Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


VETERINAARGENEETIKA (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas toimub geneetilise info ulekanne rakus ?
 
Säutsu twitteris
VETERINAARGENEETIKA
Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias
Geneetika on teadus organismide parilikkusest. Moiste geneetika tuleneb kreeka keelest
ja tahendab sunnisse, polvnemisse voi tekkesse puutuvat. Geneetika on kujunenud nuudisaja
bioloogia uheks keskseks haruks, sest ta uurib koikidel organismidel esinevat nahtust –
parilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise
seadusparasusi organismi elutsukli jooksul. Geneetika arengust soltuvad elusorganismide
soovikohase muutmise, valkude biosunteesi kontrolli ja ka pollumajandusloomade selektsiooni
edasised edusammud. Geneetika on seotud paljude bioloogia ja teiste loodusteaduse harudega.
Tihedalt on geneetika seotud tsutoloogiaga ehk rakuopetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja
viroloogiaga, sest tanu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks
geneetika uurimisobjektideks. Geneetika on tihedalt seotud ka biokeemiaga, sest tanu
biokeemilistele uurimistele avastati geneetilise informatsiooni sailimise ja realiseerumise
seadusparasused. Geneetika on tihedalt seotud ka matemaatikaga. Populatsioonigeneetika
matemaatilised meetodid on pollumajandusloomade selektsiooni aluseks. Peale eelnimetatute on
geneetika otseselt voi kaudselt seotud veel paljude teiste teadusharudega nt fusioloogia,
embruoloogia, immunoloogia , antropoloogia, meditsiin , veterinaaria jpt.
Geneetika uurimismeetodid ja geneetikaharud
Geneetikas kasutatavad uurimismeetodid peavad voimaldama selgitada parilikke nahtusi
ning geneetilise informatsiooni edasiandmise seadusparasusi koikidel elusa mateeria tasemetel.
Vastava geneetikaharu nimetus oleneb uurimismeetoditest ning sellest, millisel tasemel uurimist teostatakse.
Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuvate biokeemiliste reaktsioonide ja
valgusunteesi geneetilist determineeritust ning rakutuumas paiknevate nukleiinhapete struktuuri ja funktsioone. Samuti mutatsioonide teket ja olemust. Seda geneetikaharu nimetatakse molekulaargeneetikaks. Pohiliselt kasutatakse selles geneetikaharus biokeemilisi ja biofuusikalisi meetodeid , kus katseobjektideks on enamasti mikroorganismid. See geneetikaharu hakkas arenema 1940...1950.
Tsellulaarsel (raku tasemel) ehk tsutogeneetikas uuritakse rakuorganellide (pohiliselt
kromosoomide, kuid ka ribosoomide, mitokondrite jne) osa geneetilise informatsiooni
sailitamisel ja realiseerimisel, kromosoomide mikrostruktuuri ja nende muutusi, kromosoomiarvu ja karuotuubi (kromosoomistiku) erinevus eri liikidel jne.
Organismi tasemel geneetilised uuringud on koige vanemad. Pohimeetodiks sellel
tasemel on hubridoloogiline meetod, kus ristamiskatsete abil tuvastatakse geneetilise
informatsiooni parandumise seadusparasusi. Selle meetodiga hinnatakse vanemate parilikke
isearasusi nende jarglaste tunnuste pohjal. Selleks ristatakse omavahel erineva geneetilise
informatsiooniga isendeid mitme polvkonna jooksul ning uuritakse nende jarglaste tunnuste
isearasusi ja variatsiooni. Hubridoloogilise meetodi alused tootas valja G. Mendel (1822-1884). Selle meetodi uhe variandina voib vaadelda genealoogilist analuusi, kus kasutatakse
registreeritud polvnemisandmeid, s.o eellaste andmeid.
Populatsiooni (isendite kogumis teatud territooriumil) tasemel uuritakse peamiselt
loodusliku ja kunstliku valiku toimet populatsiooni genofondile ning evolutsiooni geneetilisi
seadusparasusi. Seda geneetika haru nimetatakse populatsioonigeneetikaks. Siin on pohiliseks
meetodiks matemaatiline analuus . Toenaosusteooria ja variatsioonstatistika kasutamist
bioloogiliste objektide uurimisel nimetatakse biomeetriaks. Biomeetriliste meetoditega on
voimalik selgitada populatsiooni genofondi struktuuri ja dunaamikat. Populatsioonigeneetika
matemaatilised meetodid on peamisteks pollumajandusloomade joudlusomaduste parilikkuse
uurimisel ja selektsiooniteoorias.
Lisaks eelnimetatutele on olemas veel palju geneetika harusid – looma-, inimese-,
veterinaar-, mikroobi-, onko-, farmako -, immunogeneetika jne.
Veterinaargeneetika maaratlus ja uurimisobjekt
Veterinargeneetika holmab geneetika neid aspekte, mis on seotud loomade haiguste, toodangu-ja eluvoimega (Nicholas, 1988).
Veterinaargeneetika uurimisobjektideks on koduloomad ja ulukid ning nendel haigusi
tekitavad mikroorganismid ja parasiidid (Pavel et al., 1988).
Veterinargeneetika uurib loomade parilikke anomaaliaid, pariliku eelsoodumusega
haigusi ja sellega seoses ka pariliku eelsoodumuse rolli erinevate haiguste etioloogias. Sellest
aspektist lahtuvalt voib veterinaargeneetikat kasitleda kui patogeneetikat e parilikkuse
patoloogiat (Wiesner & Willer, 1974).
Veterinargeneetika objektiks on ka:
(1) loomade haigusresistentsus ja immuunsuse geneetika,
(2) loomade veterinaarne selektsioon ,
(3) mikroobigeneetika veterinaarsed aspektid,
(4) farmakogeneetika veterinaarsed aspektid jne.
Valdkonnad veterinaarias, kus geneetika kui teadus leiab rakendust:
(1) Kliiniline veterinaarmeditsiin:
anomaaliate (loe haiguste) paritavuse selgitamine ja parilikke anomaaliaid pohjustavate geenide ja lookuste selgitamine,
“kahjulike” geenide leviku uurimine ja nende elimineerimine populatsioonidest,
parilike eelsoodumuste avastamine ja eelsoodumuste paritavuse uurimine,
geeniteraapia e geenide siirdamine
(2) Veterinaarmikrobioloogia:
mikroobide patogeensuse ja virulentsuse geneetilise maaratuse ja selle muutlikkuse
selgitamine,
ravimresistentsete mikroobi-ja nugiliste tuvede kujunemise ja resistentsuse mehhanismide selgitamine,
mikroobide genotupiseerimine, molekulaar -epidemioloogia,
mikroobide geneetiline modifitseerimine (insenergeneetikal baseeruvate vaktsiinide
ja diagnostikumide loomine);
(3) Veterinaarimmunoloogia
loomade immuunsuse ja resistentsuse geneetika uurimine;
.resistentsete liinide ja tougude kujundamine e. veterinaarselektsioon,
(4) Veterinaarfarmakoloogia
.farmakokineetiliste protsesside geneetilise determineerituse selgitamine,
.ravimitele reageerimise geneetilise varieeruvuse sedastamine loomapopulatsioonides,
.genotuubi-ja indiviidispetsiifiliste ravimite loomine
(5) Ennetav ( preventiiv -) e populatsiooniveterinaarmeditsiin parilike anomaaliate valtimise meetodite rakendamine (geneetiline hugieen selektsioonis)
produktiivloomade populatsioonide resistentsuse tostmisele infektsioonide suhtes
selektsiooni abil (tervisearetus-health breeding).
Parilikkuse moiste
Parilikkus uldisemalt on organismi voime anda omataolisi jarglasi. Korgematel
organismidel avaldub see nii polvkondade kui ka rakkude tasemel: sugurakkude kaudu
antakse geneetiline informatsioon edasi jargnevale polvkonnale, kuid ka keharakkude
jagunemisel toimub informatsiooni edasiandmine emarakult tutarrakkudele.
Parilikkust ei voi segi ajada parandumisega, mis tahistab ainult geneetilise informatsiooni
edasiandmise protsessi ja selle seadusparasusi.
Niisiis voib parilikkust defineerida kui organismi arengu juhtimiseks maaratud
informatsiooni edastamis-, sailitamis-ja realiseerimisprotsesside kogumit.
Parilikkuses kui nahtuses on kaks aspekti:
-informatsiooni sailitamine ja selle edastamine (parandumine);
-informatsiooni realiseerumine organismi elutsukli st ontogeneesi kestel (fenogenees).
Parilikkuse tuubid on:
1) kromosoomiline parilikkus, st parilikkus maaratakse geenide ja kromosoomidega. Selle
tuubi alusel toimubki enamiku tunnuste parandamine.
2) tsutoplasma parilikkus, mis esineb rakuorganellidel, kellel on olemas oma DNA -seega
ka omad geenid . Naiteks mitokondrid ja plastiidid (paljunevad amitoosi teel).
Molekulaargeneetika alused
Molekulaargeneetikas on peamiseks uurimisobjektiks nukleiinhapped , nende struktuur ja
funktsioonid geneetilise informatsiooni sailitamisel ning edasiandmisel. Kui eelnevatel
perioodidel uuriti parilikke nahtusi eelkoige korgematel, suguliselt sigivatel organismidel, siis
tanapaeval on nendeks mikroorganismid ( ainuraksed , vetikad, bakterid , viirused ja
mikroseened).
Mikroobide isearasused:
1) luhike elutsukkel ( viirustel ja bakteritel 20...30 min, mikroseentel 1...2 tundi). See voimaldab uurida geneetilist sidet vaga paljude polvkondade jooksul.
2) suur paljunemiskiirus
3) suguta sigimise korval esineb ka suguline sigimine
4) lihtne kasvatada.
Bakteritest koige enam on uurimistoos kasutanud soolekepikest – Escherichia coli ja tema
faage.
DNA ehitus
DNA paikneb rakutuumas kromosoomides. Erandiks on munarakud , kus osa DNA-st paikneb
ka tsutoplasmas. DNA sisaldab adeniini, guaniini, tsutosiini ja tumiini (puudub uratsiil ). E.
Chargraff toestas1950.a, et puriin-ja purimidiinaluste suhe DNA-s on alati vordne:
A+G=T+C ning adeniini hulk vordub tumiiniga (A=T) ja guaniini hulk tsutosiiniga (G=C).
1950-ndatel aastatel uuriti DNA struktuuri ja mitmed teadlaste toogrupid joudsid jareldusele,
et DNA on biheeliksi kujuline (kujutab endast kaksikspiraali, mis on poordunud kellaosuti
liikumise suunas) ning uksikute molekulide vahekaugus on konstantne (0,34 nm). DNA
molekuli struktuuri desifreerisid 1953.a Watson ja Crick postuleerides jargmised pohimotted:
1) DNA on paremale (kellaosuti liikumise suunas) keerduv polunukleotiidahel, kus
monomeerideks on nelja tuupi nukleotiidid (A,T,G,C);
2) DNA polumeerse ahela diameeter on ca 2 nm;
3) ahela poorde pikkus piki telge on 3,4 nm;
4) DNA molekul koosneb kahest polunukleotiidahelast, mille valiskihis asuvad vaheldumisi
suhkur ja ortofosforhappejaak, seespool aga lammastikalused; ahelad on komplementaarsed:
tumiini vastas teises ahelas asub alati adeniin (T-A) ning tsutosiini vastas aga guaniin
(C-G);
5) ahelate komplementaarsus tuleneb lammastikaluste molekulide ruumilisest struktuurist;
6) kaks polunukleotiidahelat DNA molekulis on vastassuunaliselt keerdunud (antiparalleelsed);
7) ahelate komplementaarsus voimaldab DNA molekulil end kopeerida.
RNA ehitus
Ligikaudu 90% RNA-st paikneb tsutoplasmas (pohiliselt ribosoomides) ja 10% rakutuumas.
RNA osaleb geneetilise informatsiooni realiseerumises. RNA struktuur sarnaneb DNA omale,
kuid ta molekul koosneb uhest polunukleotiidahelast. RNA koosneb riboosist, fosforhappejaagist
ja lammastikalustest, kusjuures tumiini (T) asemel on polunukleotiidahelas
uratsiil (U).
RNA primaarstruktuur naeb valja jargmine:
-A-U-U-C-G-G-G-U-A-A-C-G-
Rakus esineb RNA kolme vormina:
1) transpordi RNA (tRNA)
2) matriits e informatsiooni RNA (mRNA)
3) ribosoomi-RNA (rRNA).
Koik need RNA vormid osalevad valkude biosunteesil ning neil on seejuures erinevad
funktsioonid. mRNA toob rakutuumast geneetilise info valgu sunteesiks vastavatesse rakuorganellidesse
– ribosoomidesse. tRNA transpordib aminohapped tsutoplasmast ribosoomidesse
ning desifreerib geneetilise info. rRNA kuulub ribosoomide koostisse ning osaleb
valgusunteesis.
Koige enam on uuritud tRNA-d. See on ristikulehekujuline ja kolmemootmeline.
Pohjuseks on siin asjaolu, et molekulisiseselt voivad ribonukleotiidid komplementaarsuse
printsiibil paarduda, kusjuures C ja G vahele moodustub kolm ning A ja U vahele kaks
vesiniksidet. Tsentraalse silmuse otsas on kolmest nukleotiidis koosnev nn antikoodon, mis
on komplementaarne kindla aminohappe koodoniga mRNA-s.
Geneetilise informatsiooni liikumine rakus
Matriitssuntees – geneetilise informatsiooni ulekanne
Kuidas toimub geneetilise info ulekanne rakus? DNA paikneb rakutuumas ja on seotud
kromosoomidega, RNA aga tsutoplasmas.
Geen -funktsionaalselt piiritletud loik DNA -molekulis, mis asub kromosoomis kindlas
kohas e lookuses.
Replikatsioon -DNA kahendumine e kopeerumine
DNA replikatsiooni, kus molemad ahelad parast lahknemist H-sidemete katkemise tagajarjel
despiraliseeruvad ning moodustavad enda korvale uksikutest nukleotiididest uue ahela,
nimetatakse poolkonservatiivseks. Sellise replikatsiooni puhul sailivad lahte-DNA molemad
ahelad korvuti uute polunukleotiidahelatega.
DNA replikatsioon algab molekuli kindlast punktist (replikaatorilt). Korgemate
organismide kromosoomi-DNA ulipikkades molekulides on selliseid alguspunkte mitu,
prokaruootidel uks.
DNA sunteesi kataluusib ferment DNA-polumeraas. DNA-polumeraas liigub
parisuunaliselt labi ca 1000 nukleotiidipaari ja sunteesib uht ahelat , seejarel liigub teisel ahelal
samapalju tagasi,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
VETERINAARGENEETIKA #1 VETERINAARGENEETIKA #2 VETERINAARGENEETIKA #3 VETERINAARGENEETIKA #4 VETERINAARGENEETIKA #5 VETERINAARGENEETIKA #6 VETERINAARGENEETIKA #7 VETERINAARGENEETIKA #8 VETERINAARGENEETIKA #9 VETERINAARGENEETIKA #10 VETERINAARGENEETIKA #11 VETERINAARGENEETIKA #12 VETERINAARGENEETIKA #13 VETERINAARGENEETIKA #14 VETERINAARGENEETIKA #15 VETERINAARGENEETIKA #16 VETERINAARGENEETIKA #17 VETERINAARGENEETIKA #18 VETERINAARGENEETIKA #19 VETERINAARGENEETIKA #20 VETERINAARGENEETIKA #21
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor asdfghja Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

11
docx
Veterinaargeneetika I KT kordamisküsimused
34
docx
GENEETIKA
48
docx
Veterinaarne geneetika
61
pdf
Loomageneetika 1 osa
32
docx
Veterinaargeneetika ja aretus
96
doc
Sissejuhatus geneetikasse
94
doc
Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal
53
doc
Taime geneetika





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun