X 1813 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2 Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parmalähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht Le Roncole kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid. Lombardia vana linna Busseto vahetu naabrus tõi siia kaugemalt pärinevaid käsitöölisi ja haritlasigi, kellest pal...
1. Samased ehk identsed (ik identical) mõisted, nt: T täisnurkne rööpkülik; R ristkülik. T; R 1.2. Ristuvad (ik overlapping) mõisted, nt: Y üliõpilane; M muusik. Y M 1.3.Subordinaarsed ehk alluvussuhtes olevad mõisted, nt: O okaspuu; M - mänd (mõiste M on alluv (ik subalternate) mõiste O suhtes, O on allutav (ik superalternate) mõiste M suhtes). O M 2. Ühitamatud (ühendamatud) on sellised mõisted, mille mahtudes pole ühiseid elemente: 2.1. Kaasalluvad (B ja C on alluvad mõiste A suhtes), K M nt: P puu; M mänd; K kask. P 2.2. Kontraarsed ehk vastupidised (ik contrary opposition terms) nt: M must; A valge V...
,,Loomust", ,,loomulikku" võib sisustada ka subjektiivselt, sidudes selle predikaadi inimesega (varasema kosmilise ja kõikehaarava korra asemel). 6 2. Subjektivistlik filosoofia ei vaja objektiivselt loomuõigust positiivne seadus ongi kogu õigus. 3. Inimühiskonda võib vaadelda ka iseseisvana, lahutatud üldisest maailmakorrast. 4. Positiivne (seaduse)õigus ajaliku ja muudetavana on allutav ka kriitikale. 5. Positiivse õiguse kriitika on üles ehitatav loomuõigusargumendile. 6. ,,Loomuõiguse" mõiste sisustamine võib olla subjektiivse valiku tulemus ega tarvitse omada objektiivset alust. 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia Ilmaliku loomuõigusfilosoofia rajaja Fernando Vasquez de Menchaca (1512-1589) võttis üle veendumus, et õigus ei saa tervenisti lähtuda riigist. Õigus pidi toetuma igavesi muutumatult püstivale alusele, ehk inimese enda loomus...
0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka...
Koolpoiss, kes palju küsib klassis, segab reeglina tundi. Õpetajad kasutavad enamasti kehtestavat või halvemal juhul agressiivset suhtlusstiili ja õpilane, kes klassi ees kössis kehahoiakuga, pilk maha suunatult, ebaleva häälega üritab laulda, kuna õpetaja nõuab seda. Teisalt ajalooline taust, mis mõjutab inimese suhtumist olukorda ja selle läbi ka suhtlusstiili valikut. Eestlastel on ajalooline pool enamjaolt keelav ja allutav . Mis on kindlasti jätnud rahvusele oma jälje. Eestlane hindab üldjuhul privaatsust, omaette olemise võimalust. Oluline on inimeste vahelise mõõduka distantsi hoidmine. Viisakaks peetakse teisele inimesele mitte liiga lähedale tungimist. See tähendab vaoshoitust, mis teisest kultuurist tulnule võib tunduda hoolimatuse, tuimuse ja külmusena teiste inimeste suhtes. Enamat kui käepigistus avalikus suhtluses üldjuhul ei aktsepteerita...
Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaring...
Moiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tahendab sunnisse, polvnemisse voi tekkesse puutuvat. Geneetika on kujunenud nuudisaja bioloogia uheks keskseks haruks, sest ta uurib koikidel organismidel esinevat nahtust parilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seadusparasusi organismi elutsukli jooksul. Geneetika arengust soltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosunteesi kontrolli ja ka pollumajandusloomade selektsiooni edasised edusammud. Geneetika on seotud paljude bioloogia ja teiste loodusteaduse harudega. Tihedalt on geneetika seotud tsutoloogiaga ehk rakuopetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tanu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Geneetik...
Koos esinedes (genotüüp A-B-) põhjustavad nad uue tunnuse arengu, mida vanematel (aaBB ja AAbb) ei esine. Näitena võib tuua harjavormide päritavuse kanadel. Epistaas Epistaas tähendab ühes lookuses asuva geeni tõkestavat või varjutavat toimet teises lookuses asuva geeni avaldumisele. Geene, millel on teiste geenide avaldumist allutav toime, nimetatakse epistaatilisteks. Epistaatiliste geenide toimele alluvaid geene nimetatakse hüpostaatilisteks. Epistaas jaotatakse dominantseks ja retsessiivseks epistaasiks. Esimesel juhul on epistaatiline geen dominantne (A>B,b), teisel juhul retsessiivne (aa>B,b). Duplikaatsus - Epistaas tähendab ühes lookuses asuva geeni tõkestavat või varjutavat toimet teises lookuses asuva geeni avaldumisele. Geene, millel on teiste geenide avaldumist allutav toime, nimetatakse epistaatilisteks....
LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlemise kõige...
Paljud liikumisega ühinenud inimesed hülgavad oma kodud ja perekonnad ning pühendavad kogu oma elu organisatsioonile. Seejuures elavad sajad tuhanded n-ö madalamate astmete saientoloogid tõenäoliselt õndsas teadmatuses organisatsiooni toimemehhanismidest. Allpool pole ka survevahendid nii otseselt tunnetatavad. Saientoloogia – karmi hierarhiaga, liikmeid jõhkralt allutav , ajupesu abil värbav ning uue eliidi loomise poole püüdlev liikumine – näib vastavat kõigile tüüpilise sekti kirjeldustele. Aga oht riigi julgeolekule? Saksamaal on korrakaitsejõud jälginud saientolooge põhjalikult viimase kümne aasta vältel. Küll on neid pealt kuulatud, küll saadetud saientoloogide ridadesse agente. Õiguslikus mõttes on tulemuseks siiski ümmargune null. Salaagentidel on juhtkonda imbumine erakordselt raske....
On terve rida süsteeme iseloomustavaid tunnuseid, mis on kõikidele süsteemidele omased. Erinevad allikad erineva tähendusega toovad välja erineva hulga süsteeme iseloomustavaid tunnuseid: II hierarhilisus- iga süsteemi kuuluv element on küll tervik, ta ei saa midagi poolikut olla, kuid teiselt poolt on ta süsteemi tervikuna vaadates teatud hierarhias süsteemi teiste osadega. Alt poolt vaadates on ta allutatud, ülevalt poolt allutav süsteemielement. Süsteemid on paratamatud hierarhias. Tänu hierarhilisusele on võimalik seda süsteemi järgida. Iseseisvus- juriidiliselt vajalik kord inimeste käitumises saavutatakse loomulikult põhimõtteliselt normantiivse reguleerimisega, see on olukord kus üldiste reeglitega seatakse kindlaks kõikidele üks käitumisvariant, mis kujutab endast norme ja see...
Kõik, mis toimub elatakse välja. 15 Internaliseeritud ehk tundeeluhäired suur sisemine ärevus (ängistus, alaväärsus, depressioon, nukrus, kurvameelsus). Kõik väljaspool toimuv suunatakse sissepoole. Näiteks lõikumine. Antisotsiaalne käitumine. Tahtlik sotsiaalsete normide rikkumine eeldab, et teatakse, mis on norm. See on tahtele allutav , kontrollitav ja ka ärahoitav. Jagatakse nelja suuremasse kategooriasse: 1. Varavastane väärkäitumine destruktiivne (hävitav nii asju kui suhteid) ja varjatud (hoitakse teadmatuses teiste eest. Eesmärk on lõhkumine ja purustamine. 2. Staatusega seotud väärkäitumine mittedestruktiivne (mittehävitav) ja varjatud. Käitumine, mille eesmärk ei ole haiget teha või midagi purustada. Selline käitumine,...
LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma...