dopamiini D2-retseptorite stimulatsioonile. 1) Konkureeriv & mittekonkureeriv antagonism. Viimane võib ette tulla näiteks siis, kui ravim ei vabane retseptorilt. 2) Partsiaalagonist käitub agonisti juuresolekul kui antagonist, & puudumisel kui agonist (sõltuvalt endogeense agonisti konsentratsioonist) Ravimitundlikkuse individuaalse eripära aluseks võivad olla nii farmako-kineetilised kui ka farmako-dünaamilised erinevused. Mõned individuaalsed erinevused alluvad normaaljaotusele - aga teised on kvalitatiivsema iseloomuga (sh enamuse psühhoaktiivsete ainete katabolism)! Ravimi nimi. Ravimite rohkus. · Kaubamärk-nimi (trade name). Selle annab firma, see on tavaliselt erinev eri firmades toodetud samal ravimil & võib olla erinev sama firma samal ravimil erinevates maades. Seda teavad hästi patsiendid & arstid (Diasepaam - Valium®) ·
põlvnemisandmeid, s.o eellaste andmeid. Populatsiooni (isendite kogumis teatud territooriumil) tasemel uuritakse peamiselt loodusliku ja kunstliku valiku toimet populatsiooni genofondile ning evolutsiooni geneetilisi seaduspärasusi. Seda geneetika haru nimetatakse populatsioonigeneetikaks. Lisaks eelnimetatutele on olemas veel palju geneetika harusid looma-, inimese-, veterinaar-, mikroobi-, onko-, farmako-, immunogeneetika jne. 2. Veterinaargeneetika ja patogeneetika määrang. Veterinargeneetika hõlmab geneetika neid aspekte, mis on seotud loomade haiguste, too- dangu- ja eluvõimega. Veterinaargeneetika uurimisobjektideks on koduloomad ja ulukid ning nendel haigusi tekitavad mikroorganismid ja parasiidid. Veterinargeneetika uurib loomade pärilikke anomaaliaid, päriliku eelsoodumusega haigusi ja sellega seoses ka päriliku eelsoodumuse rolli erinevate haiguste etioloogias
Toenaosusteooria ja variatsioonstatistika kasutamist bioloogiliste objektide uurimisel nimetatakse biomeetriaks. Biomeetriliste meetoditega on voimalik selgitada populatsiooni genofondi struktuuri ja dunaamikat. Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on peamisteks pollumajandusloomade joudlusomaduste parilikkuse uurimisel ja selektsiooniteoorias. Lisaks eelnimetatutele on olemas veel palju geneetika harusid looma-, inimese-, veterinaar-, mikroobi-, onko-, farmako-, immunogeneetika jne. Veterinaargeneetika maaratlus ja uurimisobjekt Veterinargeneetika holmab geneetika neid aspekte, mis on seotud loomade haiguste, toodangu-ja eluvoimega (Nicholas, 1988). Veterinaargeneetika uurimisobjektideks on koduloomad ja ulukid ning nendel haigusi tekitavad mikroorganismid ja parasiidid (Pavel et al., 1988). Veterinargeneetika uurib loomade parilikke anomaaliaid, pariliku eelsoodumusega
nimetatakse biomeetriaks. Biomeetriliste meetoditega on võimalik selgitada populatsiooni 2 genofondi struktuuri ja dünaamikat. Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on peamisteks põllumajandusloomade jõudlusomaduste pärilikkuse uurimisel ja selektsioo- niteoorias. Lisaks eelnimetatutele on olemas veel palju geneetika harusid mikroobi-, looma-, inimese-, onko-, farmako-, immunogeneetika jne. PÄRILIKKUSE MÕISTE Pärilikkus üldisemalt on organismi võime anda omataolisi järglasi. Kõrgematel organismidel avaldub see nii põlvkondade kui ka rakkude tasemel: sugurakkude kaudu antakse geneetiline informatsioon edasi järgnevale põlvkonnale, kuid ka keharakkude jagunemisel toimub informatsiooni edasiandmine emarakult tütarrakkudele. Pärilikkust ei või segi ajada pärandumisega, mis tähistab ainult geneetilise informatsiooni
tehtud töös näidati, kuidas aine imendumine, jaotumine ja eritumine määrab ravimi farmakoloogilise toime. Buchheimi laboris uuriti ka seedimis- ja seedetrakti motoorika mõjutamist ravimitega. Tehti etüülalkoholi, kloroformi ja veregaaside farmakokineetilisi uurimisi, samuti tegeleti antiseptikutega (mõneti juba nt enne Listerit). Veel on Buchheim ajalukku läinud uue ravimite klassifikatsiooni loomisega (1849, 1853- 1878). Uus klassifikatsioon põhines ainete keemilistel ja farmako-dünaamilistel omadustel. (Varem andis materia medica ravimite loendi mõnikord isegi tähestiku järjekorras...) R. Buchheimi järglaseks farmakoloogiakateedri juhatajana sai Oswald Schmiedeberg (1838- 1921, alates 1872 Strassburgi ülikooli prof). Viimasega seoses rõhutatakse Schmiedebergi tähtsust kui saksa farmaatsiatööstuse edule alusepanijat, sest need olid tema õpilased, kes Tartu teaduskoolkonna ideid edasi kandsid ja vilja kandma panid. Tartus oli Schmiedeberg
annaabi.ee 
