Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel" - 202 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel

Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu ­ Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 1914 ­ 1918 ­ I maailmasõda. 1919 28. juuni ­ Versailles rahu. 1919 ­ Loodi Rahvasteliit (rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa,...

Ajalugu
237 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel

november 1918 ­ Compiegne'i vaherahu, millega lõppes Esimene Maailmasõda 28. juuni 1919 ­ Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel 1930-1931 ­ Mandzuuria kriis 1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon ­ kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister); Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president) · raskeimad rahutingimused sakslastel 1) Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist A. Prantsusmaale Elsass-Lotringi B. Belgiale Eupen Malmidy C. Taanile schleswig-holsteini...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

I Maailmasõja tulemused ja peamised probleemid sõja lõppedes Tulemused: · Võitjad said uusi maid ja eeliseid. (UK, F, USA) · Kaotajariikidele määrati majanduslikud, poliitilised ja sõjalised kohustused · Austria-Ungari lagunes ­ Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia · Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome · Saksamaa kaotas osa terrotooriumi, asumaad ja suurriigi staatuse. · Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse · Itaaliast sai suurriik · Euroopa riigid hakkasid majanduslikult sõltuma USAst · Maailm jagunes kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks, hakkas kapitalismi üldkriis Probleemid sõja lõppedes: · Pariisi rahukonverentsil valitses võitjate ülekaal (USA, UK, F) · Võit ei olnud täiuslik ­ venemaast oli saanud vaenlane ­ maailmarevolutsiooni oht · Sõja mõjud, miljonid tapetud ja haavatud · Suur osa Prantsusmaast ja Belgiast purustatud · Saksamaa, Austri...

Ajalugu
544 allalaadimist
thumbnail
21
docx

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. 1921 Näljahäda Venemaal;...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Maailm kahe maailmasõja vahel 1919-1939 Maailm Esimese maailmasõja järel · Pinged suurriikide vahel säilivad · Tulemused rahuldasid väheseid (ainuke otsene võitja oli USA) · Suurim pettumus oli Saksamaal (ebaõiglased Versailles´ rahulepingu tingimused) · Sõjatulemustega polnud rahul ka Jaapan ja Itaalia · Venemaa ja Saksamaa alustavad sõjatööstuse arendamist Sõjajärgne majanduskriis · Eriti keeruline majanduslik olukord oli Saksamaal ja USAs (inflatsioon-tööpuudus- sotsiaalsete probleemide kasv-äärmusliikumiste teke-vajadus ,,kõva käega" valitseja järele) · 1920. aastate keskel algas maailmas suur majandusbuus, mis kestis aga vaid lühiajaliselt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920.aastatel · 1925 Lacarno konverents (Saksamaa osales võrdõigusliku partnerina), sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles paika pandud läänepiiri · 1928 Brian...

Ajalugu
149 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Maailm kahe maailmasõja vahel

Versailles rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) · Kaotati sõjaväekohustus ja ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, -lennukeid, allveelaevu, tanke ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919 Neist tähtsaim oli Versailles' rahuleping mis lõpetas formaalselt maailmasõja...

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
10
doc

DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused: 1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3) Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas , mis ai...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kahe maailmasõja vahel

Valitsus kontrollib võtmeküsimusi, nt. hinnad, palgad, investeeringud. Riigi suur osakaal majanduses. Majandus teenib valitsuse ideoloogilisi eesmärke, nt. autarkia, sõjatööstuse arendamine. Valitsus jälgib ka elanike igapäevaelu. Alternatiivsed organisatsioonid võetakse valitsuse kontrolli alla või suletakse. Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. Riik kontrollib monopoolselt noorsooliikumisi. Ametlik seisukoht naiste kohast ühiskonnas. Elanikke käsitletakse rahvusena, jagunemine (näiteks klassidesse) on vähetähtis. Vaba aja riiklik organiseerimine. Militarismi soosimine. Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste institutsioonide juhtimine valitsuse/partei poolt. Üksikisiku...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. · 1921 · Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uu...

Maailmasõjad
24 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Demokraatiad ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda Diktatuur totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusust pole, on üks ideoloogia ja üks partei. 1. Autoritaarne diktatuur e. autokraatia üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seadusl...

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväg...

Ajalugu
320 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kahe maailmasõja vahel

a. alguseks oli Venemaa revolutsiooni lävel. Maailmasõjas osalemine käis talle üle jõu. Süvenevast kriisist olid tunnistuseks: Rahutused sõjaväes ­ palju hukkunuid, halb varustamine Majanduslik kaos ­ tööjõupuudus, toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, majandus halvatud Keisrivõimu autoriteedi langus ­ moraalne laostumine Rahulolematuse üldine kasv ­ aktiviseerus töölisliikumine, isevalitsuse vastu astus ka järjest rohkem haritlasi, kodanlasi ning isegi aadlikke Veebruarirevolutsioon Puhkes Petrogradis veebruari lõpul. Põhjuseks oli linna halb varustamine toiduga. Ülestõusnute poole läksid üle ka sõjaväelased. 27.veebruariks oli võim pealinnas mässajate käes. Nikolai II andis 3.märtsil 1917 allkirja dokumendile, millega loobus oma troonist ning riigijuhtimine läks üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal Pärast keisrivõimu langemist tekkis Venemaal kaksikvõim. Ühel pool oli Petrogradi Tööliste...

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

Osales 26 riiki- otsustajad tegelikult suur nelik- Suurbritannia, Prantsus, Usa, Itaalia. Rahulepingut Saksamaaga arutati pool aastat, allkirjastati Versailles' 28. Juunil 1919. Maailm häälestatud Saksamaa vastu- leping oli tegelikult mõeldud vastase mahasurumiseks. Lepingu tingimused: S. kaotas kõik meretagused valdused, 1/8 enda Euroopa aladest, S sõjaväge vähendati kuna 100000 meheni, kohutstus mood sõjavägi ainult vabatahtlikest, laevastiku vähendamine, tanke ega lennukeid ei võinud olla, Reini vasakkallas ning 50km laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud tsiooniks (S ei tohtinud seal vägesid olla ega ehitada kaitserajatisi), S pidi maksma repratsioone- korvama sõja võitjatele sõjakulutused. Rahvusvahelised suhted 20ndatel aastatel- I ms väljus võitjana Ameerika Ühendriigid, kes muutusid sõja järel Euroopa...

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

Versailles rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) · Kaotati sõjaväekohustus ja ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, -lennukeid, allveelaevu, tanke ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919 Neist tähtsaim oli Versailles' rahuleping mis lõpetas formaalselt maailma...

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

01.1919 avati Pariisis rahukonverents. Konverents lükkas tagasi Wilsoni rahuplaani ning keskendus peamiselt Pr. ja Ing. Huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles allakirjutamisele. Uued riigid olid vaatleja rollis. Tähtsaim Saksaga sõlmitud V rl, kirjutati alla V lossi peeglisaalis 28.06.1919. Saksa pidi Pr. loovutama Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele (Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia). Tuli vähendada sõjaväge 100 000 meheni, sõjaväeteenistuskohustust ei tohi kehtestada, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud laevastiku suurusel. Tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud e maksta reparatsioone. Ing ja USA leebemad. Et Saksa täidaks tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks. Rl sõlmiti ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Viimased...

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Rahvusvahelised suhted teise maailmasõja ajal

augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule. · Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. · Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. MRP salajane protokoll · Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina. · Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. · Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe ideoloogia vah...

Euroopa liit
9 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

8  Müncheni konverents; Sudeedimaa ühendamine Saksamaaga. 193  Molotov – Ribbentropi pakti sõlmimine (23.08.). 9  Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja puhkemine (01.09.). Maailm kahe sõja vahelL ähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 3 1. Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel: 1.1. Muutused poliitilisel kaardil pärast Esimest maailmasõda: Esimene maailmasõda tõi enesega kaasa impeeriumite lagunemise ja uute riikide tekke. Osa poliitilise kaarti muutustest seadustati Pariisi rahukonverentsil, osa toimus impeeriumite sisemise arengu tulemusena. Lagunevast Vene impeeriumist eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Kõik need riigid pidid kaitsma oma iseseisvumist...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda

RAHVUSVAHELISED SUHTED KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: · I maailmasõja tulemusena: said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda: · I maailmasõja järgset perioodi iseloomustas osade impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Osa poliitilise kaarti muutustest kinnitati / seadustati Pariisi rahukonverentsil; osa toimus impeeriumite sisemi...

Ajalugu
299 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Riigid ja maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal

Rahvasteliit ○ Rahvasteliit loodi 1919 ja see lagunes 1946. Rahvasteliit oli rahvusvaheline organisatsioon, mis eksisteeris erinevate valitsuste vahel . ○ Rahvasteliit loodi esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. ○ Rahvasteliidu põhikirja kohaselt olid organisatsiooni esmased eesmärgid sõja ennetamine kollektiivse julgeoleku ja relvastuskontrolli abil ning rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamine läbirääkimiste teel. ○ Nii põhikirjas kui ka mitmetes seotud lepingutes leidsid käsitlemist veel töötingimused, põliselanike õiglane kohtlemine, inim- ja narkokaubandus, relvakaubandus, ülemaailmne tervishoid, sõjavangid ja Euroopa rahvusvähemuste kaitse. ○ Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Wilsonilt, peakontor asus Šveitsis. ○ Lagunes, sest ei suudetud...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Pärast esimest maailmasõda kuni kahe maailmasõja vaheline aeg

november 1918 Compiegne'i vaherahu. Sõja võitnud riigid, eriti Prantsusmaa, soovisid Saksamaale kätte maksta. Prantsusmaa soov oli Saksamaad maksimaalselt nõrgestada. USA president Thomas W. Wilson esitab kongressile 8. jaanuar 1918 rahulepingu 14 punkti. Lähtus suurel määral sellest, et lähtuma keaks rahvaste huvidest, peaks sõlmima ,,õiglase rahu". Nägi ette relvastuse vähendamist, koloniaaltülide puhul silmas pidada kolooniates elavate rahvaste huve, rahvastele enesemääramisõigus ehk luba otsustada, kas või kelle all soovitakse elada. Riigipiirid peaks minema mööda rahvuspiire (Itaalia), kuid Venemaal elavatele rahvastele enesemääramisõigust ei antud ­ Soome, Eesti, Läti, Leedu iseseisvust ei nähtud ette, kuid Poola riik soovitati taastada. Poola oli ajalooliselt eksisteerinud riik, sest see kadus alles 18. sajand. Wilsoni punktid olid väga idealis...

Ajalugu
78 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun