Ehitusmaterjalid (0)

1.Põletamata tehiskivid

• Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel.
  
• Liigitused : Lubitooted , kipstooted , tsementtooted
  

Silikaatkivi
Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must).
Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu “hingab“.
Omadused:

• Hea mürapidavus
  
• Suur mehhaaniline tugevus
  
• Sirgjoonelised pinnad
  
• Sobiv veeimavus müüritöödeks
  
• Odav tööjõud ja mördi kulu
  

Tehnilised omadused:

• Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta
  
• Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde kivi.
  
• Tulekindlus - mittepõlev
  
• Helipidavus
  

Eripärad:

• Mitte kasutada pinnases ja soklites(pm maja vundament)
  
• Vuugid peavad olema korralikult täidetud mördiga
  
• Korrosioonikaitsega armatuurvõrk
  

Kipsised tooted
Kipsiained:

• Täiteained- liiv, saepuru, räbud, bimms
  
• Armeering- papp , puuvill , takk, alumiiniumvõrk, et vähendada toodete haprust.
  
• Kipstooted- kipsplaadid , kipskivid, dekoratiivsed elemendid.
  

Valmistamine- Kips jahvatatakse pulbriks, sinna lisatakse vett ja vaja läheb veel kartongi, et saaks valmsi plaat. Tooraine segatakse mördiks ja valatakse kahe kartongi vahele. Seejärel kivistub kips piisavalt kiiresti, et selle saaks lõigata plaatideks . Koostises on 93% kipsi, 6% kartongi ja 1% on muud ained.
Kasutus- siseseintel ja lagedes, välisseintel, ei soovitata kasutada niisketes ruumides ja külmakambrites. Osad kipsplaadid on tugevndatud klaasikiuddega, neid kasutatakse ruumised, kus on nõutud plaadi tugevus ja tulekindlus.
Omadused:

• Laius 1200 või 600, paksus 9 v 13 ja pikkus on varjeeruv.
  
• Tihedus 770-950kg/m3
  
• Põlev ehitusmaterjal, 13 mm paksuse kipsplaadi põlemineon 30 min
  

Omapärad:

• Ei soovitata kasutada kohtades, kus niiskus on pika aja jooksul suurek kui 90%
  
• Kus temp on üle 45%
  

Betoonist tooted

• Betoonist tänavakivid, katusekivid
  
• Müürikivid ja plokid
  
• Petoonist müürikivid ja plokid ning kergmüürikivid j aplokid
  
• Mullbetoonist müürikivid
  

Näited:

• Columbiakivid - tsementsegust või betoonist, sideaine portselaantsement, täiteaine kvartsliiv või graniitkillustik. Tehakse täis ja õõnesplokke. Veeimavus 8%, lahtised poorid . Tihedus 2000-2100.
  
• Fibo plokk - on valmistatud kergtäitematerjalist ( kergkruus ). Sillused ja korstnad . Külmatugevus 50 tsüklit. Mittepõlev materjal. Poorne materjal, suure õhu ja veeläbivusega. Suur tulekindlus, seega kasutatakse kohtades, kus tulekindlus on nõutud. Soovitatav viimistlus on krohvimine . Kui kivi asub maa all, siis see tuleb katta hüdrokattega.
  
• Betoonkatuskivid- koosneb tsemendist, liivast , veest ja värvainetest. Tooraine valmimisel kaetakse tooraine värivkattega.
  
• AEROC plokid- valmistatud autoklaavis mull v poorbetoonist. Saadakse liiva, tsemendi, lubja ja veetöötlemisel. Kivid on rõhu all paisunud ja pärast seda väga kerged. Omadused ongi tugevus, aga kerge kivim; ei põle ega mädane; hõlpsasti töödeldav ; soojapidavus . Võimalus saavutada hea soojapidavus ainult kasutades AEROCsit. Väikesed vuugid, 1-2mm
  
• SILBET plokid- keskkonnasõbralik materjal; koosneb looduslik liiv, vesi ja tuhk . Et poorid täituksid korralikutl, siis lisatakse selleks veel almiiniumpulbirt, mis paisutab poorid kinni.
  

2.Raudbetoon
Koosneb betoonist ja terasest ( betoon survejõud ja teras tõmbejõud)
Betoon on üsna odav materjal, mis töötab hästi survetugevusele kuid halvasti tõmbetugevusele. Tõmbetugevus on 10-15korda väiksem kui survetugevus . Teras seevastu tötab hästi nii tõmbe- kui ka survetugevusele. Kuid teras on kallis.
Terase ja betooni kasutamine on võimalik tänu joonpaisumisele, kuid on väga soodne asjaoludele, et betoon kaitseb terast tulekahjus selle eest, et see kiiresti ei kuumeneks üle ja lisaks vele korrosiooni eest. Lisaks veel on hea see, et teras nakkub hästi betooni külge.
Eelised ja puudused:

• Odav materjal ja tulekindel
  
• Pikaajaline konstruktsioon ja holduskulud väiksed
  
• Suur omakaal
  
• Võimalus, et tekivad praod
  

Raudbetoon jaguneb:

• Monoliitseks (valut tehakse kohapeal)( arhitektil mugavam, ei ole korrosiooni tekkismise kartust,kui asjad kokku ühendadatakse.
  
• Monteeritavaks( väiksem kivistumise aeg kui monoliitsel, tehase kval. Kõrgem kui tööplatsil, saab anda paremat kuju materjalile, ei ole segavaid talvetingimusi. Paremad sarruse liigid.
  

Sarrustamise tagajärjel jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid:

• Tavaline raudbetoon
  
• Pingebetoon (eel- või järelpingestatud) Selleks ksasutatakse kõrgtugevat armatuuri
  

Et toode kiiremini tahkuks, siis aurusatakse seda aurustuskambris, aurustusvannis jne.
Erinevad mehhaaniliselt töödeldud pinnad kivistunud betoonile:

• Lihvitud pind
  
• Liivapritsi pind
  
• Klombitud pind
  
• Soojustusmaterjalid
  

Neli erinevat juhtumit:

• Soojuskiirgus
  
• Soojsujuhtivus,
  
• Konvensioon
  
• Veeauru transport
  

Soojustusmaterjalide põhinäitaja on soojuserijuhtivus alfa. Soojuserijuhtivus näitab soojushulka, mis voolab lbi 1m pikkusel 1h jooksul. Soojustusmaterjalid on kerged, poorsed ja juhivad halvasti sooja. Valmsitatud peenpoorilistena, milles on õhu liikumine peatatud.
Soojustusmaterjalide jaotamine:

• Orgaanilised
  
• Mineraalsed ( kiudjad mineraalsed soojsumaterjalid, mille tooraineks klaas, kivim või šlakk)
  

Lisaks veel kuju järgi:

• Plaadid , matid, lehed, tellised
  
• Puistevill, kiudmaterjalid
  

Kasutamine: majade soojustamine , soojuspidavus ja külmapidavus (saunad, külmkapid, termos). Tööstustes mineraalsed soojsutusmaterjalid (vill jne).
Omadused:

• Kerge mahukaal – 500kg /m3
  
• Mineraalsed materjalid mittepõlevad,
  
• Soojusisolatsioonimaterjale tuleb kaitsta vee eest
  
• Õhu läbilaskvus ja kuju püsivus
  

Mõned näited: vahtpolüester- soojusjuhtivus 0,033W ; mineraalvill - 0,04W
Mineraal villad
Klaasvill : peamised koostisained - sooda, liiv, klaasipuru ja lubjakivi . Seda tehakse 1400 kraadi juures.
Kivivill : peamsied koostisosad on – basaalkivim, koks, räbu, mida sulatatakse 1500 kraadi juures, eelsied kõrge tuelpüsivus ja head mehhaanilised omadused.
Mineraalvill: kaetakse erinevate materjalidega, võrk, klaaskiud , paber, foolium . Erinevad värvid, sinine, punane, roheline, priuunikashall. (nt ISOVER ja ROCKWOOL )
MIDA VÄIKSEM ON VILLA OMAKAAL, SEDA SUUREM ON TUULE LÄBILASKVUS
KLAASVILL ON PAREM MINERAALNE ISOLAATOR , KUI KIVIVILL
Omadused:

• Mineraalvilla omapära on see, et tal on väga hea kuumataluvus , sest kiud on tehtud mittesüttivast ainest, seejuures on soovistuslik kasutada klaas- ja kivivilla –200C juures ja tehnilisi vilalsid -700 juures.
  
• Keemilised omadused: ei väldi korrosiooni, neid ei kahjusta õlid, alkohol ega nõrgem hape.
  
• Väga püsivad ilmastiku suhtes, kuna ei tõmba külmaga kokku ja ei tee seejärel vahesid sisse ega pragusid.
  
• Survetugevus ja elastsus on on villadel erinev, kuid ei ole väga suur. Kõik sõltub sellest, kus kohas villa kasutatakse.
  
• Hea mürapidavus
  

Mittekujusad materjalid

• Kergkruus- ehitus ja täitematejal, mis onoodusliku kruusaga 4 korda kergem; põlematu ja külmakindel; hea heliisolaator, ei hallita ega mädane; seda ei taha närida närilised . Lisaks ei põle kergkruus ja oma kergus saab ta suurele poorsusele tuginedes. Veekindlus on tal 0,5% enda massist, maaga kokkupuutes 30%, kuna on poornne.
  
• Pitkiudplaadid- hoiavad hästi sooja, kuna on poorne ja ei lase õhul enda sees liikuda . Võimaldab ehitada hingavad konstruktsioone.
  
• Vahtplastid – valmistataks vormis või pihustamise meetodil, vajalik poorsus saavutatakse lisaainetega. Omadustelt on ta valge, 15-40kg/m3 kohta. Ei lõhna ega ole mürgine. Kõrgeim kasutustemp on 70-100C, siis hakkab sulama. Lisaks veel ei lahustu ega mädane. Survetugevus märgitakse vahtplastidele peale pärast EPS-i, ehk siis kas 80, 120 vms.
  
• pilliroog , saepuru, turbapuru
  

Bittuumsed materjalid
On kolloidsed segud , mis ei kivistu, vaid seovad tänu oma kleepuvusele.Koosne õlidest, vaikudest, karboiididest jne. ( tõrv jne)
Omadused:

• hea kleepuvus
  
• hea ilmastikupüsivus
  
• hea vastupidavus dünaamilistele koostisosadele
  
• müra ja vibra summutamise võime
  
• korrosiooni tõkestav toime
  

Negatiivsed omadused:

• paisumine
  
• suur roomavus
  
• väike temperatuuripüsivus
  
• aja jooksul habrastuvad
  

Erinevad nimetused kasutuse järgi:

• Teesideained, katusesideained, ehitussideained
  

Peamised kasutusalad:

• Värvide ja lakkide koostises
  
• Metallkonstruktsiooni kaitse
  
• Asfaltbetooni sideaine
  

Looduslik bituumen esineb enamasti segunenult mineraalsete ainetega nt asfalt.
Tõrv ja pigi saadakse põlevkivi ja kivisöe lagunemisel( katuse rullmaterjalid , kivisöelakk)
Bituumeni kõvadst määratakse nõelkatsega, kus kindla raskusega nõel tungib bituumeni sisse. Aja möödudes bituumen muutub kõvemaks ja hapramaks.
Bitumenite liigid:

• Hapendatud bituumen-saadakse naftabituumenite hapendamise teel.
  
• Kummi- ja polümeerbituumen
  

Bitumenlahused:

• Vuugiliim- rullmaterjalide ja üksikute lappide kleepimiseks
  
• Bituumenvärv- plekkkatuse katmiskes
  
• Bituumenmastiks- hydroisolatsiooni töödel
  

Asfaltbetoon : bituumen või emulsioon , killustik , looduslik v tehisliiv, mineraaltolm.
Asfaltbetooni liigitatakse: kuumad, soojad ja külmad.
Asgfaltbetooni omadused:

• Segu poorsus 11-22 %
  
• Veeimavus poorsel -8%
  
• Marchalli katse- katsekeha diameetriga 101 ja kõrgusega 63,5mm survestatakse pressipindade vahel kuni purunemiseni.
  

Bituumenpaberid ja papid - paber ja papp immutatkse bituumeniga, kasutatakse tuuletõkkematerjalina. Papiga kaetakse katuseid jne, katusekattematerjale ka .
Värvid ja lakid
1.Koosulsed, mida kantakse pinnale õhukese kihina ning mis nakkuvad tugevasti pinnaga.
2.Peavad olema sobivad pinnale, sobilikud temperatuurile jne.
3.Värv moodustab värvilise ja alust katva pinna, lakk aga läikiva, mati ja läbipaistva pinna
Värvid koosnevad: sideaine, pigment, lisaaine , lahusti Lakid koosnevad: lahusti, lisaaine, sideaine. (sideaine määrab ära nakke, värvi tugevuse ja keemilised omadused, lisaks veel värvi kuivamise jne). Pigmendid annavad värvitooni, katmisvõime ja ilmastikukindluse. Lahustite ülesandeks on lahjendada koostist, nendeks kasutatakse vett, lakibensiini, tärpentiini. Lisaained pikendavad värvi säilimisaega ja ja on vajalikud katmis või kuivamisomaduste parandamiseks. Neid on 0.1-1% värvi koostises.
Füüsikaline ja keemiline kuivamine : Füüsikalised värvid nt lateksvärvid ja kloorkautsukvärvid. Keemiline kuivamine on nt oküdatsioon, ehk hapnikuga ühinemin.
Värvide liigid:

• Muldvärvid - sideaineks tärklis, pigmenti annab looduslikud maagid , lahusti ja lahjendaja on vesi. Rootsi punane, pika aja peale koorub ühtlaselt maha, kerge töödeldavus. Tänapäeval lisatakse õlisid.
  
• Õlivärvid -Sideaineks kuivav õli, lahustiks on lakibensiin . Õlivärv kuivab oksüdeerudes ja seega väga aeglaselt. Õlivärvidel on omapärane vananemisviis, pind muutub matiks ja kriidistub, et seda ära hoida, lisatakse koostisesse sikatiive ( plii, tsink jne). Õlivärvid on väga elastsed ja head ilmastikutinimuste suhtes. Kuid need on üsna kallid ja ajapikku kaob läige ära.
  
• Alküüdvärvid - nende aluseks olid õlivärvid, millele lisati alküüdvaiku, see kuivab samuti oksüdeerides, kuid oluliselt kiirmeini kui õlivärv. Lahustiks on orgaaniline lahus(lakibensiin).Neile on omane suur kulumiskindus, ilmastikukindlus, elastsus, kõvadus jne. Kasutatakse roostetõrjevahendina, puitkaitsevahendina, majade seinte värvimiseks.
  
• Liimvärvid: Kriidi, pigmendi ja ca10% liimi segu. Nende eeliseks on odavus ja hingavus ja pärast läikiv pind. Kuid neg on see, et vee toimel kergesti lagunev.
  
• Lateksvärv: lateksvärvid kuivavadfüüsikaliselt, kuivades lahustub aiult vesi, seega ohutu. Sobiad nii sise kui välistöödeks, kuivavad väga kiiresti. Enamjaolt kaetakse sellega puupinnad.
  
• Epoksüvärvid: ühekomponentsed värvid on kõrge kemikalikindlus ja suur kulumiskindlus . Kuid muutuvad kiiresti kollakaks ja kriidistuvad. Kahekomponentsed värvid valmistatakse lahustatuna orgaanilises lahustis veega. Neid kasutatakse jalgrataste värvimisel nt. Lisaks veel iga pool sise ja välispindadel.
  
• Kloorkautšukvärvid- sideaineks pehmendatud kloorkautšukvaik. Hea ilmastikukindlus, kemikalikindlus. Sobilik aluspind betoon kui ka metall . Nt välisrõdude katteks.
  
• Katalüütvärvid ehk happakõvendajavärvid- moodustavad tugeva kileja pinna, mis peab hästi vastu kemikaalidele. Mööblivärvid ja puitpõrandavärvid.
  
• Vinüülvärvid- sideaineks pehmendatud PVC. Kasutatakse kergmetall, teras ja krunt ning kattevärvideks.
  
• Tselluloosvärvid- sideaineks nitrotselluloos , põhimõtteliselt kasutatav lakina, mis moodustab väga tugeva ja niiskuskindla pinna, liskas veel kiirkuivav toode.
  
• Silikoonvärvid: sideaineks on silikonvaik, parimad fassaadivärvid, kuna hülgavad vett. Kõrge hind, kuna lisatakse silikonvaiku.
  
• Mineraalsed värvid- hea veeaurujuhtuvis välistöödel. Mineraalsed värvid on suhteliselt poorsed, ei pehmene niiskuse toimel.
  
• Lubivärvid- lubi , lubjakindlad pigmendid ja vesi. Sobib värvimata fassaadipindade katmiseks. Laguneb kiiresti, soovitav on tihe ülevärvimine, kaasajal lisatakse sünteetilisi vaike , mis mudab koostis, võib sisaldada ainult 5% org aineid.
  
• Silikaatvärv- sideaineks kaaliumvesiklaas, väga hea nakkumine. Lubivärvist ilmastikukindlam. Sobilik hoonete katmiseks.
  
• Tsementvärvid- sideaineks portselantsement v lubja tsemeni segu. Peamiselt betoonipindade katteks. Pind tuleb enne ja prst niisutada, kokkuvõttesk on väga kulukas protsess.
  
• Eriotstarbelised värvid- korrosioonivastased värvid- sisaldavad roostetõrjepigmente. Tulekaitsevärvid –vahtu tekitavad värvid ja tuld aeglustavad. Puidukaitsevärvid
  

Värvide kestvus sõltub:

• Värvi aluspinnast
  
• Värvi elastsusest
  
• Poorsus, veaurujuhtuvis
  
• Ilmastikukindlus
  

Plastmassid
Valmistatud sünteetilisest materjalist. Plastmass ei ole üks aine, vaid mitme aine kogum.See koosneb erinevatest polümeeridest ja sideainetest. Praktikas on plastmassil sama nimetus, kui teda moodustaval põhipolümeeril.
Polümeerid saame jagada:

• Sünteetilised
  
• Modinfitseeritud looduslikud polümeerid.Saadakse keemiliselt töödeldes looduslikest ainetest. ( tselluloos ja kautšuk )
  

Polümeerid jaotatakse struktuuri alusel:

• Termoplastsed- keemiline koostis ei muutu nende mitmekordsel töötlemisel.nt pvc-plastmassid
  
• Termoreaktiivsed- . NT polüesterplastmassid. Kui nad on ära kõvastunud, siis ei ole enma võimalik neidtöödelda, jäb järele liffimine v freesimine .
  
• Elastomeerideks- tähtsaim on sünteetiline kumm ,
  

Plastmassitööstuse tähtsaim tooraineon etüleen, mida saadakse toornaftast vüi maagaasist. Plastmassid on iekustuvad, lisaks veel stabilisaatorid pidurdavad vananemist .
Plastmasside omadused:

• Kergus
  
• Läbipaistvus
  
• Isolatsioon
  
• Vastupidavus
  
• Keemiliselt vastupidav
  
• Väike soojajuht
  
• Väike elektrijuht
  

Kasutamist mõjutavad:

• Vananemine
  
• Roomavus
  
• Tuleohtlikkus
  
• Madal temperatuuri ja ilmastikukindlus
  

Plassmassid on keskmise tihedusega 900-1500kg/m3 kohta. Plastmassil on tulekindlsu väga väike, mis põledes eraldab kahjulikke gaase . Laseb valgust lbi 80-94%. Väga halvad elektrijuhid, siit tuleneb ka see, et sobivad hsti isolaatoriks. Talub hästi keemilisi aineid, vesi ja niiskus ei mõjuta üldse. Vaatamata keskmisel tihedusele on nad head helisummutajad. Plastmassid lasevad gaase läbi, nt kasvuhoonekile. Kõige enam kasutatakse ehituses PVC plaste. PVC on väga keemiliselt püs materjal. Sellel on hea ilmstikutingimus ja ei sütti.

• PVC-st valmsitatakse põranda, seina ja laeplaate, fassaadimaterjale, torustike elemente, piirdeliiste.
  
• PVA- kasutusel liimina või lateksi sideainena.
  
• Polüpropüleeni ksautatakse torude, kilede , tugevate nööride, ja kangaste valmsitamiseks. Väga veniv aine.
  
• Stüreenplastid-peamien koostisosa polüstereen. Kõvaja habras materjal, kuid väga kergesti töödeldav. Seda kasutatakse klaasi asemel kupplitena, rõnupiirdena, akende ja reklaamitulpade valmistamisel
  
• Fenoolplastid- halvasti süttivad materjalid, ei talu happeid, kuid onhästi tugev. Tuhmuvad päikesevalguse käes, seega kasutusel tumedad toonid. Kasutatakse laminaattoodete ja santoodete valmistamisel.
  
• Aminoplastid- kõva materjal, mille pind on läikiv ja raskesti kahjustatv. Kasutatakse liimid, lakkide ja värvide valmistamiseks.
  
• Polüesterplastid- tekivad alkoholide ja süsihapete kondensatsioonil. Seda tugevnadatakse tavaliselt klaasikiududega ja kasutatakse torude ja plaatide almsitamiseks.
  
• Epoksüvaigud- kasutatakse põrandakatetena, seda kasutatakse liimide, lakkide ja värvide valmsitamiseks.
  

Fassaadimaterjalidena kasutatakse tavaliselt PVC-d ja tugevdatud polüestrit.
Hermeetikud
Tüübid:

• Õlibaasilised hermeetikud-madal hind; koosnevad täitematerjalidest(savi)+ õlikomponendid
  
• Butüülhermeetikud –lahustid+ savi või kriiditäidisega;
  
• Akrüülhermeetikud-
  
• Latekshermeetikud -lõhn puudub, kerge kasutada, säilib -15 a,
  
• Lahustibaasil hermeetikud- eraldub ebameeldiv lõhn, hea kleepumisvõime ilma krundita.
  
• Polüsulfiidhermeetikud- eeldab aluste kruntimist,
  
• Silikoonid- kasutamistemperatuur 140 kraadi, saab kasutada niisketes keskkondades , hea ilmastikukindlus, kasutusiga ca 20 aastat,
  
• Uretaanid- hea ilmastikukindlus, kuid ei soovitata klaasidega töötlemisel, alused vajavad kruntimist ja peavad olema kuivad.
  

Hermeetikute valikut määravad kriteeriumid:

• Täidetava vuugi liikumisvõime
  
• Ilmastikukindlus
  
• Käitumine ekstreemsetes tingimustes( veetorud, kuumad kohad jne)
  
• Kulumiskindlus
  
• Vastupidavus keemilistele ainetele
  

Klaas
Kuumutatud sulamistemperatuurini ja siis lastud jahtuda, amorfne aine. Klaasi moodustajad on oksiidid mis kristalliseerudes ei jahtu vaid moodustavad klaasi. Kvartsliiv+ kaltseeritud sooda ja lubjakivi. Et parandada koostist, siis lisatakse sageli ka metallioksiide.

• Lehtklaasi meetod- sulaklaas pannakse valtside vahele ja pärast jahtumist saab seda lõigata lehteeks, kuid siiski esineb pinnal lainetusi.
  
• Valuklaasi meetodil -valmistatakse toorklaasi, armeeritud klaasi ja dekoratiivklaasi.
  
• Float klaasi meetod- selle abil suunatakse sulaklaas läbi vee ja siis sseejärel põletatakse, mis omakorda kaotab ära kumerused klaasil .
  
• Puhutud klaasi meetod- puhutakse dekoratiivseid klaase.
  
• Surveklaasi meetod- surutakse surve all klaasisulam vette ja siis sellest saabkeerukamad klaastooted.
  

Klaaside omadused:

• Tihedus 2200-3000 kg/m3 kohta
  
• Keskmine erisoojuhtivus on 0,7-0,8W
  
• Klaasi tugevus on varjeeruv, sõltub sisepingest, paksusest jne.
  
• Karastatud klaasi tõmbetugevus võib olla 5-7 korda suurem kui tavalisel klaasil.
  
• Et klaas kestaks kauem on soovituslik lõigatud klaasi servad lihvida
  
• Optilised omadused sõltuvad klaasidest erinevalt
  
• Värvilised klaasid erinevad üksteisest valguse ja soojuse läbilasmisest.
  

VALGUSE läbilaskvuse poolest määratakse klaasid eri rühmadesse:

• Läbipaistvad
  
• Kirgas
  
• Tuunjas
  

Klaasi kemikalikindlus on teiste materjalidega võõrreldes hea, kuid teatud kemikaalid on sellele kahjulikud ( tsemendi ja ubja vesiI)
Lehtklaasi kasutus- akna-, fassaadi- ja sisustusklaasina,
Valuklaasi kasutus- kirgas klaas mida kasutatakse kohtades, kus lehtklaas ei sobi. Tulekindel, läbipaistmatus jne. Sellest valmistatakse ka peegelklaasi ja armeeritud klaasi
Float klaasi kasutus- kasutatakse peegelklaasina, valmistatakse värvituna ja värvlilisena.
Klaasprofiilelement- kasutatakse fassaadelementidena ja vaheseintena. Paigaldatakse phe või kahekordsete seintena.
Klaasplokid- klaasteliised tehakse suure surve all, võivad olla seest õõnsad või täisklaasist.
Mullklaas- mulliklaasi kasutatakse terrassidel, katustel jne. Töötlemismetoodikaga kasutatakse lihvimist, poleerimist jne
Karastatud klaas- sellega paranevad tugevusnäitajad , kasutatakse suurt tugevust nõudvates elementides,
Lamineeritud klaas- valmsitatakse kahest või enam klaaslehest, tugevam võrreldes tavalise klaasiga, kasutatakse kohtades, kus klaasi purunemis oht on suur.
Tulekindel klaas- klaas, mis on ett nähtud tule eest kaitseks ja püsivaks, valuklaas ja lihvitud ja armeeritud klaasi.
Klaaspaketid- kaks võienam klaasi, mille vahel olev õhk suletakse õhutihedalt. Selleks kasutatakse hermeetikuid.
Energiasäästuklaas- kasutatakse klaaspakettides, on soojushoidlikum kui tavaline klaas.
KUMM
Nende erilisus teiste seas on elastsus, kummi saab venitada ja igt moodi painutada, kuid see võtab pärast seda esialgse kuju. Esmalt olid kummid looduslikest ainetest, kuid nüüd ka sünteetilistest.

• Ei talu väga temperatuuri muutuseid.
  
• On vulkaniseeruvad, kui seda segada väävliga, seega omadused sõöltuvad vulkaniseerumisest ja lisaainetest.
  
• Looduslikku kummi valmsitatakse Hevea- puu piimavaigust. Kummipuu toorvaiku nimetatakse kautšukiks + 1-3% väävlit ja niiisaadaksegi kumm.
  
• Eboniit on aga suure väävlisisaldusega kumm ja väga tugev (-50% väävlit)
  
• Sünteetilist kummi toodetakse polümerisatsiooni teel, see on parema vastupanuga kemikalidele ja ilmastikule.
  
• Lisaks on 90% toodetud kummidest tugevndatud kiududega(mineraalsed, sünteetilised või mineraalsed). See parandab nende tugevust
  
• Kummid ei talu õlisid, kütuseid ega lahusteid, lisaks veel ei meeldi neile rohke happelisus ja uv kiirgus, kuna see lühendab nende eluiga.
  

Tavakummid on:

• Looduslik kumm
  
• Stüreenkumm
  
• Butadieenkumm- kasutatakse ainult kooos teiste kummiiikidega
  
• Isopreenkumm- looduskummi sünteetiline koopia
  

Kummi eriliigid on (kütusekindlad, kuumakindlad, osoonikindlad):

• Butüülkumm
  
• Eteenpropeenkumm
  
• fluorkumm
  

Kumide kasutus:

• vuugitäited
  
• tihedusmaterjal
  
• vibratsiooni summutavad materjalid
  
• elementide vahelised elemnedid
  

Omadused:

• kõige parem tõmbetugevus on looduslikul kummil ja katkemisvenivus samuti -6 korda enda pikkusest
  
• silikonkummi saab kasutada ka kuumenevates kohtades (kuni 200c) ja väga hea osoonikindlusega.
  

Ehitusmaterjalide omadused
Standardid ja sertifigaadid: standardid on dokumendid , millega kehtestatkse nõudmised toodete omadustele ja teenustele. Ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi ja arendada kaasaegsemaid materjale, mis on samas ka loodussõbralikumad. Kehtivusaeg on standarditel piiramatu. Iga materjal peab läbima sertifigaadi, et olla sobilik.
Ehitusmaterjalide üldomadused on :

• keemilised
  
• füüsikalised
  
• mehhaanilised omadused- materjalide käitumine välismõjude toimel. (tugevusnäitajad ja deformatsioonid )
  
• tehnoloogilised ehk kasutusomadused.
  
• termilised
  

Tihedus- on materjali mahuühiku mass looduslikus oleksu (tihedus = looduslik mass/poorilise ruumalaga)(NT: klaasvill 30- 50kg /m3 ; puit 400-600kg/m3) Üks tihedamaid on graniit 2500-2700kg/m3.
Eritihedus- on materjalide tihedus ilma poorsusteta. (tihedus= mass/tihe, poorideta aine ruumala)(nt. Portselan 3100kg/m3 )
Poorsus- näitab kui suure kogumahu aine hulgast moodustavad poorid( ühuaugud) ms võivad olla suletud või avatud. Suletud poorid ei ole üksteisega seoses, kuid avatud poorid on ükteisega järjestikku ja immutades materjali veega, siis täituvad need augud vega . (poorsus= materjali erikaal – materjali mahukaal / materjali erikaaluga * 100%) Lubjakivi poorsus on – 30%, marmoril -20% .

• poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veekindlust, külmakindlust ja tugevust. Vahtplastidel võib olal ca90% . Kuid vahtplastidel on suur kinnine poorsus, tänu millele on nad head soojusisolatsiooni materjalid.
  
• Õhupoorid ehk õõned >10 mikrot
  
• Kapillaarid > 0,1mikrot
  

Veeimavus- Veeimavus näitab, kui palju on materjal valmsi endasse vett imema, kui ta on kokkupuutel veega. (turvasplaat ca 100%imavus, harilik tellis 12-18%)

• Kaaluline veeimavus- mitu % muutub materjal raskemaks, kui imeb end vett täis(materjali mass märjalt- kuivalt/ruumalaga*100%)
  
• Mahuline veeimavus väitab mitu % moodustab sissseimetud vesi materjali kogumahust.(materjali mass märjalt-kuiv/märjaga*100%)
  

Hügroskoopsus - võime imeda niiskust endasse õhust. Tema mõõduks on tasakaaluniiskus, ehk et materjal ei kuivaks ära ega tõmbask vett täis. (puidu tasakaaluniiskus on 12-15%)
Sorptsioon- õhu niiskuse suurenedes niiskub ka ma ja vastupidi, et kui õhuniiskus väheneb, siis materjal kuivab, seda nimetataksegi sorptsiooniks. Selle tagajärjel muutub materjali maht, mis võib põhjustada asjade paisumise ja lõhkemise.

• Puit ja kipsplaadid võivad muututda 150kg/m3
  
• Betoon ja silikaattellised 100kg /m3 kohta
  

Materjalide veekindlus- materjalide võime vett mitte läbi endast lasta. Veekindlsu peab olema nii kvalitataiivne(vee mitteläbitavus kindla veesamba juures) kui ka kvantitatiivne (ki palju vett materjal ajaühikus läbi laseb).
Külmakindlus - on võime külmudes ja sulades hoida oma materjal koos ja mitte mureneda või lõhkeda, kuna külmudes suureneb vee maht asjades 10% võrra. Külmutustsükliga kontrollitakse külmakindlust, ehk üks tsükkel on siis kui materjal külmutatakse ja siis omakorda sulatatakse ülesse. Nt. Harilikul tellisel 15 tsüklit vähemalt aga kõnniteepaneelilt 100 tsükklit.
Soojajuhtivus - Soojaerijuhtivus sõltub materjali omadustest ja koostisest, mida kergem ja kinniste poorsusega on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne materjal on väiksema soojajuhtivusega kui jämepoorne.
Soojamahtuvus - on omadus neelata sooja tema soojenemisel ja ära anda seda ajhautmisel. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud, sellepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suurenbki. (Q=c(t1+t2)) . Sooja erimahtuvus C on nt veel 4200, puit 1500 jne
Tuelkindlus- materjalide omadus pidada vastu tulega kokkupuutel. Tuelkindlus sõltub tavaliselt sulamsitemperatuurist.

• Tulekindladt>1500
  
• Raskelt sulavad t=1350-1580
  
• Kergelt sulavad t35%
  
• Poolkuiv puit 20-25%
  
• Õhukuiv puit 15-20%
  

Puidul on kolm erinevat lõiget, 1. Ristlõige, 2. Radiaallõige ja 3. Tangensiaallõige. Seega on ka erinevad mahumuutused kuivamisel ja niiskumisel, igal lõikel on erinev protsent.
Niiskuse deformatsioon - puidu kiirel kuivamisel tekivad radiaalsuuanlised praod. Puidu kuivamisel annavad väliskihid kiiremini vee ära ja tahavad seejärel kokku tõmmata, aga see on tangentsiaaljõu pärast võimatu. Seega tuleneb siit laudmaterjali ebaühtlane kuivamine hek kaardu kuivamine, tangensiaalsuuna ja radiaalsuuna kuivamise suhe on 2:1le.
Puidu tihedus ja eritihedus:

• Eritihedus- 1500kg/m3
  
• Tihedus( mahumass )- puuliikidel erinev, sõltub veesisaldusest
  
• Puidu tihedus on enamsti alla 1000kg/m3 kohta ( nt: haab 360, kuusk 460, tamm 720, aga balsapuu on 176kg/m3 kohta)
  

Soojajuhtivus: sõltub puuliigist, puukiududse suunast, tihedusest, veesisaldusest ja temperaturrist. Piki kiudu on soojaerijuhtivus poole suurem kui ristikiudu . Heli levib puidus 2-17 kordakiirmeini kui õhus. Puidu niiskumise korral 1% kasvab soojajuhtivus 1,2%.
Soojamahtuvus- puidu soojamahtuvus sõltub tihedusest ja temperatuurist. Keskmiselt on C= 1,350kJ/kg , see on kll märgatavalt suur, kuid seda ei saaks kasutada soojasalvestajana, kuna tema tihedus ei ole piisav. Mida niiskem on puit, seda suurem soojamahtuvus tal on, kuna vesi on hea soojushoidja. Veel 4,1kj
Temperatuuripaisumine- temperatuuri muutumise mõju puidule väljendatakse temperatuuripaisumise koefitsendiga. Pikikiudu on temp paisumine 6,7 korda väiksem kui ristikiudu.
Kemikaalidega kokkupuude - puit laguneb hapete ja leelistega pikaajalisel kokkupuutel. Nõrgad leelised on kahjutud puidule, kui ph27%
Puidu kvaliteet on tööstustes väga tähtis, kuid puit on materjal, mis on enamjaolt väga kahjustatud(oksad, kaldkiulisus jne põhjused). Kuid suuremad probleemid leiduvad siis, kui puitu hakatakse kasutama, ehk töökodades. Seega on põhjamaades tehtud sorteerimisjuhend , „põhjamaa puit“ , kus on näidatud täpselt, milline ja kui kuiv jne puit kuhu kuulub. Puidu kvaliteedi kohta on erinevad kategooriad(A;B;C;D) kus on toodud ära temavead sõltuvalt suurusest , paiknemises, kasvamisest jne. A on kõige kõrgema kategooriaga puit ja D madal saematerjal. Lisaks on A-l veel alasordid 1,2,3,4. A1-A3 on mööblikodades töötlemiseks. D on puit, millele ei ole antud vigade mahtu, peaasi, et ära ei laguneks, kui kuskil kasutatakse. Põhiline ehitusmaterjal on B ja C, lisaks veel ka A4.
Tugevusklass karkassil- on võimalik tellida puitu, millel on ära märgitud tugevusklass, valmistaja jne andmed. Selle järgi saab vaadata nt tellija , et kasutatakse üiget puitu ja, et kui tugevat puitu on tarvis, tugevusklassid on erinevad. Liimpuit on tähistatud Gl, okaspuit C ja lehtpuit D. Numbrid nende taga näitavad tugevust . nt C40 on , et okaspuit tugevusega 40 N/mmr kohta.
Looduskivimaterjalid
Looduskivimaterjalid on erineva tekkega, päritoluga, maa peamised koositsosad, kasutatakse ehitusmaterjalina ple kogu maa.
Mõisted:

• Mineraal- keemilise v füüsikalise omadustelt looduslik moodustis
  
• Kivim- koosneb ühest või mitmest mieraalist
  
• Looduskivim- on tekkinud looduses geoloogiliste protsesside käigus, kasutatakse ehitustle
  
• Ehituskivi- välimuselt ja väljanägemiselt kõrge kvaliteediga looduslik kivim, mida kasutatakse ehitustel.
  

Kivide tunnused:

• Värvus heledad ja tumedad
  
• Räige on klaasjas, läikiv või rasvane
  
• Kõvadus- määratakse mohsi skaala järgi
  
• Lõhenemispinf
  

Kivimite liigitus:

• Geoloogilise päritoluga
  
• Mineraalloogilise päritoluga
  
• Füüsikalise-mehhaaniliseomadustega
  
• Kasutamisala järgi
  
• Dekoratiivsuse järgi
  

1) tardkivimid (graniit, basalt, pimss)
2) settekivimid (looduslikud kivimid, killusitkud, kruusad , kriit, kips, lubjakivi jne)
3) Moondekivimid ( kvarts, marmor ,
Maakoores enim esinevad mineraalid on Kvarts, ränidioksiidid.
Looduslike kivimaterjalide tootmine:

• Murdmine
  
• Lõhkamine
  
• Saagimine
  
• Freesimise teel
  
• Leeklõikus(kui on üle 30% kvartsi )
  

Nõuded looduskivile:

• Peab taluma talle mõjuvat jõudu, ilmastikuolusid, tulekahju jne.
  
• Peab olema välisilmselt meeldiv inimesele, sest selle järgi ostetakse tihtipeale materjal. Välisilme moodustab kivimile välisilme struktuur, mineraalide paiknevus , ehk kas palju kristalle jne
  

Looduskivimi omadused:

• Siseruumides püsib kivimi värv muutumatu, väljas aga võib muutuda.
  
• Tihtipeale sõltuvad tehinilised omadused koostisest(poorsus, pragunemine, kristallide asetsus )
  
• Kõvadus sõltub tihti pinnatöötlusest, tihedusest jaotatakse kolme kategooriasse( kõva-graniit; poolkõva- marmor; pehmed- talkkivi)
  
• Tihedus- eesti kivide tihedus on vahemikus 1.9-2,9 g/cm3 kohta.
  
• Kulumiskindlus- kivimid mis sisaldavad palju kvartsi ja päevakivi. (graniidid)
  
• Looduskivi soojajuhtivus- halb, kuid soojamahtuvus on hea, sauna kerised jne.
  

Väliskeskkonna mõju kivimitele

• Välisjõud
  
• Niiskus, vesi
  
• Õhk, gaasid, reostus
  
• Temperatuur
  
• Loomad taimed, mikrokliima
  

Keskkonna mõju kivimitele:

• Niiskus otseselt ei kahjusta kivimeid, vaid langeb nende tugevusnäitajate arvele, ehk kivi on niiskes keskkonnas hapram. Külmakindel on kivim, mille veeimavus on väiksem kui 0,5% kaalust .
  
• Õhu saaste mõjutab kivimeid keemiliselt ja teeb need hapramateks
  

Kivide kaittse:

• Joitakse ära vee jõudmine kivide pinnale ja imbumine kividesse, selleks tehakse verenne, kaldeid, kasutatakse hydroisolatsiooni.
  
• Mehhaanilised töötlused - saavutatakse siledusaste, milel puhul vesi pinnale ei kogune, vaid vooalb ära
  
• Kemikaalilised töötlused- immutaktakse kivimeid ainetega, mis sulgevad veega kokku puutudes kivi poorid.
  

Graniit ehk raudkivi - koosneb räni, vilgukivi ja põldpao kristallidest. Tihedus 2,55-2,7 g/cm3. Väike veeimavus ( 0,5-0,8%) tagab külmakindluse.
Ehitusmaterjalsed tardkivimid- suur soojajuhtivus, ei sobi köetavate hoonete seinamaterjaliks, habras tõmbetugevus (1/40 survetugevusest),hea töötlemisvõimalusega, kuid väga pikaajaline töö.
Settekivimid- liiv0,14-5 mm, kruus >5mm, eesti liivad on peaagu puhtad kvartsliivad.
Nõuded settekivimitele:

• Liivasid peensusmooduliga alla 1 ei kasutata
  
• Savikaid osiseid ja tolmu mitte üle 3%
  
• Kruusa või killutiku tera max suurus 70mm
  
• Kruusas ja killustikus hinnatakse omavahelist sobivust, plaatiate ja teravate kivide protsenti, kulumiskindlust jne
  
• Kasutatakse betooni mördi valmsitamisel, aluste ehitusel jne
  
• Kasutatakse hydroisolatsioonimaterjalina
  

Paekivi - jaguneb kahte põhiliiki: lubjakivi ja dolomiit. Peamiseks koostiseks kaltsiumkarbonaat . + savi, räni, rauaühendid.
Lubjakivi-

• Lubjakivi ei kasutata hetkel väga palju, sellest muidu tehakse aedu, hooneid , kaminaid.
  
• Tihedus 1,8g/m3
  
• Juhib hästi sooja, seega halb külmakindlus. Veeimavus 1.6%
  

Merglid - 25-60% savikaid osiseid. Kasutatakse sideaine tootmiseks
Kriit- pahtlite, kittide tootmiseks kasutatakse, sideaine ja pigmendina
Keemilsied settekivid- anhüdriit(kergesti töödeldav, kuid kehva ilmastikukindlus), kipsikivi(siseviimistluses), dolomiit- müürikivi, voodrimaterjal, killustik
Gneiss- lõhestub ühest suuanst, sama kasutus mis graniidil
Marmor- lubjakividest ja dolomiitidest, hästi poleeritav ,eestis ei ole marmorit .
Kiltkivi- väga kergelt lõhestuvad, katusekattematerjalina kasutus, eestis leiduv kiltkivi on väga nõrk ja väga seda kasutada ei saa.
Looduskivitoodete markeerimine- markeeritakse kasutuse järgi, kus parasjagu kivi vaja läheb, seega kas survetugevuse , tiheduse või külmakindluse järgi.
Kasutusalad:

• Kiviparkett
  
• Vundamendid
  
• Teeehitusmaterjalid
  
• Seinamaterjalid jne.
  

Mineraalsed sideained

• Ained, mis vedelast olekust füüsikalis-keemiliste protsside toimel tahkesse olekusse üle lähevad.
  
• Mineraalsed(õhksideained-kips,lubi,anhüdriit) ja hüdraulilised sideained – tsement ja selle eriliigid.
  
• Saamine – mineraalsed sideained saadakse looduskivimite või nende segude termilise ja mehaanilise aktiviseerimise tulemusel.
  Mineraalsed sideained on pulbritaolised materjalid, peamiselt kasutatakse betoonide ja mörtide valmistamisel.
  
• Tootmine – Vajaliku koostisega lähteaine ettevalmistamine, lähteaine terminline töötlemine või põleamine, põletamisel saadud produkti jahvatamine.
  
• Keemilised omadused – kuumutuskadu, lahustumatu jääk ning kahjulike ühendite sisaldus. Jahvatuspeensus peab tagama sideaine ja vee reageerimiseks küllalt suure terade summaarse eripinna. Tardumine füüsikalis – keemiline protsesside faas, kus sideaine taigen kaotab plastsust, omamata seejuures nimetamisväärset tugevust.
  
• Füüsikalis-mehaanilised omadused – Kivistumine – tardumise vahetu jääk ja faas,kus tehiskivi saavutab oma tugevuse. Sideaine aktiivsus - tugevuse kasvu kulg ehk tugevus teatud vanusel. Mahumuutus – tardumisel ja kivistumisel peab sideaine mahumuutus olema ühtlane. Enamik sideained kahaneb mahus .
  
• Ehituskips – saadakse loodusliku kipskivi termilisel töötlsemisel 110.. 190 kraadi juures nn keedukatla meetodil. See jaguneb: a)Ehituskips – kuumusprotsessis eraldub vesi auruna
  b)Vormikips – peenemaks jahvatunud ehituskips
  
• c) Kõrgtugev ehk tehniline kips – kuumutatakse surve all.
  
• Kipssideaine on valge v hallikas pulber tihedusega 800...1000 kg/m3. Kiirelt tarduv sideaine. Tardumisel kips paisub 0,5...0,8% mahus.
  
• Omadused – veevajadus väga suur, kipskivi tugevust tõstvaks vahendiks on veehulga vähendamine Kasutusala – kipsplaadid,kipsbetoonis sideainena,remonttöödel krohvi parandamsiel.
  
• Tehniline kõrgtugev kips – väiksema veevajaduse ja suurema tugevusega kipssideainete saamiseks kuumutatakse kipskivi autoklaavis rõhu all. Survetugevus 20...50MPa, paindetugevus 2...3,7MPa. Kasutatakse mudelite ja vormide valamiseks ning tugevate kips-ja kipsbetoontoodete valmistamsiel.
  Anhüdriitsideaine – saadakse loodusliku kipsi kuumutamisel 600... 800 kraadi juures. Survetugevus 5...20MPa ning paindetugevus 0,6...2MPa. Tardumine aeglasem võrreldes tavakipsiga. Kasutatakse valatud vuukideta põrandate valamiseks, kuivsegude tootmisel ning mörtide valmistamisel.
  
• Õhklubi – ehk harilik lubi, saadakse kaltsiumkarbonaatsete kivimite põletamisel.Kivistumine – karbonaatide(kaltsiumkarbonaatide moodustamine),hüdraataine, hüdrosilikaataine,
  
• Lubi – survetugevus 1MPa, aeglaselt kivistuv, plastne segu.Kasutatakse lubimörtides sideainena,segamörtides plastifikaatorina.
  
• Tsementide liigitus – tavaline portlantsement,kiirelt kivinev portlandtsement, teebetoon portlandtsemnt.
  Tsemendi omadus – eritihedus 3,1g/cm3, puistetihedus 1,2...1,3kg/l