11. klassi bioloogia eksami piletid (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Organismides olevad anorgaanilised ained

Süsivesikud. Nende ehitus ja ülesanded.

Lipiidid . Nende ehitus, jaotus ja ülesanded.

Valgud . Nende ehitus, ülesanded, tekkereaktsioon.

DNA ja RNA. Nende ehitus ja ülesanded.

Taimerakk. Ehitus ja joonis.

Loomarakk . Ehitus ja joonis.

Bakteri- ja seenerakk . Ehitus ja joonis.

Rakuorganellid . Nende ülesanded.

Glükoosi lagundamine. Raku hingamine.

Fotosüntees.

ATP ehitus. Joonis.

Mitoos

Meioos

Sugurakkude areng

Viljastumine

Inimese looteline ja lootejärgne areng

Pärilikkuse molekulaargeneetika. (DNARNAvalk)

Mendeli I seadus

Mendeli II seadus

Mendeli III seadus

Morgani seadus

Suguliitelised puuded

Organismides olevad anorgaanilised ained
Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ning orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus.
Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus on enamasti üle 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. Enamiku organismide veesisaldus jääb vahemikku 70-95%, kuid mõnede meduusiliikide rakkudes on vett kuni 98%. Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides – nad esinevad nii lähteainete kui lõpp-produktide hulgas. Näiteks moodustub vesi hingamise käigus.
Lisaks veele on organismides veel happeid , aluseid, sooli. Et need ühendid aga on organismis enamasti dissotsieerunud olekus, siis käsitleme neid nendest moodustunud ioonide kaupa. Katioonidest on organismides olulisel kohal H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+, Fe3+. Kaalium - ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja kõigi rakkude tsütoplasmas. Lämmastikku sisaldavate ühendite lagundamise käigus eraldub ammoniaak , mis rakus teiseneb ammooniumiks või muudetakse karbamiidiks. Loomorganismides toimub nende ainevahetuse jääkproduktide väljutamine erituselundkonna kaudu. Kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse ja seetõttu on Ca aatomeid eriti rohkesti luukoe koostises. Suur osa magneesiumi aatomitest on rakkudes seotud nukleiinhapetega: DNA ja RNA-ga. Taimedes kuulub magneesium klorofülli koostisesse. Raua aatomid esinevad punaliblede ehk erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Anioonidest on olulised hüdroksüül- (OH-), karbonaat - (HCO3- ja CO32 -), fosfaat- ( H2PO4 - ja HPO42-), kloriid - (Cl-) ja jodiidioonid (I-). Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. See lahustub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid. Inimesel kanduvad need rake ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism süsihappegaasist vabaneb. Erütrotsüüdid on olulised hapniku sidumisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Kusjuures fosfolipiidid koosnevad ka rakumembraani ehitusse. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks.

Süsivesikud. Nende ehitus ja ülesanded.
Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Nad jaotatakse mono-, oligo - ja polüsahhariidideks. Mono- ja oligosahhariidid on magusad ja seetõttu nim. neid suhkruteks.

Monosahhariidid e. lihtsuhkrud on orgaanilised ühendid, mille süsiniku aatomite arv on 3-6. Nt. riboos , glükoos, fruktoos .

Oligosahhariidid on tekkinud 2-3 monosahhariidi ühinemisel.

Sahharoos – glükoos + fruktoos
Maltoos – 2 glükoosijääki
Laktoos – glükoos + galaktoos

Polüsahhariidid on orgaanilised ained, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid.

Tärklis, tselluloos , glükogeen.

Ülesanded:

Energia saamiseks

Transport – taimedes toimub sahharoosi baasil, sest see on keemiliselt vähe aktiivne (kevadel kasemahl jne)

Varuaine – taimedes tärklis

Lipiidid. Nende ehitus, jaotus ja ülesanded.
Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad , õlid, vahad, steroidid ja teised vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Küll aga lahustuvad nad mitmetes orgaanilistes lahustites (nt. alkoholis, eetris.)
Liitlipiidid tekivad lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega (nt. fosfolipiidid).
Lihtlipiidideks ehk rasvadeks nimetatakse glütserooli ja rasvhapete estreid. Rasvad erinevad üksteisest nende koostisesse kuuluvate rasvhappejääkide poolest. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid , seda vedelam rasv on. Vedelad rasvad ehk õlid esinevad nii taimede kui ka mitmete loomade rakkudes (nt. kalarasv, rapsiõli.)
Lipiidide ülesanded ehk rasvade kasutamine: 1) energiavaru (sisaldab u. 2 korda rohkem energiat kui teised orgaanilised ained – 38,9 kJ/g); 2) siseorganite ümber kaitsekude; 3) veeloomadel säilitab kehatemperatuuri ja annab voolujoonelise kuju.

Valgud. Nende ehitus, ülesanded, tekkereaktsioon.
Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende molekulmass varieerub suures ulatuses, sest koostises olevate aminohappejääkide arv algab mõnekümnest ja võib ulatuda tuhandetesse. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides (nt. linnu suled ja nokk koosnevad valgu molekulidest).

Esimese järgu struktuur annab ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud.

Teise järgu struktuur on kruvikujuline heeliks .

Kolmas on kerakujuline gloobul (seda ei moodustu kõigil valkudel).

Neljanda järgu moodustab 2 või enam polüpeptiidi.
Ülesanded: valgud kiirendavad või aeglustavad organismis toimuvaid keemilisi reaktsioone, lagundab tärklist, kaitse funktsioon (veres tekivad antikehad), liikumisfunktsioon (viburite liikumine), energiline funktsioon (valkude lagunemisel tekib energia), ehituslik funktsioon (karvad, suled, küünised), transportvalgud juhivad molekule rakku ja sealt välja.
Tekkereaktsioon: Kahe aminohappe reageerimisel moodustub ühend, mida nimetatakse dipeptiidiks. Kahte aminohappejääki ühendab kovalentne keemiline side – peptiidside. Tänu nendele püsib koos kogu valgu molekuli moodustav peptiidahel.

DNA ja RNA. Nende ehitus ja ülesanded.
DNA (desoksüribonukleiinhape) on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleotiidid (desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel). DNA molekulid võivad olla eri pikkusega, neist suurimates on reastunud sadu miljoneid nukleotiide . Sarnaselt valkudega sõltuvad ka nende molekulide omadused monomeeride järjestusest ja hulgast. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat, guanosiinfosfaat, tsütidiinfosfaat ja tümidiinfosfaat. Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel, kuid desoksüribonukleiinhappe molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast .
DNA on kromosoomide põhiline koostisosa . Peamine ülesanne on päriliku info säilitamine. Rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi.
RNA ( ribonukleiinhape ) on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid . Sarnaselt DNA molekulidega on ka RNA koostisesse kuuluvad ribonukleotiidid kolmeosalised: nad on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RNA 3 lämmastikalust on samad, mis DNA koostises: adeniin , guaniin , tsütosiin. Kui DNA molekulis on neljas lämmastikalus tümin, siis RNA ehituses on selle asemel uratsiil. Vastav monomeer kannab nime uridiinfosfaat. Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul, mis koosneb ühest ahelast.
RNA: 1) osaleb pärilikkuse avaldumises ; 2) toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest ribosoomidesse ja; 3) mõtestab selle lahti ning; 4) osaleb valgusünteesis.

Taimerakk. Ehitus ja joonis.
Taimeraku kesta põhiline koostisosa on tselluloos. Lisaks sellele on kesta ehituses mitmeid teisi biopolümeere (nt. ligniin, pektiin ) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on küllalt suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne. See võimaldab rakul kasvada ja areneda. Kestas on arvukad poorid . Raku vananedes kest pakseneb, selle veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. Selle tulemusena muutub rakukest ainetele raskemini läbitavaks ja mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävivad. Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on plastiidid . Lisaks sellele on taimerakkudel tsütoplasmas suured vakuoolid .

Loomarakk. Ehitus ja joonis.
Loomarakkudel on rida ühiseid omadusi, mille osas nad erinevad taimerakkudest või seenerakkudest. Loomarakul on võime tuua rakumembraanile sattunud ainete osakesi raku sisemusse kasutamiseks. Loomarakk ei sisalda plastiide , rakukesta ega vakuoole.

Bakteri- ja seenerakk. Ehitus ja joonis.
Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid mõnel on ka kaks membraani. See koosneb valkudest ja lipiididest ning on oma ehituse põhiplaanilt päristuumsete organismide rakumembraani sarnane. Membraanist väljapoole jääb kest, mis valdavalt koosneb polüsahhariididest, kuid mille koostises on ka valke ja liitlipiide. Bakteri kest pole nii jäik kui taimel ja võimaldab seega rakul suuremaks kasvada. Mõnedel bakteritel on kest kaetud karvakestega, teistel aga ühe või mitme viburiga. Mõnedel bakteritel eritab kest täiendava limakapsli. Bakteritel ei ole rakutuuma ja seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. Bakteritel on kõigil vaid üks kromosoom, milles geenide arv ulatub enamasti kuni 6 tuhandeni. Lisaks rõngaskromosoomile on bakteri tsütoplasmas tihti mõned väiksemad DNA rõngad, mida nimetatakse plasmiidideks, mis sünteesivad ensüüme. Bakterirakkudel pole tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste ega mitokondreid. Bakteriraku ribosoomid on mõõtmetelt väiksemad ja sisaldavad vähem rRNA ja valgu molekule. Vesikeskkonnas elavatel bakteritel võib esineda ka gaasivakuoole.
Seenerakkudes puuduvad taimerakkudele omased plastiidid ja vakuoolid. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Nende otstes on avad, mille kaudu liiguvad tsütoplasma ja selles paiknevad organellid ühest rakust teise. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised vaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Seenerakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Sellest väljapoole jääb rakukest, mis koosneb peamiselt kitiinist, ning on taimerakust õhem ja elastsem . Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum . Tsütoplasmas asuvad mitokondrid , tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid. Seenele vajalike valkude süntees toimub ribosoomides, kuid nende ehitus erineb mõnevõrra taime- ja loomaraku ribosoomide omast.

Rakuorganellid. Nende ülesanded.
Rakuorganellid on raku struktuuriühikud, mis sisaldavad membraani.

Tuum - Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Tuuma sees on DNA, nukleoplasma ja tuumakesed. Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees.

Tsütoplasma - Poolvedel raku sisaldis, mis koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. Tagab toitainete laialikandmise rakus. On jääkainete eritumiskohaks. Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente.

Rakumembraan – Ümbritseb igat rakku, andes rakule kuju. Koosneb valkudest ja fosfolipiididest, reguleerib raku ainevahetust ümbruskonnaga, osaleb erinevate ainete sünteesil. Ühendab rakke kudedeks . Kaitseb rakke.

Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) . Jaguneb sileda - ja karedapinnaliseks. Siledapinnalise ER-i ülesanded: Varusüsivesikute süntees (glükogeen). Lipiidide süntees. Bioaktiivsete ainete süntees ( steroidhormoonid ). Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnalise ER-i ülesanded: Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees. Lisaks sellele toimub karedal ER-l ensüümide süntees, ainete transport, uute membraanide, vakuoolide ja mõnede organellide moodustumine.

Ribosoomid - Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. Ribosoomides toimub valgu süntees.

Mitokonder - ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome. Mitokondris toimub rakuhingamine, st. glükoosi reageerimine O2-ga, mille tulemusel vabaneb energia ja tekib CO2 ning H2O.
C6H12O6 + 6 O26 CO2 + 6 H2O + E

Golgi kompleks - Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Rakumembraani ja rakukesta moodustamine. Lüsosoomide moodustumine.

Lüsosoomid - Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed. Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. Rakusisene seedimine – pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine). Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (nt kullese saba kadumine). Emaka taandareng sünnitusjärgselt. Metabolismi tagamine nälgimisel või dieedil. Sisaldab lüütilisi ensüüme, mis lagundavad mittevajalike aineid.

Tsütoskelett - Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise.

Tsentrosoom - Moodustub 2-st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist. Moodustab rakujagunemisel kääviniite. Tagab kromosoomide võrdse lahknemise.

Vakuool - suur membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab taimemahla, suhkruid ja happeid. Vee reservuaar . Kindlustavad raku siserõhu ehk turgori . Nooremate rakkude vakuoolides on toitained . Vananenud rakkudes jääkained. Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid. Viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid (vajalik seemnete levitamiseks). Võib sisaldada alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse ( kaitsevad taimi ärasöömise eest).

Rakukest - selle moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid . Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Moodustab taimele tugeva toese. Annab taimele kuju. Osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel läbi kanalite .

Plastiidid:

Kloroplastid - Täidetud valgulise vesilahusega – stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed – lamellid. Lamellides esined roheline värvaine – klorofüll. Kloroplastide peamine ülesanne on fotosüntees.
Kromoplastid - Sisaldavad värvilisi pigmente – karotinoide , mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. Ainevahetuslik funktsioon.
Leukoplastid - värvusetud. Leukoplastid sisaldavad varuaineid, nt tärklis koguneb amüloplastidesse.

Plastiidide üleminek:
kloroplast kromoplastiks - viljade valmimisel, sügisel lehtede värvumine (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll).
kromoplast kloroplastiks - porgandi säilitusjuur muutub roheliseks
kloroplast leukoplastiks - kui roheline taim satub pimedusse

Glükoosi lagundamine. Raku hingamine.
C6 H12O6 + 6O2
6CO2 + 6H2O
38ADP + 38P
38ATP
Glükoosi lagunemisel võime eristada 3 etappi: glükolüüsi, tsitraaditsüklit ja hingamisahela reaktsioone.
1. Glükolüüs - kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine.
Anaeroodne glükolüüs:
Glükoosi lagundamine hapniku puudujäägi korral, saaduseks piimhape või etanool ja CO2. Piimhappekäärimine toimub lihaskoe rakkudes ja piimhappebakterite elutegevuse käigus. Ühest glükoosi molekulist saadakse kaks piimhappe molekuli, H aatomeid ei eraldu ning protsess piirdub kahe ATP molekuli sünteesiga (2ADP + 2P
2ATP). H aatomid seostuvad NADiga (2NAD + 4H
2NADH2).
Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Protsessi käigus eralduvad püroviinamarihappest järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. Ühe glükoosimolekuli kohta eraldub kokku 20H aatomit. H aatomid seotakse NADi poolt, tulemuseks on 10NADH2 molekuli, mis võimaldab neid järgnevalt kasutada hingamisahela reaktsioonides. CO2 on jääkprodukt ja siirdub mitokondrist välja.
Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse varem tekkinud NADH2 poolt eraldatud H aatomid H2O molekulideks (12NADH2 + 6O2
12NAD + H2O). Moodustunud NAD kasutatakse vesiniksidujana uuesti glükolüüsi ja tsitraaditsükli reaktsioonides. Vabaneva energia arvel sünteesitakse 36ATP molekuli (36ADP + 36P
36ATP).

Fotosüntees.
Fotosüntees on klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2O, lõpp-produktiks on glükoos ning eraldub O2.
Fotosünteesi toimumiseks on vajalik valguskiirguse jõudmine taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni. Kõik järgnevad fotosünteesi reaktsioonid toimuvad klorofülli ergastunud elektronide energia arvel.
Tinglikult võib fotosünteesi jagada kaheks: valgus- ja pimedusstaadiumiks. Valgusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks on vajalik valguse olemasolu. Klorofülli ergastunud elektronide energia arvel lagundatakse vee molekule ja eraldub gaasiline hapnik. Reaktsioonide käigus moodustunud vaheühendeid ja salvestatud ATP energiat kasutatakse fotosünteesi pimedusstaadiumis. Selles seotakse süsihappegaasi molekule ja moodustuvad kolmesüsinikulise suhkru molekulid. Viimaste ühinemisel saadakse glükoos. Fotosünteesiprotsessi summaarne võrrand:
6CO2 + 12H2O* = C6H12O6 + 6O2* + 6H2O (tärnike näitab, et eralduv hapnik on pärit vee molekulidest)

ATP ehitus. Joonis.
Adenosiintrifosfaat ehk ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
ATP molekul on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast.

Mitoos
Mitoos on keharakkude jagunemisviis, kus kromosoomide arv jääb samaks. Ülesanne on ümber vahetada rakkusid.
Interfaas – aeg, mil rakk täidab oma ülesannet organismis
I faas – eelfaas ehk profaas – tuumake kaob, tsentrioolid lahkuvad , kromosoomid muutuvad nähtavaks, tuumamembraan kaob.
II faas – metafaas – kõik kromosoomid on mingi aeg näha, tsentrioolid on poolustel, 2 kromatiidi
III faas – anafaas – kääviniidid lühenevad, kromatiidid eralduvad teineteisest, tsentromeerid kahestuvad. Algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõppeb nende jõudmisega rakupoolustele.
IV faas – telofaas – kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid , kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja moodustub 2 tütarrakku.
Tsütokinees – tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel
Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks.

Meioos
Profaas – tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, moodustuvad kääviniinid.
Metafaas – kromosoomid pole täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid.
Anafaas – kääviniinid lühenevad, kromosoomid lahknevad poolustele . Faas algab homoloogiliste kromosoomide eraldumisega teineteisest ekvatoriaaltasandil ja jõuab lõpule nende jõudmisega poolustele.
Telofaas – moodustuvad 2 tütarrakku.
Edasi algab otsast peale ja tütarrakud poolduvad .
Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks.

Sugurakkude areng
Mehe seemnerakud on spermid , nende eellasteks on spermatogoonid ja need moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. Spermatogoonid hakkavad mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses.
Naise munarakud valmivad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid. Munaraku arengut nim. ovogeneesiks. Naisel lõppeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Naise suguküpsuse saabumisel algab munarakkude tsükliline küpsemine.

Viljastumine
Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad . Loomariigis esineb kehasisest ja kehavälist viljastumist. Enamikul selgrootutel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine (nt. kalad , kahepaiksed ). Sugurakud heitetakse vette.
Kehasisene viljastumine on roomajatel, lindudel ja imetajatel.
Mehe sugurakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saavutamisest kuni kõrge vanuseni. Naistel küpsevad sugurakud tsükliliselt ja on võimeline lapsi saama kuni 50.eluaastani. Inimese munaraku viljastumine toimud munajuhas.

Inimese looteline ja lootejärgne areng
RASEDUSNÄDAL
KESKMISED MÕÕTMED JA KAAL
ARENG
1.
100- rakuline kobar
Sügoot lõigustub ja areneb blastotsüst. See kinnitub emakaseinale. Koldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustub platsenta.
3.
3 mm; 0,4 g
Arenevad närvisüsteemi, vereringe ja skeleti algmed, süda alustab tööd. Silmad, nina, kõrvad ei ole veel välja kujunenud. Keha lõppeb sabaja moodustisega.
9.
3 cm; 1 g
Saba taandareneb. Kujunevad nägu ja silmad, kätele kasvavad sõrmed ja jalgadele varbad. Enamik elundkondi on arenemisjärgus. Loote sugu on võimalik eristada.
12.
9 cm; 30 g
Loode liigutab käsi ja jalgu . Nägu ja kõrvalestad on välja kujunenud. Jätkub kõigi elundkondade areng.
24.
30-35 cm; 600-800 g
Pea on ülejäänud kehaga võrreldes suur. Lootel hakkavad kasvama juuksed, kulmukarvad ja küüned. Jätkub kõigi elundkondade kiire areng. Loode reageerib välisärritustele ja tugev müra äratab ta üles. Enneaegsel sündimisel võib ellu jääda.
32.
40-45 cm; 2,2-2,4 kg
Kõik elundkonnad on välja kujunenud. Oma suuruse tõttu ei saa loode enam vabalt kukerpallitada. Võtab enamasti normaalasendi (pea allapoole). Enneaegsel sündimisel jääb ellu.
40.
45-55 cm; 2,7-5 kg
Normaalne sünnitusaeg.
Embrüogenees – looteline areng
Fülogenees – liigi ajalooline areng
Embrüogenees on fülogeneesi mittetäielik kordus.

Pärilikkuse molekulaargeneetika. (DNARNAvalk)

Mendeli I seadus
Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased.

Mendeli II seadus
Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes.

Mendeli III seadus
Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt.

Morgani seadus
Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos.

Suguliitelised puuded
Suguliiteline puue on inimese puue, mida määrav geen on X kromosoomis.
XhY isa XHXh ema
Xh Y XH Xh
XhXH XhXh YXH YXh
Terve tütar haige tütar terve poeg haige poeg

.DOCX Laadi alla originaalfail 25 lk · .docx · 117 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

117 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Bioloogia eksam 2009/2010 õ.a.

Sarnased õppematerjalid

doc

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eosteg

Bioloogia

doc

Tasemetööks kordamine bioloogias

Bioloogia Elu omadused: 1) Aine- ja energiavahetus 2) Biomolekulide esinemine 3) Sisekeskkonna stabiilsus 4) Reageerimine ärritustele 5) Paljunemine Bioloogia uurimistasandid: 1) Molekulaarne tasand (Süsivesikud, valgud, nukleiinhapped) 2) Rakuline tasand (närvirakud, lihasrakud jne) 3) Organismitasand (Paljunemine, pärilikkus) 4) Populatsioonitasand (Ühte liiki kuuluvate loomade rühm kindlal maa alal) 5) Liigi tasand 6) Ökosüsteemi tasand (Tiik, vihmamets) 7) Biosfääri tasand (terve maa elustik) Teaduslik uurimismeetod 1) Püstitada uurimisküsimus (mida uurime?) 2) Hankida taustinformatsiooni 3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus) 4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö) 5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C

Bioloogia

doc

Bioloogia eksami piletid

Bioloogia eksami piletid PILET 1 1.Nukleiinhapete ehitus ja ülesanded. Nukleiinhapped on biopolümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. Neid on kahte tüüpi: 1)DNA 2)RNA DNA on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline, kromosoomide põhiline koostisosa. RNA on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines. Ülesanded: toob valgu sünteesi paika info, transpordi ülesanne (transporter RNA). 2.Liigi mõiste. Liigiteke. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma teistest liikidest erinev geeni fond ja leviala. Erinevad liigid omavahel üldjuhul elujõulisi järglasi ei too. Liigi tekke tegurid: · Mutatsioonid · Geeni triiv (toimub kiirelt) · Looduslik valik Isolatsioon: · Geograafiline (jõed, mäed on vahel) · Bioloogiline (erinev paljunemis aeg: nt. kevadine ja sügisene räim; erinev paaritumis

Bioloogia

docx

Geenitehnoloogia eksam

Geenitehnoloogia eksam 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Süsivesikud=sahhariidid. On orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud säilitavad rakusiseselt keemilist energiat. Rakk saab energiat suhkrumolekulide lagunemisel lihtsateks ühenditeks, aeroobidel veeks ja süsihappegaasiks. I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed ühendid, milles süsinike arv on enamasti kolmest kuueni- riboos ja desoküriboos (5 süsinikulised). Glükoos ehk viinamarjasuhkur- kiire energiaallikas, näitab veresuhkrutaset. Funktsioon- energeetiline, DNAs ja RNAs ehituslik (6 süsinikuline). Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Fruktoos ehk puuviljasuhkur. II Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Neil on energee

Geenitehnoloogia

pdf

Üldbioloogia

Ettevalmistus üldbioloogia eksamiks Aine kood: MLB 6001 Ainepunkte: 3 AP Õppejõud: lekt Tõnu Ploompuu Eksam: 25.01.2005 Kell: 11.00 Aud: ? 1. Mitmekesine ja ühtlane elu Bioloogia teadus, mis tegeleb eluga. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekul ained, mis väljaspool organismi ei moodustu, nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhaooed, vitamiinid jt. On keerilise ehitusega. Elusorganismi tunnused: 1) Toimub aine ja energia vahetus (elusorganism on avatud süsteem, vajab keskkonda). 2) Paljuneb paljunemine on omasuguste taastootmine.

Ajaloolised sündmused

doc

Üldbioloogia, Bioloogia

Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond (Family) - perekonn (Genus) - liik. Elusloodus jaotub 5 suurde RIIKI: bakterid, protistid, seened, taimed ja loomad. Ja 3 DOMEENI: bakterid (üherakulised, prokarüoodid ehk ilma tuumata rakud), arhed ehk ürgid (üherakulised, prokarüoodid ehk ilma tuumata rakud) ja eukarüoodid (tuumaga rakud). Domeen eukarüoodid: seened, taimed ja loomad. Süstematiseeritud vastavalt toitumisviisile.  Bioloogia teadusharud: Zooloogia, protozooloogia, etoloogia, botaanika, ökoloogia, algoloogia, ihtüoloogia, mükoloogia, lihhenoloogia.  Energia ja ainete liikumine organismide ja keskkonna vahel: Aineringe - ainate liikumine organismide ja keskkonna vahel. Energiavood - energia liikumine organismide ja kk vahel. Päikeseenergia muudetakse keemiliseks energiaks, mis on seotud suhkrutes, mida söövad loomad ja inimesed. Suhkrutes talletatud keemiline

Üldbioloogia

docx

Bioloogia eksam gümnaasiumis

Bioloogia 1.Inimeste koed(ehitus, alarühmad, ülesanded). Epiteelkude-rakud on koes pikad, paiknevad tihedalt, rakuvaheainet minimaalselt Nt: nahk Paikneb:eelkõige organismi vabadel pindadel nahal ja limaskestadel Ül:katta, kaitsta, ümbritseda Sidekude Liigid: Kohev sidekude-elastne, venib Rasvkude:paikneb naha all ja siseelundite ümber, vähe rakuvaheainet, ül: kaitsta vigastuste ja külma eest Kõhrkude:elastne ja sisaldab kollageeni kiude, rakuvaheaine elastne, liigese pinnad, liigeste vahel, lülivahekettad Luukude:paikneb luudes ja kõhredes, ül: keha toetamine, liikumise abistamine, rakuvaheaine kõva Lihaskude-rakud pikad ja tõmbuvad kokku ja seejärel lõtvuvad Jaguneb:sile,vööt ja südamelihaskoeks, ül:liigutustalitlused Sidekude-veri-vedel sidekude, ül:transpottida hapnikku Närvikude-koosneb närvirakkudest, ül:ärrituste vastuvõtt, edasijuhtimine ja analüüsimine 3. Elu tunnused, näited, võrdle elus organismi ja elutut

Finantsarvestus

docx

11.klassi bioloogia konspekt

Ül 1. Pilt on eraldi vihikus. Ül 2 A) Vesi see ei ole ainurakne biomolekul B) DNA see on teiste valikute koostis C) C Hüljes ainus püsisoojane Ül 3 Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist Ül 5 A) Kastanimuna moodustub sugulisel teel. B) Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid, mis sisaldavad geene. C) Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad. Ül 6 Hingamine 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekurlaarne tasand molekulaar bioloogia uurib elu molekulaarsel tasandil. Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne puudub piiritletud tuum nt bakter. Eukarüootne rakk on olemas piiritletud tuum nt taime-, loomne-, seenerakk. Teadusharu mis uurib rakke on tsütoloogia. Uurib ehitust ja talitust. KUDE Rakud moodustavad kudesid · Närvikude · Sidekude · Epiteelkude · Lihaskude Taime koeliigid · Kattekude · Tugikude · Juhtkude · Põhikude

Bioloogia

Rohkem sarnaseid