I maailmasõda (lahingud, tulemused, isikud, mõisted) (3)

Sõjatandrid ja olulisemad lahingud. Vt ka kaarti Adamson, lk 25, Fjodorov lk 57.
Enamasti toimus sõjategevus Saksamaa, Austria-Ungari, Prantsusmaa territooriumil. Vähem toimus Suurbritannias, Itaalias.
Tannenbergi lahing – 1914. aastal Ida- Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast , kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust.
Marne ’i lahing – 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest , mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne’i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma . Saksa väejuht von Moltke ei soovinud enam lahingut juhtida, kuna kaotused olid tema jaoks liialt rängad - tal polnud piisavalt lahingukogemust. Paari päeva möödudes anti üldine taganemiskäsk ning sakslased olid selle lahingu kaotanud. Algas positsioonisõda .
Verduni lahing – oli Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vaheline lahing I maailmasõjas 1916. aastal Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid. Saksamaa soovis Prantsusmaa sõjast taanduma panna, kasutades kurnamistehnikat. Verduni kindlus kattis ühtlasi otseseid ligipääsuteid Pariisile. Pealegi olid ühendusteed Saksamaaga üsna lühikesed. Rünnakuks koondati varjatult peaaegu pool miljonit Teljeriikide meest. Prantslaste kindlus oli üsna kehvalt kindlustatud, samuti olid väed nõrgapoolsed. Tulemuseks 714 000 surnud sõdurit mõlemalt poolelt. Lisa haavatud ja teadmata kadunud - kokku rohkem kui 1,2 miljonit. Saksa pool ei saavutanud mitte midagi. Prantslased ei jooksnud verest tühjaks, Verdun jäi hõivamata.
Somme’i lahing – toimus Esimeses maailmasõjas 1916. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. Somme'i lahing peeti Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Inglased kasutasid Somme lahingus esimest korda tanke. Liitlaste pealetung takerdus ja nad kaotasid 794 000, sakslased 538 000 meest surnute, haavatute , vangide ja teadmata kadunutena. Kumbki pool ei saavutanud edu. Lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim Esimeses maailmasõjas.
Ypres ’i lahing – 1915. aastal toimunud lahing sakslaste ning inglaste ja prantslaste vahel. Antandi väed proovisid läbi murda läänerinnet, kuid ei saanud sellega hakkama, sakslased piirdusid läänerindel üksnes kaitsega . Selles lahingus kasutati esimest korda mürkgaasi. Lahingu tulemusena ei muutunud mitte midagi, ka 3 aastat polnud nende positsioonid muutunud. Kaotused olid aga meeletud.
Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. See töötas natuke enam kui aasta, ning selle istungeid peeti Versailles ' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks.
Versailles’ süsteem – pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia ) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk-Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik ) kadumine; Poola koridori ja demiloitariseeritud tsooni olemasolu.
Versailles`i rahulepe (1919)
Sellega määrati kindlaks lõplikud rahutingimused Saksamaaga
1) Saksamaad sunniti loovutama mitmesuguseid alasid (Elsass- Lotring Prantsusmaale; väiksemaid alasid ka Belgiale, Taanile, Poolale, Tšehhoslovakkiale).
2) Määratleti Saksa armee lubatud suurus – 100000 meest.
3) Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu ja suuri pealvee-sõjalaevu.
4) Reini jõe vasak kallas pidi jääma desarmeerituks- seal ei tohtinud viibida Saksa üksused ja sinna ei tohtinud ehitada kaitseehitisi.
5) Ajutiselt eraldati Saksamaast Saarimaa, Danzig (vabalinn) ning Memeli (Klaipeda) piirkond.
6) Saksamaad sunniti maksma võitjariikidele reparatsioone-nende suurus jäi täpselt määratlemata .
Trianoni rahuleping (1920)
Trianoni rahuleping sõlmiti Ungariga 4. juunil 1920. aastal. Lepingu kohaselt
pidi Ungari tegema territoriaalseid loovutusi Tshehhoslovakkiale (Slovakkia), Jugoslaaviale (Horvaatia) ja Rumeeniale (Transilvaania).
Ungari pindala enne I maailmasõda oli 325411 km2, pärast sõda aga 92962 km2. Elanike arv vastavalt 21 milj. ja 8 milj.
Ungari armee suuruseks tohtis olla 35000 meest, üldine sõjaväeteenistuse kohustus tühistati.
Ungarit kohustati maksma reparatsioonimakse.
Compiegne ’i vaherahu
Sõlmiti 11. novembril 1918.a (Prantsuse marssal Ferdinand Fochi salongivagunis; NB! II maailmasõja ajal lasi Hitler Prantsusmaa kapitulatsioonile samas vagunis ja samas kohas alla kirjutada), millega lõppes I maailmasõda.
Saint Germaini leping 1919 - Rahuleping Austriaga
Nemilly rahuleping 1919 - Bulgaariaga
Sevresi leping 1920 - Türgiga
4) Kaart Versailles´ lepingu kohta
5) Euroopa poliitiline kaart pärast I ms. Impeeriumite lagunemine .
I maailmasõja tulemusena
1) said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris.
2) lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil).
3) muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes.
4) kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas.
5) Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu.
6) Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne.
7) I maailmasõja alguses kaotas Saksamaa oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile). 8) Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse.
I maailmasõja mõju Venemaale. Veebruarirevolutsioon. Oktoobripööre . Enamlaste tegevus Venemaal ja Eestis 1917-1918.
I maailmasõja tulemusena toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Veebruarirevolutsiooniga 1917.a. Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Riigi jätkuv osalemine sõjas ja enamlaste Ajutist Valitsust õõnestav tegevus viisid enamlaste võimuhaaramisele 1917.a. oktoobris ( Oktoobrirevolutsioon ). Enamlaste poliitikast tingitud sisesegadused ja Saksamaa edukas pealetung 1918.a. alguses viis riigi jätkuva nõrgenemise ja lagunemiseni. Vene impeeriumist eraldusid:
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola.
Kõigi viie Venemaast eraldunud riigi puhul tuli iseseisvumist kaitsta ka relvajõul (näiteks Eesti Vabadussõda 1918-1920, teistel analoogne sündmustik).
Monarhia kukutati Veebruarirevolutsiooni käigus 1917. aasta veebruaris . Vene ajalehed ülistasid seda kui veretut. Revolutsioon toimus üsna lihtsalt. Streigid suurtes linnades ja eelkõige Peterburis, järjekorrad toidupoodides, näljamässud ja poliitilised meeleavaldused, sõjavägi, kes keeldus tagamast korda – kõik see põhjustas tsaar Nikolai II loobumise troonist 14. märtsil 1917. Tsaarivalitsust ei toetanud mitte ükski ühiskonnaklass ega –kiht, ei ohvitserkond ega ametnikkond . Pärast 1917. aasta revolutsiooni läks võim liberaalide kätte, Riigiduuma saadikud moodustasid Ajutise Valitsuse, mille juhiks sai vürst Lvov, linnades tekkisid nõukogud. Venemaa oli maailmas kõige demokraatlikum ja vabam maa – vanglad olid näiteks tühjad.
Paraku ei sobinud Vene ühiskonna struktuur liberaal-demokraatliku riigi loomiseks. Riigis oli nüüdsest meeletult palju inimesi, kellel polnud ei kindlaid õigusalaseid arusaamu ega mingisuguseid püsivaid väärtushinnanguid . Revolutsioon muutus lagunemisprotsessiks, mis haaras kogu riigi ja armee. Riigis oli puhkemas kõikide sõda kõikide vastu. Sellele lagunemisele aitasid kaasa revolutsioonilised äärmusparteid, eelkõige enamlased . Nad lubasid kõigile kõike – maad, rahu, õiglust jms. 25. oktoobril (Oktoobrirevolutsioon) haarasid enamlased Petrogradis võimu raskusteta, kuna Ajutist Valitsust ei toetatud ei paremalt ega vasakult. Uue valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu etteotsa sai Lenin .
Enamlased Eestis, Oktoobrirevolutsioon
Revolutsioon algas (23. oktoobril) 1917 Tallinnas. Seda juhtis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee. Kell 21 hõivasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee korraldusel bolševike salgad Tallinnas raudteejaamad ja sideasutused, kaasa arvatud merekindluse staabi telegraafi. Sideaparaatide juurde pandi valvesse soldatid ja madrused. Võimu haaras Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille esimees oli bolševik Jaan Anvelt .
Nõukogude võim püsis Eestis kuni 1918. aasta 24. veebruarini, mil Saksamaa okupeeris Eesti. Samal päeval kuulutati välja ka Eesti Vabariik. 28. novembril 1918, mil Saksamaa oli Esimese Maailmasõja kaotanud ning Saksamaal puhkes samuti revolutsioon, viis Saksamaa oma väed Eestist välja. Eestisse tungisid suured Nõukogude Vene väeüksused. Algas Vabadussõda, mis lõppes 2. veebruaril 1920 Tartu rahu sõlmimisega. Eesti Vabariik sai esimeseks riigiks, kes tunnustas bolševike võimu ja Nõukogude Venemaad, samuti sai Nõukogude Venemaa esimeseks riigiks, mis de jure Eesti Vabariiki tunnustas.
Selgitada, miks väljus Venemaa I maailmasõjast kaotajana
Venemaal tekitasid tohutud majandusraskused ja inimkaotused rindel tõsist rahulolematust tsaarivalitsuse ja sõjaväe ülemjuhatuse vastu. Üha ägenev sisekriis viis isevalitsuse kukutamiseni 1917. aasta veebruari alul. Venemaa ei väljunud siiski esialgu sõjast, Ajutine Valitsus üritas rindel isegi uusi pealetunge ette võtta, mis aga täielikult nurjusid. Vene armee laostus, soldatid ihkasid koju.
Millised olid Venemaa võimalikud arenguteed pärast tsaari kukutamist? Milline neist realiseerus, miks?
Võimalik olnuks rajada demokraatlik kodanlik vabariik, hakata teostama reformistlikku sotsialismi. Võimatu polnud ka monarhia taastamine, konstitutsioonilise monarhia arengutee . Ka sõjaline diktatuur oleks olnud võimalus, kuna armee etendas ühiskonnas tähtsat osa.
Kuid tuli hoopis enamlaste diktatuur. Arvan, et see oli põhjustatud rahva väga raskest olukorrast. Enamlased lubasid uut korda, õigusi, maad jne. Inimesed jäid seda uskuma, nad oli tüdinenud sõjast ja näljast.
Kas Saksamaa suutnuks 1918. aasta sügisel sõda jätkata? Kas müüdil revolutsiooni “noahoobist selga ” oli alust?
Kuigi Venemaa lahkumine sõjast 1917. aasta lõpus andis Keskriikidele teatud eelised ( kadus sõdimine ühel rindel), ei suutnud see päästa Keskriike lüüasaamisest.. Ka Saksamaal levisid revolutsioonilised meeleolud, 1918. aasta novembris tekkis Saksa laevastikus mäss, mis levis kiiresti üle kogu maa, muutudes Novembrirevolutsiooniks. Pidevalt suurenesid majanduslikud raskused ning tüdimus sõjast. Keiser Wilhelm II põgenes riigist, kuulutati välja Saksa Vabariik.
Nimetada Keskriikide lüüasaamise põhjusi
1) Ülekaal inimjõus Entente’i poolel
2) Teljeriikide Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria suhteline nõrkus. Saksamaa oli ainukesena äärmiselt tugev selles liidus.
3) Sakslastel nurjus sõja alguses „Blitzkrieg“ (äkksõda, kus taheti vallutada kiirelt Pariis), mis kulmineerus kurnamissõjaga.
4) Ümberpiiratud Teljeriikidel oli palju vähem võimalusi võitmiseks.
5) Sõda venis pikale, kuna sakslased olid paremad sõdurid ning neil oli lahinguväljal taktikaline üleolek. Sama ei saanud väita nende liitlaste kohta.
6) Antant pidas survele vastu eelkõige tänu Ameerika Ühendriikide majanduslikule ja finantsabile. Sakslaste poolt 1917 välja kuulutatud piiramatu allveesõda oli USA sõttaastumise üks peapõhjuseid.
Milline oli I maailmasõja mõju Eestile?
1) Venemaa ja Saksamaa vaheline konflikt tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised
2) Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud, omandati sõdimiskogemusi ning paljud said Vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas.
3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise - osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi
4) tööstus orienteerus ümber sõja vajadustele - laskemoona , sinelite ja transpordivahendite tootmine
Mõisted
a) kodusõda - sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist
b) Antant/Entente - oli 1907. aastal sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Antant moodustas algselt vastukaalu Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia Kolmikliidule; 1915 liitus ka Itaalia Antandiga.
c) Keskriigid - olid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria, kes Esimeses maailmasõjas sõdisid Antandi moodustanud Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa vastu.
d) Ajutine Valitsus (Venemaa) - Ajutine Valitsus oli Venemaal peale Veebruarirevolutsiooni 1917. aastal moodustatud koalitsioonivalitsus , mis kukutati 29. oktoobril 1917 Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juhtimisel Peterburi linnas Oktoobrirevolutsiooniga.
e) Asutav Kogu (Venemaa) - Asutav Kogu (Venemaa Asutav Kogu) oli 1917 aastal demokraatlikel vabadel valimistel valitud Venemaa riigikorralduse põhimõtete ning seadusandliku võimu organ ( parlament ), mille valimised toimusid 1917. aastal.
f) Veebruarirevolutsioon - oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal. Veebruarirevolutsiooni tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II. Moodustati Venemaa Ajutine valitsus eesotsas vürst Lvoviga.
g) Novembrirevolutsioon (Saksamaa) - Novembrirevolutsiooniga kukutati Saksamaal monarhia ning kuulutati välja vabariik. 11. novembril 1918 kirjutasid Antant ja Saksamaa alla Compiègne'i vaherahule.
h) Okroobripööre/Oktoobrirevolutsioon - Oktoobrirevolutsioon ehk Oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Tallinnas ja Petrogradis 5. - 8. novembril 1917 toimunud revolutsioon, millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse.
i) separaatrahu – salajane rahu, mis sõlmiti liitlastest eraldi
j) reparatsioon - sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt.
k) Rahvasteliit - oli aastal 1919 rajatud rahvusvaheline organisatsioon . Pärast II maailmasõda asendas Rahvasteliitu sisuliselt Ühinenud Rahvaste Organisatsioon.
Rahvasteliidu loomise üheks aluseks olid Ameerika Ühendriikide presidendi Woodrow Wilsoni neliteist teesi.
l) VSDTP - Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei.
m) bolševik - ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises.
o) Kaksikvõim - Ajutine Valitsus (AV) (koosnes esialgu kodanlike parteide esindajatest), teostas riigivõimu. Teiselt poolt Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ( TSSN ) (omas mõju tööliste ja sõdurite seas, seal olid esindatud sotsialistlikud parteid). Nõukogu teatas, et toetab AV-d seni, kuni täidetakse TSSN nõudmisi.
p) Rahvakomissaride Nõukogu - oli NSV Liidu ja NSV Liitu kuulunud liiduvabariikide valitsusorgan kuni 1946. aastani.
q) Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon - võitluseks kontrevolutsiooni, spekulatsiooni ja sabotaažiga. Loodi 20. detsembril 1917. Sellest sai riigi tähtsaim luure -, sunni - ja punaterrori elluviimise organisatsioon.
r) Bresti rahuleping – rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest -Litovskis (nüüd Brest, Valgevene) Venemaa ja Keskriikide vahel, Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta. See leping andis ka bolševikele võimaluse Soome, Eesti, Läti, Ukraina , Leedu ja Poola isesisevuse kinnitamiseks.
Isikud
George Clemenceau - oli prantsuse riigimees , arst ja ajakirjanik. Ta oli peaminister Prantsusmaal 1906-1909 ja 1917-1920. Peaaegu viimase aasta I maailmasõjas juhtis ta Prantsusmaad.
David Lloyd George - Inglismaa Liberaalse Partei valitsuse eesotsas olev mees, kes püüdis leida kompromisse koloniaaltülides Saksamaa ja Pr-ga Maroko pärast jne. Briti impeerium muutus Briti Rahvaste Ühenduseks. David surus läbi home rule ’i seaduse, millega anti Iirimaale autonoomia .
Woodrow Wilson - Ameerika Ühendriikide president aastail 1913–1921. 8. jaanuaril 1918 pidas ta kongressile kõne, milles esitas neliteist teesi Euroopa ülesehitamiseks peale Esimest maailmasõda. See kõne oli Rahvasteliidu loomise üheks aluseks.
Vladimir (Uljanov) Lenin - oli Venemaa bolševike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija , NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja.
Nikolai II - Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, peale mida vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Tapeti kolm kuud hiljem Jekaterinburgis koos abikaasa, viie tütre, poja ning väikese teenijaskonnaga 17. juulil 1918.
Aleksandr Kerenski – Venemaa riigitegelane ja poliitik . Oli üks esseeridest. Kerenski valiti Petrogradi Nõukogu aseesimeheks. Ta oli Ajutises Valitsuses esialgu kohtuminister, seejärel sõjaminister ning 1917. a suvel sai ta peaministriks, kui astus tagasi vürst Lvov. Sai teada enamlaste riigipöördekatsest ning põgenes. Hiljem üritas organiseerida vastupanu, kuid sellest polnud enam kasu. Ta suri USA-s.
vürst Lvov - Venemaa riigitegelane ja Ajutise Valitsuse esimene juht.Vürst Lvov oli liberaalsete vaadetega aadlik ning tsaaride absolutismi vastane. Seetõttu pakuti peale Veebruarirevolutsiooni valitsus- ja riigijuhi kohta just temale.
Wilhelm II - oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888–1918. Wilhelmi sõjaeelne poliitika oli agressiivne. Pärast I ms lahkus Wilhelm II Hollandisse.