PTK 30 MÕJUTAJAD Nõukogude okupatsioon,Sotsialistlik realism,Impressionism ja modernistlik realism,Arreteerimised, Sõda, küüditamised ja mobilisatsioon, Pagulus ja Eesti lõhenemine . TUNNUSED Kujutati töötavaid inimesi Kunstielu oli vilgas, kuid endassesulgunud, sest sidemed demokraatliku Läänega olid katkenud. Värvisid ilusate värvitoonidega eesti loodust, lilli ja inimesi just nagu trotsides ümbritsevat elu. Teostest võis tihti välja lugeda kurbust ja ängistust. Tihti nõukogude teemad. Tuntumad esindajad: Johannes Greengerg, Elmar Kits, Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Eduard Viiralt, Evald Okas, Linda Kits-Mägi, Voldemar Väli, Richard Uutmaa ja Kristjan Teder . Arhitektuur:Keelati igasugune vihje funktsionalismile, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Stalinistlik arhitektuur, toetus klassitsismile ja eklektikale Stalinistlikule arhitektuurile omaselt tehti sõgedalt suuri, para...
Põlevkivi ei ole taastuv ning see on ka väga ebapraktiline kasutamiseks.Kuna mõningate arvutuste kohaselt läheb kuni 25% põlevkivist saadavast energiast tagasi põlevkivi kaevamisele Taimsed ehitusmaterjalid. Need küll lagunevad ent, samas ei jäta jääke. Tavaliselt jäävad jäägid materjalidest ja need jäävad üle, taimseid materjale aga saab põletada. Piudust saab teha soojendusmaterjali ja katuseid. Taimsed katusematerjalid on kimm, laastud,singel ja pilbas. Linast saab teha õli,lakki ning akendele kitti. Kasutatakse veel ka nuia ja roogu. Ehitatakse ka soojustusmaterjale nt nuiast ja kanepist ning samblast. Taimsete ehitusmaterjalidega saaks maailma ökoloogilist jalajälge vähendada mitme kordselt. Kerli Lootsmann 11. R
väärispuidust tooted , termiliselt töödeldud puit, palkmajade abiruumid. · Kuivamisaeg 1-5 ööpäeva sõltuvalt materjalist ja viimistlus viisist, õhutemperatuurist, õhuniiskusest. Männitõrv Saadakse vaigurikastest männikändudest ja tüvede alumistest osadest. Sobib paatide,paadisildade, sadamakaide, puitmajade, laast-, kimm-, laudkatustele ja hoonete seintele, köite, hööveldamata puitpindade tõrvamiseks ja tõrvaõlide, tõrvavärvi valmistamiseks. Ei kuiva, vaid imendub puitu Hele ja tume tõrvaõli Sisaldab linaõli, tõrva ja männitärpentini ning looduslikku vaiku. Kasutuskohad- Puitkatused, paadid ja sadamakaid, palkmajad, termiliselt töödeldud ja vaakumimmutatud puit Värvus hele/tumepruun Kuivamisaeg, õhukeselt pintseldatuna, 1-7 ööpäeva sõltuvalt
piki püstuvus pikikalde ehk trimmi nurga suhtes. Euleri teoreemi järgi laeva kaldetelg lõpmatult väikesel kaldel läbib alati veejoonetasandi keset F. Praktikas on see teoreem tõene mitte ainult lõpmatult väikestel kalletel, vaid ka väikestel ja lõplikel kalletel. Väikeste ja suurte kallete nurkadel kindlat piiri ei ole. Transportlaevadel loetakse väikeseks kaldeks kreeninurka, kui see ei ületa 10°...12° ja seejuures ei sukelduks vette tekk ega väljuks veest kimm. Kreeninurgad, mis ei vasta neile nõuetele, on suured. Püstuvuse arvutamisel on loogiline eeldus, et laeva kallutades on veealune maht konstantne. 22 3. Laeva püstuvus z M BM GM WL G Z W
esmaseks töötluseks kasutatav vahend ja hiljem katuse katmiseks kasutatav vahend peavad omavahel sobima. Need peavad olema vahendid, mis kaitsevad puitu, olles samal ajal õhku läbilaskvad Kimmide paigaldus: Kimmid paigaldatakse kas kahes või kolmes kihis. Kimmid kihtides tuleb paigaldada nii, et ülemine kiht katab alumise kihi kimmide vahekohad. Kimmide kinnitamiseks naeltega tuleb kimmidesse ette puurida augud. Augud tuleb puurida kimmi keskjoonest kõrvale (selleks, et ülemine kimm kataks alumise kimmi kinnitusnaela) ja alumise kimmi sabast kõrgemale (selleks, et ülemise kimmi kinnitusnael ei puutuks alumist kimmi). Naelad peavad olema kas happekindlast roostevaba terasest või tsingitud. Kimmide kinnitamise naelu ei tohi nii kõvasti sisse lüüa, et see kimmid üksteise vastu suruks. Kimmikihtide vahele peab jääma õhuvahe. Kimmide paigaldamisel tuleb kasutada rihtlauda, selleks, et kimmide read tuleksid sirged ja ridade vahed oleksid ühesugused. Rookatus
nähtavateks pragudeks. Traditsiooniliselt on puitkatust kaitstud liigse kuivamise ja ka sambliku tekke eest puutõrvaga. Soovitatav oleks katust tõrvata iga nelja kuni viie aasta tagant. Tõrva hulka võib segada ka linaõli. Nn. heleda männitõrva sisse on võimalik segada ka värvimulda. Enne tõrvama asumist peab katus olema täiesti kuiv. Parim aeg katuse tõrvamiseks on varasuvi. Liiga palava ilmaga ei imendu tõrv puusse vaid voolab alla. Kui ehitatakse täiesti uut kimm-, sindel- või laudkatust, on õige puit tõrvata enne katusele asetamist (kasta kuuma tõrva sisse - u. 70-80O, nõrutada ja kuivatada). Arvestatava kattekihi saavutamiseks tuleb katusele kinnitatud värske puit veel 3 - 4 korda üle tõrvata (tõrva temperatuur võiks olla 40 50O - vajadusel kasutada termosämbrit). Laastukatust üldjuhul ei tõrvata. Laaste võib värvida nn. rootsi punasega (värvida iga paigaldatud kiht eraldi) või keeta eelnevalt raudvitriõli lahuses.
SISUKORD 2012 SISSEJUHATUS Käesolev referaat teeb kiire tagasivaate Eesti ajaloos kasutusel olnud ja olevates looduslikest katusekatte materjalidest ning katuse konstruktsioonidest. Seletatakse lahti roo- ja õlgkatuse, pilpa- ehk laastukatuse, kimm- ja sindelkatuse ning mätta- ja laudkatuse ehitus viisid ja tavad. Kõik käsitletavad katuse liigid on omased Eesti puit- ja taluarhitektuurile, mõni vaesemale, mõni jõukamale, mõni varasemale, mõni hilisemale ajastule. Kõige levinum 19'nda sajandi talukatused olid rookatused (ligi 80% ) ja need on tulnud meie kasutusesse mujalt, rookatuseid ehitasid viikingid juba muistsel ajal. Viimased sajad aastad on väga jõudsalt levinud Euroopas ja ka Eestis puitmaterjalidest tehtud katused
euleri teoreemi järgi läbib laeva kaldatelg lõpmatult väikesel kaidel alati veejoonetasandi keset. Praktikas on see teoreem tõene nii lõpmata väikestel kalletel kui ka väikestel ja lõplikel kalletel. Väikeste ja suurte kallete nurkadel kindlat piiri ei ole . Transportlaevadel loetakse väikeseks kaldeks kreeninurka , mis ei üle 10 ...12 kraadi , nii et seejuures ei sukelduks vette tekk ega väljuks veest kimm. Kreeninurgad , mis ei vasta neile nõuetele , on suured. Püstuvuse arvutamisel on loogiline eeldada , et laeva kallutades jääb laeva veealune maht konstantseks. IMO määrangul on lisaks eelnevatele püstuvuse alaliikudele kohustus kontrollida vigastatud laeva püstuvust. Vigastatud laeva püstuvuseks nim tema võimed säilitada ujuvust ja püstuvus ühe v mitme laevaruumi täitumisel veega. Seda nim ka laeva uppumatuses. (joon 5.1) (...........)
(piirdelauad, liistud, sulundlaud e. punnlaud). Põrandalaua paksus 37 mm Sisevoodrilauad ja välisvoodrilauad on pealt eri profiilidega: Poolsulundlaud, paksus 28 mm, laiused on moevooludest tingitud. 4. PUIDUST KATUSEKATTED põhiliselt okaspuud, ka haab. Kõiki pannakse 3 kihti. Pikkused 800, 600, 700 mm. Laius 120 mm. *KIMM ühest otsast kitsam, teisest laiem (laast) *SINDEL Pikkused 800, 600, 700 mm. Laius 120 mm. 2 üksteise sisse. 5. KATTEVINEERID SPOONID õhuke, väärispuidust (meil ka saar, tamm). Paksus 0,5 1,5 mm. Treppidel kasutatakse 3 mm. *ristspoon põimitud. VINEERID valmistatakse kasepuidust, liimitakse 57 vineeri kokku, kõige õhem 3. POOLFABRIKAAT parketiliistukesed, 3 mat. kokku liimitud
Raunami maali "Eesti punakaartlased Rakvere lähistel 1918. aastal" (1948). Õõnsalt lavastuslikud propagandaskeemid ja igava naturalistliku teostusea on Roman Treumanni ja Viktor Karruse "Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks võistluseks" !1951), Karruse "Vilja riigile" (1953), Richard Sagritsa ja Leppo Mikko "Esimene vagu kolhoosipõllul" (1951). Kindlama käega maalis sotsrealistlikke pilte Leningradi Kunstide Akadeemia haridusega Ilmar Kimm. Joonis ..... R. Treumanni ja V. Karruse "Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks võistluseks" 1951 ja V. Karruse "Vilja riigile" 1951 Suur tagasilöök tabas ka graafikakunsti. Graafikud said tööd ja leiba peamiselt raamatute illustreerimisest, milles valitses kuiv, hallide toonidega joonistatud naturalistlik olustikukujutus. Kõige silmapaistvam illustraarija oli Günther Reidorff, kelle joonistatud pildid A
annaabi.ee 
