Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehitusmaterjalide eksam (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist



  • Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus , tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest:


  • betoon vs aeroc ;
    Betoon
    Aeroc
    Tootmine
    Saadakse sideaine , täiteaine ja vee segu kivinemisel
    Autoklaavis poorbetoonist
    Koostis
    Täiteained - liiv, kruus, killustik
    Sideained - tsement , vesi, lubi
    Poorbetoon
    Tihedus
    raskebetoon üle 2600 kg/m3 normaalne 2100-2600 kg/m3
    kergbetoon 300-2100 kg/m3
    300-650 kg/m3
    Soojapidavus
    0,11 W/mK
    0,07 W/mK
    Tugevus
    Olenevalt tihedusest 15-60 Mpa
    3 Mpa
    Kasutusala
    Vundamendid, vahelaed , põrandad, talad, trepid
    Seinad
  • narva plokk vs aeroc;
    Narva plokk
    Aeroc
    Tootmine
    Kivistumise teel vormides, lisatakse Al pulbrit .
    Autoklaavis poorbetoonist
    Koostis
    Põlevkivituhk, liiv, vesi
    Poorbetoon
    Tihedus
    500-600 kg/m3
    300-650 kg/m3
    Soojapidavus
    0,10-0,12 W/mK
    0,07 W/mK
    Tugevus
    2,5 Mpa
    3 Mpa
    Kasutusala
    Seinad
    Seinad
  • silikaat vs Aeroc,
    Silikaat
    Aeroc
    Tootmine
    Liiva ja lubja kokkupressimisel ning kuumutamisel autoklaavis.
    Autoklaavis poorbetoonist
    Koostis
    Liiv ja lubi
    Poorbetoon
    Tihedus
    1800-2000 kg/m3
    300-650 kg/m3
    Soojapidavus
    0,7-0,8 W/mK
    0,07 W/mK
    Tugevus
    25 Mpa
    3 Mpa
    Kasutusala
    Seinad
    Seinad
  • Fibo vs Aeroc
    Fibo
    Aeroc
    Tootmine
    Segatakse kokku kergkruus, tsement ja vesi ning pressitakse vormidesse
    Autoklaavis poorbetoonist
    Koostis
    Kergkruus, tsement
    Poorbetoon
    Tihedus
    600-900 kg/m3
    300-650 kg/m3
    Soojapidavus
    0,20 W/mK
    0,07 W/mK
    Tugevus
    3 Mpa
    3 Mpa
    Kasutusala
    Seinad
    Seinad
  • vahtpolüstüreen vs mineraalvill
    Vahtpolüstüreen
    Mineraalvill
    Tootmine
    Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest.
    Lähtematerjal sulatatakse ja muudetakse kiududeks ning liidetakse hiljem vaikudest sideainega. Edasise töötlemisega saadakse matid, plaadid , puistematerjal.
    Koostis
    polüstüreengraanulid
    Kivi, vaik , õli
    Tihedus
    15-40 kg/m3
    140 kg/m3
    Soojapidavus
    0,037 - 0,041 W/mK
    0,03-0,05 W/mK
    Tugevus
    Kasutusala
    Soojustusmaterjal vundament , seinad, laed
    Soojustusmaterjal seinad, laed
  • puit vs betoon
    Puit
    Betoon
    Tootmine
    Kasvab metsas, töödeldakse saekaatris
    Saadakse sideaine, täiteaine ja vee segu kivinemisel
    Koostis
    Tselluloos ja ligniin
    Täiteained - liiv, kruus, killustik
    Sideained - tsement, vesi, lubi
    Tihedus
    Absoluutne tihedus kokkuleppeliselt 600 kg/m3. Erinevatel puu liikidel erinev.
    raskebetoon üle 2600 kg/m3 normaalne 2100-2600 kg/m3
    kergbetoon 300-2100 kg/m3
    Soojapidavus
    Nt männipuidul pikikiudu 0,22 W/mK, ristikiudu aga 0,13 W/mK.
    0,11 W/mK
    Tugevus
    Mõjutavad kasvuvead, niiskusesisaldus, temperatuur, koormamise kiirus jne.
    Olenevalt tihedusest 15-60 Mpa
    Kasutusala
    Puidust konstruktsioonid nt puitkarkassmajad. Maja sees laed ja põrandad. Katus.
    Vundamendid, vahelaed, põrandad, talad, trepid
  • Materjalide füüsikalised omadused


  • tihedus, absoluutne tihedus, näivtihedus,


    Tihedus – materjali mahuühiku mass loomulikus olekus
    , g/cm3 või kg/m3
    Kus m – aine mass, V0
    loomuliku struktuuriga materjali ruumala


    Tihedusest sõltub materjali:

    Määramiseks kuivatatakse välja kogu vesi, kuivatustemperatuur
    puidul näit. 105 °C,
    Materjali absoluutne tihedus ehk eri-tihedus
    tiheda materjali maaühiku mass


    , g/cm3 või kg/m3
    Kus m – aine mass, kg Vn
    poorideta struktuuriga materjali ruumala, m
    3


    Veel ei eristata mahukaalu ja erikaalu.
    Näivtihedus ehk terade
    tihedus
    . Kasutatakse puistematerjalide, näit. betooni
    täitematerjalide puhul. Mahu arvestamisel jäetakse välja
    puistematerjali terade vahel olevad tühimikud. Terade sees olevad poorid arvutustes ei kajastu.
    Seega on tegemist siis terade
    tihedusega.




  • veeimavus , hügroskoopsus


    Veeimavus iseloomustab materjalide võimet imada kapillaarjõudude
    toimel vett, eelduseks vaba vee


    olemasolu. Kirjeldatakse materjali niiskuse abil. Materjali
    niiskus – materjalis olev vee massi suhe kuiva materjali kaalu
    Hügroskoopsus on materjali võime imada niiskust ümbritsevast
    õhust.

    Tasakaaluniiskus – materjali niiskus, mis vastab ümbritseva
    keskkonna suhtelisele õhuniiskusele. Esitatakse
    sorptsioonigraafikutena.
    Puidu maksimaalne tasakaaluniiskus 100% õhuniiskuse juures on
    ligikaudu 30%. Mõnikord esitatakse niiskust ka kujul kg/m3.
  • Betoon kui ehitusmaterjal – eelised ja puudused (märksõnad tihedus, soojusjuhtivus, survetugevus , paindetugevus , tuleohtlikkus)


    Betoon -
    põletamata tehiskivi
    - saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel.
    • Betoonisegu arvutatakse ja valmistatakse vastavalt soovitud omadustele ja tugevusklassile
    • Eesmärk valmistada betoonisegu minimaalse tsemendihulgaga ja vähima võimaliku maksumusega andes talle antud tingimustes vajalikud omadused.

    Sideaineks portlandtsement , tsemendi eriliigid, harvem lubisideaine,
    kips ja põlevkivituhk.
  • Betooni liigitus:


    Tiheduse järgi:
    • raskebetoon 2600 kg/m3
    • normaalne ehk harilik ehk tavabetoon 2100-2600 kg/m3 – tsemendi ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus, killustik)

    • kergbetoon 800-2100 kg/m3 – väike tihedus tingitud tühimikest struktuuris (gaasimullide või eriti kerge täitematerjali abil)

    Täitematerjali järgi:
    • jämedateraline betoon
    • peeneteraline betoon

    Täitematerjali liigi järgi:
    • looduslik betoon – sisaldab liiva
    • tehislik betoon – sisaldab killustikku, räbu, kergkruusa, saepuru
    • kiudbetoon – täitematerjali ca 70%

    betoonid jaotatakse klassidesse, mille aluseks on proovikeha
    • 15*15* 15cm 95% - lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28


    Õhupoorid viiakse sisse betoonisegusse, et vähendada tihedust ja suurendada külmakindlust (poorbetoon).
    Kapillaarpoorsus aga vähendab betooni püsivust ja
    külmakindlust.
    Tihedus iseloomustab betooni omadusi kõige üldisemalt,
  • Vasakule Paremale
    Ehitusmaterjalide eksam #1 Ehitusmaterjalide eksam #2 Ehitusmaterjalide eksam #3 Ehitusmaterjalide eksam #4 Ehitusmaterjalide eksam #5 Ehitusmaterjalide eksam #6 Ehitusmaterjalide eksam #7 Ehitusmaterjalide eksam #8 Ehitusmaterjalide eksam #9 Ehitusmaterjalide eksam #10 Ehitusmaterjalide eksam #11 Ehitusmaterjalide eksam #12 Ehitusmaterjalide eksam #13 Ehitusmaterjalide eksam #14 Ehitusmaterjalide eksam #15 Ehitusmaterjalide eksam #16 Ehitusmaterjalide eksam #17 Ehitusmaterjalide eksam #18 Ehitusmaterjalide eksam #19 Ehitusmaterjalide eksam #20 Ehitusmaterjalide eksam #21 Ehitusmaterjalide eksam #22 Ehitusmaterjalide eksam #23 Ehitusmaterjalide eksam #24 Ehitusmaterjalide eksam #25 Ehitusmaterjalide eksam #26 Ehitusmaterjalide eksam #27 Ehitusmaterjalide eksam #28 Ehitusmaterjalide eksam #29 Ehitusmaterjalide eksam #30 Ehitusmaterjalide eksam #31 Ehitusmaterjalide eksam #32 Ehitusmaterjalide eksam #33 Ehitusmaterjalide eksam #34 Ehitusmaterjalide eksam #35 Ehitusmaterjalide eksam #36
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor G . Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    9
    pdf

    Betoonisegu katsetamine labori töö nr5

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 5 2020/2021 Betoonisegu katsetamine Rühm: EAEI31 24. November 2020 Sisukord 1. Töö eesmärk ............................................................................................................................ 3 2. Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 3 3. Katsemetoodika ....................................................................................................................... 3 3.1. Betoonisega valmistamine................................................................................................ 3 3.2. Valemid ............................................................................................................................ 4 4. Katse tulemused ...............................................

    Materjaliõpetus
    thumbnail
    13
    docx

    Betooniõpetus I praktikum

    1. Normaalbetooni koostise arvutamine, tsemendi tüübi mõju betooni omadustele ja betooni statistiline kontroll 1.1. Töö eesmärk · Leida arvutuslikult selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega; · selgitada erinevate tsementide mõju betoonisegu töödeldavusele, kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele; · teostada betooni statistiline kontroll kasutades paralleelrühmade katsetulemusi. 1.2. Kasutatavad materjalid · portlandtsement CEM I 42,5 (ehitustsement); · Portland-komposiittsement CEM II/B-M (T-L) 42,5 R; · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv, · paekillustiku fraktsioonid 4/16; · joogivesi. 1.3. Töö käik 1.3.1. Betooni koostise arvutuslik m?

    Betooniõpetus
    thumbnail
    14
    pdf

    Normaalbetooni koostise arvutamine ja betoonisegu segamistehnoloogia mõju betooni omadustele

    Betooniõpetus EPM 0030 LABORATOORNE TÖÖ nr.4 Normaalbetooni koostise arvutamine ja betoonisegu segamistehnoloogia mõju betooni omadustele Üldised põhimõtted: - betoonisegu koostise arvutamine absoluutsete mahtude meetodil - Betoonisegu segamise tehnoloogia (segamine käsitsi ja vispliga) mõju betooni omadustele - kivistamine ajutisel madalal temperatuuril, selle mõju betooni omadustele Betooni koostise määramise eesmärk: - leida selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega, - tagada vajalik betoonisegu konsistents, Betooni koostise valik sisaldab üldjuhul järgmisi etappe: - betoonile esitatavate nõuete formuleerimine (lähtuvalt konstruktsiooni ekspluatatsiooni tingimustest ja valmistamise tehnoloogia eripäradest), - betooni toormaterjalide valik j

    Ehitus
    thumbnail
    10
    pdf

    Eksamiküsimused õppeaines „Betooniõpetus“

    Eksamiküsimused õppeaines ,,Betooniõpetus" EPM 0030 (2012/2013 õppeaasta) 1. Tähtsamad daatumid betooni ajaloos Esimene betoonileid ~5600 a enne meie ajaarvamist: jahionni põrand lubjast, liivast ja kruusast. Suure Hiina müüri ehitusel mineraalsed sideained. Rooma Pantheoni müürikivide vahel betoonisegu(Rooma impeeriumi ajal: 300 eKr...500 pKr). 19. sajandil suur murrang betoonitööstuses: portlandtsement, raudbetoon, tsemenditehased, betooni survetugevuste arvutused ja seosed tsemendi ja vee ja täitematerjalidega. Betooni teooria. 20. sajandil paljud ,,esimesed"(tee, pilvelõhkuja, sild jne). 2. Betoonide põhiterminoloogia standardi EVS-EN 206-1 järgi Betoon: materjal, mis saadakse omavahel segatud tsemendist, jäme- ja peentäitematerjalist ja veest ning millele võib lisada keemilisi ja peenlisandeid, kusjuures betooni omadused kujunevad tsemendi hüdratatsiooni tulemusena Betoonisegu: valmissegatud betoon, mis on veel sellises olekus, et seda

    Betooniõpetus
    thumbnail
    32
    doc

    Eksami küsimuste vastused

    Vastandmõiste on kuivavus. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastupidisel juhul materjal kuivab. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Vastandmõiste on veetihedus. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). Gaasitihedus on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutihedus on materjali omadus endast auru läbi lasta. 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust iseloomsutatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste imlnemiseni või tugevuse märgatava languseni

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    27
    pdf

    Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks

    EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. .................................................................................

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    15
    rtf

    Materjaliõpetus

    > 2) rakelt sulavad ( hard melt) temp = 1350...1580 kraadi > 3) kergelt sulavad temp <1350 kraadi. > Jaotatakse mittesüttivateks ( ei põle, ei söestu) , raskeltsüttivateks ja süttivateks. Tulepüsivus > Raskelt süttivad materjalid põhimõtteliselt ei sula. > Süttivad materjalid põlevad leegiga, ja seejärel kasutamine ei ole kõlbulik. Mehaanilised omadused > Tugevus on materjali võime taluda mitmesuguseid välikoormusi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Deformatsioonid (strain e deformation) > Välisjõu toimel võib muutuda materjali kuju st. materjal deformeerub. > Deformatsioon (strain) on keha või materjali omadus muuta oma kuju ja vormi massis kaotamata. > Koormus mõjumise järgi jaotatakse painde, tõmbe, surve, väände, nihke ja löögideformatsiooniks. > Materjalid jagatakse deformeerumise järgi sitketeks ja haprateks.

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    48
    doc

    Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

    Kamberkuivatamine ­ toimub spets. Ruumis 80-100C juures, kuivatis peab olema tõhus õhuvahetus. Plussid ­ Kiirem (5-10p.), saab kuivatada vajaliku niiskuseni (5-10%), kuum õhk hävitab putukad ja eosed. Miinused ­ kuivati kallis ehitis, kütuse kulu suur. Elektriline kuivatus - puit asetatakse kahe plaat või võrkelektroodi vahele, millesse juhitakse vool. Kuivamine väga ühtlane ja puit praguneb vähe, kestab 10-12 tundi. Puuduseks kõrge hind. 8. Puidust ehitusmaterjalide liigid ­ Jagub viieks: 1)Ümarmaterjalid ­ kujutavad endast okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järke. Jagunevad: palgid(Ø vähemalt 140mm, pikkus 4-7m), peenpalgid(Ø80-140mm, pikkus 3-7m), ümarlatid(Ø30- 8mm, pikkus 3-7m), laastupalgid(Ø vähemalt 140mm, pikkus 0,5-0,7m), vineeripakud(Ø vähemalt 200mm, pikkus 1-2m). Ümarmaterjalid peamiselt okaspuidust, vineeripakud aga lehtpuust. Jagatakse kvaliteedi järgi sortidesse või klassidesse. Klass määratakse

    Ehitusmaterjalid




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun