Eduerakond. Eesmärk oli Venemaast teha parlamentaarne monarhia, Eestile taheti enesemääramise õigust, mitte aga iseseisvust veel. Novembris kutsuti Tõnissoni algatusel kokku kongress , et leida vastused programmilistes küsimustes. Kokku tulnud saadikud jagunesid kahte leeri mõõdukamad ehk Tõnissoni pooldajad ning südikamad ja valjumad Konstantin Pätsi pooldajad. Kuid mõni aeg hiljem läks kongress lõhki. Nii tuli nende pooltega kaks koosolekut. Üks oli nn. aulakoosolek ja teised pidasid oma koosoleku nn. Bürgermusse saalis. Aulakoosolekul nõuti Vene Asutava Kogu kokkukutsumist, vabariigi loomist ja isevalitsuse kukutamist . Teises saalis oldi tagasihoidlikumad ja nõuti vähem. Venestamise vastu aga astuti üles mõlemas saalis. Venestamise käigus loodeti muuta provintsid Venemaa sarnasemaks ja siduda neid niiviisi Venemaaga. Nad lootsid sellega kaasajastada iganenud halduskorda, kontrollida rahvuslikku tõusu
Saavutus: 17.oktoober kirjutas Nikolai II alla manifestile, lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused Ülestõusu mahasurumise tagajärjed: I Eesti erakond Eesti Rahvameelne Eduerakond > Rahvaerakond (Tõnisson) Revolutsioonilised omavalitsused: aktiivne on Kesk- Eesti (Järvamaa > Särevere, Vaali, Esna, Väinjärve) Sünnib kirjanduslik ühendus ,,Noor- Eesti" ,,Olgem eestlased, kuid saagem eurooplasteks" Võrrelge aulakoosoleku ja Bürgermusse koosoleku otsuseid Aulakoosolek Ühesugused otsused Bürgermusse koosolek *nõudis valitsuse boikoteerimist *koolid eesti keelseks *nõudis Eesti alade ühendamist *nekrutikohustuse eiramine *kõrtside, viinavabrikute sulgemine *baltisakslaste eesõiguste piiramine *maksude tasumisest loobumine *riigimaade jagamine rahvale *seniste omavalitsuste laiali saatmine ja revolutsiooniliste komiteede loomine *sõjaväe ja politsei asendamine
· 17. oktoober Nikolai II maifest demokraatlikest ja kodanlikuvabadustest eesti kodanlus rahuldus sellega · novembris asutab Tõnisson ametlikult I eesti legaalse poliitilise partei Eesti Rahvameelse Eduerakonna · lõhenevad sotsiaaldemokraadid: föderalistid (Speek) ja tsentristid (Ast, Rei) · 27.-29. November Tartus ülemaaline rahvaasemike koosolek (800 inimest) lõhenemine: Radikaalid (aulakoosolek) mõõdukad Juhtis Jaan Teemant Juhtis Jaan Tõnisson · tuli kukutada senine · nõudsid demokraatlikult valitud "vägivallavalitsus; rahva esindust; · luua demokraatlik vabariik; · Eesti ühendamist ühtseks · keelduti maksudest ja kubermanguks kroonuteenistusse minekust; · Baltisakslaste eesõiguste
9. Tööstusettevõtted kuulusid peamiselt Venemaa, välismaa ja Baltisaksa kapitalile. Peamised tööstuskeskused olid Narva, Tallinn. 10. Eestis puudusid peamised kodanikuõigused, suur maapuudus, poliitilsed vabadused ja tsaarivõimu piiramine, sotsiaalsed erinevused. 11. 16. Oktoobri veretöö, sest palju süütuid inimesi sai surma. Riigiduuma kokkukutsumine, sest siis sai ka rahvas veidi kaasa rääkida. 14. Aulakoosolek: kukutada tsaar, luua vabariik, võtta üle kohalik omavalitsus, jagada maa rahvale. Bürgermusse koosolek: tsaarivõimu piiramine, rahvaesindus, Eesti ühendamine ühtseks kubermanguks 15.Eestlased saavad omavalitsuse, Eesti ühendatakse üheks kubermanguks, Eestis tekivad rahvuslikud väeosad 16. Võimalikuks sai kõrghariduse omandamine, realistlikud rommanid nt Eduard Vilde, Laulupidude traditsioon jätkus, loodi Eesti Rahva Muuesum. 17. G
· 17.oktoober 1905.a. ilmus Peterburis tsaari manifest, sellega anti rahvale isikupuutumatus, südametunnistuse-, sõna-, koosolekute-, ja ühingutevabadus. Õigus asutada parteisid. Ülemaaline rahvaasemike koosolek · 27.-29.november Tartus · Kokku 800 saadikut, igast vallast üks peremeeste ja üks maatameeste esindaja, linnade ja seltside esindaja · Jagunes kaheks: mõõdukamad Tõnissõni pooldajad ja käredameelsemad "Teataja" pooldajad Bürgermuse saali Aulakoosolek koosolek · Jaan Teemant, Mihkel · Tõnissoni pooldajad Martna ja Hans · venestamine tuleb Pöögelmann lõpetada · Nõuti Vene Asutava · kehtestada Kogu kokkukutsumist konstitutsiooniline · isevalitsuse monarhia kokkukutsumist · valida demokraatlik · vabariigi loomist rahvaesindus · Aula koosoleku otsused levisid rahva hulgas, ärevus kasvas ja oodati üldist ülestõusu
Kolmandalt korruselt pääseb aula rõdule, mida kannab 28 joonia kapiteeliga madalatelt baasidelt kerkivat siledatüvelist sammast. Aulasse tuleb välisvalgus ainult tänavapoolsel küljel olevatest kaheksa ruuduga akendest.Aulat nimetati tollal kuuldesaaliks ning seal on toimunud sajandite vältel kõik ülikoolielu tähtsündmused ja pidupäevad. See on kogu ehitise kauneim siseruum. Käesoleva sajandi alguse suuremad ajaloolise tähtsusega kogunemised aulas oli 1905. aasta aulakoosolek ja Eesti Vabariigi ülikooli avamine 1. detsembril 1919. Tänapäeval pääseb peahoone suhteliselt väiksesse eeskotta läbi madala tiibukse. Küllalt lihtne keskkoridor jaotab hoone pikuti. Tänavapoolsete anfilaadselt asetuvate ruumide uksed avanevad koridori. Osa peahoone auditooriume on nimelised, pühendatud eriti silmapaistvatele õppejõududele niihästi kaugest minevikust kui ka tänapäevale suhteliselt lähedasest ajast
16okt1905-veretöö. 17okt- nikolai2 kirj alla manifestile, milles lubas anda venemaale parlamendi(riigiduuma),põhiseaduse ja kodanikuõigused. Esimene partei Eestis, Eesti Rahvameelne Eduerakond(liberaalid) ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ)-Uudiste toetajad. 27nov- tartus 1rahvaasemike koosolek. Bürgermusse- Jaan Tõnissoni juhtimisel, nõudes E alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks, baltisaks. Eesõiguste piiramist ning riigimaade jag. rahvale. Aulakoosolek- nõudis valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuste eiramist, maksudest loobumist, senise omaval laialisaatmine. Otsused said heakskiidu. Poliitilised olud: aastad olid rahutud, sõjaseisuskord tühistati 1908. Kirjasõna tsenseerimine, pol meeleavaldused olid keelatud. Legaalse erak jätkas Eesti Rahvameelne Eduerakond. Halvati ESDTÜ, mille juhid olid emigratsioonis/vanglas. Taandareng tuli kasuks VSDTP ning enamlased haarasid juhtimise enda kätte
1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed Põhjused: · Erimeelsused sotsiaalsete kihtide vahel · Rahulolematus isevalitsuseg (Tsaari võimu piiramise vajadus) · Vene Jaapani sõda (1904-1905) Tagajärjed: · Oktoobri manifet Aasta arvud: · 9.01.1905 Verine pühapäev · 16.10.1905 Uue turu veresaun (Tallinnas) · 17.10.1905 Oktoobrimanifest, mille käigus loodi riigiduum, konstitutsioon ja anti kodanikuõigused. · 27.-29.11.1905 Aulakoosolek, Bürgemuse koosolek arutavad, mis Eestist edasi saab. · 1906 esimese emakeelne kool. Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool. · 1909 Loodi Tartusse tähtis kultuuri asutus Eesti Rahva Muuseum · 23.02.1917 revolutsiooni algus Venemaal. · 2.03.1917 Nikolai II loobub troonist, moodustatakse ajutine valitsus · 26.03.1917 autonoomia toetusmeeleavaldus Petrograadis. · 30.03.1917 Antakse Eestile autonoomia. · 25.10
selle 16.okt.veretöö tulemusena sai surma 94 inimest,haavatuid ja vigastatuid oli üle 200.Nikolai 2 kirjutas alla 17.okt.manifestile,milles lubas anda Venemaale parlamendi,põhiseaduse ja kodanikuõigused.erimeelsuste ületamiseks ja ühiste sihtide väljatöötamiseks kutsusid eesti seltsid 27.nov.1905 tartusse kokku esimene üle- eestimaalise rahvaasemike koosloleku.juhatuse valimine ajas kongressi lõhki ning toimus 2 iseseisvat koosolekut.(aulakoosolek ja Bürgermusse koosolek) 17.okt.manifestile järgnenud vabadusepäevad jõudsid haripunkti dets.algul.paljudes kohtades mindi üle eestikeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele,boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse,keelduti sõjaväeteenistuses ja maksude tasumisest,loodi relvastatud salku.olukorra muutsid veelgi keerukamaks kõige fantastilisemad kuulujutud:lätlased tulevat 40000 relvastatud mehega eestlasi abistama,Rootsi valitsus saatvat sõjalaevad oma endisi alamaid vabastama
1905. aasta novembris Millise hinnangu annab Venemaa olukorrale koosolek? Venemaa olukorda peetakse väljakannatamatuks ja meeleheitlikuks. Kuidas suhtub koosolek valitsusasutustesse? Valitsusasutusi nimetatakse vägivallavalitsusteks, neid tuleb boikoteerida ning kõiki asju ajada läbi uute, revolutsiiniliste omavalitsuste, läbi. Koosolek, kus otsus vastu võeti jagunes kaheks, üks oli Bürgemusse, mis oli teine koosolek? Teine koosolek oli Aulakoosolek. 4. Töö pildiga. Kes on piltidel ja millega nad 20.sajandi algul tuntuks said?(4p) Pildil on Konstantin Päts, kes oli 1901. aastal ilmuma hakanud Pildil on Jaan ajalehe 'Teataja' peatoimetaja. Lisaks Tõnisson, kes oli 1896.aastast 'Postimehe' sellele, oli Päts 1904.aastast Tallinna peatoimetaja. Tõnisson oli 20. sajandi algul
Jaan tõnissoni, EÜS esimehe. Õhutas kultuuri edendamist, tartus uus lotus. Rajati eesti laenu ja hoiuühisus. Pragmaatiline sound- 1901 Teataja umber asutatud ringkond. Hakkas kõnelema rahva majandusliku edendamisest. Toimetaja oli Päts, kaastöölised vilde, tammsaare. Kukutasid raekojas sakslaste võimu 1904. 17 okt manifest- peterburi keiser lubas alamatele kodanikuvabadusi ja rahvaesindust. Aulakoosolek- nõuti vene asutava kogu kokkukutsumist, isevalitsuse kukutamist ja vabariigi loomist. Teemanti, martna ja pöögelmanni juhtimisel. Maa kulutati rahva omaniks, mõisad pidid võõrandama ja ühismajanditeks muutma. Mõisate põletamine- "volta" keldris toimunud salakoosolek võttis vastu otsuse ülestõusu alustamisest mail. Tööliste abiga rüüstati ja hävitati eestima kubermangus umb 120 mõisa.
lubatud poliitiline partei - Eesti Rahvameelne Eduerakond · novembri lõpus 1905 tuli Tartus kokku ülemaaline rahvaasemike koosolek (valdade, linnade, seltside esindajad, u. 800 inimest). Peagi koosolek lõhenes: Jaan Tõnissoni pooldajad Jaan Teemanti pooldajad koguneti "Bürgermusse" saalis koguneti Tartu ülikooli aulas aulakoosolek mõõdukamad Eesmärgiks oli kujundada Venemaast radikaalsemad konstitutsiooniline monarhia, Eesti muuta selle sees ühtseks kubermanguks, eesti Eesmärgiks oli muuta Venemaa keelele anda rohkem õigusi. demokraatlikuks vabariigiks. Eestlased Baltisakslaste õigusi taheti piirata, peavad üle võtma kohaliku omavalitsuse. talupoegadel aidata talusid päriseks osta, Peale riigimaade taheti rahvale üle anda
linnade, seltside esindajad, u. 800 inimest). Peagi koosolek lõhenes. Jaan Tõnissoni pooldajad Jaan Teemanti pooldajad koguneti Tartu ülikooli aulas koguneti "Bürgermusse" saalis sealt tuleb selle seltsonna kohta nimetus mõõdukamad Eesmärgiks oli kujundada Venemaast aulakoosolek konstitutsiooniline monarhia, Eesti muuta selle sees ühtseks kubermanguks, eesti radikaalsemad keelele anda rohkem õigusi. Baltisakslaste õigusi taheti piirata, talupoegadel aidata talusid päriseks osta, Eesmärgiks oli muuta Venemaa anda riigimaid rahvale. demokraatlikuks vabariigiks. Eestlased
*Eestis 300 inimest 1905 aasta revolutsiooni tulemused · Emakeelsed erakoolid (Eestis suur mõju) · Keskkoolide loomisõigus · Rahvuslike organisatsioonide tegevus lihtsam · Ajakirjanduse tegevus lihtsam · Ametlikud erakonnad Esimesed erakonnad Eestis · Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE) Tartu liberaalid · Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühistus (ESDTÜ) Tallinna radikaalid · 27. November 1905 rahvaasemike koosolek (aulakoosolek ja bürgermusse koosolek) õpik lk 11 Kahe revolutsiooni vahel 1905-1917 Poliitilised olud · Kuni 1908 sõjaseisukord, edasi tsensuur ja keelud *Eesti Rahvameelne Eduerakond alles *ESDTÜ laiali · VSDTP (Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei) enamlased, eestvedaja Jaan Anvelt, ajaleht ''Kiir'' · Enamlased=bolsevikud=kommunistid=punased · 1906 ja 1907 aastal I ja II riigiduuma valimised eestlasi 4 (I) ja 5 (II)
linnakodanlus vabariiki koos kodanikuvabadusega 1905.a. revolutsioon Revolutsiooni eeldused: demokraatlike vabaduste puudumine majanduskriis Venemaal vägagi jõhker elu- ja töökuskeskond osutus talumatuks Vene-Jaapani sõja mõju, kus Venemaa sai lüüa ja ta pidi tunnistama enda nõrkust Aulakoosolek valitsuse korralduste boikoteerimine nekrutikohustuste eiramine Maksude tasumisest loobumine Seniste omavalitsuste laialisaatmine Revolutsiooniliste komiteede loomine Riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamine rahvale Sõjaväe ja politsei asendamine relvastatud rahvamiilitsaga Bürgermusse koosolek
Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus. Sellega tekkisid kohe erakondade vahel lõhe. Erimeelsuste lahendamiseks kutsuti 27. Novembril 1905. a Tartus kokku esimene rahvaasemike koosolek . Seda juhtis Jaan Tõnisson. Nende nõuded olid üpris tagasihoidlikud. Nad nõudsid eesti alade ühendamist ühtseks kubermanguks, eestlaste õiguste laiendamist, sellega kaasnevalt baltisakslaste omi piirates ning riigimaade jagamist rahvale. Aulakoosolek aga esitas palju rohkem nõudeid. Nõuti valitsuse korralduse boikoteerimist, nekrutikohustuse eiramist, maksudest vabastamist, uute revolutsiooniliste komiteede loomist ja ka maade jagamist rahvale. (A.Pajur jt. 2006) Mäss lõppes sellega, et Balti kubermangudesse saadeti sõjaväed ja kehtestati ülemaaline sõjaseisukorraga. Karistussalgad hukkasid ligi 400 inimest ning Viljandis tapeti ligi 53 süütut inimest. Inimesi mõisteti surma või saadeti sunnitööle. (A.Pajur jt. 2006)
VSDTP agraarprogramm jäi 1905.a. revolutsioonis seetõttu üpris lahjaks. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. November 1905 – neli Tartu eesti seltsi kutsuvad kokku ülemaalise rahvaasemike kongressi. Algas 27. nov. 1905 Tartus Bürgermusse Seltsi saalis. (800 saadikut) Vaidlus juhataja valimisel, radikaalid (Teemant) saavutasid võidu liberaalide (Tõnisson) ees. Jaguneb 2 koosolekuks. Ülikoolis aulakoosolek – sotsialistid ja radikaalid. (Teemant; Mardna, Pöögelmann) – võitlema kõikide abinõudega valitsuse vastu, moodustama rev. omavalitsusi nii linnas kui maal. Maa ja tootmisvahendid ühiseks omanduseks. Need rev. omavalitsused (kutsuti ka rev. komiteed) pidid ´+09ˇ sendama vana impeeriumi isevalisuslikku riigivõimu,kelle esindajaid ja ametnikke tuli boikoteerida, üldine valimisõigus. Uuendatud omavalitsuse esmased ülesanded: rahvavägi,
10.) leevendas olukorda lubatud kodanikuvabadustega.(usu-, mõtte-, koosoleku-, trüki- ja sõnavabadused) Baltimaades algas poliitiliste erakondade moodustamine. Esimeseks Eesti parteiks sai J.Tõnissoni Eesti Rahvameelne Eduerakond Tartus kutsuti sügisel 1905 kokku I Eesti ülemaaline rahvaesindajate koosolek, kus kokku tuli ca. 800 saadikut. Revolutsioonimeeleolud ja tülid lõhestasid koosoleku kaheks, kus käremeelsem tuli hiljem kokku Tartu Ülikooli aulas (nn. Aulakoosolek) Aulakoosolek kutsus rahvast üles „vägivalla valitsuse vastu kõigi vahenditega võitlema“ Hilissügisel läksid mitmed töölissalgad linnadest aulakoosoleku kutsetele viidates maale mõisaid põletama (maapiirkondades kuulutati lühiajaliselt välja iseseisvad riigikesed nt. “Vigala ja Mõisaküla vabariik”) Vene võimud vastasid sõjaseisukorraga ja karistussalkade maale saatmisega, kes tegutsesid julmalt. „Kuulsaks“ said oma mahalaskmiste poolest Bezobrazovi ja Sieversi karistussalgad.
Asjaajamine riigiasutustes venekeelseks, segalasteaiad, koolid. 1980. toimusid üliõpilaste ja õpilaste rahutused. 1980. okt. nov. "40-kiri". Kaplinski, Lauristin, P.-E. Rummo jne. "Avalik kiri Eesti NSV-st". Käsitleti keeleküsimust, süvenevat migratsiooni, möödalaskmisi noorsoopoliitikas. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Murranguks sai 1987. a. kevadel alanud üldrahvalik fosforiidikampaania, mille algatajateks olid TÜ ajalooteaduskonna üliõpilased. Aulakoosolek. 1987. 1. mai demonstratsioonil kanti loosungeid fosforiidikaevandamise vastu. 1987. sept. Korraldas MRP-AEG grupp Tallinnas Hirvepargis meeleavalduse, kus nõuti MRP tunnistamist NL poolt. Esimene sellelaadne miiting Nlis. 1987. septembris avaldati "Edasis" IME projekt. ENSV majanduslik eraldumine ülejäänud NSVList. Autoriteks Tiit Made, Siim Kallas, Edgar Savisaar, Mikk Titmaa. 1987. lõpus loodu EMS, mille eesmärk oli ajaloo ja
oktoobril tsaari manifest: 1. Lubati kokku kutsuda Venemaa parlament Riigiduuma 2. Lubati demokraatlikke vabadusi 3. Lubati ühinemisvabadus lubati luua parteisid, seltse jne · Manifesti tulemusena Eestis esimene legaalne poliitiline partei Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE) · Novembris 1905. a Tartus üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek jagunes lõpuks kaheks: Aulakoosolek ja Bürgermusse koosolek 3) Revolutsiooni tagajärjed · Detsembris kuulatati välja sõjaseisukord tühistati alles 1908. a · Mõisate põletamine mõisatööliste poolt · Karistussalgad hukkamised, sunnitööle ja asumisele saatmised, kadalipp ehk ihunuhtlus · Paljude ajalehtede keelustamine · Sulgeti mitmeid seltse ja ametiühinguid
kongressi lõhki ning toimus kaks iseseisvat koosolekut. Jaan Tõnissoni juhtimisel Bürgermusse seltsi saalis koos olnud rahvaesindajad jäid oma otsustes suhteliselt tagasihoidlikuks nõudes Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist ning riigimaade jagamist rahvale. Seevastu ülikooli aulas Jaan Teemanti juhatusel koosolekut pidanud saadikud nii vähesega ei leppinud. Aulakoosolek nõudis valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuse eiramist, maksude tasumisest loobumist, seniste omavalitsuste laialisaatmist ja revolutsiooniliste komiteede loomist, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist rahvale ning sõjaväe ja politsei asendamist relvastatud rahvamiilitsaga. Aulakoosoleku otsused pälvisid laialdase heakskiidu ja ülirevolutsioonilised meeleolud levisid üle kogu maa. 27. Aasta 1917 Veebruarirevolutsioon 1917
17. okt tsaari manifest - nn vabadusemanifest (demokraatlikud vabadused, Riigiduuma kokkukutsumine) · Parteide teke: ERE (Tõnisson) ESDTÜ (P. Speek) VSDTP Eestis (K. Ast, A. Rei) · 27.-29. nov. rahvaasemike koosolek (vt. õpikust lk. 11) mõõdukad J. Tõnissoni juhtimisel (Bürgermusse koosolek) radikaalid J. Teemanti juhtimisel (aulakoosolek) · dets. mõisate põletamine Kokku u 340 mõisa · "vabariikide" väljakuulutamine · Karistussalgad 400 tapeti, 600 sai ihunuhtlust tuhanded vangi või Siberi · Tähtsus: ühiskonna politiseerumine rahvuslik ühtsustunne Haridus ja majandus pärast seda Poliitika: · kuni 1908 sõjaseisukord (siis "kõvendatud valvekord") · ERE jätkas, ESDTÜ juhid vangistatud või emigratsioonis
reformidena. Kuid suur osa rahvasaadikuid olid tunduvalt radikaalsemalt meelestatud. Nii tekkis kongressil tõnissonlaste ja radikaalide vahel terav vastuolu, mis lõppes koosoleku lõhkiminekuga juba selle algul, kui ei suudetud kokku leppida koosoleku juhatuse valimistes. Tõnissoni pooldajad jäid algsesse koosoleku toimumispaika "Bürgermusse" majja, radikaalid eesotsas Jaan Teemantiga pidasid oma koosoleku aga Tartu Ülikooli aulas ("aulakoosolek"). Tagantjärele on arvatud, et mõlemal koosolekul oli umbes sama palju inimesi ning on teada, et väga suur osa inimestest käis kahe koosoleku vahet, suutmata otsustada, kumma programmi ta toetab. Kongressi lõhkiminekust on üpris põhjalikult oma mälestustes kirjutanud Friedebert Tuglas. Tõnissoni tegevus revolutsioonist revolutsioonini (19061917) 1906. aastal valiti Tõnisson Liivimaa talupoegade saadikuna I Riigiduumasse ning
saadikut. Esindatud olid kõik parteilised jõud. Kongressi kokkukutsumise põhjuseks oli see, et polnud selge, kas tsaarivõim jääb püsima, kas tuleks kaasa aidata tsaari kukutamisele või toetama Venemaa liberaalset kodanlust Riigiduuma valimistel. Seda koosolekut peetakse esimeseks Eesti Parlamendiks. Paraku jagunes kongress kaheks: 1. radikaalne tiib, kes pidas silmas tsaarivõimu kukutamist ning mida juhtis Jaan Teemant. Koguneti TÜ aulasse (nn Aulakoosolek) 2. liberaalne tiib, mida juhtis Jaan Tõnisson. Nemad kogunesid balti-saksa linnakodanike ehk bürgermusse saali. Ülestõusu mahasurumine 1905 detsembris kuulutati Eestimaa kubermangus välja sõjaseisukord- "parunite must nädal"- kuna Tallinna tehaste tööliste õhutusel mindi mõisaid põletama (ehk nn "räägiti läti keelt"). Ühtekokku põletati Harju,- Lääne-, Pärnu- ja Järvamaal 160 mõisat. Alles 1908´ks aastaks olukord stabiliseerus
„vabadusepäevad“. Esmakordselt Venemaa ajaloos võideti kätte sõna- ja trükivabadus, ühingute ja koosolekute vabadus. 1905. aasta lõpul loodi Eestis esimesed legaalsed erakonnad: Eesti Rahvameelne Eduerakond ning Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. Loodi ka esimesed ametiühingud. 2. Kutsuti kokku rahvaasemike koosolek Tartus (nov. 1905), kuna see seltskond läks kohe kaheks, tunneme seda koosolekut Aulakoosoleku ja Bürgermusse koosoleku nime all. Aulakoosolek nõudis tsaari kukutamist, Bürgermusse leppis, kui seatakse sisse konstitutsiooniline monarhia. Aulakoosoleku otsused olid suunatud nii tsaari kui mõisnike vastu. Sellest mõisate põletamine jne. Aasta lõpuks jõudis kätte ka soodus hetk avalikuks mässuks. Valitsuse autoriteet oli madalamal kui kunagi varem, kohalik valitsusvõim oli nõrk, sest sõjaväge Eestis oli vähe. Eestis purustati, põletati, rüüstati täielikult või osaliselt baltisakslastele kuuluvaid rüütlimõisasid.
annaabi.ee 
