10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sigridluiga
Õppematerjali autor
Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 1. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 1.1. EHITUSMATERJALIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). G ...( g / cm 3 ), kus V - materjali erimass, G – materjali mass kuivas olekus (g), V – materjali ruumala ilma poorideta (cm³). Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. Kõige suuremates piirides kõigub metallide erimass (alumiinium 2,7; teras 7,8). Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega).
või teenustele ning nende vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid. · Standartidte ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi,nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. · Standardi kehtivuseaeg on piiratud. · Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat,mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt. Füüsikalised omadused erimass · Erimass(või absoluutne tihetus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus(ilma poorideta) P=G/V kg/cm3 G-aine mass;V- tihedus,poorideta aine ruumala · Portlandtsement 3100kg/m3 s.o3,1 g/cm3 · Teras 7850kg/m3 s.o 7,85g/cm3 Mahumass · Materjali tihetus on loomuliku struktuuriga materjali mahu (ruumala-)ühiku mass. P0=G/V0 Antakse kg/m3;t/m3 · V0-loomuliku struktuuriga materjali ruumala · G-materjali mass
ning nende vastavuste määramiseks kasutatavad meetodid. > Standardite ülesandeks on piiritleda materjalide omdausi, nende omdauste määramise meetodid ja aredada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. > Standardi kehtivusaeg on piiratud. > Materjali vastavust standardi nõuetele tõestad seritifikaat, mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt. Ehitusmaterjalide üldomadused > Füüsikalised omadused > Mehaanilised omadused > Terminilised omadused > Keemilised omadused > Tehnoloogilised kasutusomadused Füüsikalised omadused Erimass > Erimass ( või absoluutne tihedus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (ilma poorideta). Y=G/V g/cm3, k g/m3 Gaine mass; V tiheda, poorideta aine ruumala > portlandtsement 3100 k g/m3 s.o 3,1 g/cm3 > teras 7850 k g/m3 Mahumass > Materjali tihedus on loomuliku struktuuriga materjali mahu ( ruumala) ühiku mass. Y0=G/ V0 > V0 loomuliku struktuuriga materjali ruumala, > G materjali mass Näiteks:
Avatud poorid, aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. Teralise ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse veel tühiklikkuse mõistet, mis näitab terade vaheliste tühemete mahtu protsentides kogu materjali mahust 3. Milliseid omadusi mõjutab poorsus ning kuidas? Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused (tugevus, külmakindlus, soojajuhtivus, veeimavus, veeläbilaskvus). Külmakindlust, sest vee maht külmudes suureneb ca 10% võrra ning see avaldab poorsele materjalile lagundavat mõju. Mida kergem ja poorsem on materjal seda väiksem on selle soojajuhtivus. Mida poorsem on materjal seda parem veeimavus sellel on. Avatud poorid suurendavad materjali läbilaskvust ja veeimavust ning halvendavad selle külmakindlust. Peenepoorilistel ja suletud pooridega materjalidel on
Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde kivi. • Tulekindlus- mittepõlev • Helipidavus Eripärad: • Mitte kasutada pinnases ja soklites(pm maja vundament) • Vuugid peavad olema korralikult täidetud mördiga • Korrosioonikaitsega armatuurvõrk Kipsised tooted Kipsiained: • Täiteained- liiv, saepuru, räbud, bimms
katsekoda ) poolt katsetuste või ka mõne teise riigi vastava akrediteeritud organisatsiooni poolt antud sertifikaadi alusel. Sertifikaat tõestab materjali vastavust nõuetele ja ka seda, et toote kvaliteedi vastavust kontrollitakse süstemaatiliselt nii autokontroll (tootja oma labori pidevad katsetused) kui ka auditkatsetused (volitatud laboratooriumi ja tehase laboratooriumi tulemuste kontrollkatsetused samast proovist) 1.5.Ehitusmaterjalide omadused Kõik materjalide omadused jaotatakse: -füüsikalisteks -keemilised -mehaanilised -tehnoloogilised (kasutusomadused)sitke ja habras Materjali omadusi kirjeldatakse iseloomustavate näitajatega, mille valik sõltub materjali kasutamisest. Ainete keemiline koostis määrab ära nende ja neist valmistatud materjalide põhiomadused. Ehitusmaterjalide valmistamiseks kasutatava aine keemilistest koostisest sõltub nende kasutatavus ehitusmaterjalina st. mehaanilised näitajad, soojajuhtivus, tulekindluse ja
(anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on tooraine(te)st mingi uue materjali tootmine või toodete valmistamine. Peenestamine: protsess, kus toimub mingi suuretükilise materjali lähtetera suuruse vähendamine seadmete abil (jaotatakse purustamiseks tera läbimõõtude suhe i = 3...20 ja jahvatamiseks i = 500...1000). Kuivatamine: protsess, kus toimub vaba vee eemaldamine materjalist.
1828 Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler) 1867 Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal). 1876 Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 7,8 g/cm3 Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (pooridega). *tihedate materjalide puhul (poore pole) *pooridega materjalil on mahumass suurem kui poorideta materjalil. Nt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid