- Riikide osatähtsus majanduses suurenes järsult. - Sõja otstarbeks tehtud tellimused esitati suur ettevõtetele ja maksti riigi kassast. - Era ettevõtted laostusid, riik kontrollis kõiki resursse. - Suurenes maksukoormus. - Suurenesid sotsiaalsed pinged. - Süüdistati rikkaid kes sõjast kasu said. - Vähenes religiooni mõju. - Puudusid suuremad tagavarad. - Keemia tööstuses hakati valmistama originaalide asendamiseks ersats kaupu. - 1917 süvenes nälg, eriti Venemaal. - Kõige kergemini elas sõja üle USA. - Suurenes vägivald ja kenotsiid. - Türgi väed viisid läbi etnilise puhastuse (armeenlaste massiline tapmine). - Sõjas oselenuid nimetatakse kadunud põlvkonnaks: 1. Sõjast koju tulnud mehed ei suutnud eluga kohaneda enam. 2. Senised väärtushinnangud olid purunenud. 3. Tõmbuti elust eemale. 4. Süüdistati demokraatlikku riigikorraldust.
Algselt suhtuti Sm kui päästjatesse, hiljem arvamus muutus. · Majanduslikud - Sm majpol oli vastuoluline, Sm huvitus siin põllumaade rajamisest ning põlevkivist. Kehtestati müüginormid. NSVL poolt natsionaliseeritud alasid ei tagastatud endistele omanikele. Elatustase langes. Loodi Eesti Ühisabi eesmärk oli abistada NSVL ja sõja tõttu kannatanuid. Linnades oli kaardisüsteem (esmatarbekaupa jagati kaartide alusel). Turule tulid ersats kaubad.(Sm keemia tööstus, suhkru asemel nt sahhariin, kohvi asemel sigurikohvi). · Rahvuskultuurilised võimalusi ja valikuid polnud. Kehtis tsensuur(kergem kui NSVL ajal). Kultuur Sm mõjutuste all. · Eetilised ei soovitud astuda Sm sõjaväkke, kuid taheti NSVL vastu sõdida. Seetõttu taheti pääseda Soome, et seal koos NSVL vastu sõdida. Oli valik astuda Sm teenistusse või mitte
raudteeliini Bagdadist Egiptusesse ja Indiasse (see kavatsus Saksamaal ka oli). Tulemuseks oli ehituse seiskumine. Töid jätkati ning 1908 oli valmis 840 km Berliinist Bagdadi. Vastasseis Wilhelm II valitsusele tekkis ka emamaal- tõusid maksud. PRANTSUSMAA XX sajandi alguses oli tööstuses kiire tõus. Uueks tööstusharuks kujunes mootorite tootmine. Väga olulised olid tellimused Venemaalt- sõjatehnika Vene-Jaapani sõja(1904-05) jaoks. Kiratses tekstiilitööstus- saksa ersats. Leiti, et tootmise vähenemise kõrval oli tegelemine pangandusega tulusam. Tekkis rantjee-seisus. Prantsuse majandust kahjustas ka Prantsuse-Preisi sõja kaotamine. Poliitiline elu Prantsusmaa oli klassikaline revolutsioonide maa (Suur Prantsuse Revolutsioon 1789). Poliitiline elu muutus sajandivahetusel väga aktiivseks. Kõige kõmulisemaks sündmuseks Prantsusmaa poliitilises elus sai nn. Dreyfus´i afäär- juudipäritolu staabiohvitseri süüdistati sõjasaladuste
korra läbimise tulemus, on Reaalne absoluutselt algne ja niisugusena subjekti jaoks võimatu kogemus. Orgaanilise täielikkuse kogemus, seotud viibimisega emaüsas. Sündimine kui trauma: Inimese fenomen tekib algselt Reaalsega lahknemise punktis. Väike objekt a kui siduv lüli kõigi kolme korra vahel. Kui soovi põhjus Sümboolses ja Reaalsuse mittesümboliseeritud jääk. Kujuteldava registris on see teine (autre) kui ersats. Genees on näha kõikidel neil aseainetel, mida ema (teine) pakub lapsele enda asemel (lutt, mänguasjad). "Küsides" (suhet, armastust) paneb laps (inimene) mängu oma identsuse, püüdes haarata need objektid a kui enda tunnistamise faktid eluliselt vajaliku teise poolt. Koos Sümboolsega siseneb finaalne traumatism. Soov, iha, erinevalt vajadusest ei saa kunagi rahuldatud. Võtmeterminiks on keeld. Isa nimi. Objekt a on siin puudumine, puudujääk ise. "Subjekti soov on Teise soov
stabiilsust või identiteeti. Frankfurti koolkonna ja tolleaegsete kriitikute töö viis ,,kultuurilise pöördeni" sotsiaalteadustes, kus ,,kultuur" muutus peamiseks seletavaks fakotirks majandusteooria asemel. Kultuurile tähelepanu pööramine asendas baasile tähelepanu pööramise ja oli seega polemiseeriv, mitte sünteesiv. Tarbimiskultuur - sõnaühend - on seega ainult jama. Kultuuriga ei ole siin miskit tegemist, see on ersats, masstoodetud aseaine kunagisele kultuurile. Uurime, kuidas suhestuvad omavahel ideaalne nägemus kultuurist ja utilitaarne, post- traditsiooniline kaubanduslik maailm. Nagu eelmises loengus kuulsime, kui liberalistid seovad vajaduse vabastamise isikliku vabaduse ja majanduskasvuga, siis kultuuri pooldajad leiavad, et materiaalne küllus ilma siduvate kultuuriliste ja sotsiaalsete väärtusteta tekitab kroonilist rahuldamatust ning väärteadliku ühiskonna türanniat (me
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
