõige iseloomulikum nähtus oli
imperialism (ld.võim) ehk suurriiklik vallutuspoliitika ja püüdlus
valitseda maailma.
Imperialismile iseloomulikud jooned:
tootmise ja kapitali kontsentratsioon(koondumine) ja monopolide tekkimine
panga ja tööstuskapitali kokkukasvamine ja finantskapitali ning finantsoligarhia tekkimine.
kapitali eksport (nt. Prantsuse raha Vene majanduses)
rahvusvahelised kapitalistlikud ühendused, mis jagavad omavahel maailma
algab maailma ümberjagamine juhtivate tööstusriikide poolt. Põhjus: tootmise edasiseks laienemiseks vajasid tööstusriigid järjest uusi tooraine leiukohti, turgusid ja odavat tööjõudu.
Juhtivad tööstusriigid:
vanad koloniaalriigid (Inglismaa, Prantsusmaa)
kiiresti arenevad tööstusriigid, kes samuti vajasid toorainebaase jms.
Venemaa, kus keskmine tööstustoodangu juurdekasv oli 5,9%
USA 4,2% (aitas kaasa Kodusõda)
Saksamaa 4,1% (põhjuseks võit Prantsuse –Preisi sõjas)
Itaalia 4,1% (ühendati ühtseks kuningriigiks)
Prantsusmaa 2,1%
Inglismaa 2,1%
USA
1894 oli tööstustoodangu maht maailma suurim. XX
sajandi alguses tekkisid suured monopolide ühendused ehk trustid.
Suurimad monopolid olid:
Morgan - ühendatud terasekorporatsioon (kummitrust, viljamasinate
kompanii jm.)
Rockefeller- naftamagnaadid (Standard Oil)
USA poliitiline süsteem tugineb kahele parteile- vabariiklased ja demokraadid .
Ameerika
poliitiline süsteem 1900a.
Presidendiks valiti vabariiklane William Mc
Kinley, kes oli positiivse mainega mees. Ta oli toetanud
USA- Hispaania sõda 1898, mille tulemusena USA väed võitsid
Hispaania alt Filipiinid ja Kuuba. Demokraadid taotlesid Kuubale ja
Filipiinidele iseseisvuse andmist, kuid see ei olnud ameeriklaste
hulhas populaarne ning kindlustas vabariiklaste võimu.
1901 aga Mc Kinley mõrvati Buffalo näitusel ja tema asemele tuli Theodor Roosevelt , kes alustas võitlust monopolide vastu (monopolide
vastu algatati 46 protsessi).
1912 sai presidendiks W.Wilson. Tema valitsus võttis vastu
trustidevastase seaduse, mis ei olnud mõeldud monopolide
likvideerimiseks, kuna suurtootmine oli USA´le jätkuvalt kasulik.
SAKSAMAA
Saksamaa oli kujunenud Euroopa number 1 tööstusriigiks. Ta andis
16% kogu maa tööstustoodangust. eriti kiirelt areneti pärast
Prantsuse-Preisi sõda (1870-71), mille tulemusena sai Saksamaa
Prantsusmaalt Elsassi ja Lotringi rauamaagi leiukohad. Saksa
konkurentsile ei pidanud vastu Suur- Britannia ning alla jäädi
ainult USA´le. Suur osa maavarasid toodi sisse (v.a. kivisüsi),
kuid koos tööstuse arenguga kasvas ka tooraine vajadus ja huvi
kolooniate vastu. Ka Saksamaal toimus tootmise koondumine ja tekkisid
monopolid.
Neist tähtsamad:
metallurgiakoondis, mis ühendas A.Krupp´i ja
A.Thyssen´i tehaseid ja elektroonikakoondis AEG.
Koos tootmise kasvuga suurenes ka tööliste arv ning XX sajandi
algul oli ca.18 miljonit töölist.
Saksamaal oli aktiivne välispoliitika. Riigipäev otsustas 1897 a.
laevastikuseadusega ehitada Saksamaale 1905´ks aastaks 69 uut
sõjalaeva. 1900 selgus, et Saksamaa jõuab veelgi rohkem sõjalaevu
ehitada ning võeti vastu uus seadus, mille kohaselt pidi Saksamaal
valmima 1917´ks aastaks 38 liinilaeva ja 52 ristlejat.
Koloniaalpoliitika
Esimesed kolooniad omandas Saksamaa 1882 aastal Lääne- Aafrikas
Togos. Lübeck´i kaupmees Lüderitz ostis kohalikelt hotentottidelt
kahesaja vana vintpüssi eest maatüki, mille kinkis Saksa keisrile.
Seda sündmust peetakse Saksamaa koloniaalvallutuste alguseks.
Järgnesid vallutused Kamerunis, Ida- Aafrikas ja Edela- Aafrikas.
Kokku oli 4 piirkonda.
Lähis-Ida
Kuna Aafrikas oli raske kanda kinnitada, pööras keiser Wilhelm II pilgu Lähis- Itta . 1898 korraldas ta oma kuulsa
Oriendi-reisi, n.ö.”palverännaku Issanda hauale” Eesmärgiks
oli majandussidemete loomine. Peamised peatuskohad olid Jeruusalemm, Damaskus ja Konstantinoopol. Tulemuseks oli raudtee ehitamise leping.
See tee pidi ühendama Berliini, Bosporust ja Bagdadi. Ehitustööd
kulgesid kiiresti ning 1904 valmis esimesed 200 km raudteed . Siis aga
tekkis rahvusvaheline konflikt- Suur-Britannia kartis, et Saksamaa
võib laiendada raudteeliini Bagdadist Egiptusesse ja Indiasse (see kavatsus Saksamaal ka oli). Tulemuseks oli ehituse seiskumine. Töid
jätkati ning 1908 oli valmis 840 km Berliinist Bagdadi.
Vastasseis Wilhelm II valitsusele tekkis ka emamaal- tõusid maksud .
PRANTSUSMAA
XX sajandi alguses oli tööstuses kiire tõus. Uueks tööstusharuks
kujunes mootorite tootmine. Väga olulised olid tellimused Venemaalt-
sõjatehnika Vene-Jaapani sõja(1904-05) jaoks. Kiratses
tekstiilitööstus- saksa ersats . Leiti, et tootmise vähenemise
kõrval oli tegelemine pangandusega tulusam. Tekkis rantjee -seisus.
Prantsuse majandust kahjustas ka Prantsuse-Preisi sõja kaotamine.
Poliitiline
elu
Prantsusmaa oli klassikaline revolutsioonide maa
(Suur Prantsuse Revolutsioon 1789). Poliitiline elu muutus
sajandivahetusel väga aktiivseks. Kõige kõmulisemaks sündmuseks
Prantsusmaa poliitilises elus sai nn. Dreyfus ´i afäär-
juudipäritolu staabiohvitseri süüdistati sõjasaladuste müümises,
kuid tõestada ei suudetud midagi. Siiski mõisteti ohvitser vangi.
Rahvas nõudis uue protsessi korraldamist, mida ka tehti. Mitme
protsessi tulemusena mõisteti Dreyfus õigeks.
Kirik,
kool ja ühiskond
Päevakorda kerkis katoliku kiriku roll Prantsusmaal. XX sajandi
algul oli ca. 1500 vaimulikku ordut, mis tegelesid aktiivselt
majanduses, poliitikas ja kultuuris. Teravaid vaidlusi tekitas kiriku
roll noorsoo kasvatamisel. Kuna tekkis ilmaliku ja vaimuliku hariduse
võrdlusmoment, siis leidsid radikaalid, et kirikukoolid tuleks
sulgeda.
1902 sai peaministriks radikaal Emile Combes,
endine kloostrikooli kasvandik . Ta suutis läbi viia reformid,
millega suleti üle 3000 kirikukooli ja keelati vaimulikel organisatsioonidel koolides õpetada. Järgnevatel aastatel lahutati
kool kirikust ja kirik riigist.
1906 viidi läbi sotsiaalsed raformid, millega kehtestati pensionid .
SUURBRITANNIA
XX sajandi algul kasvas Inglismaal tööstuse arengutempo aga vähenes
pidevalt tema osa maailma kogutoodangus. Kolooniatest saadud tulu
kulutati väga suurel määral aristokraatliku eluviisi
finantseerimiseks.
Viljaksvatust polnud mõtet arendada, sest USAśt toodi sisse odavat
vilja. Külad tühjenesid, linnad kasvasid.
Suurbritannia viimane suurem hiilgeaeg oli 1837 -1901 (kuninganna
Victoria)
Victoriale järgnesid Edward VII ja George V, kes jätkasid
aristokraatlikke traditsioone.
Poliitiline
süsteem
Tugines kahele parteile:
konservatiividele, kes ajasid aktiivset koloniaalpoliitikat
liberaalidele, kes viisid läbi sotsiaalseid reforme
Mõlemad parteid pidasid vajalikuks kindlustada Suurbritanniat
saksamaa ees.
1906 asutati tööerakond- leiboristid, kes olid AÜ´d ja väiksemad
töölisparteid.
Sajandivahetuse silmapaistvaim sündmus oli
Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Buurid olid Hollandi XVII sajandi
väljarändajate valged järeltulijad Lõuna-Aafrikas. XIX sajandi
keskel olid buurid rajanud Lõuna-Aafrikasse kaks vabariiki:
Transvaal ja Oranje. Buuride õnnetuseks leiti XIX sajandi lõpul
Oranjest teemante ja Transvaalist kulda. See meelitas ligi
õnneotsijaid, kes rajasid Johannesburgi linna. Tekkis konflikt
buuride ja sisserändajate vahel. 1899 koondas Inglismaa oma kodanike
kaitseks buuride piiridele sõjaväed.
VENEMAA
JA EESTI
Majandus
1893-1899 arenes Venemaa majandus väga kiiresti.
Iseärasused:
määrav osa tööstuses oli väliskapitalil
suurtööstusettevõtetes oli tohutu tööliste konsentratsioon . Enam, kui viiekümnel protsendil ettevõtetes töötas üle tuhande töölise.
Sellest kujunes välja Venemaa sisepoliitiline omapära.
Tähtsamad tööstuspiirkonnad olid:
- Moskva ja selle ümbrus- tekstiilitööstus
- Peterburg ja Baltikum - moodsad tööstusharud, sealhulgas masina-, elektroonika- ja keemiatööstus. Siin valitses Saksamaa ja Prantsusmaa kapital .
Raudtee ehitati väliskapitali abiga ning tähtsaim liin oli
Suur-Siberi Magistral
Venemaa
välispoliitiline olustik
1897 viis Nikolai II, tuginedes Prantsusmaa laenukapitalile, läbi
reformi, millega viis vene rubla kulla alusele. 1900 kehtestati
viinamonopol
Väliskaubanduses mängis väga tähtsat rolli vilja eksport. Selles
osas konkureeris Venemaa USA-ga. Kuigi Venemaal arenes tööstus
kiiresti, jäi ta siiski vaeseks agraarmaaks- põllumajandusriigiks.
Tsarismi
rahvuspoliitika
Tsarism oli absoluutse monarhia Venemaa vorm. Vene
tsaaride ideaaliks, eriti pärast Aleksander II tapmist, sai “ühtne
ja jagamatu Venemaa.” Abinõudeks selle saavutamiseks oli
kohustuslik vene keel ja inimeste suunamine vene õigeusku. Seda
nimetati venestuspoliitikaks. Viimase hulka kuulus ka vihavaenu
õhutamine erinevate rahvuste vahel ja rahvuslik rõhumine. Rahvuslik
struktuur oli äärmiselt kirju. 1897 a. rahvaloenduse andmetel oli
Venemaa rahvaarv 129 miljonit inimest, nendest umbes 43% oli venelasi , 17% ukrainlasi, 7% valgevenelasi, 7% poolakaid, 4% juute ning eestlasi oli ca.0,7%. Enim kiusatavad rahvad olid juudid ja
poolakad.
Eesti
majandus XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul.
XIX sajandi esimesel poolel oli Eestis umbes 1000 mõisat ja 60 000
talumajapidamist.
1820-1830 aastail langesid Lääne-Euroopas
viljahinnad. Põhjuseks oli vilja sissevedu
USA´st. Viljahindade langus puudutas ka Eesti talusid ja mõisaid.
Hakati otsima uusi põllumajandusharusid nagu näiteks piimakarjakasvatus ja punavilla lammaste kasvatus.
1830-1840 aastail hakkas hoogsalt kasvama kartulikasvatus ja arenes
uus maaviljelussüsteem- vilja vaheldussüsteem. Kartulikasvatusega
seoses vähenes ka näljahäda.
Majanduse
areng 1870-1914
XIX sajandi ja XX sajandi vahetusel arenes Eesti majandus kiiresti,
kujunesid majanduslikud eeldused Eesti iseseisvumiseks.
Transport
Tavatranspordiks olid ikka postitõllad ja hobuvankrid.
Merelaevandus
Kasutati valdavalt purjekaid. Oli purjelaevanduse tõusueag. Laevaehitus koondus Häädemeestele ja Lahemaale.
1864 avati Heinastes merekool. Väljarändamisaeg Ameerikasse tingis
vastavate laevade ehitamist. Eesti esimene purjekas, mis Ameerikas
ära käis oli “Matador.”
Raudtee
Suured muudatused Eesti majandusse tõi raudteeliinide
väljaehitamine, mis kindlusras regulaarse ühenduse Venemaa turuga.
1870 valmis Balti raudtee Paldiskist Peterburgi ning liinid Tapa -Tartu-Valga-Riia ja Tapa-Võru – Pihkva . XX sajandi algul
valmis tee ka liinil Tallinn-Haapsalu. Sajandivahetusel ehitati
erakapitaliga liinid: Pärnu-Valga, Mõisaküla-Viljandi-Tallinn ja
Türi-Paide-Tammsalu.
Põllumajandus
XIX sajandi teisel poolel hakkas talude
päriseksostmine. Erinevates piirkondades oli ostmise tempo erinev.
Mandri-Eestis oli kaheksakümnendateks aastateks välja ostetud
ca.80% taludest. Saaremaal jõuti selleni alles 1916 aastal. Esimese
maailmasõja alguseks oli 4 viiendikku talusid välja ostetud-enamik
küll võlgu. Eesti jäi agraarmaaks. 2/3 elanikest tegeles
põllumajandusega. Domineeris mõisamajandus. Umbes 50%
põllumajandusmaast oli mõisate käes. 52´e
tuhande ostutalu kõrval, mis võlgu olid, oli ka 23 000
renditalu. Algasid pankrotid (viljahindade langus). Püüti
põllumajandust intensiivistada (väetis, sordiaretus ).
Eesti
küla sotsiaalne struktuur
Väga õhuke oli suurtalunike kiht, ülekaalus olid vakapõllimehed.
Suurenes maatameeste ja kehvikute arv, kes oma tööjõudu müüsid
nii mõisas, kui talus . Üle 60% talurahvast olid moonakad, sulased,
teenijad ja kehvikud.
Tööstus
XIX sajandi lõpul arenes ka Eestis tööstus
jõudsalt. Alguse sai see tekstiilitööstusest. 1857 avati
Kreenholmi Puuvillamanufaktuur, mis oli Venemaa üks suurimaid ning
milles oli tasemel inglise sisseseade. Tooraine toodi Egiptusest ja
Kesk-Aasiast ning Ameerikast. Valmis lõng saadeti Moskva lähistele
tekstiilitööstusesse, kus töödeldi ümber sitsiks. Laiendati ka varasemaid tekstiilivabrikuid Sindis ja Kärdlas. Tallinnas alustas
tegevust Balti Puuvillamanufaktuur. Kreenholmis töötas 5000 töölist
ning sealsed streigid olid esimesed ning võimsaimad tervel Venemaal.
Masina-
ja metallitööstus
Sajandivahetusel võttis Tallinn Narvalt üle
esimese tööstuslinna koha. Suuremad
ettevõtted olid:
- elektrimasinate tehas “Volta”
- vagunitehas “Dvigatel”
- metallitehas “Franz Krull ”
- “Wiegandi masinatehas”
1912-1913 lasti Tallinnas käiku kolm suurt sõjalaevatehast:
Vene-Balti
Bekker´i
Noblessner´i
Eesti-ala tööstusettevõtte kapitalist pool kuulus vene
ettevõtetele, veerand Saksamaale ja Prantsusmaale ning veerand
balti-sakslastele.
I Maailmasõja alguseks Eesti Venemaa üheks
arenenumaks tööstuspiirkonnaks. Seda
näitab ka tööliste arvu kasvamine 1885-1916 kümnelt tuhandelt
viiekümnele tuhandele.
Kaubandus
1870 avati esimene raudteeliin,
Paldiski-Tallinn-Tapa-Rakvere-Narva-Peterburg.
Raudtee üldse tõi kaasa välis- ja transiitkaubanduse arengu. Tänu
sellele sai vene turule vedada kergestiriknevaid toiduaineid (piima-
ja lihatooted ).
Linnastumine
1862 elas Eesti linnades ca. 64 000 inimest, siis 1914 oli see
arv juba 250 000.
Rahvuslik koostis oli põhiliselt jaotatud eestlase ja sakslaste
vahel. Uued alad tekkisid raudteejaamade juurde ja tööstusettevõtete
lähedusse. Nt. Tapa, Jõhvi, Otepää, Sindi
Ühistegevus
Esimesed ja vanimad on piimaühistud- 1898 Lõuna-Eestis Antslas.
Masinaühistud (rehepeksumasin), maaparandusühistud.
1920 avati Jaak Tõnissoni ettevõtmisel esimene Eesti rahvuslik pank - Eesti Laenu- ja Hoiuühisus. Sajandi alguses asutati panku
kõigisse Eesti suurematesse linnadesse ja nendel oli suur mõju
ühiskonnas.
Tsarismi
rahvuspoliitika
Venemaa rahvuspoliitika aluseks on olnud idee
ühtsest ja jagamatust Venemaast.
Sajandivahetusel kujunes välja koloniaalmaailm. 1914 oli maailma
rahvaarv 1,67 miljardit, nendest 930 miljonit elas ülemere
kolooniates. Koloniaalsõltuvuses olid ka Venemaa äärealade rahvad.
Seega oli kujunenud koloniaalmaailm, kus ühed rahvad valitsesid ja
teised olid rõhutu staatuses.
Seoses Siberi raudtee ehitamisega, muutus jõudude vahekord Kaug-Idas
Venemaa kasuks ja tekkis konflikt Mandzuuria ja Korea pärast.
1894-95 Jaapani-Hiina sõja tulemusena okupeeris
Jaapan suure osa , kuid Inglismaa, Sakasamaa ja Venemaa
nõudel pidi andma Hiinale tagasi Liaodongi poolsaare. Venemaa sai
Hiinalt kontsessiooni Ida-Hiina raudtee ehitamiseks. Eesmärgiks oli
Mandzuuria majanduslik alistamine.
1898 rentis Hiina Venemaalt Liaodongi poolsaare koos Port Arturi ja
Daliani sadamatega. Venemaa asus ehitama sõjasadamat Port Arturisse
ja haruraudteed Daliani.
1901-02 andis Hiina Venemaale kogu Mandzuuria ja Põhja- Mongoolia ,
see sai Venemaa-Jaapani konflikti põhjuseks.
Vene-Jaapani
sõda 1904-05
Tüüpiline koloniaalsõda. Sõditi Hiina mandril.
Jaapan alustas sõda, rünnates Port Arturis Venemaa sõjalaevu sõda
välja kuulutamata. Venemaa ei võitnud selles sõjas ühtegi
lahingut, ning kandis suuri materiaalseid- ja inimkaotusi . Hukkus
kogu Venemaa sõjalaevastik ja ca. 500 000 meest. 1904 toimus
Shake jõe ääres pealetung . Mais 1905 Tšushima lahing, hukkus 27
laeva koos meestega. Sõda lõppes Potsmouthi rahulepinguga.
Rahulepingu tingimused:
- Korea, Mandzuuria lõunaosa, Liaodongi poolsaar koos ülalnimetatud sadamatega anti Jaapani kontrolli alla.
- Venemaad sunniti loovutama poole1878 a. okupeeritud Sahhalini saarest Jaapanile
Kogemused sõjas Jaapaniga, aitasid Venemaal
Prantsuse kapitali abiga 1905-12 reformida oma armeed . USA, kellel
oli vahendajaroll rahulepingu sõlmimisel, ei soovinud kummagi riigi
tugevnemist. Siiski olid rahutingimused soodsad.
Venemaa sisepoliitilised olud
pärast sõda
1905a. revolutsiooni põhjused:
Venemaa liberaalne kodanlus soovis kodanikele õiguseid ja Venemaa absolutismi asendamist konstitutsioonilise absolutismiga.
Ülddemokraatlik liikumine oli haaranud ääremaade väikerahvaid (nt.Tartu renessanss )
Pärisorjuse kaotamine Venemaal ei olnud talurahvale maad ja nüüd nõudsid talupojad maade jagamist neile, kes seda harivad.
Töölised nõudsid paremaid töötingimusi ja suuremat palka.
Esimene partei Venemaal asutati 1902- Sotsialistlike
Revolutsionääride Partei ehk esseeride partei. Nende ülesanne oli
talurahva huvide kaitsmine.
Radikaalsete vaadetega Venemaa sotsiaaldemokraatidest emigrandid
asutasid 1903 Brüsselis ja Londonis Venemaa Sotsiaaldemokraatliku
Töölispartei, mis juba asutamiskoosolekul lõhenes kaheks:
menševikud ehk liberaalid ehk parempoolsed
bolševikud ehk radikaalid ehk vasakpoolsed
Revolutsiooni
algus 09.01.1905 ehk n.n. “Verine pühapäev”
Peterburis tulistati rahulikku töölisdemonstratsiooni, mis oli
kogunenud tsaarile palvekirja üle andma. Kuna Putilovi sõjatehaste
streigi tõttu olid rahvakogunemised keelatud, siis tulistati ka
palvekirjade üleandjaid (150 000 inimest), kellest hukkus 1000
ja haavata sai üle viie tuhande. Üle kogu Venemaa reageeriti
sellele protestidega. Sellega oli Venemaal revolutsioon alanud.
Tsaarivalitsuse
manöövrid
- Tugevdati repressioone
- Püüti õhutada rahvuslikku vihavaenu
- Siseminister Bulõgin lubas moodustada nõuandva Riigiduuma aga see enam ei rahuldanud ülestõusnuid, kelleks olid kodanlased ja töölised.
Olukord muutus kriitiliseks 15.10.1905, kui
Moskva-Kaasani raudteetöölised alustasid poliitilist üldstreiki,
mis seiskas raudteeühenduse. Sees treik
levis kiirelt üle kogu Venemaa ja haaras ka teisi transpordi- ja
sidekanaleid. See oli revolutsiooni kulminatsiooniks.
17.10.1905 avaldas Nikolai II kuulsa manifesti Riigiduuma valimiste
ja demokraatlike valimiste kohta:
valida Riigiduuma laiendatud valimisõiguse alusel ja anda sellele seadusandlikud õigused
anda rahvale demokraatlikud vabadused (isiku,- sõna,- trüki,- ühingute ja koosolekutevabadus)
Sellega sai liberaalne kodanlus oma eesmärgi- pääseda
seadusandliku võimu juurde ja sel teel reformida parlamendi kaudu
Venemaa ühiskond
Tekkisid kodanlikud parteid, millest tähtsamad olid:
Suurkodanluse ja uusaadli partei nimega 17. Oktoobri Liit, kes soovis säilitada tugevat keisrivõimu ja mõisnike maaomandit
Keskkodanluse ja intelligentsi partei ehk Konstitutsioonilised Demokraadid ( kadetid ). Nemad taotlesid mõõdukaid reforme- mõisnike maaomandi piiramist ja vastustasid bolševike proletariaadi diktatuuriideed.
Marurahvuslased ehk Mustasajalased ja monarhistid .
Töölised ja talupojad ei võitnud revolutsiooniga midagi, nemad
jätkasid esseeride ja bolševike juhtimisel võitlust monarhia
kukutamise eest.
1906 kevadel valiti I Riigiduuma (524 saadikut),
milles ülekaalus olid monarhistid ehk tsaarivõimu vastased, kes
püüdsid Asutavat Kogu valida. Tsaar , kes oli jätnud endale õiguse
Riigiduumat laiali saata, seda ka tegi. Valiti II Riigiduuma, mis
saadeti samuti laiali. III ja IV Riigiduuma, mis valiti piiratud
valimisõigusega, olid koos ettenähtud aja ja võtsid vastu mõned
olulised seadused. Perioodi 1906.-17 nimetati
Duumademokraatiaperioodiks.
Kuna Riigiduumasse olid valitud ka mõned eestlased, siis omandasid
need olulisi poliitilise võitluse kogemusi, mida rakendati Eesti
riigi rajamisel.
1905
a. revolutsiooni sündmused Eestis
Pandi alus Eesti poliitilisele iseseisvusele.
11.01.1905 jõudsid Eestisse teated “verisest pühapäevast”
Peterburis.
12.01.1905 korraldati protestistreike Tallinnas ja Tartus. Nõuti
rahvusliku rõhumise lõpetamist, omavalitsuse laiendamist ja
rahvuskultuuri vaba arenemist.
Revolutsiooni kulminatsioon Eestis- 16.10.1905 korraldati Tallinnas Uuel Turul sanktsioneeritud miiting umbes tuhande osavõtjaga
ülevenemaalise poliitilise streigi toetamiseks. Demonstrantidele
üllatuseks saabus sõjavägi, kes tulistas demonstrante. 90 inimest
sai surma ja üle 200 haavata. Kõige rahvarohkemaks sündmuseks
Eestis kujunes ohvrite matused Rahumäe kalmistul (40 000
osalejat)
Ka Eestis asutati esimesed parteid:
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus
Eesti Rahvameelne Eduerakond (Jaan Tõnisson)
Ülemaaline
rahvasaadikute kongress Tartus 27-29 november 1905
Kongressile valiti Jaan Tõnissoni initsiatiivil kõikidest
valdadest, linnadest ja seltsidest 800 saadikut. Esindatud olid kõik
parteilised jõud. Kongressi kokkukutsumise põhjuseks oli see, et
polnud selge, kas tsaarivõim jääb püsima, kas tuleks kaasa aidata
tsaari kukutamisele või toetama Venemaa liberaalset kodanlust
Riigiduuma valimistel.
Seda koosolekut peetakse esimeseks Eesti
Parlamendiks. Paraku jagunes kongress
kaheks:
radikaalne tiib , kes pidas silmas tsaarivõimu kukutamist ning mida juhtis Jaan Teemant . Koguneti TÜ aulasse (nn Aulakoosolek )
liberaalne tiib, mida juhtis Jaan Tõnisson. Nemad kogunesid balti-saksa linnakodanike ehk bürgermusse saali.
Ülestõusu
mahasurumine
1905 detsembris kuulutati Eestimaa kubermangus välja sõjaseisukord-
“parunite must nädal”- kuna Tallinna tehaste tööliste õhutusel mindi mõisaid põletama (ehk nn “räägiti läti keelt”).
Ühtekokku põletati Harju,- Lääne-, Pärnu- ja
Järvamaal 160 mõisat. Alles 1908´ks aastaks olukord stabiliseerus.
Revolutsioonioht oli möödas, venestamise haare nõrgenes. Võis
õpetada taas eesti keeles, lubati eesti- ja saksakeelseid erakoole.
Taasalustasid tegevust seltsid ning üleüldise liberaliseerumise
käigus asutati ka kirjanduslik- kultuurilisi seltse, nt. “Noor
Eesti”. Muutus Eesti kultuuri orientatsioon- “olgem eestlased aga
saagem ka eurooplasteks”.
Venemaa
pärast 1905 aasta revolutsiooni
Kuni 1917 aastani õnnestus Venemaal harjutada parlamentarismi.
Silmapaistvaimaks poliitikuks kujunes peaminister Stolõpin, kes
püüdis ellu viia maareformi vene taluperemehe kujundamiseks. Ta
suutiski seda 23% ulatuses, siis aga Stolõpin, mõrvati.
PUUDU
Kuidas
inimesed elasid 19 ja 20.sajandi vahetusel?
Uued nähtused
- linnastumine- 19 sajandi algul oli Euroopas üle 100 000 elanikuga suurlinnu ainult 23. 20.sajandi alguseks oli see arv kasvanud 135´le. 1911 elas Suurbritannia linnades üle 80% elanikest. Teisel kohal oli Saksamaa- 60%, kolmas oli Prantsusmaa- 40%, sama palju oli ka USA´s.
Üks linnastumisega kaasnevaid nähtusi oli slummistumine. Teravnesid
keskkonna- ja hügieeniprobleemid. Linnade uusasukatel kadus kontakt
sünnikohaga. Selle tulemuseks oli uue, juurteta massikultuuri teke.
Samas oli ka veel säilinud rahva- ehk talupojakultuur , rahvus- ehk
professionaalne kultuur ja massi- ehk rahvusvaheline kultuur, mis oli
asenduv ja allus osaliselt nt. moevooludele.
- vabrikutööliste elu- ja töötingimused- barakid, vabrikupoed, tööpäeva pikkus 10-12 h. Töönädala pikkus oli 6-7 päeva.
Linnaelu positiivsed jooned:
Hariduse ja arstiabi kättesaadavus,
valikuvõimalused, linnaelu mitmekesisus, töölisteatrid,
professionaalteatrid. Väga oli moes sport ,
eriti võimlemine.
Teaduse ja tehnika saavutused
19 sajandi saavutused ja avastused:
elekter , embrüoloogia, elektrigeneraator, telefon, kino . Keemisas
tegi ilma evolutsiooniteooria. Seletati lahti liikide tekkimine,
märksõnadeks said desinfitseerimine , steriliseerimine,
pastöriseerimine, rong , tramm, metroo , elektrivalgus, kraanivesi jms.
Oluline osa tööstusel oli Henry Ford´i poolt rakendatud konveiermeetod . 1903 leiutati vendade Wright´ide poolt lennumasin ja
algas ka plastikuajastu. Sajandivahetusel leidis aset
teadusrevolutsioon, mille osadeks said ka aatomi-, kvant - ja
relatiivsusteooria, samuti analüüsiti inimese alateadvust, hakati
ehitama suuri ja kõrgemaid aurikuid ja pikki sildu
( teraskonstruktsioonid ).
1/3 maailma elanikest elas kolooniates ja 1/3
poolkolooniates. need olid sõltuvad Euroopa suurriikidest. Koos
sellega levis müüt eurooplaste ja kogu valge rassi üleolekust
teiste suhtes. Algas vähemusrahvuste
tagakiusamine. Naisõigusluse teke.
- Väljaränne, peamiselt Põhja-Ameerikasse
1890-1921 suurenes immigrantide arvel USA elanike
arv 19 miljonit. 1900-1920 kasvas USA
rahvaarv 76´lt miljonilt 106´le miljonile.
- Sotsialistlikud õpetused ja töölisliikumised
Marksismi ja kommunismi tekkimine, AÜ teke, liberalismi,
sotsiaaldemokratismi ja konservatismi teke.
I
MAAILMASÕDA (1914-1918)
Sõjaliste
liitude tekkimine
19 saj. lõpul ja 20 algul ei suutnud suurriigid üksikult oma huve
kaitsta ja hakkasid kujunema sarnaste huvidega riikide sõjalised
liidud.
Kolmikliit ehk keskriikide blokk - 1879 tegi Bismarck Austria-Ungari keisrile Franz Josephile ettepaneku abistada teineteist juhul, kui Venemaa peaks alustama sõda. 1882 ühines selle liiduga ka Itaalia kuningriik , kes lootis liitlaste abiga saada endale Prantsusmaa poolt 1881 vallutatud Tuneesia. Itaalia lootis saada tagasi alasid Lõuna-Prantsusmaalt, mis olid läinud Prantsuse võimu alla ja kus elas arvukalt itaallasi. Nii kujuneski kolmikliit.
Entente (Antant) riigid ehk ääreriikide blokk- hakkas kujunema 1893 aastal, kui sõlmiti Prantsuse-Vene liit, nn Saksa-ohu vastu.
Kriisikolded:
Maroko kriisid (1905 ja 1911)
Puhkesid Saksamaa ja Prantsusmaa vahel Maroko pärast- Prantsusmaa
oli suutnud oma positsioone seal kindlustada ja Saksamaa püüdis
rahvusvahelise üldsuse abiga kindlustada vaba kauplemise õigust,
mille ta ka saavutas. See oli esimene kriis, mis lõppes Saksamaale soodsalt .
Teise kriisi põhjustas asjaolu, et Marokos puhkes
rahva ülestõus ja selle mahasurumiseks viis Prantsusmaa Marokosse
sõjaväe. Saksamaa, nähes, et Maroko läheb Prantsusmaa kontrolli
alla, nõudis sõjalaevastiku kohaletoomisega Agadiri, enda
kompensatsiooniks alasid Aafrikas. Sõja hoidis ära Inglismaa, kes
teatas, et relvakonflikti korral toetab ta Prantsusmaad.
Balkani
poolsaar- “püssirohutünn”
Balkani sõjad: I 1912 ja II 1913
19 sajandi alguseks ulatusid Türgi piirid Austria Keisririigini.
1908 toimus Türgis kodanlik revolutsioon. Kehtestati
konstitutsiooniline monarhia. Seda kasutas koheselt ära Austria ja
annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina. Entent´i riigid ei olnud veel
valmis seda ära hoidma.
I sõda
1912 asus Venemaa esimesena Entent´i riikidest tegevusse. Tema
toetusel loodi Serbia , Montenegro , Bulgaaria jt. liit, kes purustasid
Türgi väed mitmel pool Lõuna- Balkanil . Londoni rahuga
likvideeriti Türgi ike Balkani poolsaarel.
II sõda
Vabanenud riigid ei suutnud sõjata maid jagada.
Sekkusid Saksamaa ja Austria-Ungari. Nemad
toetasid Bulgaariat, et lõhkuda Venemaa poolt juhitud Balkani liit.
Bulgaaria ja tema toetajad said lüüa ning
Venemaa jäi peale. Sõlmiti Bukaresti rahu, millega Türgi alt
vabanenud maad jagati ära Serbia, Kreeka ja Albaania vahel. Serbia
esiletõus teravdas suhteid Venemaa ja Austria-Ungari vahel. Kuna
viimasel oli taga Saksamaa, siis muutuski Balkani poolsaar
“püssirohutünniks” ja valitses sõja oht.
Esimene
Maailmasõda
28.06.1914
– 11.11.1918
Põhjused
Majanduslike huvide konflikt
Saksamaa, Austria ja Venemaa huvide ristumine Balkanil ja Väike-Aasias
Prantsuse-Preisi sõja tagajärjed
Suurbritannia ja Saksamaa vastuolud, mida põhjustas konkurents majanduses ja merelaevanduses. Lisaks ka Saksamaa Ida-poliitika (Bagdadi raudtee)
Sõja ajend oli Saraajevo mõrv 28.06.1914. Sõjaväe manöövritelt
naasev Austria-Ungari kroonprints Franz Ferdinand tegi visiidi Bosnia
pealinna Saraajevosse, kus ta tapeti . Atendaadi korraldasid Bosnia
vandenõulased (noor-bosnialased) ohvitseridelt saadud relvadega.
Sõja
algus
Suurriikide reageeringud:
Austria-Ungari tahtis alustada sõda Serbia vastu,
kuid selleks oli vaja Saksamaa toetust. Saksamaa aga ei olnud sõjaks
valmis ja nägi probleemi selles, kuidas sõja korral võiksid
toimida Entent´i liitlased. Sellest hoolimata soovitas Saksamaa
Austrial alustada sõda. Suurbritannia püüdis julgustada
kolmikliitu sõtta astuma olukorras, kus nad ei olnud valmis.
Suurbritannia teatas, et jääb sõja korral neutraalseks.
Prantsusmaa lubas toetada Venemaad juhul, kui Venemaa toetab Serbiat.
23.07. esitati Serbiale ultimaatum Austria-Ungari poolt. Kuigi Serbia
võttis ultimaatumi vastu, siiski alustasid Austria-Ungari väed
28.07. sõjategevust Serbia vastu.
Samal päeval kuulutati Venemaal Serbia toetuseks välja mobilisatsioon .
29.07. Saksamaa nõudis, et Venemaa mobilisatsiooni peataks. Kuna
Venemaa ei peatanud mobilisatsiooni, siis kuulutas Saksamaa 01.08.
Venemaale sõja. Järgmisel päeval esitas Saksamaa ultimaatumi
Belgiale: avagu piirid Saksa vägedele, et Prantsusmaa ei saaks
sealtkaudu Saksamaad rünnata. Belgia ei vastanud ultimaatumile, kuid palus abi Suurbritannialt.
03.08. kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja, nõudes oma
piirikindlustuste üleandmist Saksamaale. See oli provokatsioon, mida
Prantsusmaa ei saanud täita.
04.08. nõudis Suurbritannia, et Saksamaa tunnustaks Belgia
neutraliteeti, kuid Saksamaa ei vastanud ja Suurbritannia kuulutas
sõja Saksamaale. Sellega olidki suurriigid tõmmatud sõjategevusse.
1914 sügisel kuulutas Jaapan Saksamaale sõja, saatmata sealjuures oma vägesid Euroopasse. Samal ajal kuulutas Saksamaale sõja ka
Hiina.
Oktoobris asus Türgi sõtta Saksamaa poolel, rünnates Vene alasid
Taga- Kaukaasias ning Suurbritannia asumaid- Süüriat ja Palestiinat. Kolmikliidu poolel astus sõtta ka Bulgaaria.
Itaalia reetis mais 1915 oma seniseid liitlasi ja ühines
Entente´iga. Entente´iga ühines 1916 ka Rumeenia . Seega sõdis I
Maailmasõjas umbes 40 riiki ja mobiliseeriti kokku umbes 70
milojonit meest.
A.
Schliefen´i sõjaplaan-
Saksamaa oli juba enne I maailmasõda huvitatud Prantsusmaa
alistamisest ja Venemaa Euroopa-osa vallutamisest . Kuid kahel rindel
Prantsusmaa ja Venemaaga Saksamaa sõdida ei suutnud. Et vältida
sõda kahel rindel, töötaski kindralstaabi ülem välja kurikuulsa
välksõjaplaani: alistada Prantsusmaa enne, kui Venemaal õnnestub
läbi viia mobilisatsioon. Selleks võis kuluda 3-4 kuud.
Prantsusmaa alistamiseks planeeriti 1-1,5 kuud ja ülejäänud ajaga loodeti saata väed Venemaa vastu ning koos Austria-Ungariga Vene
väed purustada. Selles plaanis aga oli üks väga suur lünk-
eeldati, et Suurbritannia ei sekku ja jääb neutraalseks. I
Maailmasõjas üritas Saksamaa seda plaani ellu viia.
Sõjasündmused
1914
02.08. okupeerisid sakslased Luksemburgi ja sisenesid kaks nädalat
hiljem Belgiasse, kus takerdusid, sest seal on arvukaid kindlusi.
“Piirilahing” 21-25 august- rindepikkus oli
250 km. Sakslased saavutasid ülekaaluka võidu, muutusid liiga
optimistlikuks ja saatsid osa vägesid Pariisi peale. Prantslased organiseerisid patriootliku vastupanu ja suutsid minna üle
vastupealetungile. Kaks päeva hiljem alustasid prantslased
pealetungi. 5-12 septembrini toimus lahing Marne´i jõel, mille
prantslased võitsid. Nurjus sakslaste välksõjaplaan ja kogu
läänerinde pikkuses Šveitsist kuni Põhjamereni mindi üle
kaeviku- ehk positsioonisõjale.
Idarinne 1914- Venemaal ei kulunud isegi mitte
ühte kuud mobilisatsiooniks ja kogu Vene armee jagati kaheks osaks:
Looderindeks Saksamaa vastu ja Edelarindeks Austria-Ungari vastu.
Esimene löök anti venelaste poolt Preisimaale, kus nad said raskelt
lüüa. Edalarindel, nn. Galiitsia operatsioonil, oli edu venelaste
poolel, sest Balkani slaavlased Austria armeest jooksid Venamaa poole
üle. Kuid halva relvastuse ja kindralite nõmeduse tõttu ei suutnud venelased oma võitu hoida.
Teised rinded - Balkani rinne juulis/augustis.
Serblased loovutasid pealinna- Belgradi- austerlastele, kuid aeti
prantslaste ja venelaste poolt välja. Jaapanlased vallutasid
augustis Saksa asumaad Vaikses ookeanis. Septembris algas ka
meresõda: inglased blokeerisid saksa sõjasadamad, kuid sakslastel olid allveelaevad, millega nad uputasid briti ristlejaid.
Sõjasündmused
1915
Läänerinne- aprillis 1915. Esmakordselt sõdade ajaloos kasutasid
sakslased Belgias Ipres´i kanali juures mürkgaase (klooriaurud). 5
000 surnut ja 15 000 haavatut.
Piiramatu allvesõja algus. 07.05.1915 uputas saksa allveelaev Iiri
rannikul briti autiku “Lusitania”, mis uppus koos 1198 reisijaga.
Ohvrite hulgas oli ka 118 USA kodanikku. See tõi lähemale USA
sõttaastumise Entente´i poolel.
Idarinne- peamised sõjasündmused toimusidki
idarindel: Venemaa kavandas otsustavaid lööke Berliinile ja
Viinile. Saksamaa aga otsustavat lööki Venemaa vastu. Armeed
ristusid Galiitsias ja Karpaatides. Vene armee Brussilovi juhtimisel
saavutas edu, kuid siis lõppes laskemoon.
Mais 1915 saavutasid saksa väed edu Gorlice´s ja murdsid läbi vene
armeest ning jõudsid septembris Riia- Daugavpilsk- Pinsk- Tšernovtsõ
joonele ja olid jõudmas Eesti aladele .
Sügisel 1915 mindi ka Idarindel üle kaevikusõjale.
Sõjasündmused
1916
Verdun ´i lahing- pea terve aasta jooksul püüdsid saksalased vallutada Verdun´i, kaotades miljon meest, kuid edu ei
saavutanud.
Somme´i jõe lahing- juulist novembrini olid Suurbritannia ja
Prantsuse väed pealetungioperatsioonil, kasutasid 1915 aastal loodud
pommilennukeid ja 15. septembril Arras ´ juures esmakordselt tanke.
Tulemused: otsustavat edu ei saavutanud kumbki pool ja hukkus ca.
1,5miljonit meest.
Idarinne- Venemaal 1914 suure patriootilise
vaimustuse tõttu nimetati Sank- Peterburg ümber Petrogradiks.
Mogiljovis oli kindralstaap, mida juhtis Vene tsaar Nikolai II.
Aprillist juunini toimusid Mogiljovis läbirääkimised ja
nõupidamine kõrgemate sõjaväelastega, et tuua pööre Venemaa
kasuks sõjakäiku.
I
maailmasõja lõppjärk (1917-1918)
Läänerinne- Entente´i riigid otsustasid lõpetada sõja 1917. Nad
pidasid silmas majandusliku olukorra muutumist väga raskeks
Saksamaal, sest blokaadi tõttu nappis toiduaineid, rõivaid,
sõjamoona. Saksamaal kehtestati üldine töökohustus, streigid ja
demonstratsioonid keelati. Eriti raske oli 1916/17 talv, kus lõppesid
kartulid, kehtestati kaardisüsteem ja seda talve tuntakse Saksa
ajaloos “kaalikatalve” nime all.
1917 aprillis astus sõtta USA(Entente´i poolel),
kuid vägesid Euroopasse veel ei saatnud. Kuid prantslastest
kindralid eesotsas Nivelle´iga olid andetud ja põhjustasid asjatuid
tapatalguid Entente´i riikidele- aprillis 1917 Reims- Soissons ´i
rindelõigus, mis oli 40 km pikk ja kuhu oli koondatud üle 5500
suurtüki.
Esimese suure edu saavutasid aga Entente´i väed
novembris/detsembris 1917 Cambrai juures, rakendades esmakordselt uut
rünnakustrateegiat tankilahingus- rünnata lainete kaupa. Saksa
rinne murti läbi, kuid edasitung pandi sakslaste poolt seisma.
Idarinne-
Kas Entente suutis lõpetada sõja 1917 a. ?
Veebruarirevolutsiooni (vana kalendri järgi 23.02. ja uue järgi
08.03.) põhjused:
Venemaa ebaedu Idarindel ja rahva rahulolematus
kasvavate inimohvrite ja majandusraskuste tõttu – Venemaal ei
jätkunud toitu ja laskemoona, oli tööjõupuudus. Juba 1916 aasta
lõpul sõlmiti kõrgemate sõjaväelaste ja kodanluse esindajate
vahel vandenõu Nikolai II vastu. Viimasele pandi süüks Venemaa
ebaedu I maailmasõjas. Vandenõulaste soov oli korraldada
paleepööre: sundida Nikolai II loobuma troonist oma alaealise poja
kasuks ja moodustada asevalitsus ehk regendivalitsus kodanluse
esindajatest. Vandenõu teostamiseks jäädi ootama aega, mil tsaar
külastab Petrogradi, suunata tsaari rong haruteele ja mitte lasta
edasi sõita enne, kui tsaar on alla kirjutanud troonist loobumise
aktile.
Sündmused arenesid vandenõulaste plaanidest
ette. Saabus Rahvusvaheline Naistepäev,
mida tähistati poliitiliste meeleavaldustega kogu Venemaal. Sisuks
oli: Leiba! Andke mehed tagasi! Maha sõda!
Tsaari telegramm nõudis korratuste lõpetamist pealinnas, mida aga
ei täidetud. Tsaar pidi ise tulema pealinna ning vandenõulased olid
kohe kiirelt tegutsemas, suunates rongi Pihkva lähistele.
Nikolai II loobus vastupanuta troonist, kuid mitte
poja vaid ajutise komitee kasuks. Viimane pidi moodustama ajutise
valitsuse. Vandenõulased plaanisid paleepööret, saavutasid aga
riigipöörde.
Ajutine valitsus hakkas ette valmistama Asutava Kogu valimisi, et
töötada välja põhiseadus. Venemaa otsustati muuta demokraatlikuks
vabariigiks. Sõjaolukord oleks nõudnud otsustavamat tegutsemist .
Entente´i riigid jäid ootama Ajutise Valitsuse
otsust sõjaküsimustes. Aprillis 1917 otsustas Ajutine Valitsus
sõdida Entente´i poolel sõja võiduka lõpuni. Bolševikud,
eesotsas Leniniga, kes väidetavalt Saksa abiga, toimetati rindest
läbi Petrogradi, lubasid rahvale lõpetada sõda. Ebaõnnestus ka
Vene vägede pealetung Idarindel. Augustis-septembris alustasid Saksa
väed sissetungi Baltikumi. Septembri lõpuks olid saksa sõjalaevad
saabunud Saaremaale, ning oktoobris okupeeriti koos viimasega ka Muhu ja Hiiumaa .
25 oktoober vana ja 07. november uue kalendri
järgi, toimus Venemaal Oktoobripööre: bolševikud kukutasid
Petrogradis Ajutise Valitsuse ja võtsid võimu endale. Vene vägede
ülemjuhataja Krõlenko tegi Saksamaale ettepaneku lõpetada
sõjategevus Idarindel.
Bolševikud moodustasid uue valitsuse- Rahvakomissaaride Nõukogu,
esimeheks Lenin . Viimane andis välja 3 võimuakti ehk dekreeti -
rahu-, maa- ja võimudekreedi.
Rahudekreedis kutsuti üles kõiki sõdivaid maid lõpetama
sõjategevus, viima vägesid välja okupeeritud aladelt ja sõlmima
demokraatlik rahu ilma annektsioonide ja kontributsioonideta
(ühekordne maks elanikkonnalt kannatajariikide kahjude hüvitamiseks).
Brest-Litovski
rahuläbirääkimised november-detsember 1917
Saksamaa esitas Venemaale väga suuri territoriaalseid nõudmisi-
alasid, mida Saksa väed olid okupeerinud, lisaks Türgile ka osa Kaukaasiast . Venamaa ei saanud selliseid tingimusi vastu võtta. Kuna
Venemaa ei suutnud sõda jätkata, lahkus Vene delegatsioon
Brest-Litovskist. Delegatsiooni juhtis L.Bronstein alias Lev Trotski-
vasakpoolne kommunist . Samas esitati üleskutse sakslastele: teostada
nagu Venemaalgi sotsialistlik revolutsioon, tuua kommunistid võimule
ja alustada rahuläbirääkimisi.
Nii hakati Punaarmeed ka Baltikumist välja viima. Saksa väed aga
alustasid uut pealetungi. Eesti Maapäev otsustas vene vägede
lahkumise ja saksa vägede saabumise vahel 24.02.1918 kuulutada välja
Eesti Vabariik.
Kui Saksamaa oli alustanud Idarindel uut pealetungi ja okupeerinud
Baltikumi, otsustas Nõukogude valitsus allakirjutada Brestis
katkenud vaherahu , loobudes Saksamaa kasuks Eestist, Lätist,
Leedust, Ukrainast ja osast Valgevenest. Rahu sõlmiti 03.03.1918
Sellega oli lõppenud I maailmasõja tegevus Idarindel, kuid mitte
sõda ise.
Läänerinne
1918-
Pärast Cambrais lahingut tegid Entente´i riigid
Saksamaale ettepaneku lõpetada sõda ja alustada rahuläbirääkimisi.
Saksamaa keeldus ja korraldas aasta esimesel poolel mitu edukat
rünnakut ja jõudis Pariisi lähedale. Entente´i ülemjuhatajaks
kinnitati kindral Foch, kes hakkas ette valmistama üldpealetungi,
mis algas septembri lõpus. Algas Saksamaa liitlaste kapituleerumine.
29.09. kapituleerus Bulgaaria, oktoobris löödi türklased puruks
Palestiinas ja Süürias ning Türgi kapituleerus 31.10. Oktoobris
toimus ka revolutsioon Austria aladel- Tšehhias ja Slovakkias.
28.10. kuulutati välja Tšehhoslovakkia.
03.11. kirjutas Austria väejuhatus alla vaherahule.
Saksamaa
kapituleerumine-
Augustis alustasid Entente´i väed üldpealetungi Arras´
piirkonnas, purustades ühe päevaga 16 saksa diviisi. Septembris
nõudis Saksa väejuhatus, et Wilhelm II sõlmiks viivitamatult
vaherahu, millega keiser ei nõustunud. Moodustati uus valitsus, kus
olid ülekaalus sotsdemid, kes nõudsid, et Wilhelm II paluks
vahendajaks USA presidenti vaherahu sõlmimisel. See ei toiminud ,
kuna 03.11. algas Saksamaal kodanlik revolutsioon. Ajendiks oli Kieli madruste vastuhakk -madrused keeldusid minemast mõtetusse
merelahingusse. Madruste toetuseks tõusid üles Berliini töölised.
Revolutsioon kandus üle ka teistesse keskustesse. Wilhelm II põgenes
Hollandisse. 07.11.1918 toimus Saksamaal kodanlik revolutsioon, mis kukutas keisri võimu.
08.11. saabus Saksa vaherahudelegatsioon Prantsusmaale Compiegne , kus
asus Foch´i staap . Staabi vagunis kirjutati alla Saksamaa ja
Entente´i riikide vaherahule-11.11.1918 kell 11.00
Tagajärjed
10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, 10 miljonit nälgasurnut,
sõjakulud ca. 360 miljardit dollarit (tolleaegne kurss oli 1=3,74
EEK), purustusi oli 30 miljardi USD eest.
EESTI I MAAILMASÕJA AASTATEL
1917
a. veebruarirevolutsioon ja kubermanguautonoomia saavutamine
Naistepäeva pühitsemine Petrogradis lõppes riigipöördega-
Nikolai II loobus troonist, võim läks üle kodanlikule Ajutisele
Valitsusele, kes asus demokraatlike reformide teele.
02.03. algasid Tallinnas streigid, mis paisusid rahvarohketeks
miitinguteks, vabastati poliitilised vangid, rüüstati
politseijaoskonnad ja kohtuasutused. samasugused sündmused toimusid
ka teistes Eesti linnades.
10.03. pühitseti 1905 a revolutsiooniohvrite mälestust.
Vene Ajutisel Valitsusel õnnestus kord taastada
ja asendati ka senised kubernerid. Eesti kuberneriks nimetati Vene
Ajutise Valitsuse poolt hinnatud jurist , Tallinna linnapea Jaan Poska . Ametisse määrati ka maakonnakomissarid ja miilits . Nagu
Venemaal, nii tekkisid ka Eestis mitmel pool Tööliste Soldatite
Saadikute Nõukogud ( TSSN )
Eesti ala jagunes kaheks kubermanguks - Eesti kubermang , keskusega
Tallinnas ja Liivi Kubermang, keskusega Riias. Jagunemine kaasnes
ALTMARGI RAHUGA, mis lõpetas Poola-Rootsi sõja, tõi Rootsi võimu
alla need alad, mis alates Liivi sõja lõpust olid kuulunud poola kuningale .
Rahvusliku liikumise aastatel, kui taotleti toetust tsaarivõimult
Eesti rahvuskultuuri arendamiseks , nõudis Carl Robert Jakobson eestlaste ühendamist üheks rahvuskubermanguks, keskusega Tallinnas.
Nüüd oli sobiv hetk selle nõude esitamiseks saabunud. Tartusse kogunenud rahvuslike organisatsioonide nõupidamine
koostas seaduseelnõu, mis esitati Ajutisele Valitsusele
kinnitamiseks. Surve avaldamiseks korraldas umbes 40 000´e pealine delegatsioon Petrogradis demonstratsiooni. Ehmunud Ajutine
Valitsus andiski välja vastava määruse ehk ukaasi, millega
eestlaste asumisala, v.a. Narva linn ja Setumaa , liideti üheks
rahvuskubermanguks. Selle etteotsa nimetati Jaan Poska koos kahe
abilisega. Ala nimetati Eestimaa Kubermanguks ja Poska sai õiguse
valida Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev.
Maapäev valiti mais 1917. Vena Ajutise Valitsuse toetusel asutati Rakveres esimene eesti rahvusväeosa- Esimene Eesti Polk.
Eestlaste
osavõtt riigiduuma valimistest, esimeste parteide teke
Nagu mujal Venemaal, nii oli ka Eestis peale 17
oktoobri-manifesti 1905 asutud looma parteisid: 1905 Jaan Tõnissoni
juhtimisel Eesti Rahvameelne Eduerakond, mis 1917 suvel nimetati
ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks .
1917 tuli juurde uusi parteisid- Eesti Maarahva Liit, Eesti
Tööerakond (esindas vasakpoolseid parteisid). 1905 revolutsiooni
aegadesse kuulub ka VSDTP haruparteide asutamine, nt. Eesti
Sotsialistide-Rvolutsionääride Partei, mis 1917 suvel koosnes 7000
liikmest.
Maapäev
ehk Ajutine Maanõukogu
Esimene rahvaesindus Eestis, mida võib pidada Riigikogu eelkäijaks.
Tuli kokku juuli alguses 1917. Oma täidesaatvaks organisatsiooniks
valis Maapäev Maavalitsuse, eesotsas Jaan Raamot´iga.
Eesti poliitikute hulgas kujunes vaidlusaluseks asjaks edaspidine
seos Venemaaga- lahkulöömist ei taotlenud ükski poliitiline jõud.
Ideaaliks peeti Venemaa Föderatiivse Vabariigi moodustamist, mille koosseisus nähti Eestit kui võrdõiguslikku osariiki.
Oktoobripööre
ja Eesti
Septembri lõpus asusid saksa väed okupeerima Eesti saari , viies
selle lõpule 08. oktoobriks. Seoses Vena Ajutise Valitsuse
sõjajätkamise poliitikaga, tõusis ka Eestis enamlaste poolehoid-
oktoobris oli Eestis juba 20 000 bolševikku, kasvas
omaalgatuslike nõukogude arv. Nende koondamiseks moodustati Eestimaa
Nõukogude Täitevkomitee. Bolševikud valmistusid võimu haarama ja
asutati punakaardi salkasid.
Olukorras, kus saartelt kardeti saksa vägede
sissetungi mandrile ja siseriigis Petrogradi toetusel bolševistlikku
riigipööret, arutati Maapäeva koosolekul Eesti iseseisvumise
küsimust.
Jaan Tõnisson pidas vajalikuks teavitada Entente´i riike Eesti
olukorrast, soovides saata Maapäeva saadikud Lääne-Euroopa
riikidesse. Samal ajal otsustati korraldada Eesti Asutava Kogu
valimised, et määratleda Eesti Vabariigi staatus.
Eesti
iseseisvumine
Eesti kubermangu autonoomia pidi kehtima senikaua , kuni Venemaal
valitakse Asutav Kogu, kes töötab välja põhiseaduse ja kehtestab
Vene riigi staatuse.
Oktoobripööre
Eestis
Võimu haaramiseks loodi Peterburis ja ka Eestis
Sõjarevolutsioonikomitee eesotsas Rabtsinski ja Kingisepaga.
23.oktoobril võtsid bolševikud oma kontrolli alla sõjaväeosad,
raudteejaama, tähtsamad riigiasutused. Pärast oktoobripööret
Petrogradis alustasid enamlased võimu ülevõtmist Tallinnas.
27 oktoobril andsid bolševikud kubermangu juhiameti üle
Kingisepale, mis tähendas võimu üleminekut enamlaste kätte.
Täidesaatva võimu organiks moodustati Eestimaa Nõukogude
Täitevkomitee eesotsas J.Anveltiga.
Eestis hakati korraldama reforme paralleelselt Venemaaga:
valiti töörahva saadikute nõukogud
nii nagu Venemaalgi, kuulutati välja Asutava Kogu valimised, kuid need muudeti Nõukogude valimisteks, lootes ülekaalule Asutava Kogu valimistele Eestis. Kuulutati need välja jaanuaris 1918, kuid kartes vähemusse jäämist, katkestati bolševike poolt.
Majanduses alustati ratsionaliseerimist- maa võeti mõisnikelt ära,
kuid jäeti riigile, nendest pidid saama kolhoosid , sovhoosid ,
kooperatiivid. Idee oli vastuvõetamatu ja tekitas vastumeelsuse
enamlaste suhtes. Eesti rahvusväeosi ei õnnestunud laiali saata-
need nimetati ümber Eesti Punaväeks.
Iseseisvuse
väljakuulutamine
Kuigi bolševikud võtsid üle Maapäeva ja Maavalitsuse asutused,
ning saatsid laiali Maapäeva, ei lõpetanud viimane tegevust. Pärast
rahuläbirääkimiste katkemist Vene ja Saksa vahel 1917 detsembris,
asusid põranda all tegutseva Maapäeva liikmed looma kontakte
välisriikidega.
18.02.1918 algas Saksa armee üldpealetung- esimesed saksa üksused
tulid mitmes kohas maale. 19.02. moodustas põrandaalune Maapäeva vanematekogu eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid suuremate parteide
esindajad: Konstantin Konik , Jüri Vilms ja Konstantin Päts.
Vanematekogu koostas Iseseisvusmanifesti, kus määrati Eesti
poliitiline staatus- demokraatlik vabariik. Saksa vägede suhtes
otsustati käivitada erapooletus, vabatahtlikest moodustati
Omakaitse, kes aitas võimu üle võtta Haapsalus , Pärnus, Viljandis jne. Esmakordselt loeti Iseseisvusmanifest ette Pärnus Endla teatri
rõdult, kuna ei teatud, kas seda õnnestub välja kuulutada
Tallinnas.
Kahe võimu vahetusel, kus bolševistlik riigiaparaat ja
punakaartlased alustasid lahkumist Kroonlinna ja sakslased olid
alustanud sissetungi mandrile, kuulutati Tallinnas Eesti Panga hoones 24.02. 1918 Päästekomitee poolt välja Eesti Vabariik ja moodustati
Eesti Ajutine Valitsus eesotsas Pätsiga.
25.02. saabusid Tallinnasse saksa okupatsiooniväed, kes viisid Eesti
okupatsiooni lõpule 03.märtsiks.
Saksa
okupatsioon 03.03.-11.11.1918
Saksa võimud ei tunnustanud Eesti Vabariiki, eestlastest ametnikud
asendati sakslastega, rahvusväeosad saadeti laiali ja poliitikud arreteeriti. Vilms lasti Soomes maha.
Majanduspoliitika
Majandus allutati saksa vajadustele, hinnatõus, spekulatsioonid
hoogustusid. Kultuuripoliitikas oli esikohal saksastamine, toimus
kiire keeleõpe.
Balti
Hertsogiriik
Wilhelm II kavatsuste järgi tuli moodustada Eestist ja Lätist Balti
Hertsogiriik Saksa Keisririigi kooseisus personaaluniooni alusel, kus
saksa keiser oleks olnud ühtlasi Balti hertsog .
Seadusandlik võim pidi kuuluma Maanõukogule, milles ülekaalus olid
sakslased.
Kuid Balti Hertsogiriigi loomine katkes seoses Saksamaa
kapituleerumisega 11.11.1918, päev enne seda andsid Saksa
sõjaväevõimud Tallinnas võimu tagasi Eesti Ajutisele Valitsusele,
mis tuli kokku Tallinnas 11.11. ja sellega asuti taastama Eesti
Vabariiki.
Vestlusteema:
Võõrvõimude vahetumine Eestis
millistest võõrvõimudest on jutt?
muudatused
kuidas kaardi abil neid muudatusi ära tunda?
muistne vabadusvõitlus 1208-1227
Osalesid Saksa, Rootsi ja Taani feodaalid vs. eestlased ja lätlased. Rooma paavs organiseeris ristisõdu- lubati vaba maad.
Tagajärjed: territoriaalsed muutused- Taanile
läks Põhja-Eesti (Eestimaa Hertsogkond) ja ülejäänud osa Eestist
jagati ära piiskoppide ja ordu vahel: Tartu piiskop, Saare-Lääne
piiskop, mõõgavendade ordu. Lätis valitses Kuramaa piiskop, Riia
piiskop ja mõõgavendade ordu.
Periood: MUISTNE ISESEISVUSAEG, järgnes “pime orjaaeg.”
Jüriöö ülestõus 1343-1345
Tagajärg: Kolmikvõim jäi kestma kuni 1561, mil Ivan IV purustas
Liivi ordu, Põhja-Eesti läks Rootsi võimu alla. 1346 müüs oma
alad Taani.
Muistsest vabadusvõitlusest annab aru Läti Henriku Kroonika, Jüriöö
ülestõusust Bartholomäus Hoeneke Liivimaa Nooremast
Riimkroonikast.
Liivi sõda 1558-1583
Osalesid venelased, rootslased , poolakad. Tagajärjed: Eesti läks
Rootsi, Poola ja Taani võimu alla, s.t. võõrvõim vahetus. Eesti
ala oli kolme kuninga valduses 1582-1645.
1582 sõlmiti vaherahu Poola ja Venemaa vahel JAM
ZAPOLSKIS, millega Venemaa loovutas oma alad Liivimaal Poolale, kelle
võmu alla nad jäid kuni 1629. aastani- Altmargi vaherahuni Rootsi
ja Poola vahel. Poola ajal kehtestati siin poolapärane
haldussüsteem. Nimetati Pärnu ja Tartu presidentkonnad, mis 1598 asendati vojevoodkondadega.
1583 sõlmiti PLJUSSA jõel vaherahu Vene ja Rootsi vahel, millega
Venemaa loovutas oma alad Põhja-Eestis ja Ingerimaal ootsile ning
loobus nõudlustest Liivimaale.
1645 sõlmiti BRÖMSEBRO rahu Taani ja Rootsi vahel, millega Taani
loovutas Saaremaa ja Muhumaa Rootsile (Hiiumaa oli Rootsi all Liivi
sõjast).
Sellega algas Eestis ja Lätis Rootsi aeg, mis kestis Põhjasõjani.
Põhjasõda 1700-1721
Osapooled olid Rootsi ja Venemaa. Sõda käis Baltikumi pärast.
Võitis Venemaa.
Sõjategevus Eesti ja Läti alal lõppes 1710, mis
tähistab Eesti ja Läti siirdumist Vene võimu alla de facto . De
jure oli 1721 Uusikaupunki rahu tulemusena. Viimane kinnitas
juriidiliselt Eesti- ja Liivimaa kubermangude siirdumist Vene
koosseisu. Algas vene aeg, mis kestis kuni Vene tsaaririigi
kokkuvarisemiseni 1917 ja Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseni
24,02.1918 (iseseisvumine de facto) ja Tartu rahuni 02.02.1920 (de
jure), mil Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariiki
rahvusvahelise õiguse subjektina. Eesti iseseisvus kestis kuni 1940.
II maailmasõda 1939-1945
1940 korraldati ebaseaduslikult Eestis
sotsialistlik riigipööre ja juulis kuulutati välja ENSV . See aeg
kestis kuni 1941 suveni, mil natsi-Saksamaa tungis kallale N Liidule
ja okupeeris ka Baltikumi. Saksa okupatsioon kestis 22.09. 1944 Samal
kuupäeval algas II Nõukogude võimu periood, mis kestis kuni
sotsialismi kokkuvarisemise ja NSVL lagunemiseni ning Eesti
iseseisvuse väljakuulutamiseni 20.08.1991
Loetletud võimuperioodidel on toimunud tähtsaid sisepoliitilisi
muutusi, mis on toonud kaasa ka muutusi haldussüsteemis.
Ajavahemikul 1713- 1722 , kui Venemaa polnud kindel,
et ta Baltikumi endale saab, lõigati ära suur osa Ida-Eestist ja
ühendati Ingerimaa kubermanguga. 1722 taastati kubermangud oma
endises suuruses.
Asehalduskord Katariina II ajal 1783-1796:
Kubermangud asendati Tallinna ja Riia
asehaldurkondadega. Ümber nimetati ka maakonnad , mis said maakonnalinna nimetused. N: Virumaa nimetati
Rakvere Maakonnaks, Harjumaa nimetati Tallinna maakonnaks. Moodustati
ka uusi maakondi: Paldiski maakond, Pärnu maakonnast eraldati
Viljandi mk ja Tartu mk. Võru mk.
Pärast Katariina II surma 1796 asehaldurkonnad asendati taas
kubermangudega, maakonnad said oma endised nimed tagasi, alles jäid
Viljandi ja Võru mk ja kaotati Paldiski mk.
Veebruarirevolutsioon
Kodanlus ja kindralid süüdistasid ebaedus
tsaari, kavandati paleepööret, kuid tsaari troonist loobumise tõttu
oli tagajärjeks riigipööre ja Ajutise Valitsuse moodustamine, kes
ei olnud valmis võimu võtma.
Eesti sai kubermanguautonoomia, mis oli ülioluline samm Eesti
iseseisvumise poliitilise eeldusena, sest ühendati eestlaste
asumisala Liivimaa kubermangus Eestimaa kubermanguga ja moodustati
Eestimaa autonoomne rahvuskubermang, keskusega Tallinnas ja
komissariks oli Jaan Poska, kes sai loa valida nõuandvaks organiks
Maapäev ja moodustada maavalitsus. Luba saadi ka rahvusväeosade
moodustamiseks. Maapäev oli parlamendi teisel astmel eelkäija.
Kui Venemaa oleks jäänud demokraatlikuks vabariigiks, millele pani
aluse Veebruarirevolutsioon, siis ei oleks Venemaa lagunenud ja Eesti
oleks jäänud autonoomia või föderatiivse vabariigi staatusesse.
Lääneriigid ei oleks tunnustanud baltiriikide iseseisvust, nagu selgub Pariisi rahukonverentsi dokumentidest. Selles mõttes on
oktoobripööre Eesti iseseisvumisele oluline sest lääneriigid ei
tunnustanud Nõukogude Venemaad ja toetasid sellest eralduda püüdvaid
baltiriike.
Kuidas
hinnata Eesti iseseisvumise seisukohalt Venemaa ja Saksamaa vahelisi
läbirääkimisi Brestlitovskis?
Kuna Saksamaa varises kokku Ententei riikide ja USA rusika all ja oli
sunnitud 11.nov.1918 kapituleeruma, sai võimalikuks 24.02.1918
väljakuulutatud Eesti Vabariigi taastamine. Hakati looma EV´i.
Saksamaa kapituleeruline ja I maailmasõja lõpp, millega varises
põrmu ka kavandatud balti Hertsogiriik, ei toonud rahu Läänbemere
idakallastele – algas eesti Vabadussõda (28.11.1918-02.02.1920).
Vabadussõjas tuli Eesti rahvusväeosadel põhjamaade vabatahtlike ja
riiklike toetuste abil sõdida:
Punaarmee ja punaste kütipolkudega, kes püüdsid taastada nõukogude võimu ja muuta baltikum taas Venemaa osaks.
Vene valgekaartlastega, kes taotlesid tsaarivõimu taastamist või sõjaväelist diktatuuri ning baltikumi taasühendamist Venemaaga.
Baltisakslaste ehk Landeswehr ´iga, kes püüdsid võimule tuua baltisakslasi.
Eesti Vabariigil õnnestus endistest Ententei
riikidest Inglismaa ja põhjamaade toetusel võita Vabadussõda ja
saavutada Eesti Vabariigi tunnustamine ka Nõukogude Venemaa poolt.
See tähendas EV tekkimist de jure, millega EV muutus rahvusvahelise
õiguse subjektiks ja sai välisriikide tunnustuse. Seega
on EV väljakuulutamine 24.02.1918 Eesti iseseisvumine de fakto.
Tartu rahu oli de jure. Nende sündmuste käigus oli EV iseseisvunud
nii faktiliselt , kui juriidiliselt.
Märksõnad
meelde jätmiseks
1905 revolutsioon- parteid, et valida oma esindajad Venemaa
Riigiduumasse. Duumdemokraatia ehk parlamendivõitluse ja poliitilise
tegevuse kogemus. Rahvaasemike koosolek (embrüonaalne parlament )
1917 Veebruarirevolutsioon- autonoomne rahvukubermang, eestlasest
kubermangukomissar, Maapäev, Maavalitsus, rahvusväeosad
1917 oktoobripööre- lääneriigid ei tunnustanud Nõukogude
Venemaad, toetati balti rahvaste iseseisvuspüüdlusi (ilma bolševike
võimuletulekuta poleks tunnustatud Baltiriikide iseseisvust)
Taasiseseisvumine
Kuidas Eesti oma iseseisvust kaotas?
Eesti sai iseseisvaks de fakto 24.02.1918 ja de jure 02.02.1920
Saavutatud iseseisvust tuli kaitsta ühiskonnaelu
kõigil aladel. Esmajoones majanduses,
sise- ja välispoliitikas.
Millised majanduslikud eeldused olid püsimajäämisel?
majanduslikud orientatsioonid kas Venemaale või Lääne- Euroopasse
Kuidas õnnestus?
1923 aastani arenes majandus edukalt tänu
soodsatele kaubasuhetele Nõukogude Venemaaga. Paraku aga Vene turg sulgus . Eesti püüdis oma kaupu (põllumajandussaadused) müüa
Lääne-Euroopasse. See ei õnnestunud.
võime ümberorienteeruda- suudeti leida majanduse arendamiseks muid võimalusi, kui väliskubandus. 1920. aastate teisel poolel orienteeriti Eesti majandus siseturule. 1928 võeti kasutusele kroon (enne mark).
PUUDU
1934 sõlmiti Eesti, Läti ja Leedu koostööleping, milles N Liit
kavatses ka hakata mingit osa etendama. balti riikide majanduslik ja
kultuurialane koostöö tihenes, regulaarselt kohtusid ka
välisministrid, kuid midagi N liidule huvitavat ei toimunud ja asi
jäigi kohalikuks ürituseks.
1930.te lõpul jätkus lääneriikide lepituspoliitika Saksamaaga
kuni Tsehhoslovakkia okupeerimiseni sakslaste poolt. Eestil ei
jäänudki muud üle, kui laveerida Vene ja Saksa vahel.
EESTI
II MAAILMASÕJA AASTATEL
Sõja aeg 01.09.1939-
Baasid
ja ajajärk
Pärast Saksamaa aktiviseerumist Tsehhis ja
ultimaatumi esitamist Poolale, asusid Inglismaa ja Prantsusmaa otsima
liitlasi Saksamaa pidurdamiseks- kuidas Poolat abistada.
Parmaks liitlaseks Poola kaitsel pidasid lääneriigid N Liitu.
Vastavad läbirääkimised algasid Moskvas 1939 kevadel, kuid jäid
venima selle tõttu, et kuidas Nõukogude väed saaksid läbi
Baltikumi rünnata Saksamaad. Stalin lubas garanteerida Balti riikide
neutraliteedi. Kuigi sellesse ei usutud, oleksid lääneriigid seda
võimalust kasutanud. Poola keeldus N Liidu abi kasutamast ja Moskva
nõupidamine lõppes tulemusteta. Kujunenud olukorda kasutas ära
Saksamaa ja tegi Stalinile ettepaneku sõlmida mittekallaletungileping . Niisiis sõlmitigi
23.08.1939 Moskvas kurikuulus MRP, millega sõlmiti
mittekallaletungileping 10+5 aastaks.
Salajased
lisaprotokollid
PUUDU
II
maailmasõja sündmused Eestis
07.07.1941 tulid Saksa väed Häädemeeste juurest
üle Eesti piiri ja alustasid okupeerimist. Eestis oli juba üle
aasta kehtinud Nõukogude võim. Sakslastel oli vaja ala vallutada
Punaarmeelt. Esialgu aitasid Eesti mehed sakslasi. Augusti lõpus vallutati Tallinn ja viimased saared detsembris. ENSV´st sai Saksa
ida-alade ministeeriumi alluvuses kindralkomissariaat.
Kindralkomissariks olid Saksa kõrgemad sõjaväetegelased ( Sigismund Litzmann ). Moodustati tsiviilvalitsused. Omavalitsuse juhiks kogu
sõja ajal oli Hjalmar Mäe.
1944 jaanuaris jõudis sõda taas Eestisse, Narva alla, kus toimusid
rasked lahingud. Kõige verisemad lahingud olid Sinimägedes.
Eelnevalt oli vallutatud Narva.
Revolutsioon
ja reform
Revolutsiooni ja reformi erinevused
Revolutsioon
Reform
revolutsiooni algatavad dissidendid
reformi algatab valitsev partei, sageli opositsiooni nõudel
osalevad massid
osalevad poliitikud ja ametkond
revolutsiooni kulg on stiihiline ja etteaimamatu
planeeritud kulg ja oodatud tulemus
kasutatakse vägivalda
rahumeelne
muutuvad võimu- ja valitsemissuhted
võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks
Perestroika
Laulev revolutsioon
Algatas valitsev partei
Algatasid dissidendid
Osalesid poliitikud ja ametnikkond
Osalesid massid
Stiihiline ja ettearvamatu
Eesmärk oli teada aga kulg ei olnud planeeritud.
Kasutati vägivalda
Suhteliselt rahumeelne
Võimu- ja valitsemissuhted muutusid revolutsiooniliseks
Tulemus oli revolutsiooniline , mis oli revolutsioonide eri vorm Ida-Euroopas. Klassikalise rev. pehmem vorm ehk sametrevolutsioon .
Pärast kodusõda rakendati Nõukogude Venemaal
sõjakommunismi-poliitikat, mil põllumeestelt võeti ära kõik
majandussaadused ja jagati sõjaväelastele, töölistele,
linnaelanikele selleks, et kodusüda võita. Kui kodusõda lõppes,
algasid rahvarahutused sõjakommunismi vastu ja partei oli sunnitud
minema uuele majanduspoliitikale ehk NEP. See tähendas
eraettevõtluse lubamist sotsialistliku riigi kontrolli all. Kui
selgus, et erasektor areneb kiiremini, kui sotsialistlik, siis
NEP-süsteem keelati ära ja edukad inimesed represseeriti. Miks nii?
Selle pärast, et sotsialistliku korra majanduslikuks aluseks on
tootmisvahendite riiklik ehk sotsialistlik omand.
Inimnäoga sotsialismi hakati Tšehhoslovakkias
ajama Dubček´i ajal 1968a.- Praha kevad- kuid ka seal selgus,
erasektori elujõud, mis oli ohtlik kommunismile.
1985 üritas Gorbatsovi meeskond N Liidus lubada
eraettevõtlus riigi kontrolli all. Eraettevõtlus ei tohtinud olla
põhitegevuseks vaid majanduse kõrvalharuks. Sellisel viisil poleks
olnud võimalik tuua Nõukogude majandust välja ummikust. Nii
jaguneski Nõukogude juhtkond perestroika vastasteks ja toetajateks.
Oli valida, kas turumajandus ja kapitalistlik kord või
plaanimajandus ja sotsialistlik kord.
Iseseisvumine
Taasiseseisvumine
Venemaa oli I maailmasõjas nõrgenenud ja lõhenenud sisemistest vastuoludest
N Liit oli jõudnud sügavasse majanduslikku sise- ja välispoliitilisse kriisi
Valitsesid enamlased oma reformidega ning kodanikeõigusi peaaegu ei olnudki.
Gorbatšov alustas perestroikapoliitikat- valitseva režiimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine
Nii nagu Venemaalgi, kuulutati välja Asutava Kogu valimised, kuid need muudeti Nõukogude valimisteks, lootes ülekaalule Asutava Kogu valimistele Eestis. Kuulutati need välja jaanuaris 1918, kuid kartes vähemusse jäämist, katkestati bolševike poolt.
ENSV juhtkond oli arvamusel, et see kõik on hääbuv ”müra”
Majanduses alustati ratsionaliseerimist- maa võeti mõisnikelt ära, kuid jäeti riigile, nendest pidid saama kolhoosid, sovhoosid, kooperatiivid. Idee oli vastuvõetamatu ja tekitas vastumeelsuse enamlaste suhtes. Eesti rahvusväeosi ei õnnestunud laiali saata- need nimetati ümber Eesti Punaväeks.
Suure protestirünnaku kutsus esile plaan rajada Eestisse fosforiidikaevandused. Selle plaani vastuvõetamatus oli nii suur, et esmakordselt hakkas rahvas tajuma oma ühtekuuluvustunnet ja protestivaimu.
Majandusreformide käigus oli ettevõtlus riigistatud
1987 loodi Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Nende algatusel korraldati Hirvepargis kuulus poliitiline meeleavaldus .
Maapäeva koosolekuga katkestati riiklik ühendus Venemaaga
1988 jaanuaris aga ERSP, kes tähistas veebruaris avalikult Eesti Vabariigi aastapäeva ning meenutasid märtsiküüditamist.
Pärast rahuläbirääkimiste katkemist Vene ja Saksa vahel 1917 detsembris, asusid põranda all tegutseva Maapäeva liikmed looma kontakte välisriikidega.
1988 aprillis avaldati loominguliste liitude ühispleenumil pahameelt ENSV juhtkonna tööle.
Toimus sakslaste pealetung, kaitsmaks balti-saksalasi. Venelaste Punaarmee oli väga nõrk
Aprilli keskel loodi väga populaarne RR. Toodi esmakordselt avalikkuse ette trikoloor .
19.02. moodustas põrandaalune Maapäeva vanematekogu eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid suuremate parteide esindajad
1988 16 juuni vabastati ametist Karl Vaino, tema asemele asus Vaino Väljas.
Vanematekogu koostas Iseseisvusmanifesti, kus määrati Eesti poliitiline staatus- demokraatlik vabariik
RR kutsus 17 juuni kokku Lauluväljakule meeleavalduse , mis aga muutus suureks rõõmuürituseks trikolooridega, kus osales ca.150 000 inimest.
Kahe võimu vahetusel, kus bolševistlik riigiaparaat ja punakaartlased alustasid lahkumist Kroonlinna ja sakslased olid alustanud sissetungi mandrile, kuulutati Tallinnas Eesti Panga hoones 24.02. 1918 Päästekomitee poolt välja Eesti Vabariik ja moodustati Eesti Ajutine Valitsus eesotsas Pätsiga.
Eesti trikoloor sai ametlikult uueks lipuks.
Rahvuslus kulmineerus 1988 septembris Lauluväljakul RR poolt korraldatud üritusel ”Eestimaa Laul” 300 000 osalejat.
1991 augustis kuulutati välja taasiseseisvumine.
Sarnasused
Erinevused
Venemaa ja N Liit olid jõudnud kriisi
Eestlaste rahulolematus juhtorganite vastu
Rahvusvahelised
suhted kahe maailmasõja vahel
Euroopa
poliitiline kaart enne ja pärast I maailmasõda
11.11.1918 lõppes I maailmasõda Saksamaa kapituleerumisega
Entente´i liitlastele. Järgnes Pariisi Rahukonverents (18.01.1919-
20.01.1920), osa võttis 27 kolmikliidu vastu sõdinud riiki.
Kaotajaid ei kutsutud. Tähtsat rolli rahukonverentsil etendas USA president Thomas Woodrow Wilson, kes esitas oma rahuprogrammi-
Wilsoni 14 punkti. See sisaldas sõjajärgse maailma
ümberkorraldamise kava: lõpetada sõda ilma anneksioonide ja
kontributsioonideta ja koloniaalvaidlused lahendada läbirääkimiste
teel. Pariisi Rahukonverentsil töötati välja rahulepingud kaotanud
riikidega. Neist tähtsaim oli Versailles ´ rahuleping, mis sõlmiti
Saksamaaga I maailmasõja puhkemise viiendal aastapäeval.
Rahutingimused:
Elsass ja Lotring anti tagasi Prantsusmaale
Saksamaa piirialasid anti ka Belgiale ja Taanile
Osa endisest Preisi kuningriigist koos Danzig´i sadamalinnaga anti Poolale, mille tulemusena tekkis nn. Poola koridor .
Klaipeda anti esialgu võitnud riikide ühisvaldusesse, kuid Leedu hõivas selle 1923a.
Sudeedimaa ühendati Tšehhoslovakkiaga
Maavarade poolest rikas Saarimaa anti Prantsusmaale tekitatud kahjude kompensatsiooniks viieteistkümneks aastaks kasutada. Pärast seda tuli korraldada Saarimaal referendum Prantsuse või Saksa kasuks.
Saksamaa asumaad anti võitjariikidele mitmesuguste tähtaegadega
Saksamaa pidi loobuma Presti rahuga saadud aladest (nt. Baltiriigid )
(Võrreldes sõjaeelse 1914 aastaga vähenes Saksa territoorium kaheksandiku võrra. Eraldatud alade elanikest 53% olid sakslased)
Saksamaal keelati omada suuri sõja- ja allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ja raskesuurtükke.
Sisekorra kaitseks ja kommunismiohu vastu võis Saksamaa omada 100 000 kutselist sõjaväelast.
Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja tal tuli maksta sõjakahjude katteks reparatsioone, mille suurust esialgu kindlaks ei määratud.
Prantsuse-Belgia piiri kindlustamiseks keelati sakslastel rajada militaarobjekte ja viia sõdureid nn. Reini jõe demilitariseeritud tsooni: Reini jõe vasak kallas + 50km idakaldast.
Teiste Saksa liitlastega kirjutati rahulepingud alla erinevatel aegadel erinevates Prantsusmaa lossides.
Kõige rohkem kaotas territoriaalselt Austria:
Austria-Ungari kaksikriik lagunes
Böömimaast, Määrimaast, Slovakkiast ja Ruteeniast moodustati uus riik- Tšehhoslovakkia.
Bosnia-Hertzegoviina anti Serbiale ning Serbiast, Montenegrost, Horvaatiast moodustati uus riik Jugoslaavia kuningriik
Ülemaailmne
majanduskriis 1929-1932/33
Rängalt vapustas majanduskriis I maailmasõja kaotanud riike ja
monarhiate kokkuvarisemise tagajärjel iseseisvunud riike (Eesti),
mis ei olnud veel suutnud oma majandust üles ehitada.
USA, kus börsikrahhiga oli majanduskriis alanud,
tulid sellest kõige kiiremini välja. 1932 sai presidendiks
demokraat F.Roosevelt.
Kui Hoower oli viinud majanduse madalseisu, siis Roosevelt üritas
viia riigi majandusellu
Diktatuuririigid euroopas:
staninlik Venemaa
fašistlik Itaalia
natsistlik Saksamaa
Itaalia roll I maailmasõjas oli omapärane, kuna
alustas kolmikliidus, lõpetas Entente´is. Sõttaastumise
peaeesmärgiks oli saada juurde asumaid, eriti Aafrikas. Pärast sõda
Itaalia lootused ei täitunud. Itaaliasse suhtuti kui kolmikliidu
riiki. Kuna puhkes ulatuslik tööpuudus, algasid tööliste streigid
ja demonstratsioonid. Loosungiks oli:”Teeme nii, nagu tehti
Venemaal.” Valitsus ei tulnud streikijatega toime. Esile kerkis uus
jõuline liikumine- fašism (fascio-ld. vitsakimp ). Liikumise algatas
õpetajakutsega ajakirjanik Benito Mussolini (1883-1945).
Poliititlist tegevust alustas sotsiaaldemokraadina, kuid liigse
jäikuse tõttu heideti parteist välja ning 1914 asutas Milanos uue
partie- Fascio di Combattimento-Võitlusliit. Parteisse kuulus palju
endisi sõjaväelasi, kanti musti särke.
Nähti, et kuningas ei tule toime tööliste maharahustamisega.
Seepeale koondusid fasistid 28.10.1922 Rooma, kus nad nõudsid
kuningalt viit ministri kohta, said rohkem ja pidid moodustama ka uue
valitsuse. Nii läks Itaalias võim fasistide kätte.
1926.29 kujunes Itaalias totalitaarne fasism .
Saksamaa. Pärast revolutsiooni puhkemist Saksamaal 1918 ja keiser
Wilhelm II põgenemist läks võim Berliinis sotside kätte, kes
moodustasid uue valitsuse – Rahvavolinike Nõukogu. Eesotsas oli Friedrich Ebert. Valiti demokraatlik arengutee .
Detsembris korraldati ülesaksamaailine Nõukogude
Kongress, kes otsustas anda võimu Rahvuskogule, mis valiti 1919
algul. Kuna Berliinis üritasid kommunistid võimu võtta, siis asus Rahvuskogu istungeid pidama Weimari väikelinnas.
See valitsus oli ebapopulaarne, kuna pidi ratifitseerima Versailles
´i rahulepingu.
Hitler 20 04.1889.30 - 04.1945
1925 a. asus rahvasteliit ettevalmistama desarmeerimiskonverentsi.
Osa pidid võtma ka USA ja N Liit.S
1937 novembris tõstis Hitler valitsuses päevakorrale eluruumi
(Lebensraum) laiendamise vajaduse. Ka see oli esialgu suunatud Versaille ´i rahulepingu revideerimisele: liidendada ehk annekteerida
1940´ date aastate esimesel poolel Austria ja Tŝehhoslovakkia.
Tegelikult tehti seda kolmekümnendate lõpus.
- Liidendamine ehk Anschluss , mille all mõistetakse Austria ühendamist Saksamaaga Versaille´i rahulepingu vastaselt.
Austrias oli diktatuur ja väga tugev natsionaalsotsialistlik
liikumine. Hitler, nähes, et rahulepingu revideerimine kulgeb
segamatult, otsustas ka Austria Saksamaaga ühendada.
- Tsehhi kriis ja Müncheni konverents.
Tsehhi läänealadel oli arvukas Suudedi asustus, kes taotles
ühinemist Saksamaaga. Seal oli tugev natsionaalsotsialistlik partei,
kes toimis Hitleri näpunäidete järgi- korraldada Tsehhis valitsuskriis , et Saksamaa saaks sellesse kriisi sekkuda. Tsehhi
valitsus aga ei loovutanud vabatahtlikult Sudeesimaad Saksale.
Kujunes olukord, mida tuntakse Tsehhoslovakkia nime all.
Suurbritannia valitsus jätkas oma järeleandmisepoliitikat Saksa
suhtes ja nii sai 29.09.1939 teoks nelja Euroopa suurriigi-Saksamaa,
Itaalia, Suurbritannia ja Pransusmaa - valitsusjuhtide kohtumine Münchenis. Tsehhi esindajaid ei kutsutud kriisi rahumeelseks
lahendamiseks. Otsustati, et Tsehhoslovakkia peab loovutama
Sudeedimaa Saksamaale. See oli lepituspoliitika tipp.
vastupidiselt SB lootustele ei rahuldunud Hitler üksnes Sudeedimaaga
vaid okupeeris aasta hiljem (15.03.1939) kogu Tsehhimaa, millest
moodustati Böömi- ja Määrimaa protektoraadid Saksamaa kaitse all.
Sellega lakkas olemast Tsehhi vabariik.
Ees seisis Poola koridori likvideerimine, millise ultimaatumi esitas
Hitler Poolale pärast Praha annekteerimist. See oli viimane samm,
mida Hitler tegi Versaille ´i rahulepingu ratifitseerimise sildi
all. Järgnev aga oli agressioon , mis viis II maailmasõja
puhkemiseni, kuna Inglismaa ja Prantsusmaa seisukoht oli, et Poolat
ei tohi tabada Tsehhoslovakkia saatus.
15.06.1940 okupeerisid sakslased Pariisi.
Prantsuse valitsus lahkus Pariisist ja resideerusid Vichy ´s.
16.06.1940 kinnitas Hitler Inglismaa vastase rünnakuplaani-
Merelõvi. Algas Inglismaa pommitamine ja pidi korraldatama seejärel dessant .
Peale pommirünnakute ei saavutanud Hitler midagi ja dessant jäi
ära. Hitler oli sunnitud minema appi Mussolinile Kreekasse . Suve
lõpus asus Hitler oma okupatsiooni laiendama ja alistas Ungari, Sloveenia , Rumeenia ja Bulgaaria.
1941 Rommel alustas Põhja-Aafrikas koos itaallastega edasiliikumist
Egiptuse suunas.
Nõukogude
Liidu ja Saksamaa sõda (22.06.1941 – 09.08.1945)
Saksa väed, mis olid juba koondatud N Liidu piiri äärde, ületasid
varahommikul vene piiri.
Sakslased tulid kolme suure armeegrupiga.
Pärast sakslaste edukat rünnakut, koondusid USA
ja SB valitsusjuhid.
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 47 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-09-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
311 laadimist
Kokku alla laetud
8 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
selverman
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid