probleemseid kohti. Töödeldav nahapind hoitakse vaba käega pingul. Kui tuleb töödelda mitmeid probleemseid kohti, soovitatakse alustada varvastest kanna suunas. Vastupidiselt freesimisele ei teki ülekuumenemisest tingitud probleeme, mis tekitab sarvestunud naha vohamist. Tera valik Õõnespeitliterasid pakutakse eri suurustes. Valikus lähtutakse nahapinna suurusest ja erinevatest jalaprobleemidest. Väiksemad suurused (1-5) on sobivad konnasilmade, sissekasvanud küünte puhul tekkinud sarvestumise ja ka varvastevaheliste pehmete konnasilmade eemaldamiseks. Suuremad suurused (6-12) on sobivad jalatalla kõikide sarvestumisnähtude eemaldamiseks., kusjuures need võivad asetseda jala siseküljel, tallal, varvastel, kannal ning sobivad ka kannalõhede ja tugeva sarvnaha eemaldamiseks konnasilma ümbruses. Konnasilmade eemaldamine Oma õõnsalt painduva vormiga on õõnespeitliterad sobivad konnasilmade töötlemiseks.
.............. 4 2.1.Tööviis............................................................................................................... 4 2.2.Tera valik .......................................................................................................... 4 2.3.Konnasilmade eemaldamine............................................................................. 5 2.4.Tugeva sarvestumise eemaldamine.................................................................. 5 2.5.Sissekasvanud küüned...................................................................................... 5 3.JALAVANNID........................................................................................................... 5 3.1.Jalavanni kasutamissoovitused......................................................................... 6 3.2.Sooda................................................................................................................ 7 3.3.Vannitamine taimedega ...........
saar ühtseks maastikukaitsealaks. Eriti oluline on praegu tagada mudakonna asurkonna hea käekäik. Võib-olla õnnestub varjusurmast päästa ka rohekonn. Eelkõige nende kahe liigi pärast soovitakse keelata öösel liiklus mootorsõidukitega, liiklusmärkidega on see keelatud juba praegu. Sibulakasvatuste säilitamine on samuti väga oluline. Konnarahva käekäigu parandamiseks kaevati 2001. Aasta sügisel saare sadama lähikonda uus tiik ning puhastati sissekasvanud võsast mõned endised tiigid. On niidetud kõikide tiikide ümbrust- need meetmed on tõstnud mudakonna sigimise edukust. Mõnel aastal korraldab põud konnalastele tapatalgud, kuivatades nende elupaigaks olevad madalad tiigid ja lombid enneaegu.
Euroopa investeeringud maapiirkondadesse PUIDURIKKED Raamatu "Ümarpuidu mõõtmine ja hindamine" Tartu 2001 põhjal · Ekstsentriline säsi aastarõngaste ebaühtlase paksuskasvu tõttu eri suundades võib säsi asukoht ümarpuidu ristlõikel olla ristlõike tegelikust keskmest eemal. Tihti paikneb ränipuitu sisaldava ümarpuidu ristlõikel säsi ekstsentriliselt; vt ka mõistet ränipuit. · Haru palgi või noti jagunenud säsiga ja tihti sissekasvanud koorega osa. Avatud harude korral on palk või nott jagunenud. HEA LAASIMINE · Hea laasimine termin väljendab laasimise kvaliteeti. NB! Oksa läbimõõt mõõdetakse laasimise kvaliteedi määramiseks teisiti kui palgi kvaliteedi määramisel; vt joonis 12. Hästi laasitud palkidel ja paberipuidul peavad oksad olema laasitud võimalikult pealispinna lähedalt, lubatud on oksatüüka pikkus kuni 1,5 cm, mõõdetuna puidu pinnalt. Okstel, mille läbimõõt
Kitsa tooriku otste töötlemisel kasutage tooriku lükkamiseks abivahendit. Paksushöövel. Noavõlli kaitsekatte kõrgust reguleeritav tähtnupuga kruvi - A. Lukustukang - B. Reguleeritav seadekruvi - C. Ohutusnõuded: Enne seadme hooldamist ühendada lahti toitevõrgust. Kaitsekatet ja suundlatti hoida kasutamiseks alati käepärast. Enne töötlemist kontrollida, et töödeldav detail ei oleks pragudega, sissekasvanud okstega, kooldunud või võõrkehadega. Mitte üritada hööveldada tugevalt kaardus töödeldavat detaili, mis ei toetu täies pikkuses töölaudadele. Kasutamine: Seada paksushöövli töölaud töödeldava detaili soovitud paksusele. Käivitada höövelpink ja lülitada sisse etteandesidur. Asetada töödeldav detail paksushöövli töölauale eelnevalt hööveldatud pinnaga allapoole ja libistada edasi
Äärmuslikel juhtudel mädanikuaukudega 9. Lahtine mõlu avaneb palgi külgpinnale või palgi külg- ja otspinnale 10. Kinnine mõlu on külgpinnal kinni kasvanud ja avaldub ainult otspinnale 11. Terve oks, mille ümbermõõdust üle poole on kinni kasvanud ümbritseva puiduga 12. Kuiv oks, mille ümbermõõdust üle poole on lahti ümbritsevast puidust 13. Mädaoks, mis on palgi pinnal suurel määral pehmemädanikust kahjustatud 14. Tulioks tugevalt ülespoole suunatud ja sageli koorega sissekasvanud oks, tavaliselt moodustunud topeltladva või murdunud ladva tüvesse sissekasvamisel 15. Põdrakahjustus, kuna kuuses leidub kõige rohkem mineraalaineid ja eriti selliseid aineid mida põder suudab omastada, sellest järeldubki miks põdrad sõõvad kuuskede koori 16. Ränipuit okaspuu puidu ehituse paikne muutumine tüve- ja oksapuidu aastarõngaste sügisosade järsu paksenemise ja kõvenemine Kirjalikud vastused palun saata hiljemalt 16.05.2014 [email protected] või [email protected]
järgnevatest seisunditest: · bakteriaalsest infektsioonist, eriti Pseudomonas aeruginosa infektsioonist, mis muudab küüne mustaks või roheliseks · küüne traumast · onühholüüsist (küüne eraldumine loozist) · psoriaasist · ekseemist või nahapõletikust (dermatiit) · punasest lamedast sammaspoolest (lichen planus) · viirustüügastest · sissekasvanud, paksenenud küünest, mis on tavaline vanematel inimestel · kollaste küünte sündroomist · küüneloozi kasvajast Ravi Küüneseene puhul on tavaliselt vajalik suukaudne ravi, v.a.juhtudel, kui kahjustatud on vaid väike osa küünest. Sõrmeküüned alluvad ravile kiiremini ja efektiivsemalt kui varbaküüned. Alati on oluline jalaseene ravi, kuna see on potentsiaalne küüneseene infektsiooni allikas. Paiksed seenevastased ravimid
Puidu räni aastarängaste ekstsentriline kasv. Kaksiksüdamik kaks või enam säsi puidu ühes ristlõikes. Tulioks oks, mis moodustab tüve teljega väga väikese nurga ning läbib tüve tunduvas pikkuses. Kurmulisus tüve voldiline alumine osa. HAAVANDID ja EBATERVED KIHISTUSED mõjutavad puidu kvaliteeti ja võivad põhjustada puidu kõlbmatust laudsepa ja mööblitöödeks Mehaaniline vigastus osaliselt maharebitud koor, sisseraided jne. Mõlu puidu tüvesse sissekasvanud surnud puit või koor. Kuivkülgsus puu ühel küljel asuv surnud puidupind, mis on tekkinud koore osalise maharebimise tagajärjel. Tõrvasvähk üksikud tugevalt tõrvase ja surnud koorega kohad okaspuude tüvedel. Vesikiht veega eriti täisimbunud koht puidus. Vaigulaik vaiguga tugevalt läbiimbunud osa puutüve pinnal. Vaigupesa vaiguga täielikult või osaliselt täidetud ala aastarõngaste vahel. MAJAVAMM Majavamm ja hallitus võivad põhjustada suuri hoone
Millest tuleb küüneseent eristada? Kuigi küüneseen on sageli lihtsalt äratuntav ja tavaline probleem, tuleb seda mõnikord eristada järgnevatest seisunditest: bakteriaalsest infektsioonist, eriti Pseudomonas aeruginosa infektsioonist, mis muudab küüne mustaks või roheliseks küüne traumast onühholüüsist (küüne eraldumine loozist) psoriaasist ekseemist või nahapõletikust (dermatiit) punasest lamedast sammaspoolest (lichen planus) viirustüügastest sissekasvanud, paksenenud küünest, mis on tavaline vanematel inimestel kollaste küünte sündroomist küüneloozi kasvajast Ravi Küüneseene puhul on tavaliselt vajalik suukaudne ravi, v.a.juhtudel, kui kahjustatud on vaid väike osa küünest. Sõrmeküüned alluvad ravile kiiremini ja efektiivsemalt kui varbaküüned. Alati on oluline jalaseene ravi, kuna see on potentsiaalne küüneseene infektsiooni allikas. Paiksed seenevastased ravimid
...........................................5 1.2 ONÜHHOLÜÜS EHK KÜÜNTE IRDUMINE.........................................................................5 1.3 DYSTROPHIA UNGUIS MEDIANA CANALIFORMIS............................................................. 6 1.4 ONYCHOSCHIZIA EHK KÜÜNTE KETENDUS KIHTIDE KAUPA............................................6 1.5 LASTE KÜÜNEDÜSTROOFIA............................................................................................7 1.6 SISSEKASVANUD KÜÜNED..............................................................................................7 2 NAHAHAIGUSTEGA SEOTUD KÜÜNEMUUTUSED.............................................9 2.1 PSORIAAS......................................................................................................................9 2.2 KROONILINE LÖÖVE KÄEL.............................................................................................9 2.3 KROONILINE KÜÜNEVALLI PÕLETIK............
seda saavutada o ,,Kirsiaed" Võrreldes teistega on optimistlik. Keskseks sündmuseks on igaveseks kaduv elulaad. Juhtugu mis juhtub, elama peab! George Bernard Shaw · Iiri-gilse kirjanik. Sündis ja õppis Dublinis · Teatri- ja muusikaarvustused, romaanid (romaanidel ei olnud vähimatki edu) · Kirjanduslik läbimurre näidenditega · Eeskujuks oli Henrik Ibsen · Peaalaks sai kodanliku ühiskonna sissekasvanud traditsioonilisi tõekspidamisi ja eksikujusid pilkav paradoksirikas ning mõtteterav ideedraama · ,,Pygmalion" o Pühendas teose näitlejannale, kellega teda sidus pikaajaline platooniline armastus o Põhineb vanakreeka legendil skulptor Pygmalionis, kes iseenda loodud naisekujusse niivõrd armus, et palus jumalaid sellele hinge sisse puhda o Käsitleb ootamatust vaatenurgast kultuuri ja kultuurituse ilminguid ning
kõrge kolesterooli tase veres, kõrgenenud vererõhk ja jalgadel vale hooldus. Mõned praktilised nõuanded jalgade hoolduseks: Vaadake iga päev oma jalad üle, vajadusel kasutage peeglit. Peske jalgu iga päev, kuid ärge tehke pikaajalisi jalavanne, see võib nahka liigselt pehmendada. Pärast pesu kuivatage jalad hoolikalt, ka varbavahed. Kui nahk on liiga kuiv või õhuke, määrige seda rasvase kreemiga. Lõigake varbaküüned otse, vältige sissekasvanud küüsi. Ärge käige paljajalu. Valige endale sobivad jalatsid, ärge kandke pigistavaid kingi. Iga päev puhtad, terved, õige mõõduga ning ilma kummita sokid ja sukad. Sobiv materjal on puuvillane või villane Vältige jalgade vigastusi ja hõõrdumisi. Kui olete end vigastanud, hoidke haav puhas diabeet soodustab haavapõletikku. Arsti või jalaravikabinetti pöördumine kohe, kui on tekkinud isegi väike haavand või vigastus.
5. G. B SHAW´ Iiri-inglise kirjanik sündis ja õppis Dublinis. 1876. aastal siirdus ta Londonisse , hakkas kirjutama teatri-ja muusikaarvustusi ning romaane. Kriitikuna sai Shaw varsti tuntuks, ent romaanidel polnud vähimatki edu. Kirjandusliku läbimurdeni jõudis ta alles näidenditega. Tema suureks eeskujuks oli Ibsen, keda ta tunnustas kui situatsiooniteatri loojat ja kelle teoseid ta arvustustes propageeris. Shaw´ peaalaks sai kodanliku ühiskonna sissekasvanud traditsioonilisi tõekspidamisi ja eksikujutlusi pilkav paradoksirikas ning mõtteterav ideedraama. Sageli selgitas ta oma vaateid ka näidendile lisatud eessõnas. Shaw´ esimesed, teravalt sotsiaalkriitilised lavateosed ,,Leskmeeste majad", ,,Seelikukütt" ja ,,Mrs Warreni elukutse", koondatud tsüklisse ,,Ebameeldivad näidendid", käsitlevad peamiselt auväärsete varakate kodanlaste elu, mille kombeka pealispinna all on varjul amoraalsus ja alatus
I. Alumine oksavaba tüveosa, milles asuvad peened oksad (10-15 mm). Ristlõikes võib jagada selle kolmeks osaks: väline oksavaba, keskosa tüvepuiduga kokkukasvamata kuivanud okstega ja seesmine säsi ning tüvepuiduga kokkukasvanud okstega. Sellest tüveosast valmistatakse jämedamõõdulisi, kõrgkvaliteedilisi ja eriotstarbelisi metsamaterjale. II. Tüve keskosa, kus asuvad avatud, sissekasvanud ja kuivanud stabiilsete mõõtmetega oksad ( 20-60 mm). Tüve ristlõikes võib selle tsooni jagada kahte ossa: välimine kuivanud, sissekasvavate ja tüvepuiduga kokkukasvamata okstega ning sisemine säsi ja tüvepuiduga kokkukasvanud okstega. Sellest tüveosast valmistatakse saetud materjale, liipreid, prusse, paberipuid, ümarpuiduna kasutatavaid materjale. III
Iga päev peaks haige oma jalad üle vaatama. Kui ise ei näe kogu jalga peaks kasutama peeglit või paluma abi. · Vaadelda jalgu, et ei oleks hõõrdumisi, naha pragunemist, ville, haavandeid. Jälgida ka naha värvust ja naha temperatuuri muutusi. · Pesta jalgu iga päev leige vee ja seebiga, mitte leotada jalgu üle 5 minuti · Kuivatama jalad hoolikalt pehme rätikuga, eriti varbavahed · Varbaküüned lõigata otse. Mitte lõigata neid liiga lühikeseks. Sissekasvanud küüsi ja konnasilmi peaks ravima spetsialist jalaravi kabinetis. · Hoida nahk kreemiga pehme. Varbavahesid mitte kreemitada. · Vahetada iga päev sokke või sukki. Eelistada tuleks pehmeid puuvillaseid sukke sokke ja need ei tohiks olla liiga väiksed ega liiga suured. · Jalanõudest on sobivaimad paksu sisetallaga pehmest nahast jalatsid. Kõrge kontsaga kingad ei ole soovitavad. Jalanõud peavad olema puhtad ja terved, et seal ei leiduks ebatasasusi,
jalgadel vale hooldus. Mõned praktilised nõuanded jalgade hoolduseks: 1. Vaadake iga päev oma jalad üle, vajadusel kasutage peeglit. 2. Peske jalgu iga päev, kuid ärge tehke pikaajalisi jalavanne, see võib nahka liigselt pehmendada. 3. Pärast pesu kuivatage jalad hoolikalt, ka varbavahed. 4. Kui nahk on liiga kuiv või õhuke, määrige seda rasvase kreemiga. 5. Lõigake varbaküüned otse, vältige sissekasvanud küüsi. 6. Ärge käige paljajalu. 7. Valige endale sobivad jalatsid, ärge kandke pigistavaid kingi. 8. Iga päev puhtad, terved, õige mõõduga ning ilma kummita sokid ja sukad. Sobiv materjal on puuvillane või villane 9. Vältige jalgade vigastusi ja hõõrdumisi. Kui olete end vigastanud, hoidke haav puhas diabeet soodustab haavapõletikku. 10. Arsti või jalaravikabinetti pöördumine kohe, kui on tekkinud isegi väike haavand või vigastus
14. Milline tugevus on puidul kõige suurem? Tõmbetugevus on puidul kõige suurem (1150). 15. Millised on puidu vead? Oksakohad, mädanikud, praod, putukate kohad, ebakorrapärane puit. 16. Kuidas jagunevad praod puidus? Sisemised- ja välimised praod, radiaalsuunalised praod. 17. Millist tugevust oksakohad suurendavad? Nihketugevus suurendab oksakohtade tugevust. 18. Milline oks nõrgestab puitu kõige vähem? Sissekasvanud on nõrgestab puitu kõige vähem. 19. Millised puidukahjurid tegutsevad kuivas puus ja kuidas neid eristatakse? TOONESEPP ehk PUUKOI pisikesed augud 1mm. 20. Millised kasvuvead esinevad? KEERDKASV puidu kiud on keerdus. SALMILISUS puiu kiud on kõik segamini, KAKSIKTÜVI, KÕVERKASV mida kõveram puu, seda halvem ta on. PUTUKKAHJUSTUSEGA putukad söövad ja kahjustavad puitu. EBANORMAALNE KOONILISUS, EKSISTENSIAALNE SÜDAMIK. 21
Oksa ümbritsev puit elus. Kõdunenud osa hõlmab kuni 1/3 oksa ristlõikest. · Pehkoks lõikepinnast kuni 1/3 mädanikuga. Kahjustatud osa ei ulatu sügavamale kui 2...3 cm. Ümbritsetud elus puiduga, säilitab oma kuju. · Tubakoks oks, mis on muutunud hallikaspruuniks või kirjuks massiks ning on pulbriks hõõrutav. · Mädaoks mädanikust kahjustatud oks. · Silmoks osaliselt või täielikult sissekasvanud terve ümar-või ovaaloks max läbimõõduga 5mm. · Silmokste kogum tihedalt üksteiste kõrval paiknevate silmokste grupp Lõhed- puidurikete rühm, kuhu on koondatud rikked, mida iseloomustab puidu rebenemine piki kiude.
(9) Juured peavad juurekaelalt kasvama ühtlaselt eri suundadesse. (10) Istikul ei tohi olla: 1) oksalõikehaavasid, mille läbimõõt on suurem kui 1/3 tüve läbimõõdust; 2) kahvelharusid (tüvel samast kohast väljuvad võrdse kasvuga juhtoksad), v.a sammasjal vormil; 3) tüvest liiga lähestikku (männasetaoliselt) väljuvaid oksi; 4) väikese väljumisnurgaga (< 30°) oksi, v.a sammasjal vormil; 5) tüve ja sellest väljuvate põhiokste vahel sissekasvanud koort, v.a hariliku haava sammasjal vormil; 6) tüve- ja koorevigastusi, kuivanud oksi, külmakahjustusi ega kemikaalidega töötlemisest tekkinud kahjustusi; 7) taimekasvu pärssivaid kahjureid ja haigusi; 8) keerdjuuri. Keerdjuured (kägistusjuured) on juured, mis kasvavad ringjalt ümber puu juurekaela või teiste juurte ning avaldavad neile survet, takistades toitainete liikumist ning nõrgestades puud.
säsiõõnega, kuid oksa ümbritsev puit on elus. Kõdunenud osa hõlmab kuni 1/3 oksa ristlõikest. · Pehkoksa lõikepinnast on kuni 1/3 mädanikuga. Kahjustatud osa ei ulatu sügavamale kui 2...3 cm. Pehkoks on ümbritsetud terve puiduga, säilitab oma kuju. · Tubakoksaks nimetatakse oksa, mis on muutunud hallikaspruuniks või kirjuks massiks ja on pulbriks hõõrutav. · Mädaoks mädanikust kahjustatud oks. · Silmoks sissekasvanud või osaliselt sissekasvanud terve ümar- või ovaaloks maksimaalse läbimõõduga 5 mm. · Silmokste kogum tihedalt üksteise kõrval paiknevate silm okste grupp. Lõhed Puidurikete rühm, kuhu on koondatud rikked, mida iseloomustab puidu rebenemine piki kiude. Kahjustuse iseloomu järgi jaotatakse lõhesid säsi-, ring-, külma- ja kuivamislõhedeks. Lõhede liigid · Säsilõhed - lüli- või küpspuidus esinevad radiaalsuunalised
Kui puude eksponeerimiseks tuleb teinekord eemaldada jämedamate okste lõikuseks on tekkinud möödapääs- ka vähem väärtuslikke, eksponeeritavale puule vaadet matu vajadus, viitab see aastakümnetetagustele tege- varjavaid puid. Pikema eeldatava elueaga puude kas- matajätmistele – eemaldamata on jäetud konkurent- vutingimuste parandamiseks tuleb teinekord eemal- ladvad, sissekasvanud koorega teravnurga all tõusvad, dada lühiealisemaid puid; sageli ongi viimased tek- proportsioonitult jämedad või liiga madalal asetsevad kinud pargipuistutesse isekülvi teel ning raskendavad oksad. Ei ole hoolitsetud ka puude valgustingimus- ka pargi kompositsiooni tajumist. te eest, mistõttu võrad on sageli ühepoolse ehituse ja Erinevate puuliikide eluiga on erinev. Nii näiteks raskusega.
Välimised radiaalpraod kitsenevad tsentri suunas, sisemised laienevad. Ringselt asetsevad Sisemised radiaalpraod kasvavas ainult kasvavas puus. Puus, välimised kuivavas puus. OKSAD: 1. Sissekasvanud oks, ülejäänud puiduga tihedalt kokku kasvanud. 2. Välja langenud oks. Puit koos koorega, jätab järgi augu. 3. Tubakoks pehme, pudeneb oksakohast välja tükk haaval. 4. Sarvoks tumedam, tihedam. Kandetalades oksakohtadega puitu kasutada ei tohi. KASVU VEAD: 1. KEERDKASV puidu kiud trossi kujulised 2. SALMISUS kõik kiud segi 3. EKSTSENTRILINE SÜDAMIK säsi asub tsentrist väljas 4
nahatundlikkus alanenud, siis vee temperatuuri (37 kraadi) tuleb mõõta veetermomeetriga. Vajadusel (mitte iga päev) võib kasutada lasteseepi, mis ei kuivata nahka. 2. Jalgade, eriti varbavahede hoolikas kuivatamine. Soojus ja niiskus soodustab varbavahede haudumist. 3. Küünte lühendamine viiliga pärast pesemist ja kuivatamist. Õige küünepikkus on selline, kui varbaotsale vajutades on tunda küüneäärt - see hoiab ära liiga lühikeseks lõigatud küünte puhul sissekasvanud küüne ja küünevallides põletikulised protsessid. 4. Jalgade naha ja küünte kontrollimine, eriti varvaste vahel ja taldadel väikestes ning algavate kahjustuste kindlakstegemiseks. Selleks võib kasutada peeglit või teiste inimeste abi. 5. Kuna diabeetikute nahk on kuiv ja võib kergesti lõheneda, siis on vajalik jalgade kreemitamine pärast pesemist ja kuivatamist. NB! Mitte kreemitada varbavahesid - see soodustab varbavahede haudumist. 6
annaabi.ee 
