,,Kristluse lisamaterjal_oigeusklikud" ning ,,Kristluse lisamaterjal_luterlased". A. Kuidas moistetakse judaismis 1) tervist? Tervis ja heaolu sisaldavad lisaks fuusilisele tervisele ka vaimset ja emotsionaalset rahulolu. Oluline ei ole ainult abielu, vaid uleuldine hea labisaamine ja uksteisest hoolimine kogukonnas. Keha kuulub Jumalale ja meil on kohustus selle eest hoolitseda. Kohustus jargida Jumala nouandeid hea tervise tagamiseks, mis on tervislik toitumine, magamine, hugieen, trenni tegemine ja haigeks jaamisel arsti nouannete kuulamine. 2) haigust? Algselt arvati, et haigused on pohjustatud Jumala mitte jargmisest. Juutidel on kohustus mitte jargida ennast kahjustavaid tegevusi (suitsetamine, liigsööbmine, treenimatus), sest siis nad oleksid ise oma haigustes suudi. Nad tunnistavad, et osad haigused ja viirused on paratamatud ja selles ei ole suudi nende kaitumine ega moraal. 3) kannatusi? Kannatusi on kohustuslik ennetada ja leevendada.
*Suutlikkus käia tualetis *Häbelikkus sõnad *Hoiakud *Kultuurigrupi tavad eritamise suhtes Isiklik hugieen ja riietumine *Füüsilise arengu aste *Soolised *Puhtust puudutavad väärtused *Pesemiskoht kodus *Vajalike tarvikute kättesaad *Vananemine erinevused *Sotsiaalsed normid *Kuum / külm kraanivesi *Isiklike sissetulekute kasut
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiin ja loomakasvatuse instituut Ketlin Tekkel KARJA BIOOHUTUS JA HÜGIEENIMEETMED Kursusetöö Karja tervis ja veterinaarprofülaktika Juhendaja : Allan Kaasik Tartu 2018 SISUKORD Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 1.Karja hügieen...................................................................................................... 4 1.1 Hügieen ja bioohutus vasikate sündimisel ja kaasnevad probleemid............4 1.2 Haiguste levik karjas..................................................................................... 5 1.3 Hügieeni ja bioohutusenõuded karjas.......................................................
Allikad: muld, vesi Anaeroob Ennetamine: õiged konserveerimise protseduurid (pH, temp, aeg, soolasisaldus, aw, nitritid) 17. Cl. perfringens Allikad: muld, inimese ja looma seedetrakt, reovesi (spooridena) Ennetamine: varem valmistatud toidu kiire jahutamine, korrektne ülessoojendamine Anaeroob, optimaalne kasvutemperatuur 45 °C 18. Noroviirused Allikas: Inimese soolestik Levimine: fekaaloraal saastumine, vee või toidu saastumise kaudu Ennetamine: kuumtöötlemine, isiklik hugieen, ristsaastumise valtimine, sanitatsioon 19. Ristsaastumine, mõiste, näiteid, nn tehnoloogilised ristid. Võimalused vältimiseks. Mõiste: Otsene või kaudne saastavate mikroorganismide kandumine ühelt keskkonnalt (toit, vesi) teisele. Tehnoloogilised ristid tekivad, kui ristuvad tooraine ja valmistoodang personal ja tooraine jäätmed ja tooraine jäätmed ja personal jne Vältimine: Juurdepääsu tootmisruumidesse tuleb piirata voi reguleerida.
Allikad: muld, vesi Anaeroob Ennetamine: õiged konserveerimise protseduurid (pH, temp, aeg, soolasisaldus, aw, nitritid) 17. Cl. perfringens Allikad: muld, inimese ja looma seedetrakt, reovesi (spooridena) Ennetamine: varem valmistatud toidu kiire jahutamine, korrektne ülessoojendamine Anaeroob, optimaalne kasvutemperatuur 45 °C 18. Noroviirused Allikas: Inimese soolestik Levimine: fekaaloraal saastumine, vee või toidu saastumise kaudu Ennetamine: kuumtöötlemine, isiklik hugieen, ristsaastumise valtimine, sanitatsioon 19. Ristsaastumine, mõiste, näiteid, nn tehnoloogilised ristid. Võimalused vältimiseks. Mõiste: Otsene või kaudne saastavate mikroorganismide kandumine ühelt keskkonnalt (toit, vesi) teisele. Tehnoloogilised ristid tekivad, kui ristuvad tooraine ja valmistoodang personal ja tooraine jäätmed ja tooraine jäätmed ja personal jne Vältimine: Juurdepääsu tootmisruumidesse tuleb piirata voi reguleerida.
Need kõik on väga olulised, sest nii on võimalik vähendada ja ka ennetada keskkonnakahjustusi. Inimese hügieen sõltub palju välisteguritest näiteks keskkonnast tema ümber. Isikliku hügieeni eest nagu näiteks kehapuhtus ja tervislik toitumine, peab iga inimene ise hoolitsema. Kasutatud kirjandus · http://toiduhygieenialgkursus.edicypages.com/lugemismaterjalid/isiklik- hugieen · http://este.ee/toohugieen-nimekiri/ · http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4tmek%C3%A4itlus · http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/keskkonnajaatmed/?J %C4%C4TMEHOOLDUS · http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/5energia/hugieen.htm · http://www.envir.ee/orb.aw/class=image/action=show/file=326e646aa454 87b2deee52a0945195be.jpg · http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/f/fd/2005_09_R%C3%A4pina_J %C3%A4%C3%A4tmejaam_002.jpg · http://www
loomade immuunsuse ja resistentsuse geneetika uurimine; .resistentsete liinide ja tougude kujundamine e. veterinaarselektsioon, (4) Veterinaarfarmakoloogia .farmakokineetiliste protsesside geneetilise determineerituse selgitamine, .ravimitele reageerimise geneetilise varieeruvuse sedastamine loomapopulatsioonides, .genotuubi-ja indiviidispetsiifiliste ravimite loomine (5) Ennetav (preventiiv-) e populatsiooniveterinaarmeditsiin parilike anomaaliate valtimise meetodite rakendamine (geneetiline hugieen selektsioonis) produktiivloomade populatsioonide resistentsuse tostmisele infektsioonide suhtes selektsiooni abil (tervisearetus-health breeding). Parilikkuse moiste Parilikkus uldisemalt on organismi voime anda omataolisi jarglasi. Korgematel organismidel avaldub see nii polvkondade kui ka rakkude tasemel: sugurakkude kaudu antakse geneetiline informatsioon edasi jargnevale polvkonnale, kuid ka keharakkude jagunemisel toimub informatsiooni edasiandmine emarakult tutarrakkudele.