Esimene maailmasõda (1)

ESIMENE MAAILMASÕDA 28.07.1914 – 11.11.1918
EELLUGU
Võrreldes II MS on Esimese Maailmasõja eellugu palju segasem. Ei olnud nii selgepiirilisi taotlusi, kui 1939 aastal. Kuid ka siin tuleb esitada küsimus miks? Miks alustas Saksamaa ja Austria-Ungari sõda regiooni vastu, mille maha surumine oleks olnud suhteliselt kerge. Kas sellepärast, et sakslastel oli sõjaplaan ammu valmis ning seda oli juba 20 aastat uuendatud.
Selliseid väiteid sõja puhkemise kohta saab tuua palju, kuid mis olid selgepiirilisemad põhjused.
Juba 19 sajandi lõpul alustasid mõlemad leerid ettevalmistusi millekski suureks. 19 sajandi lõpuga moodustub kaks liitu –
1. Antandi liit, kuhu kuuluvad eelkõige Venemaa, Inglismaa ja Prantsusmaa. Neile sekundeerivad sõja algul ja ajal USA, Jaapan, Belgia, Balkan ning Itaalia ja Rumeenia .
2. Keskliit , mis koosneb Saksamaast ja Austriast ning Türgist ja Bulgaariast.
PÕHJUSED
1. Jõupoliitilised vastuolud Euroopas – eelkõige Saksamaa vastuolud Inglismaa ja Prantsusmaaga. Esimene oli Euroopa valitseja teine tahtis kättemaksu 1870-71 sõja eest.
2. Suurriikide võidurelvastumine – Saksamaa ja Prantsusmaa seaduseelnõud nägid ette sõjaväe suurendamise ja tehnika tootmise kiirendamise vahetult enne 1914 aastat.
3. Austria-Ungari rahvusprobleemid – oli liiga paljurahvuseline riik, kes üritas endiselt kinni hoida konservatiivsest monarhiast, mis oli iganenud.
4. Venemaa poliitika Balkani poolsaarel – pingestas A-U suhteid ja kiirendas ka kindlasti sõja algust
SÜÜDLASED
1. Austria-Ungari – hoiab liiga kinni monarhia ideedest
2. Serbia – tahe iseseisvuda eelmise alt
3. Venemaa – sisepoliitilise kokkuvarisemise äärel, kuid üritab saada enda võimu alla Balkani poolsaart . Tekib küsimus, kas võidukas sõda või tsaarivõimu kokkukukkumine.
4. Suurbritannia – kahtleva seisukohaga riik, kes ei suuda otsustada, kas sekkuda või mitte. Kardab liialt Venemaa ofensiivset poliitikat.
5. Prantsusmaa – riiki liigutab edasi mõte kättemaksust, seda võimendab liit Venemaaga.
6. Saksamaa – tahab aidata liitlast Austriat, samas kiirendab sõja puhkemist, et vallutada lihtsamalt Prantsusmaa. Puudub tegelikult kindel eesmärk.

SÕJA ALGUS
1914
Diplomaatilisel tasandil algas sõda väga segaselt. Sõjaks kõige rohkem valmistunud Saksamaal puudus koostöö just diplomaatilise kanali ja armee juhtkonna vahel.
Sõja otseseks ajendiks saab 28.06 Sarajevos toimunud mõrv, kus surma saab Austria-Ungari troonipärija Franz-Ferdinand. Kuu aega toimus diplomaatiline sõda ja vaikne valmistumine.
Sõda saab alguse 28.07, kui Austria kuulutab sõja Serbiale. Sellele järgneb Euroopa suurriikide mobiliseerumine. Augusti algul järgnevad sõjakuulutused suurriikide vahel.
Kohe tungib Saksamaa Belgiasse ja sealt Prantsusmaale.
Sõja algul püstitavad keskriigid eesmärgid, mis lõpuks ei täitu. Need on kolooniate suurendamine , kontroll Kesk-Euroopa üle, kõrvaldada Briti ülemvõim ja separaatrahuga sõjast kõrvaldada Venemaa.
IMS on veel manööversõda 19 sajandi põhimõtete järgi. Sakslastel oli koostatud Schlieffeni plaan, mis nägi ette välksõda.
Prantslaste plaani iseloomustas kaitsetaktikale pühendumine, sest taheti vältida 1870 aasta kordumist . Venemaa roll oli mängida aururulli. Ülesandeks nõrgestada Saksamaad omapoolsete löökidega. Selle plaani edukust vähendas Vene sõjaministri suhtumine moodsasse sõtta. Seetõttu oli armeel ka vähe relvastust.
Inglastel polnud plaani, vaid nende eest pidid sõdima teised.
Sakslaste plaan vajus kokku kohe, kui rünnati Belgia efektiivseid kindlusi. Kui juba ühe äravõtmisele kulutati 11 päeva, tähendas see, et sõda võis venida oodatust pikemaks.
Kui sakslased jõudsid Prantsusmaale, ei järginud nad enam Schlieffeni plaani. See mängis aga omakorda trumbid kätte prantslaste ülemjuhatajale Joffre ´ile, kes käskis hakata taganema, kuid samas tugevdada ka pealinna Pariisi kaitset. Sakslased suundusid aga otse Pariisile, samas pealetungivate jõudude vähendamist, sest Venemaa oli idapiiril ohtlikuks muutumas. Sakslased saamata kätte Pariisi liikusid lõunasse.
Septembri algul alustas Joffre aga pealetungi. Toimunud Marne ´i lahingus said sakslased lüüa. Siitpeale minnakse üle kurnavale positsioonisõjale, kus määravaks sai aeglane pealetung ning kaevikud.
Sakslased olid ebaedukad ka idarindel, sest venelased suutsid tungida Preisimaale. Selles olukorras vahetati välja ülemjuhatus. Uuteks juhtideks said Hindenburg ja Ludendorff. Nad muutsid kohe taktikat ning peetud Tannenbergi lahingus olid sakslased edukad .
Austriat tabas sõja algul kohe kaotus, kui venelased vallutavad Galiitsia . See hävitab austerlaste võitlusvaimu ning nad ei suuda enam pakkuda sakslastele abi.
Küllalt määrvaks sai meresõda, kus sakslased olid edukad uputades allveelaevastikuga Briti laevu.
1915-1916
Positsioonisõjale üleminek tähendas seda, et relvastus kasutati ära välksõja plaanide kohaselt, mis tähendas, et tuli sõjategevust ümber kohandada .
Saksa uus väejuhatus hakkas ellu viima uut plaani. See nägi ette suurte jõudude paiskamist idarindele venelaste vastu. Teoorias tähendas see, et Venemaad pidi võidetama kõige pealt nagu eesmärk ette nägi. See oleks vabastanud idarindelt 100 diviisi läände.
Mõlemad riigid paiskasid seetõttu rinnetele suured jõud. Mõlemad pooled kandsid tohutuid kaotusi, kuid sakslased olid edukamad , jõudes Riia joonele välja.
Aprillis 1915 kasutasid sakslased Ypresi all esmakordselt mürkgaase. Selle võtsid kasutusele ka inglased, kuid sakslastel oli rohkem edu. See tähendas, et sõdurite elu muutus veelgi raskemaks.
Läänerindel alustasid sakslased uut pealetungi, kuna arvasid Prantsusmaa nõrgestatud olevat. Peavaenlaseks võeti Inglismaa, kuid sinna pääsemiseks tuli Prantsusmaa kätte saada. Otsustati vallutada Verduni kindlus , mis takistas ligipääsu Pariisile. Lahing, mis kestis 10 kuud – 1916 veebruarist detsembrini, lõppes aga tulemusteta, sest prantslased pidasid vastu. Seda peamiselt tänu marssal Petainile, kes organiseeris kaitset. Hukkus miljon meest.
Paralleelselt Verduniga toimus Somme´i lahing juulist novembrini. Selles lahingus üritasid inglased-prantslased läbi murda Saksa rindest, olles ennem hoolikalt ette valmistanud ründeplaani, kus oli roll ka tankidel. Hoolimata kiirest edust jäi rinne lõpuks muutumatuks. Inimkaotused ulatusid 1,3 miljonini.
Suvel jätkus sõda ka idas, kus Venemaa valmistas ette rünnakut A-U vastu. Kukkus läbi, kuid venelased kandsid suuri kaotusi. Kui sõtta astus ka Rumeenia, siis sellele vastas Saksamaa riigi vallutamisega, mis parandas oluliselt Keskliidu varustamist. Saadi ka naftat, mis võimaldas allveesõda laiendada.
Aasta lõpuks valitses Euroopas olukord, kus kumbki pool polnud saavutanud märkimisväärset edu, kuid kaotused ulatusid juba miljonitesse. Venemaa liikus revolutsiooni poole ja Saksa armee hakkas kustuma.
USA vaatas endiselt kõrvalt, kuid suurendas abi Inglismaale ja tema liitlastele . USA kõrvale jäämine oli kasulik Saksamaale, kes lootis, et nii jääbki, kuid 1917 olukord muutub.
1917-1918
Sõja viimast perioodi alustati seisus, kus sõda alustanud riigid olid kokku kukkumise äärepeal. Lääneliitlaste poolel astus 6 aprillil 1917 sõtta ka USA. Nii loodeti sõda lõpetada kiiremini.
Aasta algul vahetati välja prantslaste ülemjuhataja – Joffre´i asemele sai selleks Nivelle . Tema otsustas kõikuma löönud sakslaste rinde lüüa ühe tugeva löögiga puruks ning sellest läbi murda.
Enne lahingut selgus, et sakslased olid rajanud piirile Sigfriedi kaitseliini. Prantslased ei tõmbunud tagasi, vaid alustasid aprillis rünnakut. Esimesed kaks liini murti läbi, kuid kolmas jäi püsima. See lahingut teatakse ajaloos kui Nivelle´i tapatalguid.
1917 aasta lõpul üritavad lääneliitlased uuesti Cambrai lahingus. Prantslasi saadab mõningane edu, kuna sakslastest suudetakse läbi murda, kuid vastased kohenevad kiirelt. Sakslaste esmase paanika põhjustas asjaolu, et inglased olid panustanud tankidele, mis tekitavad sakslastes esialgu paanikat.
Idarindel alustas Saksa armee pidevat pealetungi ning oli edukas. Venemaal toimunud revolutsiooni järel alustati Saksamaaga läbirääkimisi separaatrahu asjus, mis sõlmiti 03.03.1918 Brestis . Rahu oli Venemaale hävitav.
1918 aasta algul vahetati uuesti välja liitlaste ülemjuhataja, kelleks seekord sai F. Foch . Septembris alustasid liitlased üldpealetungi, mida sakslased ei suuda enam tagasi tõrjuda. Algab sisepoliitiline kriis, kus sakslased nõuavad juba rahu sõlmimist. Oktoobrikuuga langevad sõjast välja ka Saksamaa endised liitlased, mis tähendab, et sakslastel pole enam pääsu.
Novembri algul kukutatakse ka keiser ning 11.11.1918 sõlmitakse Compeigne´i vaherahu . Esmane tingimus oli, et sakslased peavad oma väed vallutatud aladelt ära tõmbama. See andis rahvastele võimaluse iseseisvuda.
3. Veebruarirevolutsioon 1917
1917 AASTA REVOLUTSIOON VENEMAAL
põhjused

Sisulise demokraatia puudumine, agraarküsimuse lahendamatus (Stolõpin), rahvuslik rõhumine, venestamine .

Ebaedukas osalemine I Maailmasõjas
Veebruarirevolutsiooni olemus oli kodanlik . Rahulolematustes peamiselt osalised sotsialistid , aga olukorra kasutasid ära kodanlased. Sotsialistid moodustasid TSSNi (Tööliste ja soldatite saadikute nõukogu). 02.03.1917 - Nikolai II loobub troonist Moodustatakse ajutine valitsus. TSSN jääb opositsiooni. Kaksikvõimu periood. Ajutisse Valitsusse bolševikud ei pääse. Lvov ja Kerenski - Ajutine Valitsus. Ajutine valitsus kehtestab demokraatlikud vabadused , poliitilise amnestia , luba Asutava Kogu kokkukutsumiseks ja põhiseaduse koostamiseks . Asutav Kogu - asutab riiklikud institutsioonid, koostab põhiseaduse ja muud riigile vajalikud alustalad.
Ajutine Valitsus elab läbi mitu kriisi, ettevalmistus oktoobrirevolutsiooniks. Igal pool ülekaalus esseerid ja menševikud, kuigi populaarsed on bolševikud. Bolševikud - Lenin , Trotski, Zinovjev , Kamenev.
4. Oktoobrirevolutsioon
Sõjaväe jätkuv ebaedu rindel, Ajutine Valitsus keelustab bolševikkude partei, jõumeetod, situatsioon muutub relvastatud ülestõusuks. Peale Riia langemist üritab kindral Kornilov viia sisse sõjalise diktatuuri.
Septembri keskel saavutavad bolševikud nõukogudes ülekaalu. Bolševikud – toetavad tugevat distsipliini . Punakaardist saab bolševike salk. 6-8.11.1917 - viivad bolševikud läbi riigipöörde. Ajutine Valitsus likvideeritakse, kuulutatakse välja Nõukogude Võim. Selle kinnitab 7-8.11.1917 Nõukogude kongress, moodustatakse Nõukogude valitsus.
Kongress võtab vastu 2 dekreeti:

• Rahudekreet - ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi, ilma kontributsioonideta jne. Tagamõte - ettevalmistus maailmarevolutsiooniks.
  
• Maadekreet - tühistati mõisnike suurmaaomand, lubades maa talupoegadele jagamiseks. Tagamõte - saavutatakse talupoegade toetus, hiljem tekivad kolhoosid ja kommuunid.
  

1917 november - 1918 suvi - bolševike võimukindlustamine
1)Võimu kindlustamine proletariaatliku diktatuuri abil
2)Venemaa rahvaste poolehoiu võitmine
3) Maailmarevolutsioon
Riigistati maa, tööstus, transport, teenindus. Töötasud võrdsustati. Kiriku represseerimine . Asutav Kogu aeti jõuga laiali. Jaanuar 1918 lõppes Venemaa demokraatlik areng. Kuulutatakse välja Venemaa rahvaste, võrdsuse, suveräänsuse enesemääramise õigus. Soome iseseisvub - 06.12.1917. Armeenia, Poola - toetatakse bolševikke, aidatakse kaasa riigipööretele.
Petrogradist viiakse pealinn Moskvasse. Agressiivne poliitiline propaganda, tsensuur .
5. Vot seda pead mingist õpikust ise vaatama – tegelt väga lühike asi
6. Iseseisvus 1918 – ma ei saa aru, mida siin tahetakse täpselt???
7. Vabadussõda on mul 11 lehekülge – kuidas lahendada. Kas saadan konsu, võid teed õpikust lühikokkuvõtte???
8. Poliitilisel kõrgtasandil jäid aga Eesti valitud organid alles ja need töötasid edasi. Aeti küll laiali, kuid kohtumisi jätkati. Jõuti järeldusel, et kui Saksa okupatsioon on vältimatu, kuulutatakse välja iseseisvus ja palutakse lääneriikidelt abi. 1918 jaanuaris alustati lääneriikidega sidemete loomist.
1918 aasta algul jooksid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa läbirääkimised liiva. Sakslased alustasid idarindel pealetungi. Eestlased asusid kiirelt tegutsema. 19.02 moodustati Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konik, Päts ja Vilms. Koostati iseseisvusmanifest . Moodustati ka omakaitse. Võim jõuti enne sakslasi üle võtta. 23.02 kuulutati EV välja Pärnus ja 24.02 Tallinnas. Moodustati Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Päts. 25.02 okupeeriti Eesti Vabariik Saksamaa poolt. Ametlikult algas Saksa okupatsioon 3.03, kui Brestis sõlmiti Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel separaatrahu.