I Maailmasõda, Eesti loomine, Vene revolutsioonid (1)

I maailmasõda. Millal toimus (kuupäevad, aastad)? Miks puhkes ( ajend , põhjused)? Kes osalesid? Uuendused sõjanduses. Tulemused. Suurriikide kokkuvarisemine ja uute riikide kujunemine (kaart). Vene revolutsioonid. Miks puhkes veebruarirevolutsioon ? Selle tagajärjed. Oktoobrirevolutsioon ja selle tagajärjed. Millal toimusid mõlenad revolutsioonid. Eesti vabariigi loomine! Seosed sündmustega Venemaal, maailmas. Autonoomiaseaduse vastuvõtmine, sellega kaasnenud muutused. Eesti kommunistid ja oktoobripööre ning sellega kaasnenud muutused. Eesti Vabariigi väljaluulutamine. Saksa okupatsioon ja sellega kaasnenud probleemid. Vabadussõda – aeg, osapooled, Võnnu lahing, Tartu rahu.
I maailmasõda: I maailmasõda algas 28. juulil 1914 - 11. novembril 1918
Sõja ajend : suurriikide vastandlikud huvid ja 1914. aasta juunis tapeti Austri – Ungari troonipärija Franz Ferdinandi, vallanduski suur sõda, sest Austri–Ungari taga seisis Saksamaa. Serbiat toetasid Venemaa + liitlased.
Sõja põhjus- kõik sõtta astunud riigid tahtsid laiendada oma territooriumeid,
I maailmasõjas osales Atant( Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia , Itaalia – 1915, Rumeenia – 1916, USA – 1917) = 42 miljonit meest VS Keskriigid( Saksamaa, Austria – Ungari, Türgi, Bulgaaria )= 25 miljonit meest.
Uuendused sõjas:

• tsepeliinid
  
• õhutõrje
  
• lennukid
  
• allveelaevad
  
• torpeedod
  
• raskesuurtükid
  
• mürkgaas/ gaasimaskid
  
• tankid
  
• soomusautod
  
• soomusrongid
  
• kuulipildujad
  
• kaitserajatiste rajamine
  

Tulemused : 10 miljonit meest sai surma sõdades ja lahingutes, umbes 10 miljonit hukkus haiguste tõttu ja ligi 20 miljonit meest sai haavata (invaliidid).
Võitjariigid :USA, Inglismaa, Itaalia, Prantsusmaa.
Kaotajariigid: Saksamaa, Venemaa, Austria – Ungari.
Esimene maailmasõda muutis oluliselt jõudude vahekorda maailmas. Eriti tugevaks muutus USA majanduslik seisund ja poliitiline mõjukus maailmas. Uue jõuna tuli rahvusvahelisele areenile Nõukogude Venemaa. Venemaa ja Austri – Ungari lagunemine andis väikerahvastele ajaloolise võimaluse iseseisvumiseks. Austria – Ungari rusudest kasvasid välja Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. Vene tsaaririigi kokkuvarisemine avas tee Poola, Leedu, Eesti, Läti ja Soome iseseisvumisele. Suurbritanniast eraldus Iirimaa.

Vene revolutsioonid: 1917. aasta alguseks oli sisepoliitiline kriis Venemaal saavutanud haripunkti . Veebruaris tekkisid häired Petrogradi varustamisel leivaga. Pealinnades vallandusid massirahutused: streigid , miitingud, demonstratsioonid. Tsaarivalitsus püüdis algul rahvast rahustada ja seejärel sõjaväe jõuga maha suruda. Kuid massiliikumine oli selleks ajaks kontrolli alt väljunud, kasvades üle revolutsiooniks. Rahutused panid tegutsema erinevad poliitilised jõus. 12. 03 loodi tsaarivalitsuse asendamiseks Riigiduuma komitee. Loodi ka Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Moodustati Ajutine Valitsus. 15. märtsil loobus Nikolai II troonist oma venna Mihhaili kasuks, ametisse asus Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga. Järgmisel päeval loobus Mihhail troonist ja sellega lõppes Romanovite dünastia Venemaal. Sündmusi, mille käigus kukutati isevalitsus, on hakatud nimetama Veebruarirevolutsiooniks. Isevalitsuse kukutamise järel toimis esialgu kaksikvõim. Ametlikult oli võimul Ajutine Valitsus, kel polnud piisavalt jõudu, seepärast pidi ta ka arvestama Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga. Mõjukaks jõuks olid esseerid ja menševikud, kelle eesmärgiks oli pikaajaliste reformide teel muuta Venemaa sotsialistlikuks riigiks. Vladimir Uljanoviga eesotsas pooldasid bolševikud vägivaldset võimuhaaramist ja proletariaadi diktatuuri kehtestamist, et ehitada Venemaale üles sotsialistlik ühiskond. Uued võimuorganid ei suutnud riigivalitsemisega toime tulle, järgnes poliitiline anarhia ja segadus . Rahvas oli rahulolematu sõja jätkumisega, maaküsimuse lahendamata jätmisega. Riigis kehtestati sõjaseisukord.
Lenini ideelisel eestvedamisel hakati ette valmistama relvastatud riigipööret võimu haaramiseks. Väljaastumine toimus 6.-7. novembri öösel Petrogradis. Pealinna tähtsamad punktid vallutati ilma erilise vastupanuta. Ajutise Valitsuse liikmed arreteeriti ja võim kuulutati üleläinuks nõukogudele. Bolševike võimule tuleku vormistas 8. novembril II ülevenemaaline nõukogude kongress . Need sündmused on tuntud ka kui oktoobripööre või Oktoobrirevolutsioon. Bolševike võimule tulek 1917. aastal ei olnud Venemaa jaoks ainuvõimalik lahendus. Bolševikele kindlustas võimu nende oskuslik tegevus riigipöörde ettevalmistamisel, parteidistsipliin. Teised poliitilised jõud ei suutnud
sellele vastu seista. Bolševike loosungid( Rahu, Leiba, Maad) leidsid järjest rohkem toetajaid. Uue võimu üheks põhijooneks oli algusest peale vägivalla ja teisitimõtlemise eiramine. Lühikese aja jooksul keelustati kõik parteid, hakati vastaseid füüsiliselt hävitama. Nõukogude võimu vägivalla ohvriteks langesid miljonid inimese.
Eesti Vabariigi loomine: I maailmasõja puhkemine ei andnud eestlastele mingit valikuvõimalust. Mõlemad sõdivad pooled oli ühtviisi vastuvõetamatud( Venemaa võit – võis karta uut venestuslainet; Saksamaa võit – oleks suurendanud baltisakslaste võimu). Sõjaolukord tõi kaasa toidu ja kütte puuduse. Maal oli raskusi põllutöödega. 1915. aastaks oli rinne jõudnus Väina jõeni ning lahingud käisid Riia lähistel. Saksa väe ees hakkasid Eestisse saabuma kümned tuhanded Läti sõjapõgenikud.
Veebruarirevolutsiooni tulemusena said eestlased võimule nii maakonna – kui ka kubermanguvalitsustes. 12. aprillil 1917 andis Ajutine Valitsus Eestile autonoomia Vene riigi koosseisus . Eesti ala ühendati üheks suureks kubermanguks . Kõrgem omavalitsuslik võim läks rahva valitud Eesti Maapäevale. Senised Vene ametnikud asendati kõikjal eestlastega ning kogu asjaajamine toimus eesti keeles. Eesti omavalitsuse etteotsa tõusis Konstantin Päts. Lisaks sai Eesti loa rahvusväeosade moodustamiseks.
Juba Veebruarirevolutsiooni päevil tekkisid Eestis tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Neid valitses kommunistlik mõtteviis ning algusest peale vastandati end demokraatlikule võimule. Kommunistlikud loosungid, mis nõudsid sõja lõpetamist ning maarahvale maa jagamist, leidsid poolehoidu sõjast vintsutatud eestlase hulgas. Pärast Oktoobripööret Petrogradis võtsid kommunistid 9. novembril 1917 võimu üle Tallinnas. Siinsete kommunistide ninameesteks olid Jaan Anvelt ja Viktor Kingissepp . Võimule saanud, asuti kohe piirama demokraatlikke vabadusi - keelati koosolekud, suleti paljud ajalehed, vahistati Veebruarirevolutsiooni järel võimule tulnud Eesti omavalitsustegelasi, Eesti Maapäev saadeti laiali, pangad , tööstusettevõtted, suurärid riigistati, mõisnikelt võeti ära nende maavaldus , kuid seda ei jagatud talurahvale, mõisatest moodustati kommuunid.
14. veebruaril 1918 alustasid Saksa väed üldpealetungi, liikudes Saaremaalt üle Suure väina mandrile. Sakslased tungisid Eestisse ka lõina poolt. Just sellises olukorras otsustas Eesti Maapäeva juhatus kuulutada välja Eesti iseseisvuse. Vene armee taganes pealetungivate Saksa vägede eest. Kommunistide võim Eestis varises kokku. Suuremates maakonnalinnades võtsid eestlased taas võimu enda kätte. 24. veebruaril 1918 läks võim Maapäeva juhatuse poolt moodustatud Päästekommitee kätte, kes avaldas iseseisvusmanifesti. Sellega kuulutti välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. Esimese valitsuse peaministriks sai Konstantin Päts.
Eesti iseseisvust Saksa võimud ei tunnustanud. Märtsi alguseks okupeeris Saksa armee kogu Eesti ala. Saksa okupatsioon Eestis( mandril 9, saartel 13 kuud) oli väga raske aeg – oli puudus toiduainetest ja küttest, kehtestati vali tsensuur . Kirju võis saata ainult lahtises ümbrikus ja saksa keeles, kogu asjaajamine muudeti saksa keelseks. Novembri alguseks jõuti nii kaugele, et Riias võidi loodav riik välja kuulutada. Vaid mõni päev hiljem puhkes Saksamaal revolutsioon , mis muutis põhjalikult kogu siinset olukorda: Saksa väed pöörduid koju, okupatsioonivõim lagunes.
11. novembril 1918 astus Tallinnas taas kokku Eesti Vabariigi valitsus. Olukord oli kriitiline. Kommunistlik Venemaa ei leppinud Eesti omariiklusega ja veel samal kuul tungisid üle idapiiri Punaarmee väesalgad. 28. novemberil 1918 algas Vabadussõda.
Jõudu kogunud Eesti väeosad alustasid nüüd ülemjuhataja Johan Laidoneri juhtimisel hoogsat vastupealetungi. Lahingutest võtsid osa ka kooliõpilastest moodustatud väeosad. Eestlaste kõrval võitlesid enamlaste vastu ka siinsed venelased ja baltisakslased. Raskel hetkel tulid Eestile appi Soome vabatahtlikud. Ühiste jõududega löödi veebruari alguseks 1919 sissetungijad tagasi. Kevadel tuli Eesti vägedel tagasi tõrjuda uus Punaarmee rünnak. Sõda jätkus veel ligi aasta. Sõja ajal toimusid lahingud juunis 1919 Põhja – Lätis peale tungiva Saksa Landeswehr´i vägedega. Võnnu all 23. juunil 1919 saavutatud võitu tähistatakse tänaseni võidupühana. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel rahu (Tartu rahu).
Oktoobrirevolutsioon –8. November
Veebruarirevolutsioon – 15. märts