Esimene maailmasõda ja revolutsiooniline kriis euroopas (5)

II. I MAAILMASÕDA (1914-1918) JA REVOLUTSIOONILINE KRIIS EUROOPAS
1. I MAAILMASÕDA:
1.1. Sõja põhjused:

• Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada.
  
• Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas.
  
• Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid , kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist.
  
• Prantsusmaa soov saada revanš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad.
  
• Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel.
  
• Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine).
  
• Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid.
  
• Rahvustevahelised vastuolud Euroopas.
  
• Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne.
  

1.2. Sõja ajend :

• 1914.a. 28.juunil sooritati Sarajevos serbia natsionalistide poolt (Gavrilo Princip) atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile ( tapeti koos abikaasaga). (Vt. pilte õpik lk.52-53).
  
• Tapatöö põhjus- serblaste leppimatus Bosnia -Hertsegoviina liitmise suhtes Aaustria -Ungariga; soov luua Suur-Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid.
  

1.3. Sõja algus:

• Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud . (Vt. õpik lk.53).
  

Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale (28.juuli)
Sõjale eelnes Austria-Ungari ultimaatum , mida Serbia ei saanud vastu võtta.
Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas välja mobilisatsiooni
Saksamaa nõudis selle tühistamist; Venemaa keeldus.
Saksamaa sõjakuulutus Venemaale (1august)
Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale (3.august)
Saksamaa nõudis Prantsusmaalt piirikindlustuste üleandmist, millest Prantsusmaa loomulikult keeldus.
Saksamaa alustas sõjategevust Belgia vastu.
Saksamaa nõudis Belgialt vaba läbipääsu oma vägedele Prantsusmaale; Belgia keeldus; samas Belgial liiduleping Inglismaaga.
Inglismaa sõjakuulutus Saksamaale (3.aug).
1.4. Sõdivate koalitsioonide koosseis: (Vt. õpik lk.54)
Keskriigid (4 riiki):
Antant (34 riiki):
Saksamaa
Prantsusmaa
Austria-Ungari
Venemaa
Türgi (1914)
Suurbritannia
Bulgaaria (1915)
Jaapan
Itaalia! (1915)
USA (1917)
jne.

• NB! Miks liitusid Keskriikide blokiga Bulgaaria ja Türgi?
  

• Bulgaaria üritas saada revanšši Teises Balkani sõjas 1913.a. saadud kaotuse (ka territoriaalse) eest.
  
• Türgi soovis tagasi saada Esimeses Balkani sõjas kaotatud alad.
  

• NB! Miks vahetas sõja alguses poolt Itaalia?
  

• Keskriikide võidu korral Itaalia poleks oma eesmärke täiel määral täita suutnud.
  
• Itaalia vastuolud Austria-Ungariga Aadria mere äärsete piirkondade kuuluvuse pärast.
  

1.5. Sõjaplaanid:

• Saksamaa:
  

• nn. Schlieffeni (kindralstaabi ülem) plaan.
  
• kõigepealt tuli välksõjaga purustada Prantsusmaa, seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad.
  
• Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksenburgi (kust rünnakut ei oodatud), mööduda Pariisist ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa-Prantsuse piiril ning seal purustada.
  
• välksõda - Prantsusmaa vallutamine 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3-4 kuud.
  

• Prantsusmaa:
  

• Saksamaa vastaseid sõjaplaane tehtud alates lüüasaamisest 1871.a. Prantsuse-Preisi sõjas.
  
• kokku oli prantslastel üle 20 plaani; kõigis oli initsiatiiv jäetud Saksamaale.
  
• Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin ; lähtuti nn. passiivse kaitse strateegiast (ehk lootsid sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel).
  
• teati ka sakslaste plaanidest (Schliffeni plaanist), kuid neid ei usutud.
  

• Venemaa:
  

• loodeti Saksamaad lüüa Ida- Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega.
  
• loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn. aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe oli puudulik ja aegunud .
  

• Inglismaa:
  

• lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda.
  
• Mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest.
  

1.6. Sõjategevus aastatel 1914-1918: (Vt.õpik lk.55-63)

• Läänerinne:
  

• Inglismaa ja Prantsusmaa contra Saksa väed.
  
• sõjategevus toimus valdavalt Kirde-Prantsusmaa ja Belgia territooriumil.
  
• Saksamaa loobus peale esialgset kiiret edu Schliffeni plaanist ja võetakse suund Pariisile, mida kaitstakse iga hinna eest. Marne ´i lahinguga sakstaste edasitung peatatakse.
  
• alates septembrist 1914 algas positsioonisõda - kaevikusõda; sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustatakse ja uuesti mehitatakse. Kindlustused sügavuti- 2-3 kaitseliini, igas 3 kaevikuterida.
  
• Positsioonisõja eeldused:
  

• miljoniliste armeede olemasolu (sõja lõpus 67 miljonit meest sõdivate riikide armeedes)
  
• industriaalühiskond (tööstusühiskond)- suudab varustada armeed laskemoona , relvade, toiduainete ja mundritega.
  
• uute relvade massiline kasutuselevõtt - kuulipildujad, kauglaskekahurid jne.
  
• uut tüüpi kaitseehitised - kaevikud, betoonist punkrid, okastraat (väikesed üksused võisid hoida pidevat kaitseliini).
  
• sakslaste sõjalpaan varises kokku, sest välksõda ei õnnestunud.
  
• Läänerinde kogupikkus 740 km. Positsioonisõda tõi kaasa tohutud inimkaotused . Näiteks: Verduni lahingus 10 kuu jooksul ~ 1 miljon; Somme´i lahingus 4 kuu jooksul hukkus 1,3 miljonit meest.
  

• Idarinne :
  

• Saksamaa ja Austria-Ungari contra Venemaa.
  
• manööversõda - püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine.
  
• Venemaa oli Austria-Ungari vägede vastu edukas, Saksamaa vastu mitte; samas oli Saksamaa sunnitud osa jõude Läänerindelt ära tooma , toetamaks Austria-Ungari vägesid Idarindel.
  
• 1915 kevadel toimus sakslaste läbimurre Idarindel ja rinne seiskus Riia- Pinski joonel (1917.aastani).
  
• seejärel algab ka Idarindel positsioonisõda.
  

NB! Lisaks peamistele rinnetele Euroopas toimus sõjategevus ka Balkanil, Itaalias, Kaukaasias, Lähis-Idas, Aafrikas, Aasias ja Okeaanias.

• I maailmasõda oli moodne sõda - see tõi kaasa ülikiire tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamise:
  

• gaasi kasutamine 1915.a.Ypresi all (15 000 sai kannatada).
  
• kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsirelvad, kauglaskesuurtükid.
  
• tankide kasutamine (Somme´i lahingus 1916.a.) -siiski I maailmasõjas ei omanud veel erilist sõjalist kasutegurit.
  
• autode levik (enne I maailmasõda vaatamisväärsus,1918.aastaks tootmine suurenes 5 korda kuni ~ 1 miljonini).
  
• lennunduse areng - enne sõda oli suurriikidel kokku ca 500 lennukit; sõja ajal algas masstootmine; algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda, kasutati ka zepeliine.
  
• allveesõda, eriti Saksamaa poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba- ja reisilaevu (näiteks “Louisitania” uputamine koos 1198 reisiaga).
  

• Sõja lõpp:
  

• 1916. aastaks oli Venemaa oma ressursid ammendanud, suurenes rahulolematus tsaarivalitsusega. 1917.a. puhkes Venemaal Veebruarirevolutsioon , mille tulemusel keiser Nikolai II loobus troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Novembris teostasid bolševikud Lenini juhtimisel riigpöörde ja sõlmisid Saksamaaga separaatrahu (ehk rahu sõlmimine vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda minnes / nendega konsulteerimata).
  
• Saksamaa alustas veebruaris 1918.a. Idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918.a. märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina , Taga-Kaukaasia).
  
• Saksamaa sai nüüd osa oma vägesid tuua Idarindelt Läänerindele, kus teostati 1918.a. esimesel poolel 4 suurpealetungi, mille käigus saksa väed kurnasid end lõplikult välja.
  
• Juulis-augustis 1918.a. alustas pealetungi Läänerindel juba Antant.
  
• Järjest hakkasid kapituleeruma Saksamaa liitlased:
  

A) Bulgaaria (30.sept.)

Türgi (30.okt.)

Austria-Ungari (3.nov.)

• Saksamaa ja USA alustasid poolavalikke rahukõnelusi, Saksa armee Läänerindel alustas taganemist.
  
• Saksa laevastikus puhkes mäss, mis kasvas üle Novembrirevolutsiooniks - keiser põgenes Hollandisse ja Saksamaal kuulutati välja vabariik. Alustati vaherahuläbirääkimisi Antandiga.
  
• 11. novembril 1918.a. sõlmiti Compiegne´i vaherahu (Prantsuse marssal Ferdinand Fochi salongivagunis; NB! II maailmasõja ajal lasi Hitler Prantsusmaa kapitulatsioonile samas vagunis ja samas kohas alla kirjutada), millega lõppes I maailmasõda.
  

1.7. Sõja mõju sõdivate riikide majandusele: (Vt. ka õpik lk.65-66).

• sõda oli raske koorem kõikide sõdivate riikide majandustele.
  
• tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, mundrid, toiduained) tootmiseks.
  
• majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st., et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud), tekkis riigimonopolistlik kapitalism - majandusviis mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid.
  

• riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu
  
• riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast
  
• riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine
  
• riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (N: Saksamaal Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka)
  

• tööjõu puudus:
  

• kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; naised tulevad kodunt välja hakkavad osalema ühiskondlikus elus
  
• mõnedes maades kehtestati üldine töökohustus (16-60 a)
  
• keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida
  

• puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest, neile kehtestati kaardisüsteem:
  

• kõige raskem oli olukord Saksamaal (Briti laevastiku blokaadi tõttu) jaVenemaal
  
• nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu
  

• sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA:
  

• andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene
  
• Euroopas avanes piiramatu turg ameerika kaupadele (Euroopas oli tarbekaupadest puudus)
  

1.8. Esimese maailmasõja tulemused:

• Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest.
  
• lagunesid Türgi, Venemaa, Austria-Ungari impeeriumid .
  
• Euroopas tekkisid uued riigid - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoalovakkia, Ungari, Jugoslaavia .
  
• sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks).
  
• sõjaaastad:
  

• purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, muutus naiste mood -lühikesed seelikud ja poisipea, seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned).
  
• tõid kaasa vaimseid kannatusi, tekkis nn. kadunud sugupõlv.
  

• tohutud sõjakulutused kurnasid välja enamiku suurriikide majanduse.
  
• suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas. Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks.
  
• tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine), seetõttu üritati peale I maailmasõda luua julgeolekusüsteeme, mis tagaks rahu maailmas (näiteks Rahvasteliit , desarmeerimisprogrammid).
  
• võitjate ülekohus kaotajate (eriti Saksamaa) suhtes viis hiljem revanšitaotluste kasvule, Saksamaa agressivsuse kasvamisele ja lõppkokkuvõttes II maailmasõja puhkemisele.
  
• I maailmasõda kiirendas tohutult teaduse (näiteks keemia, meditsiin ) ja tehnika arengut (näiteks autod, lennukid ).
  
• sõda näitas suurriikide nõrkust ja tekitas nende kolooniates iseseisvuspüüdluseid.
  

2. REVOLUTSIOONILINE KRIIS EUROOPAS:
2.1. VENEMAA 1917-1920:
2.1.1.Veebruarirevolutsiooni põhjused: (Vt. ka õpik lk.67-68)

• Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda:
  

• riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine - ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg).
  
• sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus.
  
• rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt “pühamees” Grigori Rasputin ist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. (NB! Rasputin tapeti õukondlaste poolt 1916).
  
• poliitiliselt aktiviseerusid nii kodanlikud kui sa sotsiaaldemokraatlikud parteid. Viimaste mõju oli eriti suur sõja tõttu vaesunud tööliste ja väikekodanluse seas, kelle hulk oli sõja-aastail kasvanud just suurlinnades.
  
• vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. Sõda andis võimaluse relvastumiseks ja rahvusväeosade moodustamiseks.
  

2.1.2. Veebruarirevolutsioon:

• 1917. aasta alguses puhkesid Peterburis ja Moskvas tööliste streigid ja massidemonstartsioonid, loosungiks “Maha sõda! Maha isevalitsus!”.
  
• Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril v.k.j. (8.märts-naistepäev u.k.j.) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle.
  
• 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus (AV). 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite dünastia valitsemine Venemaal (algas 1613). Ajutise Valitsuse juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski.
  

2.1.3. Kaksikvõim: (Vt. ka õpik lk.68-70)

• Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikvõim, mida teostasid:
  

• Ajutine Valitsus (koosnes esialgu kodanlike parteide esindajatest), mis teostas riigivõimu.
  
• Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ( TSSN ) (omas mõju tööliste ja sõdurite seas, seal olid esindatud sotsialistlikud parteid). Nõukogu teatas, et toetab AV-d seni, kuni täidetakse TSSN nõudmisi.
  

• Põranda alt tuli välja Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei vasakpoolne tiib e bolševikud ( enamlased ), kelle juhiks oli Vladimir Uljanov ( Lenin ). Parteid rahastas Saksamaa, kes lootis, et enamlaste eestvedamisel toimub Venemaal revolutsioon ja Venemaa väljub sõjast.
  
• Venemaa muutus ajutiselt väga demokraatlikuks riigiks: lubatud olid kõik demokraatlikud vabadused ; kehtestati poliitiline amnestia ja usuvabadus; lubati kokku kutsuda Asutav Kogu, mis määraks ära Venemaa edasise riikluse põhimõtted.
  
• AV ei lahendanud aga mitmeid olulisi küsimusi:
  

• ei suudetud stabiliseerida rahandust ja majandust
  
• ei tagatud suurlinnade toiduainetega varustamist - sügisel algas linnades nälg
  
• maaküsimust ei lahendatud (see taheti lahendada jätta Asutavale Kogule)
  
• ei antud kõikidele vähemusrahvustele autonoomiat (Eesti näiteks sai autonoomia 1917.a. märtsis)
  
• jätkati liitlaste survel sõda
  

• AV suutmatuse tõttu olukorda riigis stabiliseerida oli rahvas rahulolematu ja suvel 1917.a. toimus Petrogradis mitu rahvarahutuste lainet. Enamlased, kelle populaarsus oli TSSN-ides kiiresti kasvanud, võtsid kursi relvastatud ülestõusule. Suuresti tänu enamlastele õnnetus takistada kindral Kornilovil sõjaväelist riigipööret augustis 1917.a. See suurendas veelgi enamlaste populaarsust.
  

2.1.4. Oktoobrirevolutsioon (ka oktoobripööre) (Vt. ka õpik lk.70-72)

• Enamlaste riigipööre toimus kiiresti ja väheste ohvritega 8.novembril 1917.a. ( oktoobris v.k.j.), arreteeriti Ajutine Valitsus (selle juhil A.Kerenskil õnnestus põgeneda) ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e. Punakaart .
  
• Uus valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, koosnes ainult enamlaste partei liikmetest. Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks ja valitsust juhtis Lenin (V. Uljanov). Uue valitsuse eestvedamisel võeti vastu 2 dokumenti:
  

• Rahudekreet - tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta (liidendusteta kellegi kasuks) ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning teiste rahvaste vägivaldse liidendamise katseteta.
  
• Maadekreet - millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele.
  

• Nende dokumentide eesmärgiks oli kindlustada bolševike (enamlaste) võimulpüsimine; rahva poolehoiu (sõdurite, tööliste, talupoegade) võitmine; väljuda sõjast ja sõlmida separaatrahu Saksamaaga (et see hiljem sobiva juhuse saabudes tühistada).
  

2.1.5. Nõukogude võimu esimesd kuud:

• enamlased natsionaliseerisid suurettevõtted, pangad ja suurmaavaldused, hiljem ka väikeettevõtted.
  
• alustati maa jagamist vastavalt maadekreedile sööjate arvu või hobuste arvu järgi.
  
• tühistati sise- ja välisvõlad.
  
• ühtlustati pensionid, töötasud.
  
• kiriku maad natsionaliseeriti (õigeusu kirik pani enamlased selle eest kirikuvande alla).
  
• tunnustati rahvaste enesemääramisõigust:
  

• tunnustati nende alade iseseisvust, mis olid niikuinii juba eraldunud.
  
• hiljem üritati kaotatud alasid relvajõul tagasi saada.
  

• olulisimaks sammuks oli sõja lõpetamine (vajalik riigi päästmiseks majanduslikust kaosest ja kindlustamaks enamlaste võimulpüsimist. 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaaga separaatrahu Brestis. Kuna rahu sõlmiti Venemaa jaoks ebasoodsate tingimustaga, siis esimesel võimalusel see tühistati (kasutati ära Novembrirevolutsiooni puhkemist ja Saksamaa kokkuvarisemist I maailmasõjas).
  
• teiste sotsialistlike parteide nõudel kaasati ajutiselt valitsusse vasakpoolsed esseerid , kuid koostöö ei laabunud. Juulis 1918 toimus esseeride mäss, mis suruti maha.
  
• teiste parteide / rahva survel kutsuti kokku Asutav Kogu (1918.a. algul), kuid kuna enamlased ei saavutanud Asutava Kogu valimistel enamust, siis Lenini käsul saadeti see vägivallaga laiali.
  

2.1.6. Kodusõda ja intervensioon 1917-1920: (Vt.ka õpik lk.80-81)

• Intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (näiteks: revolutsiooni mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks).
  
• Sõdivad pooled:
  

Punased
Valged
bolševikud
monarhistid
töölised (15%)
kodanlikud parteid
talupojad (kehviktalupojad) 85%
sotsialistlikud parteid (esseerid, menševikud)
ääremaade rahvuslased , kel eesmärgiks iseseisvus (ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad)

• Välisriikidest sekkusid Inglismaa, USA, Jaapan ja Prantsusmaa + tšehhide-slovakkide korpus (I maailmasõja aegsed Austria-Ungari vägede ülejooksikud).Välisriigid osalesid sõjategevuses vähe, kuid andsid valgetele peamiselt finantsilist ja materiaalset abi.
  
• Välisriigid sekkusid kodusõtta, sest:
  

• kartsid maailmarevolutsiooni levikut.
  
• soovisid Venemaal enamlaste kukutamist ning Venemaa taastamist endistes piirides (lepitud oleks ehk Poola ja Soome iseseisvusega).
  

• Sõjategevus toimus suurel territoorimil ja vahelduva eduga.
  
• Iseloomulik oli manööversõda - liiguti raudteedel ja veeteedel; kasutati ratsaarmeesid ja mõlemapoolset partisanivõitlust.
  
• Punaste käes oli Kesk-Venemaa tööstuspiirkonnad - eeliseks tööstus, mis võimaldas Punaarmeed varustada; miinuseks kütuse ja toiduainete puudus.
  
• Enamlased rakendasid kodusõja aastatel sõjakommunismi poliitikat.
  
• Mõlemad pooled kasutasid terrorit vallutatud aladel (kodusõjast tingitud keskaegne metsikus jäi külge ka peale kodusõja lõppu).
  
• Kodusõja võitsid enamlased, kes sellega tagasid ka enamliku / kommunistliku diktatuuri püsimajäämise aastakümneteks.
  

2.1.7. Maailmarevolutsiooni idee teostamise kavad: (Vt.ka õpik lk. 79-86)

• Enamlased üritasid organiseerida revolutsioone ja riigipöördeid ka teistes Euroopa ja Aasia riikides, lootuses kasutada I maailmasõja tulemusena tekkinud ebastabiilsust ära maailmarevolutsiooni levitamiseks.
  
• Enamlaste katsed ebaõnnetusid. Murranguliseks kujunes Vene-Poola sõda (1920-1921), kus Punaarmee sai poolakatelt täielikult lüüa. Nõukogude Venemaa jätkas aga maailmarevolutioonii idee kultiveerimist ja riigipöörete ettevalmistamist teistes riikides (näiteks Eestis 1924.a.1.detsembri kommunistide mässukatse).
  

2.2. SAKSAMAA 1918-1919:
2.2.1. Novembrirevolutsioon Saksamaal: (Vt. ka õpik lk.72-74)

• 1918.a. sügiseks oli Saksamaa kokkuvarisemise äärel:
  

• armee oli edututes pealetungikatsetes välja kurnatud
  
• liitlased olid sõjast väljumas
  
• majandussüsteem oli peaaegu kokku varisenud
  
• rahulolematus keisrivõimuga oli tõusnud haripunkti
  

• Revolutsiooni ajend- sõjalaevastiku mäss Kielis (madrused keeldusid minemast otsustavasse lahingusse, saavutamaks tulevastel rahuläbirääkimistel paremaid tingimusi).
  
• Revolutsioon levis kiiresti üle Saksamaa; keiser Wilhelm II põgenes I maailmasõjas neutraalseks jäänud Hollandisse.
  
• NB! Paljudes asjades võib Saksamaa sündmustes näha analoogiat Venemaaga:
  

• kujunes välja kaksikvõim- loodi Ajutine Valitsus (vasaktsentristlik; eesotsas sotsiaaldemokraadid ); samas tekkisid ka tööliste ja soldatite nõukogud.
  
• kuulutati välja Asutava Kogu valimised (see töötas Weimaris 1919 välja Saksamaa uue põhiseaduse, millega kehtestati demokraatlik riigikorraldus).
  
• Saksa kommunistid võtsid suuna proletariaadi diktatuuri kehtestamiseks (samas nende võimuhaaramise katsed 1919.a. Berliinis ja Baieris kukkusid läbi).
  

• Novembrirevolutsiooni tulemusena kukutati Saksamaal monarhia ja kuulutati välja vabariik. Erinevalt Venemaast muutus Saksamaa täiesti demokraatlikuks riigiks- nn. Weimari vabariigiks (kuigi demokraatiat jagus kõigest 1933.aastani).
  

9
Peep Reimer