1940 liiduvabariigi näol. Järgnesid poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ümberkorraldused, verine terror. Teises Maailmasõjas oli Eesti suvest-sügisest 1941 sügiseni 1944 okupeeritud Saksa vägede poolt, riiklik kuuluvus ei muutunud, s.t iseseisvust ei taastatud. Teine Nõukogude okupatsioon lülitas Eesti poliitiliselt ja majanduslikult NSVL üleliidulisse süsteemi (põllumajanduse kollektiviseerimine, tööstuse integratsioon, muulaste immigratsioon). Suuri inimkaotusi toonud massirepressioonid leevendusid pärast Stalini surma (1953). Sellega ning majandusliku olukorra paranemisega (sealhulgas põllumajanduses) kaasus aga süsteemiga mugandumine ning kaasajooksiklus (väljendus eriti parteiliikmete arvu kasvus). Üleliidulise majandusliku ja poliitilise stagnatsiooni olukorras NSVL lagunemisel õnnestus Eestil taastada iseseisvus 20. augustil 1991. Eesti esimene president oli Kontstatin Päts ,teine Lennart Meri neljas Arnold Rüütel ning hetkel
Massihävitusrelvad Mis on massihävitusrelv? Massihävitusrelv on relv, mis tekitab kohe või hiljem suuri inimkaotusi hukkunute, haavatute ja vigastatute näol. Olenevalt relva liigist võib põhjustada rohkeid materiaalsete väärtuste purustusi. Mässihävitusrelvade pealiigid on biorelv, keemiarelv ja tuumarelv. Massihävitusrelvade pealiigid Tuumarelvad nüüdisaja kõige võimsam massihävitusrelv Biorelvad haigusttekitavad mikroorganismid või nende toksiinid, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse inimeste, loomade või taimede hävitamiseks Keemiarelvad sisaldab ründemürki, mille
Ø Esimesele maailmasõjale järgnenud aastate soodsas olustikus riikliku iseseisvuse saavutanud eesti rahvas kaotab selle Teise maailmasõja alguses. Ø Kaks autoritaarse reziimiga suurvõimu leiavad endil olevat õiguse jagada oma soovi kohaselt riike ja rahvaid. Lühikese riikliku iseseisvuse aeg (22 aastat) jääb eesti rahva mitme tuhande aastases ajaloos seni rahva eneseteostamise võimaluste tippajaks! Kaotanud oma riikliku iseseisvuse, püsib raskeid inimkaotusi kandev ja osaliselt üle maailma laialipillutatud rahvas edasi. Eestimaa kaart aastast 1933, originaal allikas vanavanaisa erakogu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eesti aastatel 1938 1939 Eestimaa aastatel 1940 Click to edit Master text styles Second level
Lahingus olid kaotused enam-vähem võrdsed. Ypres lahing • 1915 a. 22 aprillil toimus lahing • Ypres'i lahing (kasutati mürkgaasi), 15 000 mürgitus, 5 000 hukkub. Gallipoli • 90 aastat tagasi alustasid Prantsuse, Briti, Austraalia ja Uus-Meremaa üksused lahingut, mille käigus püüti vallutada Istanbul ja saavutada vaba juurdepääs Dardanellidele. Türklased hakkasid edukalt vastu ning liitlasväed kandsid tohutuid inimkaotusi. Rohkem kui 8 kuud kestnud lahingutes hukkus 9000 austraallast, samapalju prantslasi, rohkem kui 21 000 britti ja iirlast, aga ka 86 000 türklast. Verdun • • Verduni lahing oli Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vaheline lahing Esimeses maailmasõjas 1916. aastal Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid • • Üle 714 000 surnud sõdurit mõlemalt poolelt.
ähvardavalt üle Tallinna. Moskva nõudis Eestilt luba, et rajada sõjabaase Eesti pinnale ning viia oma väed Eestisse. Seda nõudsid nad selleks, et strateegiliselt Eesti asukohta ära kasutada toimuva Euroopa sõja jaoks. Eestlased olid ultimaatumiga nõus ning kokkuleppele kirjutati alla 28 september 1939. 16 Juuni 1940 Nõukogude Liit tungis Eestisse sisse, Molotov süüdistas Balti riike vandenõu pärast Nõukogude Liidu vastu. Eesti väed loobusid võitlemast, et vältida inimkaotusi mida see oleks endaga kaasa toonud. Okupatsioon tõi endaga kaasa terrori ning enamus Eesti poliitilisi liidreid hukati. Kuskil 10000 eestlast saadeti Siberisse kus pooled neist hukkusid. Okupatsiooni ajal hävitati ka hulgaliselt Eesti monumente ja surnuaedu. Okupatsioon lõppes 1941 juulis Natsi Saksamaa sissetungiga Eesti pinnale. Suur osa inimesi hõiskasid ning võtsid sakslased kenasti vastu lootes tulevasele Eesti iseseisvusele mis tegelikkuses ei juhtunud.
Tehti leping nende vahel. Lepingu alusel toodi eestisse 2500 Punaarmeelast. 3. Miks valis N.Liit Baltikumi okupeerimiseks just sellise aja? Kuna neil oli palju enda inimesi seal! 4. Milline oli eestlaste valdav suhtumine sakslastesse 1941.a? Miks Milliseks kujunesid suhted hiljem? Algul suhtuti hästi kuna Saks lased tulid ju appi aga siis Saks lased pöördusid meie vastu! 5. Missugused olid II Maailmasõja tagajärjed Eestile? Kaotas oma iseseisvumise, sõda tõi kaasa ränki inimkaotusi, kaasnesid suured materials purustused. Mõisted 6. Joh.Vares Barbarus 7. inkorporeerimine Riigi või mõne piirkonna vägivaldne liitmine teise riigi koosseisu 8. juunikommunistid on eesti kõnekeeles isikud, kes osalesid 21. juunil 1940 toimunud Eesti valitsuse vastastel demonstratsioonidel 9. Soomepoisid JR200 Jalaväerügement 10. Otto Tief Oli eesti vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik. q Missugused olid Eesti ja eestlaste valikuvõimalused 1939.a
oleks olnud väga suured. Kui Eesti oleks Balti riikidega ühiselt NSVL vastu sõdinud, isegi siis oleks me alla jäänud, sest NSVL oli rohkem sõdureid ja sõjatehnikat. Kuid, vaatame asja nüüd teise nurga alt. Kui Eesti Vabariik oleks sõtta astunud ja kindlasti ka kaotanud, oleks me saanud teise staatuse. Me ei oleks andnud oma riiki ära ilma võitluseta, me oleks selle eest võidelnud. Ja kui vaadata Euroopa riikide inimkaotusi, just neid väikeriike, kes hakkasid II Maailmasõjas vastu Nõukogude Liidule, siis Eesti inimkaotused, sõna otseses mõttes surnutena, 1940 1945, on hinnanguliselt 65 000 85 000 surnut ja seda ilma sõjalist vastupanu osutamata. Teatavasti Eesti kodanikkond II Maailmasõja alguses oli miljon ja ükssada tuhat. Inimkaotuste hulk oli 7 % meie rahvaarvust. Samal ajal Soome, kes hakkas vastu, tema elanikkond oli tookord neli miljonit. Ja tema kaotused olid 85000, tähendab
põhjustas algul mõne inimese surma ja üleüjutusi. Olukord aga muutus peagi drastiliselt. Juba kolmanda astme orkaan tegi ülimalt suurt kahju New Orleansis Lousiana linnas, kus põhimõtteliselt 80% linnast oli vee all ja inimkaotuste arv oli haripunktis. Lisaks üleüjutustele mõjus kohutavalt tuule kiirus, mis oli väga muutuv. Kõige suuremad tuuled vuhasid koguni 280 km/h. Nagu juba eelnevalt mainitud, põhjustas ülimalt võimas orkaan suure hulga inimkaotusi ja võib öelda, et ka riigikassale ei olnud see löök kerge taluda. Tänaseks on kinnitatud, et oma elu on kaotanud umbes 1830 inimest ning 705 inimest on siiani kadunud. Rahalist kahju hinnatakse ligi 90 miljardile USA dollarile. Tuleb tõdeda, et viimastel aastakümnetel on orkaane hakanud esinema rohkem ja nende mõju on tugevam kui kunagi varem. Tekib küsimus, miks see nii on. Ameerika teadlased väidavad, et laastavad orkaanid muutuvad sagedasemaks ja võimsamaks inimkonna süü läbi
Suurejoonelised ja hävitavad üleujutused, mis tekivad ebanormaalselt pikaaegsete ja suurte vihmasadude tagajärjel, on põhjustanud kahjustusi mitmete jõgede valgaladel Euroopas. 1989 2002 aastal finantseeris Euroopa Liit üleujutuste alaseid teadusuuringuid enam kui 58 miljoni Euro ulatuses. Ülikiirelt tekkivad üleujutused ja suured 100-aastased üleujutused põhjustavad maailmas suuremaid inimkaotusi kui tornaadod või orkaanid. Kasutatud kirjandus: http://www.learn-hazards.org/5.php?l=es#
Üle 100 000 mehe, kes asusid Tallinnas, Tartus, Valgas ja Võrus. · Eestis läks sõjaväkke 100 000 meest, kellest 10 000 said surma, 20 000 langesid sõjavangi ja umbes 10 000 meest jäid invaliidiks. · Eestis tekkisid sel ajal esimesed morfiininarkomaanid. · Pärast I MS algas gripipandeemia, mis sai alguse Inglismaalt. Selle tulemusel suri Euroopas 20 miljonit inimest. Eesti suri selle tõttu 8000 inimest. · Nii suuri inimkaotusi nii lühikese aja jooksul eestlased varem kaotanud ei olnud. · Esimene ravim oli aspiriin, millega üritati kõiki haigusi ravida. ·
ostetud sajast kilost vasest. Värvilised klaasid, tuvikujutisega keskel, saadi Soomest. Pidulik akende üleandmise jumalateenistus peeti 4. juunil 1939. Sama aasta jõuluks jõudis kirikusse ka elekter. Järgmisest aastast algas aga Helme kirikule halb aeg. Pärast 1940. aasta juunipööret tõsteti kiriku elektrimaks mitmekordseks. Sama aasta augustis võeti ära kogu kirikuarhiiv kõigi dokumentidega. Teise maailmasõja algus läks kiriku kui hoone jaoks rahulikult. Suuri inimkaotusi kandis kogudus. Kuid kirikule sai saatuslikuks 1944. aasta, mil sõjategevus jõudis Väikese Emajõe äärde ja jäi sinna kolmeks nädalaks. Helme kiriku torni kasutasid nii Saksa kui Vene tulejuhtijad. 16. septembril 1944.a sai kirik vigastada punaarmee mürskudest. 21. septembril, kui torn olid Vene poole käes, tabas kirikut Saksa kaugelaskekahuri mürsk. Mürsk lõhkes orelis, õhusurve liigutas alustalasid. 4. septembril kukkus torn alla, lõhkus katuse ja kiskus maha seina.
Nõukogude Liit lõhkas ajaloo kõige võimsama vesinikupommi Tsaar-Pomm 30. oktoobril 1961, mille hävitusjõud oli 58 megatonni. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni nõudis 1995. aastal kohest keeldu tuumakatsetustele ja soovis tuumarelvastuse desarmeerimist. Tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga on kokku liitunud 190 riigi, kaasarvatud viis tuumariiki, 5 KOKKUVÕTE Massihävitusrelv on relv, mis tekitab kohe või hiljem suuri inimkaotusi hukkunute, haavatute ja vigastatute näol. Olenevalt relva liigist võib põhjustada rohkeid materiaalsete väärtuste purustusi. Massihävitusrelvade pealiigid on bioloogiline relv, keemiarelv ja tuumarelv. Bioloogilist relva on kõige lihtsam välja töödata, seda võib teha igas biotehnoloogialaboris. Bakterikultuuride kasvamine on odav ja kiire protsess, mille katsetamist alustati eri maades 1950. aastal. Bioloogilise relva liik oli välja töötatud 1970
Esimese maailmasõja puhkemine 1914. aasta augustis tähendas suure murrangu algust kõigi Ida-Euroopa rahvaste saatuses. 18.sajandi lõpuks jagasid kolm suurriiki Austria- Ungari, Saksamaa ja Venemaa endi vahel tervet Ida-Euroopat. Eesti läks Vene võimu alla. Viimane mobiliseeris üle 100 000 eestlase Vene sõjaväkke, millest 10 000 langes Esimeses maailmasõjas. See jättis siiski jälje meie rahva ellu, kuna varem polnud eesti rahvas kandunud sõjas nii ränki inimkaotusi. Esimeseks murrangu märgiks oli Vene impeeriumi kokkuvarisemine, mida kasutas ära ka Eesti, et rajada alused rahvuslikuks enesemääramiseks, kuid alguses täieliku riikliku iseseisvuse nõuet ei esitatud, kuna Vene keskvõim oli siiski veel küllalt tugev. 12. aprillil kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus Eestile omavalitsuse andmise seaduse, kuna eestlased olid oma demonstratsioonides Venemaal olnud edukad ja Ajutise Valitsuse ära hirmutanud
oluline on Türgi osalus Euroopat tabanud põgenikekriisi leevendamisel. Kaitseminister Hanso kinnitusel on selge, et kui me ei aita Türgit, siis me ei aita ka iseennast, sest Türgi on põgenike peamine transiitriik. "Sel aastal üle seitsme miljardi euro on nad kulutanud pagulaste toetamise peale ja kui me seda koormat neilt ära ei võta, siis loomulikult olukord kohapeal nende pagulaste jaoks seal Türgis halveneb ja nad on sunnitud otsima uusi võimalusi," lausus Hanso. Moskva eitas inimkaotusi Süürias Venemaa kaitseministeerium eitas väiteid, nagu oleks Süüria sõjalise operatsiooni käigus saanud surma ka Vene sõdureid. . «Kinnitame uuesti, et Venemaa relvajõududel pole olnud Süürias kaotusi,» seisis ministeeriumi avalduses, mille kohaselt ei vasta tõele välismeedia teated Vene sõdurite surmadest Süürias. Venemaa viib Süürias läbi õhurünnakuid septembri lõpust. Viimati teatasid lääne uudistekanalid Vene sõdurite surmast eile
kattunud tuhaga, või tunnevad tuhka ninasõõrmetes ja silmades, olukord muutub. Siis on tark Etnat karta ja lugupidavalt taanduda, eriti veel kui mäenõlvalt on aeglaselt, kuid otsusekindlalt lähenemas punane laavajõgi, mis neelab kõik oma teel. Sellest hoolimata peavad kohalikud Etnat sõbralikuks hiiglaseks. Tõsi, ta on palju pahandust teinud, hävitades asulaid, viljasaake ja hilisemal ajal ka turismirajatisi. Aga kõige selle juures on ta siiski põhjustanud väga vähe inimkaotusi. Pärast seda kui tulemägi on oma raevuhoos inimeste kätetöö minema pühkinud, asub sealne visa rahvas jälle tööle, alustades kõike otsast peale. Itaalia luuletaja Giacomo Leopardi kirjeldas tabavalt seda kiindumust, mida tulemäe jalamil elavad inimesed oma maa vastu tunnevad. Ta võrdles neid ühe leetpõõsaga, mis kasvab sageli vulkaanilistes piirkondades. Selle kaunid säravkollased õied hoiavad end väärikalt püsti kuni hetkeni, mil laavavoog nad enda alla matab
sellest Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik. 1.4 MAAILMAVÕIM 17. sajandi jooksul koloniseeris Suurbritannia suuri alasid Põhja-Ameerikas, Aafrikas ning Aasias. Kolooniate rikkus andis raha tööstusliku pöörde alustamiseks kodumaal, ehitati tehaseid ja masinaid. 20. sajandiks oli Briti impeerium maailma suurim ja seda kaitses maailma võimsaim laevastik. 1.5 IMPEERIUMI ALLAKÄIK Kaks maailmasõda 20. sajandi esimesel poolel tõid kaasa ränki inimkaotusi ja majandusliku kitsikuse. 1950. aastatel algas Ühendkuningriigi rikkuse ja võimu allakäik: järjest enam kolooniaid saavutasid iseseisvuse ja Suurbritannia traditsioonilisi tööstusharusid nagu söe-, raua- ja terasetootmist ning laevaehitust tabas langus. 2. Suurbritannia tänapäeval Ka tänapäeval on Ühendkuningriik tähtsal kohal finants- ja teenindava tööstuse alal ning mängib ÜRO, Rahvaste Ühenduse ja Euroopa Liidu vahendusel tähtsat rolli maailma asjades
Teiselt poolt annab tehnika füüsikale järjest uusi uurimisriistu. Ei tohiks unustada sedagi, et füüsikale üle tehnika võlgneme ka enamiku olmemugavustest, elektrivalguse ja -kütte, elektripliidid, raadio ja televisiooni, kaugside, mobiiltelefonid. Kuid teisalt kui tõesti peaksid realiseeruma kõige mustemad stsenaariumid, siis võlgneme füüsikale ju ka tuumapommid, tuumatalve, tuumajaamade katastroofidki. Kuid mõelgem veel: ka tuli põhjustab tohutuid materiaalseid ja paraku ka inimkaotusi. Vaevalt aga nõustuks tänapäeval keegi tagasi pöörduma koopainimese eelsesse, korilusajastusse ning tule kasutamisest loobuma. Tuumaenergia raevukad vastased (rohelised) pole paraku suutnud pakkuda ka võrdväärset alternatiivi vältimatult ähvardava energiakriisi ületamiseks. Tuuleenergia, päikeskiirguse energia fotoelementide kaudu jm võivad küll kriisi leevendada, kuid vaevalt seda ületada. Lootus on termotuumaenergeetikal, kuid
saadi Soomest. Pidulik akende üleandmise jumalateenistus peeti 4. juunil 1939. Sama aasta jõuluks jõudis kirikusse ka elekter. «170 elektriküünalt, neli lampi ja neli välislampi oma 4500 küünla tule valgusjõuga muudavad meie hämara kiriku helevalgeks ja säravaks nagu pühalikuks valgustempliks, kuhu on rõõm sisse astuda,» oli kogudusele öelnud õpetaja Johannes Uustal. Teise maailmasõja algus läks kiriku kui hoone jaoks rahulikult. Suuri inimkaotusi kandis kogudus. Kuid kirikule sai saatuslikuks 1944. aasta, mil sõjategevus jõudis Väikese Emajõe äärde ja jäi sinna kolmeks nädalaks. Helme kiriku torni kasutasid nii Saksa kui Vene tulejuhtijad. 16. septembril 1944 sai kirik vigastada punaarmee mürskudest. 21. septembril, kui torn olid Vene poole käes, tabas kirikut Saksa kaugelaskekahuri mürsk. Mürsk lõhkes orelis, õhusurve liigutas alustalasid. 4. septembril kukkus torn alla, lõhkus katuse ja kiskus maha seina
Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 3 Pärast Tartus vabastamist oli Eesti vägede järgmine eesmärk vallutada tagasi Valga kui tähtis raudteesõlm. Siitkaudu pidasid Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ühendust Venemaaga. Punaarmee parimad väeosad koondati Valgat kaitsma. 30. ja 31. jaanuaril 1919.a peeti Valga lähedal Paju mõisa juures Vabadussõja üks verisemaid lahinguid. Mõlemalt poolelt nõudis lahing suuri inimkaotusi. Selles lahingus sai surmavalt haavata leitnat Julius Kuperjanov. Paju mõis ja Valga vabastati. Veebruari algul vabastati ka Võru ja Petseri. 24. veebruariks 1919.a oli vaenlane Eestist välja tõrjutud. RÜNNAKUL: Eesti väed ületavad Velikaja jõge Pihkva vallutamisel 26. mail 1919. SÕDA JÄTKUB Nõukogude Venemaa ei leppinud lüüasaamisega Eestis. Lõuna Eesti tagasivallutamiseks tõi Punaarmee Pihkva kanti ja Põhja- Eestisse uusi vägesid. Eesti väed pidid 1919
Külm sõda 1. II MS-i tagajärjed 1) Kestis 6 aastat ja 1 päev 2) Lõpeb 08.05.1945 Saksamaal ja Euroopas 3) Lõpeb 02.09.Jaapanis sellega lõpebki 4)Tõi kaasa väga suuri purustusi ja inimkaotusi (~60 miljonit inimest) 5) suured kaotused tsiviilelanike hulgas 6) II MS ei lahendanud seniseid vastuolusid ega toonud õiglast korda 7) Saksamaa asemel hakkas maailma kontrolli teostama kommunistlik NSVL ( sest ta kehtestab oma ülemvõimu Ida-Euroopas). 8) NSVL haaras oma võimu alla Balti riigid. 9) Ida-ja Kesk-Euroopa, kus hävitati dem. alged (NSVL). 10) Tekib 2-pooluseline (bipolaarne) maailm st. maailma lõhestumine a) NSVL ja liitlased (marionetid)
Suurima vähemusgrupi moodustasid venelased (8,2% ehk umbkaudu 92 000 inimest), sakslasi oli 1,5% (16 300 inimest), rootslasi 0,7% (7600 inimest), lätlasi ja juute alla 0,5%. Teise maailmasõja ja poliitiliste ümberkorralduste tulemusena kaotas Eesti neli vähemusrahvust viiest. Nii moodustasid eestlased Eesti uutes piirides sõja lõpul juba 97,3% kogurahvastikust, samas oli aga ka eestlaste absoluutarv tublisti vähenenud: sõja ja sellele järgnenud repressioonide tekitatud inimkaotusi on hinnatud 17,5%le eestlaste arvust. Säilis vene vähemusrahvus, kelle hulk ulatus 1990. aastate alguses 39 000 inimeseni. Sündimus ja vanuseline koosseis Ehkki Eestis beebibuumi-laadne nähtus aset ei leidnud, tegi Eesti 1960. aastate lõpul ometi läbi ebatüüpilise trendimuutuse: kolme-nelja aasta vältel tõusis põlisrahvastiku sündimus enam kui 17% võrra. Välissündinud rahvastikule kasv ei laienenud ja selle
Pr koloniaalekspansiooni poliitika on väga vasuoluline. Ühest poolest, • + Koloonia tõi võimalust reisida, teha karjääri • koloonia elanikule anti prantsusmaa kodanlust • Kolooniaalpoliitika on turu , toorainete allikas • Maksud • Surenesid Pr prestiizi • Parandavad kultuuri olukorra • Harjutus armeele Teisest poolest, see tähendas - Revans Saksamaale - Ilma massilise emigratsioonita ei saa olla - Kardeti inimkaotusi (sissehumanistlik vastuargument) - Sotsialistlikud vaaded - Rahvusvaheline konflikt Suurbrit 1. Kolooniaid hallatada oli võimallik protektoraadi süsteemi kaudu (välispoliitika, kaitse) ja otsehaldamine (ministere des Colonies) – sisseministeerium 2. Tuneesia ja Maroko allutatud välisministeeriumile Alžeeria siseministeeriumile 3. See vabariiklik, demokraatlik hoiak andis koloniaalpoliitikale iseseisvust, tsentraalne
· Konverentsi otsused: Saksamaalt nõuti taas tingimusteta kapitulatsiooni, otsustati tuua kohtu ette sõjakurjategijad ning Saksamaa jagada okupatsioonitsoonideks (lõppkokkuvõttes viis see otsus "külma sõja" teravnemise käigus Saksamaa lõhenemiseni 1949.a.). Nõukogude Liidult kaubeldi välja lubadus astuda kolm kuud peale Saksamaa alistamist sõtta Jaapani vastu (USA kartis Jaapani lõpliku löömise käigus võimalikke suuri inimkaotusi. NSVL oma lubaduse ka täitis); lepiti kokku Korea ühise okupeerimise suhtes (see viis Korea lõhenemiseni; erinevalt Saksamaast aga sõja st Korea sõda 1950-1953 tulemusena); arutati taas ÜRO-ga seotud küsimusi; käsitleti Ida-Euroopa tulevikku sõja järel. · Üldiselt oli konverents soodne just Stalinile, kes suutis läänelt üha enam õiguseid ja soodustusi välja pressida. Järelandmised olid seotud USA ja Inglise vägede takerdumisega
Saksamaalt nõuti taas tingimusteta kapitulatsiooni. Otsustati tuua kohtu ette sõjakurjategijad ning Saksamaa jagada okupatsioonitsoonideks (lõppkokkuvõttes viis see otsus "külma sõja" teravnemise käigus Saksamaa lõhenemiseni 1949.a.). NSV Liidult kaubeldi välja lubadus astuda kolm kuud peale Saksamaa löömist sõtta Jaapani vastu (USA kartis Jaapani lõpliku sõjalise löömise käigus võimalikke suuri inimkaotusi; NSVL oma lubaduse ka täitis). Lepiti kokku Korea ühise okupeerimise suhtes (ka see viis Korea lõhenemiseni, erinevalt Saksamaast aga sõja- Korea sõda 1950-1953- tulemusena). Arutati taas ÜRO-ga seotud küsimusi. Käsitleti Ida-Euroopa tulevikku II maailmasõja järel. · Üldiselt oli konverents soodne just Stalinile, kes suutis lääneriikidelt üha enam õiguseid ja soodustusi välja pressida
Lahingute kandumisel Riia alla muutus Eesti rindelähedaseks tagalaks. Siin paiknesid reservid, tekitati uusi väeosasid. Suurimad garnisonid paiknesid Narvas, Tartus, Valgas ja Võrus. 1917 aasta alguses ületas Eestis paiknevate Vene sõjavägede arvukus 100 000 piiri. Eestlased sõjaväes. Sõja vältel mobiliseeriti Vene armeesse umbes 100 000 eestlast, kellest 10 000 langes rindel. Paljud sattusid sõjavangi. Selliseid inimkaotusi polnud eesti rahvas varem kandnud. Vene üksustesse paigutatuna pidid eestlased halva keeleoskuse tõttu taluma tagakiusamist. Parandamaks meeste olukorda ning tõhustamaks Eesti kaitset sakslaste võimaliku sissetungi puhuks, tekkis mõte luua rahvuslikud väeosad. Ideed toetasid enamohustatud L-Eesti tegelased Reimani ja Tõnissoniga eesotsas, kuna tallinlased suhtusid sellesse eitavalt. Hoogu lisas läti rahvusväeosade loomine ja nende panus Saksa vägede
kadunute näol 180 000 inimest, mis oli 18 % rahvastikust. Lisaks kestis pool sajandit Nõukogude okupatsioon (1944-1991) ning iseseisvuse ja demokraatia ülesehitamine algas taas 20 aastat tagasi (1991). 1939-1944. aastate sündmused olid õppetundideks mõlemale riigile: Soome ja Eesti poliitilise juhtkonna tehtud otsused olid erinevad, üks valis iseseisvuse kaitsmise tee, teine aga järeleandmise taktika, mis viis okupatsioonini. Mõlemad riigid kandsid inimkaotusi. Soome valitud tee, kaitsta oma riiki võõrvõimu eest, oli suhteliselt edukas: sõdade tulemusena tagas ta endale koha Põhjamaade seas, arenedes edasi demokraatlikul viisil ja iseseisvalt.Samal ajal eestlased ebaõnnestunud diplomaatia tõttu kaotasid iseseisvuse ning alistusid võõrvõimule nagu seda tegid teised Balti riigid. 6 Kasutatud kirjandus: 1. Jakobson, M. ,,Talvesõja diplomaatia" (Tänapäev ,2004) 2. Riim, T
ajaloos. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi lüüa. Inglased osutasid tunduvalt rohkem vastupanu kui nad ootasid. I Maailmasõja lõpp 8.01.1918 T.Wilson tegi ettepaneku sõdivatele riikidele sõlmida õiglane rahu. Taheti luua esimesi rahvusvahelisi organisatsioone. Vabad mereteed. Sõdade korral sõlmitaks õiglane rahu.Rahvastel oleks enesemääramis õigus. 21.03.1918 SOMME'i lahing sakslased jõuavad 60 km kaugusele Pariisist. Sakslased kannavad väga ränkasid inimkaotusi ja mitte läbi sõjategevuse vaid ,, Hispaania gripp'' on see mis neid tapab. 18.07.1918 MARNE'i lahing- Prantsuse inglise liitlas väed asuvad vasturünnakule ja paiskavad sakslased tagasi. 8.08.1918 AMIENS'i Prantsuse ja inglise liitlasväed annavad sakslastele ränga hoobi ja seda nimetatakse saksa ajaloo PÄEVMUST. Septembris 1918 tunnistab saksamaa ennast lööduks ja sõjast väljuvad ka saksamaa liitlased. 11.11.1918 sõlmitakse COMPIEGNE'i vaherahu mis lõpetab esimese maailmasõja.
·1946 a. oktoobris välja kuulutatud kohtuotsuses mõisteti 12 kohtualust (Ribbentrop, Keitel, Rosenberg, Göring, Borman, Hess) surma, 3 said eluaegse, 4 määrati tähtajaline, 2 mõisteti õigeks ·Toimusid Saksamaal Nürnburgi linnas Õigluse Palees 1945-1949 a. II MS tagajärjed: ·Kestis 6 aastat ja 1 päev ·Lõpeb 08.05.1945 Saksamaa ·Lõpeb 02.09.Jaapan sellega lõpebki ·Tõi kaasa väga suuri purustusi ja inimkaotusi (~60 miljonit inimest) ·suured kaotused tsiviilelanike hulgas ·II MS ei lahendanud seniseid vastuolusid ega toonud õiglast korda ·Saksamaa asemel hakkas maailma kontrolli teostama kommunistlik NSVL ( sest ta kehtestab oma ülemvõimu Ida-Euroopas ·NSVL haaras oma võimu alla Balti riigid ·Ida-ja Kesk-Euroopa, kus hävitati demokraatia alged (NSVL) ·Tekib 2-pooluseline (bipolaarne) maailm st. maailma lõhestumine 1) NSVL ja liitlased (marionetid)
- 24.veebruar iseseisvusmanifest loetakse ette Tallinnas ja moodustatakse I Eesti Valitsus. · 25.veebruaril algas Saksa okupatsioon Eestis Millist mõju avaldas I MS Eesti olukorrale? (3 asja) NEG: Sõja paratamatuks kaasnähteks olid mobilisatsioonid, mille käigus võeti Vene armeesse umbes 100 000 eestlast. Kümnendik langes rindel, haavatute ja vigastatute arv oli veelgi suurem. Paljud langesid vangi ja jõudsid kodu-maale alles pärast sõja lõppu. Nii suuri inimkaotusi nii lühikese aja jooksul polnud eesti rahvas varem kandnud. Sõda mõjus halvasti ka majandusele. Tooraine saamine Vn-lt halvenes. Kaubandus katkes Läänemerel Saksa sõjalaevastiku aktiivsuse tõttu. Halvenes ka tööjõu kvaliteet: armeesse mobliseeritud oskustöölisi asendasid Venemaalt Eestisse toodud talupojad või kohapeal värvatud noorukid ja naised. Hävinesid mitmed suurettevõtted, paljude ettevõtete sisseseade, toorainevarud.
Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist väljaspool. Hukkus 10 000 eestlast, haavatute arv oli aga kõvasti suurem. Paljud sattusid vangi ning pääsesid kodumaale alles pärast sõja lõppu. Nii suuri inimkaotusi polnud eestlased nii lühikese aja jooksul varem kandnud. Sõda mõjus halvavalt majandusele. Halvenes tooraine saamine Venemaalt, kuna raudteed olid üle koormatud sõjaliste vedudega. Kaubandus katkes Läänemerel saksa sõjalaevastiku aktiivsuse tõttu. Halvenes ka tööjõu kvaliteet: armeesse mobiliseeritud oskustöölisi asendasid Vene sisekubermangudest Eestisse toodud talupojad või kohapeal värvatud noorikud ning naised. Sõja käigus hävisid mitmed suurettevõtted (nt
Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist väljaspool. Hukkus 10 000 eestlast, haavatute arv oli aga kõvasti suurem. Paljud sattusid vangi ning pääsesid kodumaale alles pärast sõja lõppu. Nii suuri inimkaotusi polnud eestlased nii lühikese aja jooksul varem kandnud. Sõda mõjus halvavalt majandusele. Halvenes tooraine saamine Venemaalt, kuna raudteed olid üle koormatud sõjaliste vedudega. Kaubandus katkes Läänemerel saksa sõjalaevastiku aktiivsuse tõttu. Halvenes ka tööjõu kvaliteet: armeesse mobiliseeritud oskustöölisi asendasid Vene sisekubermangudest Eestisse toodud talupojad või kohapeal värvatud noorikud ning naised. Sõja käigus hävisid mitmed suurettevõtted (nt
Külma sõja esimesed aastad püsisid vägivallata, kuid oli juba näha, kuidas mõlemad üritasid võidurelvastuda ja algas võitlus ’’parema’’ riigi nimel. Et üksteist üle lüüa pakuti liitlastele majanduslikku ja poliitilist toetust, lisaks rakendati propagandat ning sõjalist heidutust. Nii tekkisid mitmed kriisid, kus prooviti kiskuda kolmandaid riike oma mõjusfääri ja see ka paljuski õnnestus. Kuid ilmselt ei mõelnud USA ja NSVL lihtrahva peale, sest inimkaotusi oli äärmiselt palju (Vietnami ja Korea sõjas). Samuti oli äärepealt tuumasõtta astumine Kuuba kriisis äärmiselt ettevaatamatu. Teiseltpoolt arvan, et Külma sõja toimumine viis maailma uude seisundisse. Enam ei olnud valitsev diktatuur ja 41Kahe maailma vastasseis. 2012. Vietnami sõda. Kättesaadav: http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kahe-maailma- vastasseis.-Kariibi-kriis.-Vitenami-s%C3%B5da..ppt (16.01.2015)
Tõsiseid probleeme on oodata madalamatel aladel- peab olema valmis ehitama suures mahus kallaste ja jõgede kaitsetamme. (võib vaadata ka 1.loengu slaidi nr 39- pilt vee ringlusest...) 6. Millised on looduslikud ohud ja riskid ehitistele? Kuidas neid vältida? Looduslike riske seostatakse tavaliselt: vulkaanidega, maavärinatega, maalihetega, üleujutustega, tormidega. Kõik neil loodusnähtustel on omad põhjused. Kontrollimatu ja planeerimata piirkondade asustamine toob kaasa inimkaotusi ja kahjustusi. Maalihked leiavad enamasti aset sademete või veerohkel perioodil ja ilmnevad enamasti geoloogiliselt ebastabiilsete tingimuste korral. Üleujutused leiavad aset Kui inimasustus on rajatud alale, kus ei ole arvestatud võimaliku üleujutusega looduse poolt. Kui uued kuivendus kanalid või kraavid juhitakse näiteks jõkke, suurendades sealset veetaset. Arusaamine pinnareljeefist ja jõevee dünaamikast aitavad meil
3. Teel uue sõjani 1960.a. dets.-s loodi Lõuna Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid, kuulutades oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ning Põhja-Vietnamiga ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid ehk punapartisane hakati nimetama vietkongideks. Alguse sai partisanisõda, et ühendada kaht Vietnami riiki. 1963. aastaks oli ameeriklastele selge, et Vietkong on sõda Lõuna-Vietnamis võitmas. President Diem oli oma väed halvanud, käskides neil suuri inimkaotusi vältida. Seega oli Lõuna-Vietnami juhid rohkem huvitatud võimul püsimisest kui võidu saavutamisest. Nii tõestati ka Ühendriikidele, et Lõuna-Vietnami võimuladvik oli korrumpeerunud ja võimetu iseseisvalt ohjeldamispoliitikat kaitsma. Diem sekkus lühinägelikult usuellu, üritades piirata Vietnami budistide õigusi, kes moodustasid 80% elanikkonnast. Kõige nähtavam märk nendest repressioonidest saabus välimaailmale 11
Oodatud kiiret läbimurret aga ei toimunud ja algas positsiooni sõda. Sõjategevus käis ka Balkanil, Itaalias, Kaukaasias ja Lähis-Idas ning sõdivate riikide kolooniates Aafrikas ja Okeaanias. 42. I maailmasõja lõpp ja tagajärjed 1917.aasta novembris toimus Venemaal riigipööre, millega tulid võimule bolsevikud. 1918. aasta 11. novembril kirjutas Antandi ülemjuhataja Foch´i Versailles'is alla vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja, mis oli kaasa toonud tohutuid inimkaotusi, nälga, sotsiaalseid probleeme, haigusi. Aina rohkem toodeti majanduselus relvi, laskemoone ja sõjavarustust, aga tarbekaupade tootmine vähenes. Sõja puhkedes oli paljudes riikides sõjavaimustus, mis asendus lõpuks sõjatüdimusega. Esimene maailmasõda tõi endaga kaasa muutusi sõjapidamises (uued väeliigid) ja jõudude vahekorda maailmas (rahvusvahelisele areenile tuli Nõukogude Venemaa). 44. Eest Vabariigi loomine
NSVL väes. 44 aastal iseseisvuse katse ebaõnnestus, sest polnud piisavalt mehi, kes oleks suutnud seda taastatud iseseisvust kaitsta ja teiseks ei olnud mitte mingit välisabi, sest 1943 aastal oli tehtud Teherani konvel otsus, et NSVL taastatakse 41 aasta piirides ja see tähendas et eesti läti leedu jäävad NSVL-le. II ms olulisemaks tagajärjeks oli , et eesti langes NSVL okupatsiooni alla ja see kestis 1991 aastani aga see sama II ms tähendas Eeestile ka suuri inimkaotusi. Kuskil ¼ ehk 280 000 inimest. Need ppolnud kõik kaotusena surnutena, vaid tekkis erinevate asjaolude koosmõjuna- okupatsiooni võimude tõttu hukatud, küüditamine, mehed, kes olid mobiliseeritud või läinud üldse soome, osad jätsid elu lahinguväljal, aga need, kes oli saksa sõjaväes, need taandusid saksa vägedega saksamaale, nende taanduvate saksa vägedega liikusid lääne ka terve rida eesti tsiviilalanike, et põgeneda NSVL
n Humanitaarseks interventsiooniks peab olema luba pädevalt rahvusvaheliselt organisatsioonilt (ÜRO) n Relvajõu kasutamine on lubatud vaid juhul, kui tegu on üliraskete inimõiguste rikkumistega, nt genotsiidiga n Sekkumise järele on olemas äärmine vajadus ja sekkumise tulemusena päästetakse suurel hulgal inimelusid Miks sekkutakse n Mure lumepalliefekti pärast n Kartus kaotada mõju n Väldib inimkaotusi või suurt hulka põgenikke n Majanduskeskkonna halvenemine on vähesem n Võimaldab kasutada ressursse, mida on piisavalt n Võimaldab osaleda mitmes protsessis korraga ja sarnaste vahenditega n Leevendavad tegurid: ei riku suhteid pikaajaliselt, ei sattu vastuollu rahvusvahelise õigusega, ei küsimärgista sihtriigi legitiimust ega suveräänsust n Mida varem sekkuda, seda tulemuslikum ja silmatorkamatum Ennetamise poliitika
malevapealikuna. Pataljoni ülemaks oleku aja kohta on raskem ühest vastust anda, sest nii mõnedki JK kaasohvitserid on kritiseerinud tema juhtumisstiili, mis olevat nõudnud üleliia ohvreid. Näiteks kirjutas kolonelleitnant Jaan Unt Julius Kuperjanovi kohta:“ Tema oli julge mees, kuid temale jäi külge maailmasõja taktika, mille kohaselt tormati otse peale, küsimata ohvritest. Sama taktikat tarvitas ta ka Vabadussõjas. Vene sõjaväes ei arvestatud inimkaotusi, sest - 19 - et inimmaterjali oli külluses. Meie aga pidime seda arvestama.“ Eriti on selles kontekstis viidatud hiiglaslikele kaotustele (Vabadussõja oludes) Paju lahingus. Samas tuleb aga arvestada, et sarnane Vene koolituse olid saanud kõik Eesti ohvitserid ning enamik neist suutis Vabadussõja jooksul uute olukordade ja nõuetega kohaneda. Ehk oleks vanadest harjumustest vabanenud JK?
transportimiseks Veidi hiljem USA. Hiljem varustati raketid jagunevate tuumalõhkelaengu peadega( st üks rakett kannab mitut tuumalõhkelaengut, mis on sihitud eri sihtmärkidele). 3) 1980 a alustas USA „tähesõdade kava“ väljatöötamist e õhu- ja raketitõrjevahendite väljatöötamist kosmoses. Plaan jäi teostamata. VÕIDURELVASTUMISEL MASSIHÄVITUSRELVADE LIIGID Massihävitusrelv on relv , mis tekitab kohe või hiljem suuri inimkaotusi hukkunute, haavatute ja vigastatute näol. Olenevalt relva liigist võib põhjustada rohkeid materiaalsete väärtuste purustusi. Mässihävitusrelvade pealiigid on biorelv, keemiarelv ja tuumarelv . NATO RAJAMINE JA EESMÄRK NATO lepingu eelkäijaks loetakse 1948. Aastal Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitud Brüsseli pakti, mis viis samal aastal Lääneliidu loomisele, mis oli
aastal. Demograafilise plahvatuse ja vananemise etapi vahele jäi Eestis umbes 30 aasta pikkune üleminekuajajärk, kus surevus veel langes, jätkates nii plahvatuse etapile tüüpilist arengut, sündivus aga hakkas samuti langema, nagu vananemise etapil kombeks. Eesti rahvastiku loomulik iive oli tollal väga kiire, kuid suure osa sellest neelas väljaränne, nii et rahvaarv väga palju ei kasvanudki. Järgnes aga Esimese maailmasõja katastroof, mis tõi kaasa mitte üksnes suuri inimkaotusi, vaid ka silmapaistvalt kiiresti toimunud ülemineku vähelapselisele perekonnale iseseisvas Eestis. Vananemise etapi läbis Eesti rahvastik väga ruttu ja rahvastiku kasv peaaegu peatus. 1940. aastal elas Eesti praegustes piirides siiski juba 1 054 400 inimest. Ja see oli peaaegu eranditult põlisrahvastik. Põlisrahvastiku arvukus oli suurem kui kunagi varem ja XX sajandil see enam nii kõrgeks ei saanudki.
Tiefi valitsuse. See kuulutas end sõjas erapooletuks. Püüdis organiseerida Tallinna kaitset. Kuid selle kaitse organiseerimine ei õnnestunud, sest mehi polnud, kes sellega tegelenud oleks. Teine põhjus oli see, et Eestil puudud toetus LääneEuroopa riikidelt. Teised riigid olid 1943. aastal kindlaks määranud, et EestiLätiLeedu jäävad NSVLle. Tulemused II maailmasõjale Eesti jäi okupeerituks, suured purustused (Narva täielikult), rahvastik vähenes veerandi jagu. Inimkaotusi on hinnatud 280 000le. ¼ elanikkonnast. Selle põhjused: küüditamine, läände põgenemine, sõjas hukkunud. Majanduskahjud olid suured: tööstus ettevõtted 50% suuruses hävitatud, põllumajanduses kasutusel olev külvipind samuti poole võrra vähenenud. Argument: Eesti meestel oli võimalik valida, kelle poolel II maailmasõjas sõdida. Seisukoht: Ei nõustu, sundmobilisatsioon. Polnud kahte valikut ühel momendil. J
autonoomsust Vene tsaaririigi rüppes. Siiski jäädi esialgu tsaarivalitsusele truuks ja loodeti, et võidukas ja tänulik valitsus annab pärast sõja lõppu Leedule suure autonoomia. Küll aga pöördus Vene vägede sõjaõnn kiiresti ning 1915 muutus Leedu juba sõja tallermaaks ning 1915 lõpuks kaotasid Vene väed ka Vilniuse ja seega lõppes sisuliselt ka tsaarivalitsus Leedus. Sõda avaldas Leedule kurnavat mõju 500 000 kokkuvõtvaid erinevaid inimkaotusi. Küll aga andis aga uusi võimalusi rahvuslikeks liikumiseks. Peterburis asutati Leedu Põgenike Abistamise Komitee, mille esimeheks sai Ycas. Pärast Vilmiuse langemist suundus osa leedu haritlastest Venemaale ning Leedu Komiteest sai Petrogradis midagi Leedu esinduse laadset. Osa haritlasi aga jäi kodumaale ja üritas siin võimaluste kohaselt edasi tegutseda. Sakslased moodustasid siin Leedu-Kuramaa sõjakubermangu, mis moodustas osa
Venemaa asus ehitama sõjasadamat Port Arturisse ja haruraudteed Daliani. 1901-02 andis Hiina Venemaale kogu Mandzuuria ja Põhja-Mongoolia, see sai Venemaa-Jaapani konflikti põhjuseks. Vene-Jaapani sõda 1904-05 Tüüpiline koloniaalsõda. Sõditi Hiina mandril. Jaapan alustas sõda, rünnates Port Arturis Venemaa sõjalaevu sõda välja kuulutamata. Venemaa ei võitnud selles sõjas ühtegi lahingut, ning kandis suuri materiaalseid- ja inimkaotusi. Hukkus kogu Venemaa sõjalaevastik ja ca. 500 000 meest. 1904 toimus Shake jõe ääres pealetung. Mais 1905 Tsushima lahing, hukkus 27 laeva koos meestega. Sõda lõppes Potsmouthi rahulepinguga. Rahulepingu tingimused: · Korea, Mandzuuria lõunaosa, Liaodongi poolsaar koos ülalnimetatud sadamatega anti Jaapani kontrolli alla. · Venemaad sunniti loovutama poole1878 a. okupeeritud Sahhalini saarest Jaapanile
ga ühinenud riikide vastu keemiarelva kasutada. Mõtlema panid Esime- se maailmasõja kogemused (ka Hitler oli saanud Esimeses maailmasõjas läänerindel gaasimürgituse). Kui vaadata Esimeses maailmasõjas kee- miarelva tõttu langenuid ning vigastatuid, siis on vahe suur. Keemiarel- va kasutamise tõttu sai surma 85 000 ning vigastada 1 176 500 inimest vahe on ligikaudu 14kordne. Arvestades Esimese maailmasõjas sõja- väljadel inimkaotusi, on keemiarelva läbi langenuid umbes 1% (koguarv 8 951 346 langenut), ent vigastatute arv on viis korda suurem (5,25%, kogu arv 22 379 053 vigastatut). Genfi protokoll on 1993. aastal vastu võetud keemiarelva keelustamise konventsiooni (Chemical Weapons Convention) eelkäija. Erinevalt teistest lepingutest on keemiarelva keelustamise lepingul kontrollimehhanism 172 massihävitusrelvad
6.märtsil palus Soome valitsus Moskvalt rahu, 12.märtsil kirjutati rahulepingule alla. Sellega sai näiliselt NL oma tahtmise- sai Hanko mereväebaasi välja ehitamise õiguse, sai Soome lahes olnud väikesaared, nihutas piiri Viiburini, ka keskosas ja põhjatipus. NL koosseisu läinud Soome aladel elas enne sõda u 400 000 tsiviilelanikku, kes enamasti evakueerusid. Näiliselt oli soomlaste olukord muutunud samasuguseks väikeste balti riikidega- NL baasiväed tulid sisse, oli pandud suuri inimkaotusi ja materiaalseid kaotusi. Pikas perspektiivis jäi Soome iseseisvaks, Balti riigid sovietiseeriti. Soomelt ära võetud alad liideti juba varem Vene NFSV koosseisus olnud Karjala ASV-ga, nende baasil moodustati Karjala-Soome NSV. Suured kaotused sundisid Stalinit ettevaatlikkusele, Moskvas tegeleti planeerimisega, kogu õppetöö kavatseti seada uuele alusele, kiirendada uute relvasüsteemide kasutusele võttu jne, korraldati ümber Punaarmeed
annaabi.ee 
