Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Materjaliõpetus (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris


Ehitustarind ja konstruktsioonid
Materjaliõpetus
Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid
Kasutuse järgi
> Seinamaterjalid (puit, tellis , silikaatkivi)
> Katusekatte ( rullmaterjalid , keraamiline katusekivi, plekk )
> Soojusisolatsioonid ( kivivill -plaat, vahtplast )
> Akustilised materjalid
> Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett )
> Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud )
> Viimistlus ( lakid , värvid, krohvisüsteemid)
Toormaterjalist lähtuvalt
> Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk, silikaatkivi);
> Keemilise koostise järgi: mineraalsed , orgaanilised ( polüstreen)
> Lähtematerjali algupära järgi: puit-, keraamilised , klaas-, metalsed materjalid.
Tootmistehnoloogia järgi
1. Looduslikud- töötlemine
2. Tehislikud
a) Põletatud
paakumistemperatuuril
madalal temperatuuril
b) Põletamata
norm. temperatuuril
kõrgel temperatuuril
Materjalide kuju järgi
> Kujusad tükkmaterjalid ( silikaatkivid , keraamilised tellised , plaadid )
> Rullmaterjalid ( katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid)
> Puistematerjalid (täitematerjalid, puistevillad)
> Vedelad materjalid( lakid, värvid, mastikud)
> Pulbrilised materjalid
Materjalide omaduste järgi
> Mahukaalu järgi (kerged, rasked)
> Tulekindluse järgi
> Akustiliste omduste järgi
Standardi ja sertifikaardid
> Standardid on riiklikud dokumendid , millega kehtestatakse antud riigis nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuste määramiseks kasutatavad meetodid.
> Standardite ülesandeks on piiritleda materjalide omdausi, nende omdauste määramise meetodid ja aredada uute kaasaegsete materjalide kasutamist.
> Standardi kehtivusaeg on piiratud.
> Materjali vastavust standardi nõuetele tõestad seritifikaat, mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt.
Ehitusmaterjalide üldomadused
> Füüsikalised omadused
> Mehaanilised omadused
> Terminilised omadused
> Keemilised omadused
> Tehnoloogilised kasutusomadused
Füüsikalised omadused
Erimass
> Erimass ( või absoluutne tihedus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (ilma poorideta).
Y=G/V g/cm3,
kg/m3
G-aine mass; V- tiheda, poorideta aine ruumala
> portlandtsement 3100 kg/m3 s.o 3,1 g/cm3
> teras 7850 kg/m3
Mahumass
> Materjali tihedus on loomuliku struktuuriga materjali mahu ( ruumala-) ühiku mass.
Y0=G/ V0
> V0 - loomuliku struktuuriga materjali ruumala,
> G- materjali mass
Näiteks:
Portselandtsemendi tihedus on 1200-1300kg/m3
Mahumass
Materjali tihedus, kg/m3
> Tavaline raskbetoon 1800-2500
> Mullplast 15-200
> Graniit 2500- 2700
> Jää 900
> Harilik tellis 1600-1800
> Puit (mänd, kuusk ) 400-600
> Vesi 1000
> Silikaadtellis 1700-1900
> Graniit 2500-2700
Poorsus
> Poorsus on pooride maht tahkes kehas.
> Eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning poore jaotatakse nende suuruse järgi. Selliste jaotuste põhjuseks on vee erinevad olekud pooride sees ja ka võimalus liikuda läbi materjali
> Poorsus sõltub materjali tihedusest nii näiteks graniidil on p 90%
> Poorsus mõjutab materjalide soojusjuhitavust, veeimavust, külmakindlust, tugevust.
> Poorsusest oleneb reeglina ka proovikeha tugevus, mida väiksem on tihedus, seda madalam on materjali tugevus. Pooride suurusest oleneb aga vee olek ja liikumine poorides, mis põhjustab materjali püsivuse omaduste muutumist.
Veeimavus
> Veeimavus (w); on kapilaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk.
> Mahuline veeimavus Bm=((Gm-Gk)/V0) x100%
> Kaaluline veeimavus Bk=((Gm-Gk)/Gk) x100%
Bm- mahuline veeimavus
Bk- kaaluline veeimavus
Gm- materjali mass märjalt
Gk- materjali mass kuivalt
V0- materjali ruumala koos pooridega
> Materjali omadused veega immutamiselt muutuvad oluliselt.
> Materjal paisub , pehmeneb, mureneb, soojusjuhtivus suureneb võib muutuda ka tugevus.
Hügroskoopsus, tasakaaluniiskus
> Omadust imada niiskust ümbritsevast (õhu-) keskkonnast nimetatakse hügroskoopsuseks.
> Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal.
> Kui materjal omandab niiske õhu käes seistes tasakaaluniiskuse aga suure veesisaldusega märg materjal kuivab sellise õhuniiskuse juures aegamööda kuni tasakaaluniiskuse saavutamiseni.
Aurutihedus
> Aurutihedus on materjali omdus endast auru läbi lasta.
> Auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa-des.
Külmakindlus
> Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud (täisimbunult) taluda lagunemata paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist.
> Vees immutatud materjali üht külmutamist ja sellele järgnevat ülessulatamist vees nimetatakse külmutustsükliteks.
Külmakindlus
> Külmakahjustused tekivad, kuna jää maht on 10% suurem vee mahust.
> Tekkinud suurema mahuga jää avaldab survet pooride seintele , mitõttu viimased deformeeruvad.
> Vahelduva sulatamise-külmumise käigus proovikehade pooride seintes tekkinud plastsed deformatsioonid süvenevad lõppedes pragude tekkinud proovikehas.
> Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast: mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse.
Soojajuhtivus
> Materjalidel on omadus suuremal või vähemal määral soojust juhtida ja salvestada .
> Materjali iseloomustatakse soojaerijuhtivusega.
> Soojaeriuhtivus on sooja hulk džaulides (J/s), mis läbib 1m paksuse seina 1m2 pinnaga ühes sekundis kui temperatuur on 1 kraad(K). Tähis lamta, ühik W/m 0K.
> Soojavool suureneb materjali niiskudes, sest vesi on parem soojusjuht kui õhk (25 korda suurem).
> Konstruktsiooi soojusläbivust iseloomustab soojushulk Q [W(J/s)], mis läheb läbi konstruktsiooni pinna 1 ruutmeetri kui mõlemal pool konstruktsiooni on õhk tõstes tarindi temperatuuri 1 kraadi võrra.
Soojamahtuvus
> Soojamahtuvus on materjali omadus sooja salvestada.
> Erisoojus on soojushulk, mida vajatakse, et materjali massiühiku temperatuur tõuseks 1 kraadi võrra.
> Väga suure soojusmahtuvusega on vedelikud. Seetõttu niiskumisel materjali soojusmahtuvus suureneb.
> Väikese soojusmahtuvusega on metallid: Kuumenevad kiirelt ja jahtuvad kiirelt.
> Ruumide piirdekonstruktsioonid peaks oamama küllaldaselt soojusmahtuvust. See ühtlusab ruumide temperatuuri ööpeva kestet.
Tulekindlus
> Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja keskel ilma sulamise, pragununemise ja tugevuse tunduva koatuseta.
> Liigitatakse : 1) tulekindlateks ( fire -proof) temperatuur > 1580
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Materjaliõpetus #1 Materjaliõpetus #2 Materjaliõpetus #3 Materjaliõpetus #4 Materjaliõpetus #5 Materjaliõpetus #6 Materjaliõpetus #7 Materjaliõpetus #8 Materjaliõpetus #9 Materjaliõpetus #10 Materjaliõpetus #11 Materjaliõpetus #12 Materjaliõpetus #13 Materjaliõpetus #14 Materjaliõpetus #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rivo1234 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

22
docx
Ehitusmaterjalide vastused
88
pdf
Materjaliõpetus
88
pdf
Materjaliõpetus
86
pdf
Materjalid
80
docx
Keemia ja materjaliõpetus
17
docx
Materjaliõpetus
472
pdf
EHITUSMATERJALID
15
docx
Materjaliõpetus





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun