http://mesindus.ee/files/album/mesilane_kellukesel.jpg Paljunemine ja lahkumine Meekärjed koosnevad kuusnurksetest kärjekannudest, milles arenevad mesilaste vastsed ning kus säilitatakse mett ja suira kokkutambitud õietolmu. Mesilasema muneb päevas umbes 1500 muna, millest kooruvad peamiselt töömesilased, kelle eluiga on võrdlemisi lühike (45 nädalat). Uued mesilasemad arenevad suurematesse kärjemoodustistesse emakuppudesse munetud munadest. Kui uus mesilasema sünnib, tapab ta sündimata emade vastsed ja võtab üle eelmise mesilasema koha. Vana ema lahkub koos poole sülemiga ja otsib endale uue koha. Seda toimingut nimetatakse sülemlemiseks ehk pereheitmiseks. "Praktiline mesindus I osa" (Lauri Ruottinen, Tarja Ollikka, Heikki Vartiainen, Ari Seppälä) http://tobiaswallin
...2500 muna ööpäevas, see on ühtlasi kõige suurem munevus võrrelduna teiste mesilasrassidega. Iseloomult on nad rahulikud ja püsivad kärgedel pesa läbivaatusel, isegi mesilasema jätkab tarust väljavõetud kärjel munemist. Ka korjevaesel ajal jätkab ema munemist, nii et töölised kannavad hukkunud hauet tarust välja, aga ema muneb edasi. Itaalia mesilased vahetavad emasid salajase emavahetuse teel. Mesilasemadel on lühike eluiga. Suure munemisvõime pärast on vajalik itaalia mesilasemad väljavahetada igal aastal. Sülemikuppe on vähe ning lesehauet esineb samuti vähe. 3.2. Sülemlemine ja muu seonduv Itaalia mesilane on küllaltki sülemlemiskaine mistõttu sülemlemistung on liigil väike. Sülemlemismeeleolu on võimalik kõrvaldada viies mesilased töömeeleollu kasutades selleks vastavaid abinõusid ning nippe. Itaalia mesilaste sülemlemistungi arvesse võttes, peaks arvestada järgmiste tehnoloogiliste võtetega:
Muna 3 söödavaru ning et kõik tema elundid on saa- millest peab jätkuma kogu mesilasema eluajaks. Ema paarub korraga Vagel 5 nud hästi välja areneda. paljude (8–14) leskedega, ja nende sperma asub seemnepaunas kihiti. Eelnukk 2 Kaanetatud kupus (eelnuku- ja nukustaadiu- Mesilasema paarub lesega õhus lennul. Mesilasemad teevad esimese Nukk 6 mis) areneb ema ca 8 päeva, vaglastaadiumis ca 5 väljalennu 2.–3. päeval pärast koorumist. Esimene lend ei kesta üle 5 minu- Kokku 16 päeva ja munana ca 3 päeva. Kokku ca 16 päeva. ti. Paarumislennule lendab ema tavaliselt 5–12 päeva vanuselt. Ebasoodsa
(Kaimio,T.2007) Hobused on kariloomad, kes vajavad enda ümber teisi karjaliikmeid, isegi siis kui teda pole veel ükski kari omaks võtnud liigub ta karja läheduses teistega kaasa. Mesilased on ühiselulised putukad. Nad elavad koos liigikaaslastega moodustades pere, kus iga liige täidab mingit kindlat ülesannet koos rajatakse pesa, hangitakse toitu ja kasvatatakse järglasi. Peres võib olla kuni 75 000 liiget. Mesilaspered kindla korraga jaotuvad kolme eri kasti mesilasemad, lesed, töömesilased. Tuntuim ühis mesilane on kodu mesilane, keda inimesed kasvatavad tarudes. On ka erakmesilased, kes elavad üksinda ja kägumesilased, kes elavad teiste pesades. Ühe mesilaspere moodustavad üks mesilasema, kes on täiskasvanu ja teistest tunduvalt suurem ja elab 50 korda kauem kui teised. Eluiga on neil kuni 5 aastat, mida vanem on ema seda väheb ta muneb. Tavaliselt areneb mesilasema emakuppu munetud viljastatud munast.
Pesa ehitamiseks kasutavad paljud mesilased vaha, mille jaoks on neil erilised vahanäärmed. Neil on 4 kilejat tiiba, millest eesmised on veidi suuremad kui tagumised. Tagakeha tipus on mürgiastel. Mesilased on ühiselulised putukad. Nad elavad koos liigikaaslastega moodustades pere, kus iga liige täidab mingit kindlat ülesannet koos rajatakse pesa, hangitakse toitu ja kasvatatakse järglasi. Peres võib olla kuni 75 000 liiget. Mesilaspered kindla korraga jaotuvad kolme eri kasti mesilasemad, lesed, töömesilased. Tuntuim ühismesilane on kodumesilane, keda inimesed kasvatavad tarudes. On ka erakmesilased, kes elavad üksinda ja kägumesilased, kes elavad teiste pesades. Mesilaste kahjurid on imetajad ( karu, hiired ), linnud (hall-kärbsenäpp, tihased, õgijad ) , putukad ( sipelgad, herilased ), ämblikud ja lestad. Erakmesilased Eelistatud pesitsuspaigad erakmesilastel on sageli pinnases, mõnikord pehmes tsemendis ja mördis telliskivide vahel
munasse satub kas emalt voi isalt saadud kromosoomide komplekt. See tahendab, et pooled munetud munadest saavad ema alleeli (geeni), pooled isa alleeli (geeni). Erinevatel emadel ja leskedel on kulvis palju erinevaid sooalleele (geene). Selleparast viljastatakse enamikul juhtudel uhe alleeliga muna teist soogeeni kandva spermiga. Selle tagajarjel tekib heterosugoot, kellest koorub normaalne emane (xaxb). Kui tekib homosugootne diploidne emane isend (xaxa voi xbxb), suuakse see ara. Mesilasemad on sigimisvoimelised ja toomesilased sigimatud emased. Lesed on sigimisvoimelised isased. Lesed arenevad ema viljastamata munadest (kannavad emapoolseid tunnuseid st emalt saadud geneetilist infot), toomesilased ja ema arenevad viljastatud munadest (parivad nii ema kui ka leskede omadusi st kannavad emalt ja isalt saadud geneetilist infot). Ema ja lesed ei tegele otseselt toodangu andmisega, kuid mojutavad seda jarglaste genotuubi st toomesilaste kaudu
See tähendab, et pooled munetud munadest saavad ema alleeli (geeni), pooled isa alleeli (geeni). Erinevatel emadel ja leskedel on külvis palju erinevaid sooalleele (geene). Sellepärast viljastatakse enamikul juhtudel ühe alleeliga muna teist soogeeni kandva spermiga. Selle tagajärjel tekib heterosügoot, kellest koorub normaalne emane (xaxb). Kui tekib homo- sügootne diploidne emane isend (xaxa või xbxb), süüakse see ära. Mesilasemad on sigimisvõimelised ja töömesilased sigimatud emased. Lesed on sigimis- võimelised isased. Lesed arenevad ema viljastamata munadest (kannavad emapoolseid tunnuseid st emalt saadud geneetilist infot); töömesilased ja ema arenevad viljastatud munadest (pärivad nii ema kui ka leskede omadusi st kannavad emalt ja isalt saadud geneetilist infot). Ema ja lesed ei tegele otseselt toodangu andmisega, kuid mõjutavad seda järglaste genotüübi st töömesilaste kaudu
annaabi.ee 
