20. sajandil tarbimisharjumusi mõjutanud asjad 1. Konveiermeetod tootmises ja autod Elukvaliteedi paranemine Ameerika Ühendriikides peale esimest maailmasõda tõi endaga kaasa suurema tarbimise. USA tõusis maailmamajanduse esiotsa, kuna nii sõjas kui peale seda käitus ta peamiselt varustajana. Raha sissevool tõstis väga kiiresti ameeriklaste elukvaliteeti. Suurt rolli mängis edaspidiselt Henry Fordi Ford Motor Company, mis esimesena maailmas võttis kasutusele konveieri ehk liikuva lindi meetodi. Nii hakati valmistama autot, mis kandis
Fordism Fordism on USA töösturi Henry Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks tegevusteks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis. Fordismi kutsutakse ka nö ,,igaks juhuks tootmiseks" ja masstootmiseks. Fordismi iseloomustus · Töötajad ei osale arendustöös, see tehakse tehastes kaugemal. · Tootmiseks vajalikud osad tulevad juhuslikelt koostööpartneritelt, kus geograafiline lähedus pole oluline. · Osade kvaliteeti kontrollitakse detailide saabumisel. · Kõrgelt herarhiline juhatamine tehastes. Palju allüksuste juhte. · Toodetakse lattu, mispärast võib toode seisma jääda. Laod on suured ja mahukad. Fordism on mõjutanud tugevalt sotsiaalset ja kultuurilist elu. Olulised muutused toimusid valitsuse, tootmise ja tarbimise suhetes. Enam ei oln...
Riikide sisepoliitiline ja majanduslik areng 20. sajandi alguses 20. sajandi alguses toimus maailmas palju muutusi: arenes nii sisepoliitika kui ka majandus. Tekkis keskklass, kes moodustas leiboristliku partei ning hakati nõudma erinevaid õigusi. Ülemaailmne kaubandusvõrk arenes seoses raudteevõrgustiku suurenemisega. 20.sajandil arenes üle maailma nii vee- kui ka maismaateede võrgustik. Üleilmastumise seisukohast väärivad erilist tähelepanu kaks Euroopast lähtuvat raudteeliini. Üks neist on BerliinBagdadi raudtee, mis ühendas Berliini Pärsia lahega, ning kavandati nii poliitilistel kui majanduslikel kaalutlustel. Teine väga tähtis raudtee oli Trans-Siberi liin Tseljabinskist Vladivostokini. 1905. aastal ühendati see juba varem rajatud raudteedega ning seoti Balti meri Vaikse ookeaniga, mis tegi kõnealusest raudteest maailma pikima katkematu raudtee. Ma arvan, et raudtee võimaldas hõivata uusi alasid majandusl...
Suuremad autotootja riigid maailmas on USA (7,761,440 mln), Hiina (18,264,668 mln) ja Jaapan (9,605,959 mln). Esimene moodustas 1960. aastal 51% kogu maailma autotoodangust, kuigi tootmismaht vähenes järgnevate aastate jooksul jäi USA tootmise edetabelis liidrikohale. 2010. aastaks oli USA tootmismaht langenud 11%-le. 1960. aasta läks USA ajalukku kui kõige suurema autode tootmismahuga aastana, sest siis võeti kasutusele konveiermeetod, mida iseloomustab fordism. 1960. aastal kõige tootlikum oli Saksamaa 14%-ga, mille tootmine on sarnaselt USA-ga järk- järgult langenud 8%-le. Ka Jaapani osatähtsus tootmises on oluline. Tagasi vaadates oli 1989. aastal Jaapan tavapärasest liidrist USA-st 6% edukam. Jaapanit tabas madalseis eelmise sajandi keskel, mil autotööstus oli praktiliselt olematu. Tänapäeval on Jaapan suutnud pürgida kolmandale kõige
Muudatused pärast 1. maailmasõda Maailmajaotus ● Maailm oli ära jaotatud Euroopa riikide vahel. Aafrika, Aasia ja Lõuna-Ameerika olid ära koloniseeritud. ● Suurbrittania oli kõige rohkem kolooniaid, sest seal toimus industrialiseerimine 17. sajandil ● Maailm oli jaotatud ebavõrdselt Industrialiseerimine ● Industrialiseerimine ehk tööstuslik pööre, kus asendatakse käsitsi tootmine masin tootmisele, kasutusele võeti konveiermeetod. ● Sai võimalikuks ainult tänu ikaldusele, hakati tegelema lambakasvatusega, toimus tarastamine ja seejärel tekkis palju vaba tööjõudu. Tehnika areng ● Tänu konveiermeetodi kasutus võtule suutis toota Henry Fordi firma autot Ford T aastal 1927, 24 sekundiga. ● Leitutati Zeppelin, mida kasutati linnade pommitamisel 1. ja 2. maailmasõjas. ● Leiutati lennuk, mille tõttu hakkas arenema lennundus. Zeppelin
Enne maailmasõda mitte just kõige rikkam riik oli sõja lõppedes tõusnud üheks majanduslikult kõige rikkamaks, mis kindlustas talle juhtpositsiooni maailmas. Ameerikas valitses majanduslik liberalism, mis tähendas, et riik ei reguleerinud majanduslikku elu ning tänu sellele toimus majanduses kiire tarbekaupade tootmise areng: võeti kasutusele uusimat tehnoloogiat ning arenesid välja uued tööstusharud, mis võimaldasid kaupade masstootmist. Näiteks võeti kasutusele konveiermeetod, millega läks kergemaks autode valmistamine ja neid hakkas riigis ringi liikuma kogunisti ligi 15 miljonit. Peamiseks tööstusharuks oli rasketööstus, mille peamised harud olid metallitöötlemine ja masina- ning keemiatööstus. Jõudsalt arenes ka põllumajandus. Kuid liigne kaupade nõudlus muutis peagi põllumaade viljakuse peaaegu olematuks. Kuna enam muud üle ei jäänud, hakkasid farmerid üles kündma kehvu maid, mis olid ammu sööti jäetud või mida ei oldud kunagi varem haritud
Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades: - Vähenes põllumajanduses hõivatute osakaal. - Kasvas tööstustööliste osatähtsus. - Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist ja teenindussektoris töötavate inimeste (ametnikud, arstid, poodnikud jne) osatähtsust. Muutus linna- ja maarahvastiku suhe:
ning kehtestasid kõrged tollimaksud, see viis kriisi Euroopasse edasi ning Euroopast levis see teistesse maailmajagudesse. Peale I maailmasõda tulnud majanduskriis andis tunda veel pikka aega. Riigid olid vaesuses, töötus kasvas ning inimeste elukvaliteet langes. Suure tööpuuduse tõttu jäid paljud pered ilma oma kodudest ja tekkisid näljahädad. Mõnest küljest mõjus selline ikaldus majandusele hästi, kuna leiti uued viisid tootmised nagu näiteks konveiermeetod. Inimesed nägid nüüd, et tuleb valmis olla kõigeks. Ajapikku harjuti majanduskriisiga ning tuldi sellest välja. Kes tuli sellest kiiremini välja, kes mitte. Abiks valiti uusi valitsejaid või hakati läbi viima reforme, mõned riigid kehtestasid ka totalitaarse reziimi.
Ta oli ESIMENE usa pres. kes külastas Euroopat Euroopa riigid (pr ja suurbr) olid vastu, et USA saab Rahvaste liidu juhiks, ja ei lasknud plaanidel läbi minna. USA läks tagasi oma isolatsioonipoliitika juurde, jäid vaid majanduslikud sidemed. USD kujunes maailmavaluutaks, sest neil oli majanduslik võim ja valuuta oli kullastandarti alusel. Elatustase tõusis Võeti kasutusele konveiermeetod tootmises LAENUPROPAGANDA – sisendati inimestele et neil on kindel töö ja laen saab kindlalt tagasi makstud. American Dreami hiilgeaeg. Ameeriklased andsid humanitaarabi paljudele riikidele, sealhulgas ka Eestile. (ravimid, toiduained, esmatarbekaubad) H. Hoover, kes seda korraldas on saanud eesti aukodaniku tiitli. SUURBRITANNIA demokraatlik riik 1920ndail aastail hakkas mõranema ka Briti Impeerium. Juba 1919. aastal
Terase tootjad: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa 16. Nimeta kergetööstuse harud. Tekstiili- ja rõivatööstus ning naha- ja jalatsitööstus 17. Nimeta kergetööstuse paigutust mõjutavad tegurid. Tekstiili- ja rõivatööstus on tööjõumahukad tööstusharud, nende paiknemist mõjutab oluliselt tööjõu maksumus (palgavahed on arenenud ja arengumaades sajakordsed). Moetoodang kõrgeltarenenud maades, masstoodang vähem arenenud maades. MÕISTED: Konveiermeetod: tootmine liinil ehk tootmistehnoloogia liik, kus toote valmistamine jagatakse osadeks ja iga tööoperatsiooni teeb vooliliinil e konveieril kindle inimene. Masstootmine: suurtes kogustes sarnaste kaupade valmistamine kasutades tootlikke tehnoloogiaid või masinaid. Tugitootmine: tootmiskorraldus, mis võimaldab toota suurtes kogustes, ühendades mass- ja väiketootmise eelised ning pakkudes toodete suurt varieeruvust ja paindlikkust.
2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond Valdav majandusharu oli töötlev tööstus Toodetakse turule, sõltutakse turust Tekkis geograafiline tööjaotus, kiire linnastumine Arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. sajandi lõpp 19. sajandi algus Aurumasin Kivisüsi energiaallikana Aurik, auruvedur Tekstiilitööstuse kiire areng Metallurgia areng Raudteetransport 19. sajandi lõpp 20. sajandi algus Autotööstuse areng Konveiermeetod Nafta kasutuselevõtmine -> bensiin Elekter Telefoniside, raadio süvenes veelgi geograafiline tööjaotus iga piirkond spetsialiseerub nende hüvede tootmisele, mille jaoks on kõige paremad eeldused Geograafilise tööjaotuse tekkeks andsid tõuke loodusressursside ebaühtlane paigutus ning transpordi, side areng Industrialiseerimise kaks võimalust: 1. iseseisev üleminek uuele tehnoloogiale loomulikul teel, olles ise sellest huvitatud 2
Liiderfirma – tegeleb uue toote välja mõtlemise või olemasoleva täiustamisega, toodetakse patendid, disain, tööjoonised ja –juhised arenenud riikide ettevõtetes (kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud), korraldab toote müüki. Allhange – selle korras valmistatakse toote detailid, monteeritakse kokku, viimistletakse ja pakitakse valmistoodang, vähemarenenud riikides (odav tööjõud) 20. Võrdle fordismi ja toyotismi. Fordism – toodetakse palju samasugust asja, masstootmine ja konveiermeetod. Toyotism – vähendatakse toomiskulusid, tagatakse parem kvaliteet, kõik töölised teevad oma kindlat detaili. Soovitakse kokku hoida. 21. Nimeta kõrgtehnoloogiaharusid ja tooteid. IT, elektroonika, ravimid, optikaseadmed. 22. Iseloomusta kõrgtehnoloogiliste ettevõtete peamisi paigutustegureid. *Tooraine, energia, materjali kättesaadavus *Tööjõud, hind, kvaliteet – nende suhe *Tootmisega seotud ettevõtete paiknevus, edasiste teenuste pakkuja/müüjad
Töölistele oli antud haridus Tooraine ja energia kokkuhoid Kaasaegne rahandus Põhjariikide omavaheline kaubandus I maailmasõda 5. Erinevate perioodide tehnoloogilised uuendused: 19. sajandi lõpp 20.sajandi algus · Hakkas kujunema postindustriaalne tootmisviis · Energiaallikana võeti kasutusele nafta · Elektri tootmine · Autotransport (1910 konveiermeetod) sisepõlemismootor · Keemiatööstuse kiire areng (naftakeemia) 20. sajandi keskpaik - ... · Postindustriaalne tootmisviis · Tuumaenergia · Kosmosetehnoloogia · Infotehnoloogia kiire areng · Geenitehnoloogia · Teadusmahukate harude kiire areng · Teenuste kvantitatiivne ja kvalitatiivne areng 6. Globaliseerumine Eeldused: · Kolooniate poliitiline iseseisvumine · Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö
põllumajanduskultuurid tee raharendile ning talude 2002- euro sularahana päriseksostmiseks 2007/08... ülemaailmne finants- ja 1868- Keelustatakse teoorjus majanduskriis 1913- Fordi konveiermeetod 1929- 1933- ülemaailmne majanduskriis Ühiskondlik Pre-modernne Modernne Postmodernne/ korraldus Hilismodernne Ühiskonna väli Daatumid ja sündmused: Daatumid ja sündmused: Daatumid ja sündmused:
koosseisu India Rahvuskongress 1896 eesmärgiks oli saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes; tingitud majanduse kiirest arengust ja muu elu kokkuvarisemisest Bokserite ülestõus 1900 Hiina ülestõus, sest Hiina keisririik oli muutunud poolkoloniaalmaaks ning tugevamad riigid toimetasid enda tahtmise järgi. Suruti veriselt maha, sest erinevad lääne suurriigid ühendasid oma jõud. 1911. a kukutati Mandzu dünastia ja loodi Hiina vabariik Tehnika areng H. Ford konveiermeetod F. Zeppelini õhulaev 1900 O. ja W. Wright lennuk 1903 tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad lennata L. Bleriot´ lend 1909 üle La Manche'i väina Arenes ka sõjatehnika: G. Marconi 1895 raadiosaade; 1901 raadiosignaal üle Atlandi Titanicu laevahukk 1912 Teadus ja tehnika H. de Vries hüpotees geenide olemasolust; alus geneetikale M. Planck 1900 energiaallikad kiirgavad energiat portsjonite kaupa; alus kvantmehaanikale J. Thomson 1897 elektron E
m3/ha, okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad. Lähistroopika metsad niisked ja kuivad. Niisketes peamiselt okaspuud ja kõvad lehtpuud ja väärispuud, aastane juurdekasv 15-20 m3/ha. Lähisekvatoriaalsetel hõrendikel looduskeskkonda säilitav tähtsus, puid kasutatakse kütteks. Sarnanevad vihmametsadega, liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on väiksemad. Ekvatoriaalsed vihmametsad juurdekasv 50 m3/ha. 5.1 Autotööstus Fordism konveiermeetod. Enamus vajaminevaid detaile toodeti ettevõttes, vilunud töölised panid auto kokku tundidega, tootlikkus kasvas oluliselt. Rakendati paljude teiste ettevõtete poolt aga ka masstootmist e fordism. Toyotism tugitootmine. Vajab hea ettevalmistusega ja kõrge motivatsiooniga töölisi, eri hierarhiatasemeid ja ülemusi on vähem, kogu tehas töötab ühtse meeskonnana. Toyotism on paindlik masstootmine, mis tugineb rohketele allhangetele ja tagab toodete kvaliteeedi.
ING Aeglane areng. Oli juhtpositsiooni majanduses kaotanud juba enne I MS. SM kaubanduspartnerina oli nõrgestatud. Kriis avaldas vähem mõju, sest ING oli palju temast sõltuvaid riike. SM Katastroofiline olukord reparatsioonide pärast. 1923 hüperinflatsioon. 1924 Dawesi plaan USA abi ja laenud SM-le. Majanduse elavnemine oli seotud sõjaks valmistumisega. USA Juhtriik majanduses ja kogu maailmas, EUR oli võlgu. 1920 parim ajastu, majandusbuum. 1913 konveiermeetod(Henry Ford). Majanduselu oli tegelikult petlik 2/3 tuludest oli 1% inimeste(rikaste) käes. Võeti palju laene ja osteti väärtpabereid. USAs sai kriis alguse. 10. SUURE ÜLEMAAILMSE MAJANDUSKRIISI PÕHJUSED, MILLISEID MEETMEID KASUTATI ERINEVATES RIIKIDES KRIISIST VÄLJUMISEKS? - ületootmine. Inimesed ei jaksanud toodetud kaupu piisavalt osta. Raha kaupade tootmiseks oli juba kulutatud, kuid tagasi see raha toojani ei jõudnud. Edasiseks tootmiseks vahendeid aga ei jätkunud.
2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond Valdav majandusharu oli töötlev tööstus Toodetakse turule, sõltutakse turust Tekkis geograafiline tööjaotus, kiire linnastumine Arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. sajandi lõpp 19. sajandi algus Aurumasin Kivisüsi energiaallikana Aurik, auruvedur Tekstiilitööstuse kiire areng Metallurgia areng Raudteetransport 19. sajandi lõpp 20. sajandi algus Autotööstuse areng Konveiermeetod Nafta kasutuselevõtmine -> bensiin Elekter Telefoniside, raadio süvenes veelgi geograafiline tööjaotus iga piirkond spetsialiseerub nende hüvede tootmisele, mille jaoks on kõige paremad eeldused Geograafilise tööjaotuse tekkeks andsid tõuke loodusressursside ebaühtlane paigutus ning transpordi, side areng Industrialiseerimise kaks võimalust: 1. iseseisev üleminek uuele tehnoloogiale loomulikul teel, olles ise sellest huvitatud 2
Riigiduuma tegelik mõju oli väiksem tänu valitsuse koostatud seadustele. Paranesid tööliste töötingimused mingil määral, põllutöölistel tõsteti palka ja talupoegadel vähendati rendimaksu. Rahvas sai mitmeid poliitilisi õigusi, mis neil ennem puudusid. Kultuur ja igapäevaelu 20. sajandi algul. Suuri edusamme tehti teaduses ja tehnikas. 20 sajandi algul ehitati esimene tsepeliin, lennuk ning tehti esimene raadioülekanne. Tehastes võeti kasutusele Henry Fordi konveiermeetod. Teaduses avastati geenide olemasolu, relatiivsusteooria(valgus on korraga nii lainetes kui ka osakeste voog A. Einstein). Avastati ka hormoonid, leiutati ravim süüfilise vastu, teooria mandrite triivimise kohta, uus arhitektuuri stiil juugend. See tõi suuri muutusi igapäevaellu. Paljud inimesed 20. sajandi alguses elasid vaesuses. Tööliste palgad olid väiksed ning suurem osa palgast läks toidule, sest see oli kallis. Inimeste elutingimused ei olnud kiita
põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. *Linnasid oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast *agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere 2.industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: *Tööstuslike pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. *Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). *Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle. *Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades: -Vähenes põllumajanduses hõivatute osakaal. *Muutus linna ja maarahvastiku suhe: -19.-20. Saj vahetuseks kujunes linnastumise tulemusena välja moderne linnatsivilisatsioon *Muutus traditsiooniline leibkonnamudel 3.Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: *kujunes välja 20.saja
suuremahuline. Erinevad segud segunevad erineva kiirusega. 29. Raudbetoontoodete tehases valmistamise põhilised tehnoloogilised skeemid Pingestamata, eelpingestatud, järelpingestatud. Armeeritakse varraste, võrkude, karkasside ning fiibriga. Erinevad töömeetodid: Agregaatvoolumeetod ümber keskse agregaadi (tavaliselt vibrolaud). Vorm koos tootega tõstetakse kraana abil ühest töökohast teise Konveiermeetod kasutatakse raudbetoontoodete juures harva. Toode liigub konveieril. Stendimeetod vormi põhjale tehakse küljed ja valatakse, töölised liiguvad, seadmed liiguvad, vormid paigal Kassettmeetod valatakse vertikaalsetesse sahtlitesse Ekstruudertehnoloogia kasutatakse õõnespaneelide valmistamiseks, spetsiaalne seade liigub piki rada ja teeb ~120m pikkuse ,,paneeli" jäigast segust, järgmine päev lõigatakse juppideks. 30
· Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. · Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: · Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. · Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). · Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle. · Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades: - Vähenes põllumajanduses hõivatute osakaal. - Kasvas tööstustööliste osatähtsus. - Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist ja teenindussektoris töötavate inimeste (ametnikud, arstid, poodnikud jne) osatähtsust. · Muutus linna- ja maarahvastiku suhe:
Linnasid oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast (5%). Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 2. Industriaal-ehk tööstusühiskond Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades: Vähenes põllumajanduse hõivatuse osakaal. Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist. Puhkes urbaniseerumine ehk linnastumine. Muutus linna ja maarahvastikus suhe tehnoloohilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu rändasid talupojad linnadesse ning vajati lihttöölisi. Muutus
professionaalteatrid. Väga oli moes sport, eriti võimlemine. 2. Teaduse ja tehnika saavutused 19 sajandi saavutused ja avastused: elekter, embrüoloogia, elektrigeneraator, telefon, kino. Keemisas tegi ilma evolutsiooniteooria. Seletati lahti liikide tekkimine, märksõnadeks said desinfitseerimine, steriliseerimine, pastöriseerimine, rong, tramm, metroo, elektrivalgus, kraanivesi jms. Oluline osa tööstusel oli Henry Ford´i poolt rakendatud konveiermeetod. 1903 leiutati vendade Wright´ide poolt lennumasin ja algas ka plastikuajastu. Sajandivahetusel leidis aset teadusrevolutsioon, mille osadeks said ka aatomi-, kvant- ja relatiivsusteooria, samuti analüüsiti inimese alateadvust, hakati ehitama suuri ja kõrgemaid aurikuid ja pikki sildu (teraskonstruktsioonid). · rassism ja antisemitism 1/3 maailma elanikest elas kolooniates ja 1/3 poolkolooniates. need olid sõltuvad Euroopa suurriikidest
ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAB TÖÖSTUSLIKU TOOTMISE DOMINEERIMINE MAJANDUSES JA TÖÖHÕIVES. Sai alguse tööstuspöördest ÜLEMINEK PÕHILISELT PÕLLUMAJANDUSLIKULT TOOTMISELT TÖÖSTUSLIKULE; SEDA ISELOOMUSTAVAD VABRIKUTE LEVIK, LINNADE KIIRE ARENG, TÖÖLISKLASSI JA KODANLUSE KUJUNEMINE NING PÕHJALIKUD MUUTUSED INIMESTE ELUSTIILIS. Väikesed töökojad asendusid suurte vabrikutega, liinitootmine, konveiermeetod, väga pikad tööpäevad, karm kord töölistele. Kõike tehti ratsionaalselt, ,,aeg on raha"-põhimõttel; lõplik väljakujunemine võttis sajandi. (Marx ,,toota kasumit, püsida konkurentsis) Ühiskonnas levisid tööst tüdinud-väsinud inimeste meelelahutusvõimalused kasiinod, loteriid, kabareed. Linnastumine algas, tõusis elatustase, muutus leibkonnamudel väiksemad perekonnad. Algselt olid linnad ülerahvastatud, olme- ja sanitaarolud kehvad, modernne
annaabi.ee 
