Eesti,17.sajandil. 1558-1583a-Liivi,sõda Eesti,jagati,kolme,riigi,vahel: · Rootsi(Põhja-Eesti,Kesk-Eesti,Hiiumaa.) · Poola(Lõuna-Eesti) · Taani(Saaremaa,Muhumaa) 1600-1629a-Rootsi-Poola,sõda. 1603a-puhkes,katk. 1617a-Venemaa,ja,Rootsi,sõlmisid,Stolbovo,rahu. Rootsi,sai,Venemaalt,Ingerimaa. Venemaa,lõigati,Läänemerest,ära. 1629a-Poola,ja,Rootsi,sõlmisid,Altmargi,rahu...Rootsi,sai,endale,Liivimaa. 1643-1645a-Rootsi-Taani,sõda.Saaremaa,läks,Rootsi,alla. Talurahvas 17,sajandi,alguses,oli,Eestlasi,järele,jäänud,100,000.Tallinn,Tartu,ja,Narva,olid,oma,tähtsuse, kaotanud. Talupoegadel,suurendati,makse,ja,koormisi.Talupojad,muudeti,sunnismaisteks. Sunnismaisus-ei,tohtinud,lahkuda,mõisniku,maalt. 1694-1695a-suur,näljahäda.Suri,75000,inimest. Rootsi,võim Kohalikud,mõisnikud,koondusid,rüütelkondadesse.Neid,oli,3: · Eestimaa · Liivimaa · Saaremaa Rootsi,kungingat,esindasid,kubernerid,(Riia,Tal...
Kas Venemaa on demokraatlik riik? Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid. Selline idee on tänapäeval populaarne. Paljud poliitilised reziimid nimetavad endid demokraatlikeks või siis arvatakse, et esialgu ebademokraatlik valitsemine on vaid üheks staadiumiks teel absoluutse demokraatia poole. Demokraatia mõiste on muutunud niivõrd laialivalguvaks, et näib hõlmavat pea kõiki riike. Kuid termin, mis tähendab nii paljut, et tähenda tegelikult midagi. Venamaa pole just kõige parem näide demokraatiast. Üks peamisi põhjusi, miks Venemaal on sügavad ühiskondlikud reformid nii rasked, on see, et Venemaal ei o...
võim oli koondunud 1 isiku kätte- ometi võib mõlema riigi valitsemisviisis leida ka mõningaid erinevusi. Ideoloogia Juba ideoloogiliselt olid 2 diktatuuririiki erinevad. NSVL-i diktatuurile pani aluse kommunistlik liikumine, mis nägi ette eraomani ja sotsiaalsete klasside kaotamist, muutes kõik inimesed nii majanduslikult kui sotsiaalselt võrdseteks. Sellisest arusaamast lähtudes ajasidki Venamaa diktataatorid Lenin ja Stalin oma poliitikat. Seevastu Saksamaal levinud natsionaalsotsialistlik liikumine tähtsustas klassivõitluse asemel rahvuse ühtsust, oma vaenlaseks lugesid nad rahvuse reetureid, teisi rahvaid ning komuniste. Hoolimata ideloogiate erinevusest oli mõlema riigi diktaatorite eesmärk aga üks- suurendada oma riigi mõjuvõimu maailmas. Sisepoliitika Diktatuurile omaselt oli mõlemas riigis võim mõlemas koondunud 1 isiku kätte, kelleks
Iseseisvumise eeldused: Kultuurilised: Ühtlustus kirjakeel, uus haritlaskond, suurüritused: laulupidu, folkloori ja vanavara kogumine, aktiivne seltsitegevus, eestikeelsed kirjutised. Majanduslikud:Talupoeg muutus oma maa peremeheks, eesti oli muutunud tööstuslikumaks,algas linnade eestistumine. Sisepoliitilised: revolutsioon, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalits- ustes. Välispol.: I MS venimine kurnas välja Venemaa, Saksamaa ja Venamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuda. Maapäev: Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917.märts1919. Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Vanematekogu: 1917 loodi. 24. veebruaril 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele, millega kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Päästekomitee: 1918
17. juuli - 2. august 1945 - Potsdam 6. juuni 1944 - Normandia dessant 21. Aprill 1945 - Berliini okupeerimine NSV liidu poolt 2. september 1945 - II maailmasõja lõpp II ms lühidalt Sõja algus II maailmasõja alguskuupäev - 1. september 1939, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. MRP Molotovi- Ribbentropi pakt (MRP) - NSV Venemaa ja Saksmaa vahel, Venemaa tahtis Ida- Euroopat ja Saksamaa tahtis Lääne- Euroopat. Nende enda vahel oli rahu 10 aastat. Saksamaa ja NSV Venamaa said venemaal kokku, kus nad olid piirid kokku leppinud. Saksamaa sai endale Lääne-Poola ja NSV Venamaa sai endale Ida-Poola. Nad alustasid korraga sõda. Talvesõda Talvesõda - Soome langes Punavõimu alla 1939 lõpus. NSV Venemaa oli sõjas meeste, tankide ja lennukitega kordades rohkuses. NSV väejuhid olid halvad, kuid Soomlased ei andnud kergelt alla. Soomlased olid tapnud umbes 4-5 venelast ühe tapetud soomlase kohta
Tihumeeter on 1m3 puhta puidu maht ilma koore ja õhuvahedeta, ruumimeeter on 1m3 ritta laotud halgudelt mõõdetud metsamaterjali kogus koos koore ja õhuvahedega. 8 Täida puuduvad metsatööstuse klastri osad! (8p) 9 Iseloomusta antud metsatüüpe! (6p) Metsatüüp Levik Puuliigid Juurdekasv Okasmets Eesti, Rootsi, Harilik mänd, 1-5 m3/ha a Kanada, Soome, ebatsuuga, nulg, Venamaa harilik kuusk Lähistroopika Brasiilia, Eukalüpt, palmid 10-20 m3/ha a mets Austraalia
Veetis palju aega sõdades.Tema isa oli Friedrich Wilhelm. Joseph II oli esimene Habsburgi-Lotringi soost Saksa-Rooma keiser.Tema ema oli Maria Theresia. Joseph kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi ning andis rahvale niivõrd palju kodanikuvabadusi. Paraku ei suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid. Tugevalt pahandatud oli ka katoliku kirik. Peeter1-Oli Venemaa tsaar.Soovis muuta Venamaa süsteemi tegusamaks.Asutas senati.Lõi kolleegiumid.Kohalikus halduses kehtestas kubermangude süsteemi.Ma jaotatti 10 kohturingkonnaks.Tema ajal omandas absolutism väga eheda kuju.Tema pojapoeg oli Peeter2. Katariina 2-Tema veres polnud tilkagi vene verd.Sai tuntuks kui valgustatud monarh.Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks :aadlike jaoks ja rajati ämmaemandate kool.Koostatti suur komision.Suure komisioni ülesanne oli ülemailmse seadustiku koostamine
Rahvas elas pideva hirmu käes. Riikides toimus hirumuvalitsemine ja inimõiguste rikkumine. Puudus sõnavabadus, kui keegi soovis oma valitseja kohta midagi öelda, siis saadeti inimesi vangilaagritesse või isegi tapeti. Samuti kehtis mõlemas riigis tsensuur. Kunstnike piirati, lubati ainult maalida realistlikke maale samuti piirati ka kirjanikke. Kuigi valitsejad olid julmad, arvas rahvas, et peale valitsejate surma riik laguneb. Hitleri juhitud Saksamaa ja Stalini Venamaa on võimsamad diktatuuririigid läbi ajaloo. Stalini Nõukogude Liit ja Hitleri Saksamaa olid sarnasemad, kui esmapilgul tundub. Sageli jõuti sarnaste eesmärkideni erinevate vahenditega.
Vangi langes umbes 3,5 miljonit venelast.Sakslased judsid septembri kuuks juba Leningradi alla.Leningrad piirati mber.Algas blokaad.Oktoobri kuuks juti juba Moskva alla.Oktoobris-novembris toimus Moskva lahing.Kuid Moskvat ei suudetud vallutada.Lunas juti vallutada Lne-Ukraina ja juti ka Krimmi poolsaareni. Venelased kasutasid ebannestunud taktikat.Ei tohtinud sammugi taganeda.Selle tulemuseks olid mberpiiramised.Kaotati suur hulk sjavge.Moskva lahingu vitsid venelased ja nurjasid Saksa plaani Venamaa kiiresti purustada.Detsembri alguses 1941 alustasid venelased Moskva all vastupealetungi olles enne toonud Kaug-Idast varuvgesid. Atlandi harta. Slmiti 14.aug. 1941. Slmisid USA ja Suurbritannia.(Roosevelt ja Churchill).Atlandi harta oli kokkulepe.(tegevuse koosklastamine) Phimtted : USAl ja Suurbritannial ei ole omakasupdlikke eesmrke teiste riikide suhtes. Nad austavad kigi rahvaste vabalt valitud valitsusvormi.Need riigid kes on iseseisvuse kaotanud saavad peale sja
Küsimus: MIKS OLID NIMETATUD ALADE VALITSEJAD NÕUS ASTUMA LIITU VENEMAAGA? 2. Sõja põhjused: Venemaa soov saada pääs Läänemerele, et suhelda Euroopaga. Riikidevahelised vastuolud Läänemere küsimuses. 3. Sõja olulisemad sündmused: Enne sõjategevuse algust Eesti alal lüüakse rootslaste poolt puruks Riia all Saksi väed ja sõlmitakse rahu Rootsi ja Taani vahel. 1) 1700 ,aug. Venemaa kuulutab sõja Rootsile 2) 1700, nov. - NARVA lahing. Venamaa kaotus. Sõjavägi põgeneb konfusioonis. C.E.de Croy (vene väejuht võetakse vangi). Peeter I tänab Karl XII õppetunni eest. 3) 1701 1703 Lahingud Lõuna-Eestis: Vene sõjaväe võit ERASTVERES ja HUMMULIS. 4) 1703 Peterburi rajamine 5) 1704 Narva teine piiramine, Tartu alistumine. Peeter I ise korraldas Tartule tormijooksu. 6) 1708 Lahingud Põhja Eestis, suurim Vinni mõisa väljadel. OLUKORD EESTI ALAL MUUTUS KOHUTAVAKS: KÕIK TARTU ja NARVA linnakodanikud
Eestlaste valikud teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas 1.septembril 1939. aastal, see oli raske aeg kogu maailmale. Eriti raske oli see ka veel Eestile, kuna Eesti oli noor ja väike riik kelle idanaabriks oli suur ja võimas Venamaa. Teise maailmasõja ajal tehtud otsused mängisid suurt rolli Eesti iseseisvumise ja eestluse püsima jäämisesse. Kuidas mõjutasid eestlaste valikud ja otsused riiki teises maailmasõjas? Esimeseks suureks valikuks oli 28. septembril 1939. aatal nõustumine vastastikuse abistamise paktiga , mis lubas rajada Nõukogude sõjaväel Eestisse sõjaväebaase. Eestlastel polnud valikuvõimalust, kuna keeldumisel ähvardas Nõukogude Liit sõjaga
1933. Aastal õnnestus Hitleril tulla võimule. Euroopas olid kujunenud 2 võimsat diktatuuririiki, mis üldjoontes ajasid sarnast poliitikat- võim oli koondunud 1 isiku kätte- leian selles valitsemisviisis ainult ühte erinevust, nende ideoloogia oli teistsugune. NSVL-i diktatuurile pani aluse kommunistlik liikumine, mis nägi ette eraomani ja sotsiaalsete klasside kaotamist, muutes kõik inimesed nii majanduslikult kui sotsiaalselt võrdseteks. Sellisest arusaamast lähtudes ajasidki Venamaa diktataatorid Lenin ja Stalin oma poliitikat. Seevastu Saksamaal levinud natsionaalsotsialistlik liikumine tähtsustas klassivõitluse asemel rahvuse ühtsust, oma vaenlaseks lugesid nad rahvuse reetureid, teisi rahvaid ning komuniste. Hoolimata ideloogiate erinevusest oli mõlema riigi diktaatorite eesmärk aga üks- suurendada oma riigi mõjuvõimu maailmas. Nii Hitleri Saksamaal kui ka Stalini Nõukogude Liidus valitses totalitaarne riigikorraldus. Võim oli koondatud ühe isiku kätte
- 16.saj. algul hõõrumised Vana- Liivimaa ja Venemaa vahel; mõlemapoolsed rüüsteretked - 1501 1503 toimus sõjategevus Liivi ordu ja Venemaa vahel. - 1503 vaherahu sõlmimine, mida tuli pikendada iga 3 aasta järel kuni 1554, mil hakati nõudma Tartu maksu. Liivimaa ordumeistriks oli Wolter von Plettenberg ( kokku 41 aastat), suri 1535. - 1554 Liivimaa saadikud Moskvas rahu pikendamas, sooviti 30 aastaks, pikendati 15 aastaks. Venamaa nõudis aga ka Tartu maksu ära maksmist 3 aasta pärast. - 1557 Liivimaa saadikud jälle Moskvas, maksu kaasas pole. Ivan IV ütleb: tuleme ja võtame ise. 3.Liivi sõja ajend: Tartu maks . 4. Liivi sõja personaalia: Ivan IV Vene tsaar (1533 1584 ) Gustav I Vasa ( 1523 1560 ) - Rootsi kuningas Erik XIV ( 1560 1568 ) - Rootsi kuningas Johan III ( 1568 1592 ) - Rootsi kuningas Pontus De la Gardie Rootsi väepealik
9. Eestikeelse kirjasõna levimine. 10. Maaharitlaskonna olemasolu e. õpetajad. MIKS LÄKSID ÄRKAMISAJA TEGELASED OMAVAHEL TÜLLI? · Erinevad vaated. · Erionevad teemad: poliitika ja kirikuelu. VENESTAMINE TEGURID, MIS MÕJUT. VENESTAMISE ALGUST: · Slalofiilide liikumine -> Eesmärgiks oli Balti erikorra kaotamine. · Saksamaa ja Itaalia ühinemine -> Venamaa hakkas kartma Baltikumi separatismi. · 1881.a. mõrvatakse Aleksander II -> Võimule tuleb Aleksander III (1881-1896). Aleksander III ei kinnita ainsana Balti erikorda. Venestamise alguseks loetakse 1882. aastat, kui Manassein tuleb E ja LVle, et koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid -> Et alustada venestamist. (Manasseini revisjon). 1885. määratakse ametlikult uued kindralkubernerid: E -> Sergei Sahhovskoi LV -> Mihhail Zirovjev ISELOOMULIKUD JOONED: · Vene ametnikud.
juhte.Aastal 1792 oli ta justiitsminister. Aprillist juulini 1793 oli ta Avaliku Julgeoleku Komitee liige.Ta giljotineeriti pärast lühikest kohtuprotsessi vastuolude tõttu MaximilienRobespierre´i ja revolutsiooni poolehoidjatega.Napoleon Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Prantsuse keisririigi esimene keiser. Metternich- Vürst. Austria riigitegelane ja kauaaegne riigikantsler,mis tähendas tema kui Austria mõjukaima mehe positsiooni lõplikku kinnistumist. Alexander I Venamaa keiser 1801-1825. Tema valitsemisajal taasavati Tartu ülikool. Sõdis Napoleoniga, keda samal ajal vihkas ja imetles. Otto von Bismarck - oli Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler. Bismarcki suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist. Wilhelm I ehk Wilhelm Suur oli Preisimaa kuningas 1861 aastast kuni surmani.Saksamaa keisririigi keiser 1871, aastast kuni surmani. Ta tegi palju ära Saksamaa ühendamiseks ning saavutas ka enda Saksa keisriks kuulutamise.
Tema valitses riiki iseenda nimel: Kehtestas seadusi Korraldas seaduste ellurakendamist Mõistis kohut Rahva osaks jäi vaid kuuletuda, sest valitseja oli saanud oma võimu otse Jumalalt. 19. Sajandi lõpul pidas suurem osa Euroopa riike ennast rahvusriigiks. Püsima on jäänud vaid kolm paljurahvuselist imeeriumi: Habsburgide Austria, mis muutus pärast ungarlastega saavutatud kompromissi 1867. a Austria- Ungari kaksikmonarhiaks, Romanovite isevalitsuse all olev Venamaa ja Osmanite riik Türgi. Rahvuslipp Kuni uusajani tunti lippe vaid valitsejate isikliku võimu sümbolitena. Rahvusriikide kujunedes said aga paljudest seesugustest lippudest kogu rahvast ühendavad riiklikud sümbolid. Riigiga rahvaste eeskujul võtsid ka mitmed riigita rahvused endale rahvuslipu. F. Sorrieu, 1848 Rahvusriik Alates Ameerika Ühendriikide sünnist ja Prantsuse revolutsioonist hakati aga riik hoopis teisiti mõistma.
täiesti moodsas eurooplaikus pealinnas Peterburis troonis keiser. Riigi rahvusvahelise posotsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma traditsioonilist agressiivset välispoliitikat. 2.Millised olid Vene-Jaapani sõja põhjused , tulemused ja tagajärjed? Nii Venemaa kui ja Jaapan püüdlesid ülemvõimu poole Hiinas ja see viis sõjalise konfliktini. Esimest korda uues ajaloos sai Euroopa suurriik lüüa mitte-Euroopa riigi käest. Venamaa sai lüüa ja kaotus soodustas 1905. Aasta revolutsiooni puhkemist. Järgenesid rahutused ja oktoobris halvas ülevenemaaline streik elu kogu maal ja tsaarivalitusel tuli järele anda. 3.Miks anti välja 17. Oktoobri manifest ja milline oli selle sisu? Antigi välja sest toimusid rahvarahutused ja valitustel tuli järele anda. Selles manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse- Riigiduuma- valimisi. Selle tagajärjel algas erakondade
samuti ka tsaar. Tavainimestele oli rangelt keelatud niiöelda riigijuhtimine, vaid kõrgest soost inimesed võisid sellega tegeleda. Tavainimesed polnud sellega kohe üldse rahul. Nad nõudsid hoopis suuremaid õigusi ning vabadusi. Tsaarid ning teised kõrgest soost inimesed nautisid oma elu, kuid tavainimesed arvasid, et see pole õige ning takistab riigi arenemist. Tsaarid, aga hoidusid igasugustest muutustest. Venemaa uhkused Venamaa tsaarilossis ehk Talvepalees oli 1500 ruumi. Kogu Peterburi oli väga luksuslik koht. KOMMUNISTLIK PARTEI Linnadesse rajati tehaseid ning vabrikuid, aga need vajasid ka töötajaid. Talupojad, kes tulid maalt linna, hakkasid töötama vabrikutes ja tehastes. Töötingimused ja palk olid väga kehvad. See muidugi ei sobinud neile. Aegamööda hakkasid nad oma õiguste eest niiöelda võitlema ning hakati korraldama streike. Kommunistid vaatsid tulevikku kui kommunistliku
Valga Gümnaasium VENEMAA MAJANDUS JA PRIMAARSEKTOR Referaat Õpilane: Andrei Krotov Juhendaja: Raili Jahtmaa Valga 2013 Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................................................................3 1. Üldinfo Venemaa kohta ..............................................................................................................4 2. Venemaa majandus .....................................................................................................................5 3. Primaarsektor ..............................................................................................................................6 3.1 Põllumajandus................................................................................................................
Rumeenia ning 1917 Kreeka ja USA. Kolmikliit: · Kandvaks jõuks oli Saksamaa, kes tahtis endale kolooniaid saada ja Inglismaast tugevam olla. · Saksa soovis oma poliitikat laiendada kogu maailmas, selleks vajas ta tugevat laevastikku. · Eesmärk purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võimu Euroopa mandril. · Saksamaa toetas Austria-Ungarit Antant: · Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas. · Venamaa soovis purustada Türgi ja ka A-U, et kehtestada võim Balkanil. · Jaapan liitus nendega selleks, et saada tagasi oma kolooniad Aasias. Versailles'I süsteem- Saksamaaga sõlmitud Versailles'i rahuleping, mis kirjutati alla Versaille lossi peegelsaalis 28. juunil 1919. Sellekohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poole ja Tsehhoslovakkia
· *Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust · *venemaa Eestile 15mln kuldrubla · *Eesti-Vene vahel fikseeriti piir lähtuvalt vägede paiknemisest 16. Kokkuvõtteks: millised olid need (nii sisemised kui välised) põhitegurid, mis aitasid Eestil iseseisvuda? Sisepoliitilised: revolutsioon, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalits- uste s. Välispol.: I MS venimine kurnas välja Venemaa, Saksamaa ja Venamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuda. Mõisted · Maapäev- Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917.märts1919 · Rahvusväeosad · Päästekomitee - 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan.liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. · Ajutine Valitsus - Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruar 1918. eesotsas Konstantin Päts
natsionaalsotsialistlik liikumine kommunistlik liikumine, mis nägi tähtsustas klassivõitluse asemel ette eraomani ja sotsiaalsete klasside rahvuse ühtsust, oma vaenlaseks kaotamist, muutes kõik inimesed nii lugesid nad rahvuse reetureid, teisi majanduslikult kui sotsiaalselt rahvaid ning kommuniste. Hoolimata võrdseteks. Sellisest arusaamast ideloogiate erinevusest oli mõlema lähtudes ajasidki Venamaa riigi diktaatorite eesmärk aga üks- diktataatorid Lenin ja Stalin oma suurendada oma riigi mõjuvõimu poliitikat. maailmas. Majandus: Majandus suunatud Riik konfiskeeris talupoegadelt kogu sõjatööstusele ja teedeehitusele toodangu; NEP
Rumeenia ning 1917 Kreeka ja USA. Kolmikliit: · Kandvaks jõuks oli Saksamaa, kes tahtis endale kolooniaid saada ja Inglismaast tugevam olla. · Saksa soovis oma poliitikat laiendada kogu maailmas, selleks vajas ta tugevat laevastikku. · Eesmärk purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võimu Euroopa mandril. · Saksamaa toetas Austria-Ungarit Antant: · Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas. · Venamaa soovis purustada Türgi ja ka A-U, et kehtestada võim Balkanil. · Jaapan liitus nendega selleks, et saada tagasi oma kolooniad Aasias. 4) 1 Maailmasõja põhjused, ajend, sõjaplaanid, uuendused sõja pidamises, algus. Põhjused: · Alahinnati ohtu (ei usutud maailmasõja võimalikusesse ja ei pingutanud, et seda ära hoida). · Sõda romantiseeriti( 20saj. algul oli veel levinud arusaam, et sõda on romatiline, ülev ja hiilgav)
aladega olulise osa tööstusest ja majanduslikust potensiaalist. Saksamaa otsustas muuta oma sõjaplaani et sõda kiiremalt lõpetada. Väed suunati otse Pariisi peale. Saksa väed olis lõpuks kurnatud. Prantslased koondasid viimasd reservid Pariisi alla. Prantuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma, sakslased tõmbusid tagasi, plaan oli äbi kukkunud. Siiski suutsud Sakslased uutel positsioonidel vastase pealetungi peatada, kaevikuteliinil algas positsioonisõda. Idarindel : Venamaa tungis Ida-Preisimaale, tõrjudes sakslaste nõrku jõude tagasi. Saksa armeele määrati uus juhtkond: etteotsa astus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai kindral Luddendorff. Nad suutsid ühe vene armee puruks lüüa, teise Ida-Preisimaal taanduma sundida. Austria-Ungari väed kandsid raskeid kaotusi Venemaaga võideldes, ebaõnnestus ka üksuste pealetung Serbias. Sakslased tõid osa vägesid idarindele ja alustasid koos Austria-Ungari vägedega pealetungi Varssavile
esmatarbekaupadelt kestvuskaupadele. Kestvuskaupade pakkujad, finantssektor, telekommunikatsioon, meediakanalid alustasid nüüd aktiivsema teadliku margiturundusega. Esmatarbekaupade osas kasutati nüüd loominguliste turundusvõtete kasutamist. (TNS Emor, 15.02.2001) 2.5. Tagasilöök: 1998-1999 Eestis ostujõud ei kasvanud enam ning kohaliku turu kasvuvõimalused olid kasutatud. Seetõttu laieneti Venemaa turule, mis andis kahjuks tagasilöögi tänu Venamaa rahasüsteemi kokkukukkumisele. Tänu sellele langes ka Eesti toiduainetetööstuse käive. Turundusvõtete eesmärgiks sai ostumahtude kasvu pidurdumise edasilükkamine. Oluliselt rohkem hakati kasutama soodushinna võtet. Uute kaubamärkidega oli raske turule tulla, sest inimeste margiteadvus oli küllastunud ning tarbimisharjumused kujundatud. Ettevõtted pidid pidid oliliselt piirama turundus-ja reklaamikulutusi. Tänu 1999 aasta kuumale suvele olid erandiks õlle-ja jäätiseturg
metalli ja madalamad keskkonnanõuded; kasvanud on metallide korduvkasutus peamiselt põhjamaades. * Värvilise metallurgia töötleminseks on vaja odavat elektrienergiat ja vee olemasolu. * Rauda toodavad Venemaa, Hiina, India, Austraalia, Brasiilia, Ukraina ning suurimad töötlejad on Hiina, USA ja Jaapan. * Alumiiniumi toodavad Guinea, Brasiilia, Jamaika, USA, Kanada, Ungari, Austraalia, India ning suurimad töötlejad on Hiina, Venamaa, Kanada, USA. Masinatööstus * Masinatööstuse harud: -) Vanad harud nõuavad palju metalli ja asuvad kivisöe kaevanduspiirkondades või metallurgiakombinaatude läheduses. Toodetakse tööpinke ja kaevandusseadmeid. Suurimad tootjad on Hiina, India, Brasiilia, Venemaa. -) Uued harud oluline on tarbija olemasolu ning tööjõu odavus. Toodetakse autosid ja kodumasinaid. -) Uusimad harud oluline on kvaliteetne tööjõud
alustama sõda NSVL vastu.Soome-jätkusõda, tahavad talvesõjas kaotatud alasid tagasi. Sakslastel algul tugev ülekaal. Olid edukad.Nord- Plokeeris Leningradi 900 päeva aga ei suutnud ära vallutada. Mitte- Moskva, saklaste pealetung peatati enne moskvat. G.Zukov mängis moskva kaitses suurt rolli. 6.dets 1941 alustavad vastupealetungi saksale, tõrjutakse Moskva alla tagasi. 7.sept 1941 astub sõtta Jaapan, kes ründas USA sõjaväebaasi Pearl Harbori Hawaii saartel. Venamaa saab uue liitlase:USA. Jaapan hävitab ameeriklaste sõjalaevad. Jaapan-saksa liitlane. Süd-Vallutati ära Kiiev ja liikusid edasi Stalingradi. Kuid seda ära vallutada ei suudetud. Venelased koondasid sinna kaks suurt väge ja tõmbasid saksa väed kotti. 19.nov 1942 alustab NSVL vasturünnakut ja olid edukad. 300000 meest hävitati. Sakslased hävitati tänu külmale talvele. 1943 Suvelahing Kurski lahing. See lahing kujuneb sakslastele täielikuks hävinguks
• Ladestatavate jäätmete hulk üha väheneb. − Taaskasutuses on saavutatud häid tulemusi, kuid prügila domineerib ikka veel. Venamaa Prügi ladestamine Küpros Malta Leedu Läti Hiina Tšehhi Kreeka Poola Ungari Eesti • Jäätmekäitlus areneb nii, et prügi ja prügilate
tantsimine, kaardimäng, male, kabe ja pillimäng, samuti osad seltskonnamängud. Peeter pidi pidevalt jälgima, et tema ettekirjutusi järgitaks, see näitas kui nõrgalt juurdus Venemaal läänelik etikett. Religioon Peetri reformide üheks negetiivseks küljeks oli see, et ta püüdis õigeusku lõhkuda. Usulised küsimused on ka üks olulisemaid takistusi ja põhjuseid, miks paljud Peetri sisseviidud muudatused püsima ei jäänud. Venamaa oli väga tugev õigeusukants. Paraku näitas Peeter I oma tegevusega autust ja lugupidamatust usu ja kirku suhtes. Tema uued õukonnakombed ja väljanägemine ei sobinud kuidagi õigeusklike tavadega. Näiteks tõi ta naised seltskonda, korradades segaseltskondlikke kokkusaamisi. Tema ettevõtmised pöörasid tihti komejandiks. Tema loodud trükikojad eelistasid vaimulike tekstide asemel trükkida hoopis palju ilmalikuma sisuga teoseid. See kõik aga ei sobinud õigeusklike tavadega.
selle, mis tal oli, kumbki juurde ei saanud. Rootsi-Taani sõja puhul sai Rootsi alasid juurde. Vaherahuga pidi Rootsi andma Taanile alad tagasi, aga ta ei pidanud sellest kinni. 1570ndatel aastatel sekkub sündmustesse uuesti Venemaa, hakkas vallutama. Selleks, et lepitada sakslasi Vene võimuga tuleks luua Liivimaa kuningriik, mille juhiks pidi saama Hertsog Magnus. Liivimaa kuningriigi pealinnaks sai Põltsamaa (seal oli tegelt ainult linnus). 1570. aastal asus Venamaa pirama Tallinnat, mis oli Eesti aladel kõige olulisem linn. Piiramine kestis seitse kuud. Venelased piirasid tallinna maa poolt ümber, aga mere poolt jäi linn blokeerimata. Seega oli linna võimalik vajalike asjadega varustada mööda mereteid. Seitsme kuu möödudes olid venelased sunnitud piiramise lõpetama, üks tegur oli see, et hakkas levima katk. 1577. aastal toimus teistkordne Tallinna piiramine. Venelased olid kohal umbes 50 000
tiks ja millest kõik ka kinni peaks. Vaatamata sellele annab rahvusvaheline õigus meile vähe- malt mingisugusegi turvatunde, kui me välisriikides viibime. Soome suhted Venemaaga Pärast II Maailmasõja Soome ja NSVL-i vahel peetud Talveja Jätkusõda,on nende omavahe- vahelised suhted olnud küllaltki head ja lähedased. Ühine ajalugu, sõjad ja ka pikk omavaheli- ne riigipiir on mõjutanud Soome suhteid ja poliitikat Venamaa suhtes. Ühise ajaloo all pean silmas ka aega enne II Maailmasõda, kuna varem on Soome kuulunud ka Vene Keisririigi koosseisu. Peale omavahelisi sõdasid sõlmitud lepingud tähendasid Soomele küll teatud pii- ranguid, reparatsioone ja Soome pidi ka loovutama osa enda aladest (nt. Karjala), aga sellegi- poolest õnnestus neil tänu soojade suhete hoidmise NSVL-iga säilitada demokraatlik valitsus ja turumajandus. Seda protsessi on nimetatud nn. ,,soometumiseks",mis tähendas siis seda, et
Rahudekreedis kutsuti üles kõiki sõdivaid maid lõpetama sõjategevus, viima vägesid välja okupeeritud aladelt ja sõlmima demokraatlik rahu ilma annektsioonide ja kontributsioonideta (ühekordne maks elanikkonnalt kannatajariikide kahjude hüvitamiseks). Brest-Litovski rahuläbirääkimised november-detsember 1917 Saksamaa esitas Venemaale väga suuri territoriaalseid nõudmisi- alasid, mida Saksa väed olid okupeerinud, lisaks Türgile ka osa Kaukaasiast. Venamaa ei saanud selliseid tingimusi vastu võtta. Kuna Venemaa ei suutnud sõda jätkata, lahkus Vene delegatsioon Brest-Litovskist. Delegatsiooni juhtis L.Bronstein alias Lev Trotski- vasakpoolne kommunist. Samas esitati üleskutse sakslastele: teostada nagu Venemaalgi sotsialistlik revolutsioon, tuua kommunistid võimule ja alustada rahuläbirääkimisi. Nii hakati Punaarmeed ka Baltikumist välja viima. Saksa väed aga alustasid uut pealetungi. Eesti
· Preisimaa liidus vaid Suurbritanniaga · Vastas Austria koos Venemaa,Prantsusmaa ja Rootsiga. · Preisi algne edu sulas kiiresti · Sõja lõppperioodil armees vaid 100 000 sõdurit · Saatus tõi appi venemaaa · Uus tsaar Peeter III oli fanaatiline preislaste toetaja · Poola jagamised- 1772,1793,1795 · Poola territoorium jagamised venemaa, Preisimaa ja austria vahel · Preisimaa sai juurde 141 00o km2 · Võrdluseks Venamaa ligi 500 000km2 · Friedrich II kuningana · Euroopa armastusväärsem valitseja(Voltaire) · Muutus tulu sõdades osalemisega Suur prantsuse Revolutsioon 1789-99. ·
aastal läksid kõik alad Rootsi kätte. Sõdadega kaasnes rahvaarvu ning majandusliku heaolu suur langemine. 17. sajandi lõpus oli eestimaalastel põhjust rõõmustamiseks, kuna loodi rahvakoolide võrk kus sai õppida lugema ja kirjutama. 1632. aastal asutas Gustav II Adolf Tartu Ülikooli mis sai hiljem regiooni üheks tähtsaimaks teadus- ja haridusasutuseks. Vanast heast ajast arvas rahvas head, kuna toimus ka reduktsioon, ehk mõisate riigistamine ning talupoegade olukord leevenes. 5. Venamaa 17. sajandil Venemaal valitses 17. sajandi algul suur segadus, oli mitmeaastane näljahäda ning valitses erakordne pakane ja arvati, et selle põhjustas Boriss Godunov, kes haaras riigis võimu peale Ivan Julma surma ning troonile tahtsid tulla ka mitmed isehakanud ehk Vale-Dimitrid. Segaduste aega kasutas ära Poola kui ka Rootsi, kes sekkusid sõjaliselt ning olukord Venemaal muutus järjest halvemaks. 1613. aasta algul valiti uus tsaar, kelleks sai Mihhail Romanov ning ta pani aluse ka
Liivimaa vahetus naabruses tugevnesid Moskava suurvürstiriik ja Poola-Leedu, kes huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustuled endale. Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanil ja Rootsil. Üha selgemaks sai, et sõda ülevõimu pärast on vältimatu. Lõpptulemused: Eesti jagamine kolme kuninga vahel: · 1582 Jam Zapolski vaherahu: Lõuna-Eesti + Tartu Poolale · 1583 Pjussa vaherahu: Venamaa tunnistab Rootsi ülemvõimu Põhja-Eestis ja Läänemerel · Saaremaa jääb Taanile Eesti jagamine kahe kuninga vahel (Rootsi-Poola jätkusõda): · 1660 sõlmisid Rootsi ja Poola Oliwa rahu, millega Poola tunnustas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale. · Samalaadne rahu sõlmiti 1661. a. Põhja-Tartumaal Kärdes ka Roosti ja Venemaa vahel, sellega lubasid venelased Eesti alad ,,igaveseks ajaks" Rootsile. · Saaremaa jäi endiselt Taani kuningriigile.
jne. Kristluse leviku võimalused: 1. rahulik misjon- Püha Patrick (St Patrick- iirlaste pühak). Tema kasutas näitliku õppevahendina shamrock- 3 harulist Iiri ristikheina, mis iseloomustad kolmainsust ehk triniteeti. Kolmainsus on kristluse kuulsaim dogma. 2. Sund- valitseja sund. Valitseja või rahva vanem võttis vastu eelnevalt ristiusu ja seejärel ristis ta oma rahva. Nt Venamaal vürst Vladimir, kes oli naistekütt. Venamaa ristiusustati 988. Venemaa muutus õigeusklikuks. Eestlastest Lembitu; Liivlaste vanem Kaupo; Juhan Luiga 20ndatel aastatel. 3. ,,tuli ja mõõk" või lepingu teooria. Põhiliseks lepinguks oli alistumise leping- algul võrdõiguslik, siis vasall-leping ning lõpuks alistumisleping. Eesti. Roomas kestis kristlaste tagakiusamine 2,5 sajandit. I etapp- keiser Constantinus (313) kuulutas kristluse lubatuks religiooniks, legaliseeris kristluse. Ta
Vastuolu, kuna kui ta oleks jumal ss poleks ta kannatanud ja kui inimene siis tal poleks olnud võimeid. Seega on jeesus jumalinimene. Mõlemat. Sama ka buda puhul! Lila- etendus , show. Teine ring, algab kuskilt, ja levib edasi.. on olemas ka kolmas ring. Indiast endast sureb budism välja. 10 III loeng 2. Osa 16.11.2012 Marju Kõivupuu Soome-Ugri rahvausundid Rahvad, keda keeleliste tunnsute järgi rühmitatakse, enamik on Venamaa õige usundi kultuurid on neil arenenud rahvaliku usu radupidi raamiks. Meil lähemal on Eestlased, Soomalsed ja ka Liivlased, kes on algul olnud katoliikliku mõju sfääris ja pärast õigeusu sfääris. Mõisted Uskumused – väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku. Igasugu suhtumised, käitumised. Müüt – kirjeldab maailma loomist (jumalik jõud loob kaosest kosmose, korrastatud maailma); loomisjumala tööd täiendavad heerosed
ebakindlaks. Calderoni reaalsus ei saa enam olla hägune. Vastureformatsiooniinimene on Calderon., ta pidi looma sellise territooriumi, kuhu sai normi eest põgeneda. Calderoni loomingu tõsine osa: tuleb alles hoida algsituatsiooni, tuleb see välja filtreerida. Algelised ja lihtsad katsed, Calderon liigub keeruliste ja puhaste katseteni. Viiakse läbi eksperiment inimpsühholoogia vallas. ,,Elu on unenägu" filosoofiline teos, taustaks reaalne Poola ja Venamaa konflikt, mis leidis aset pärast Ivan Julma surma. Tegevus toimub Poolas, kuningas on pigem õpetlane kui kuningas. Tähetarkust õppides on ta teada saanud, et tema poeg suureks kasvanuna muutub türanniks jne katastroofiks. Ta otsustab oma saatust määrata ja korraldab poja kõrvaldamise viiakse poeg inimtühja paika, hoitakse teda tühjas tornis, kus vana aadlik valvab teda. Poeg kasvab pool-loomaks, pool-inimeseks, aheldatud. Vana kuningat tabab kahtlus, et äkki tähed valetasid
Romaan ,,täisulikust inimesest,, on lugu sellise inimese hukkumisest selle aja Venemaa tingimustes. Kompositsioonis on palju ühist ,,Kuritöö ja karistusega,, ,,Vennad Karamazovid,, (1879-1880) Teos on kitjutatud viimastel aastatel. Raamat on kui tihendatud kordus kõigist inimese olemust, kannatuste põhjusi, headuse teid ja kodumaa tulevikku puudutavatest küsimustest, mis autorit vaevasid. Kõi on otse sümboliteks tihendatud ning need räägivad vana Venamaa hukkumisest, kaasaja inimestest ja nendest kellaga Dostojevski seob tulevikku. SISU: Kesksel kohal Karamazovite pere. Vana Karamazov on nagu Svidrigailov Tema pojad: Mitja, Ivan ja Alljosa +(ebaseaduslik Smerdjakov) Tõeline segadus. Smerdjakov tapad vana Karamazovi. Mitja võitleb armastuse pärast oma lihase isaga. Hullumeelne pummeldamine. Ebaõiglaselt isa tapmise eest süüdistatav Mitja võtab süü omaks. Kõigi ühine kannatus on elu pant. Mitja ainus väljapääs on Aljosa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
