Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehitusmaterjalide eksam (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Ehitusmaterjalide eksam #1 Ehitusmaterjalide eksam #2 Ehitusmaterjalide eksam #3 Ehitusmaterjalide eksam #4 Ehitusmaterjalide eksam #5 Ehitusmaterjalide eksam #6 Ehitusmaterjalide eksam #7 Ehitusmaterjalide eksam #8 Ehitusmaterjalide eksam #9 Ehitusmaterjalide eksam #10 Ehitusmaterjalide eksam #11 Ehitusmaterjalide eksam #12 Ehitusmaterjalide eksam #13 Ehitusmaterjalide eksam #14 Ehitusmaterjalide eksam #15 Ehitusmaterjalide eksam #16 Ehitusmaterjalide eksam #17 Ehitusmaterjalide eksam #18 Ehitusmaterjalide eksam #19 Ehitusmaterjalide eksam #20 Ehitusmaterjalide eksam #21 Ehitusmaterjalide eksam #22 Ehitusmaterjalide eksam #23 Ehitusmaterjalide eksam #24 Ehitusmaterjalide eksam #25 Ehitusmaterjalide eksam #26 Ehitusmaterjalide eksam #27 Ehitusmaterjalide eksam #28 Ehitusmaterjalide eksam #29 Ehitusmaterjalide eksam #30 Ehitusmaterjalide eksam #31 Ehitusmaterjalide eksam #32 Ehitusmaterjalide eksam #33 Ehitusmaterjalide eksam #34 Ehitusmaterjalide eksam #35 Ehitusmaterjalide eksam #36
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor G . Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
pdf

Betoonisegu katsetamine labori töö nr5

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 5 2020/2021 Betoonisegu katsetamine Rühm: EAEI31 24. November 2020 Sisukord 1. Töö eesmärk ............................................................................................................................ 3 2. Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 3 3. Katsemetoodika ....................................................................................................................... 3 3.1. Betoonisega valmistamine................................................................................................ 3 3.2. Valemid ............................................................................................................................ 4 4. Katse tulemused ...............................................

Materjaliõpetus
thumbnail
13
docx

Betooniõpetus I praktikum

1. Normaalbetooni koostise arvutamine, tsemendi tüübi mõju betooni omadustele ja betooni statistiline kontroll 1.1. Töö eesmärk · Leida arvutuslikult selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega; · selgitada erinevate tsementide mõju betoonisegu töödeldavusele, kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele; · teostada betooni statistiline kontroll kasutades paralleelrühmade katsetulemusi. 1.2. Kasutatavad materjalid · portlandtsement CEM I 42,5 (ehitustsement); · Portland-komposiittsement CEM II/B-M (T-L) 42,5 R; · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv, · paekillustiku fraktsioonid 4/16; · joogivesi. 1.3. Töö käik 1.3.1. Betooni koostise arvutuslik m?

Betooniõpetus
thumbnail
14
pdf

Normaalbetooni koostise arvutamine ja betoonisegu segamistehnoloogia mõju betooni omadustele

Betooniõpetus EPM 0030 LABORATOORNE TÖÖ nr.4 Normaalbetooni koostise arvutamine ja betoonisegu segamistehnoloogia mõju betooni omadustele Üldised põhimõtted: - betoonisegu koostise arvutamine absoluutsete mahtude meetodil - Betoonisegu segamise tehnoloogia (segamine käsitsi ja vispliga) mõju betooni omadustele - kivistamine ajutisel madalal temperatuuril, selle mõju betooni omadustele Betooni koostise määramise eesmärk: - leida selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega, - tagada vajalik betoonisegu konsistents, Betooni koostise valik sisaldab üldjuhul järgmisi etappe: - betoonile esitatavate nõuete formuleerimine (lähtuvalt konstruktsiooni ekspluatatsiooni tingimustest ja valmistamise tehnoloogia eripäradest), - betooni toormaterjalide valik j

Ehitus
thumbnail
10
pdf

Eksamiküsimused õppeaines „Betooniõpetus“

Eksamiküsimused õppeaines ,,Betooniõpetus" EPM 0030 (2012/2013 õppeaasta) 1. Tähtsamad daatumid betooni ajaloos Esimene betoonileid ~5600 a enne meie ajaarvamist: jahionni põrand lubjast, liivast ja kruusast. Suure Hiina müüri ehitusel mineraalsed sideained. Rooma Pantheoni müürikivide vahel betoonisegu(Rooma impeeriumi ajal: 300 eKr...500 pKr). 19. sajandil suur murrang betoonitööstuses: portlandtsement, raudbetoon, tsemenditehased, betooni survetugevuste arvutused ja seosed tsemendi ja vee ja täitematerjalidega. Betooni teooria. 20. sajandil paljud ,,esimesed"(tee, pilvelõhkuja, sild jne). 2. Betoonide põhiterminoloogia standardi EVS-EN 206-1 järgi Betoon: materjal, mis saadakse omavahel segatud tsemendist, jäme- ja peentäitematerjalist ja veest ning millele võib lisada keemilisi ja peenlisandeid, kusjuures betooni omadused kujunevad tsemendi hüdratatsiooni tulemusena Betoonisegu: valmissegatud betoon, mis on veel sellises olekus, et seda

Betooniõpetus
thumbnail
32
doc

Eksami küsimuste vastused

Vastandmõiste on kuivavus. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastupidisel juhul materjal kuivab. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Vastandmõiste on veetihedus. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). Gaasitihedus on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutihedus on materjali omadus endast auru läbi lasta. 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust iseloomsutatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste imlnemiseni või tugevuse märgatava languseni

Ehitusmaterjalid
thumbnail
27
pdf

Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks

EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. .................................................................................

Ehitusmaterjalid
thumbnail
15
rtf

Materjaliõpetus

> 2) rakelt sulavad ( hard melt) temp = 1350...1580 kraadi > 3) kergelt sulavad temp <1350 kraadi. > Jaotatakse mittesüttivateks ( ei põle, ei söestu) , raskeltsüttivateks ja süttivateks. Tulepüsivus > Raskelt süttivad materjalid põhimõtteliselt ei sula. > Süttivad materjalid põlevad leegiga, ja seejärel kasutamine ei ole kõlbulik. Mehaanilised omadused > Tugevus on materjali võime taluda mitmesuguseid välikoormusi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Deformatsioonid (strain e deformation) > Välisjõu toimel võib muutuda materjali kuju st. materjal deformeerub. > Deformatsioon (strain) on keha või materjali omadus muuta oma kuju ja vormi massis kaotamata. > Koormus mõjumise järgi jaotatakse painde, tõmbe, surve, väände, nihke ja löögideformatsiooniks. > Materjalid jagatakse deformeerumise järgi sitketeks ja haprateks.

Kategoriseerimata
thumbnail
48
doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

Kamberkuivatamine ­ toimub spets. Ruumis 80-100C juures, kuivatis peab olema tõhus õhuvahetus. Plussid ­ Kiirem (5-10p.), saab kuivatada vajaliku niiskuseni (5-10%), kuum õhk hävitab putukad ja eosed. Miinused ­ kuivati kallis ehitis, kütuse kulu suur. Elektriline kuivatus - puit asetatakse kahe plaat või võrkelektroodi vahele, millesse juhitakse vool. Kuivamine väga ühtlane ja puit praguneb vähe, kestab 10-12 tundi. Puuduseks kõrge hind. 8. Puidust ehitusmaterjalide liigid ­ Jagub viieks: 1)Ümarmaterjalid ­ kujutavad endast okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järke. Jagunevad: palgid(Ø vähemalt 140mm, pikkus 4-7m), peenpalgid(Ø80-140mm, pikkus 3-7m), ümarlatid(Ø30- 8mm, pikkus 3-7m), laastupalgid(Ø vähemalt 140mm, pikkus 0,5-0,7m), vineeripakud(Ø vähemalt 200mm, pikkus 1-2m). Ümarmaterjalid peamiselt okaspuidust, vineeripakud aga lehtpuust. Jagatakse kvaliteedi järgi sortidesse või klassidesse. Klass määratakse

Ehitusmaterjalid




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun