KAKUKE " EIT VÕTTIS... PIIMA JAHU PÄRMI MUNE VÕID RAPUTAS... JA SOOLA SUHKRUT JA HAKKAS... TAINAST SÕTKUMA EIT LAULIS: "PATSU-PATSU, LEIVAPÄTSI SIILU-SAALU, SAIAPÄTSI VEERE-VEERE, KAKKU VISKAN AHJU HOPS" KAKUKE KÜPSES JA KÜPSES EIT VÕTTIS KAKUKESE AHJUST VÄLJA JA PANI AKNA PEALE JAHTUMA KAKUKE JAHTUS JA JAHTUS, SIIS HAKKAS TAL IGAV... TA HÜPPAS AKNAST ALLA JA HAKKAS VEEREMA KAKUKE VEERES JA VEERES... SIIS TULI TALLE VASTU JÄNES TERE, KAKUKE! TERE -TERE, PIKKKÕRV! KAKUKE, MA SÖÖN SU ÄRA! LAS MA LAULAN SULLE LAULUKEST: EIDE KÄEST VEERESIN ÄRA JA TAADI KÄEST VEERESIN ÄRA JA SINU KÄEST VEEREN KA KAKUKE VEERES JA VEERES... SIIS TULI TALLE VASTU KARU TERE, KAKUKE! TERE -TERE, MESIKÄPP! KAKUKE, MA SÖÖN SU ÄRA!
Galaktika andmed Galaktika läbimõõt on mõni kuni paarsada valgusaastat, kusjuures väiksemates galaktikates on umbes million (106), suuremates kuni triljon tähte (1012). Linnutee Meie galaktika ehk Linnutee tähesüsteem on spiraalne hiidgalaktika, tema läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb rohkem kui 100 miljardist tähest. Tekkimine ja areng Paisumise algust nimetatakse SUUREKS PAUGUKS, esialgu oli temperatuur ülikõrge ning universum paisus ja jahtus kiiresti. Kui gaasi tihedus paisuvas universumis oli tunduvalt vähenenud tekkisid gaasis tihendid, millest kujunesid galaktikaparved SUURE PAUGU ajal vabanenud võimas kiirgus on mõõdetav veel praegugi. Video Universumist http://www.youtube.com/watch?v=coW8JrcN1yc
Peaaegu kohe pärast tekkimist läbis universum lühikese inflatsioonifaasi. Kuum universum · Ühe sajandiksekundimöödudes oli temperatuur umbes 100 miljardit kraadi. Sellisel temperatuuril said eksisteerida ainult kiirgus ja elementaarosakesed. · Esimese kolme minuti järel oli temperatuur universumi laienemise tõttu langenud miljardi kraadini. Tekkisid esimesed duteeriumi- ja heeliumituumad · Alles 300 000 aasta möödumisel jahtus universumi temperatuur 3500K, kus elektronid ja tuumad said ühineda H ja He aatomiteks -> foonkiirgus eraldub ainest. Kuuma universumi ajajärgul kujunes nähtamatu aine. Läbipaistev universum · Jätkus universumi jahtumine ja paisumine ka relikfoon ,,jahtus ja laienes" · Suurenes nähtamatu aine mõju · Algas universumi suuremastaabilise struktuuri tekkimine · Esijalgu tekkisid õhukesed tihedamad kihid, mis lõikudes moodustasid keerulise
6. Põdrad närivad lumisel käredal talvel paksus kuusemetsas puukoort ja oksavõsusid. 7. Hobune kappab koplis, samal ajal kui tibu siblib mäe tipu poole ja kukk kireb kollase künka otsas. 8. Hommikul sõin pannkooke kirsimoosiga, Viini saiakesi, moskva suitsuvorsti ja jõin Alma piima. 9. Peale kahenädalast puhkust Egiptuses, hakkasid Mardi ja tema sõprade rahalised ressursid lõppema ning nad pidid hakkama koju tagasi sõitma. 10. Alfredi toas oli nii külm, et kohvgi jahtus ja tädipoja dresseeritud buldog värises radiaatori kõrval. 11. Järsku kukkus kausjas tass kollasesse pesukaussi, mille peale vanaema dogi nurgas võpatas. 12. Uues ehitusmaterjalide kaupluses pakuti moodsaid ripplagesid ja keskküttekatlaid. 13. Umbkaudsed kulud, mida korteri põhjalik remont nõudis, ulatusid umbes üheksateistkümne tuhande kroonini. 14. Elas kord Krimmis kuulus dirigent Gennadi, kelle kodus oli modernne gaasipliit, millel oli 2-aastane garantii. 15
C = 4200J/kgC Leia Q 1kg raua temperatuur tõsteti 20 C - 100 C. Kui palju kulus soojust? Antud: Q = m * c (t2 t1) t1 = 20C 1 * 460 (100 20) = 36800J = 36,8kJ t2 = 100C m = 1kg Vastus: soojust kulub 36,8kJ C = 460J/kgC 500g vasetükk jahtus 200 C - 20 C. Kui palju soojust eraldus? Antud: Q = m * c (t2 t1) t1 = 20C 0,5 * 380 * (200 20) = 34200J = 34,2kJ t2 = 200C m = 0,5kg C = 380J/kgC
Jääkuubikud sulasid, sest jääkuubikute siseenergia suurenes. Põhjus oli ka selles, et jää sulamistemperatuur on 0 C, aga toas oli õhutemperatuur palju kõrgem. Telekat vaadates läks mul kõht tühjaks. Ma tõin endale köögist väikese kausiga suppi. Ma ei saanud hakata seda kohe sööma, sest see oli nii kuum, et ma olen ennast kohe ära põletanud. Niisiis ma jätsin selle natukeseks lauale jahtuma. Veidi aja pärast sain ma seda juba sööma hakata. Supp jahtus, sest supi siseenergia vähenes, tuba aga soojenes veidi, sest siseenergia suurenes.
arvatavasti tekitas 3 kuni 3,5 miljardi aasta eest Merkuurile kukkunud suur asteroid või komeet. Pildil on kollasega kujutatud kraatri esialgu hinnatud suurus Mariner 10 fotode järgi ning sinisega on kujutatud kraatri suurus, mis põhineb MESSENGER-i fotodel. Astangud Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekitades koorele kurrud. Need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena. Seda näitab asjaolu, et nad lõikavad läbi kraatreid ja teisi pinnavorme. Pinna vähenemise ulatust hinnatakse 0,1 protsendile (mis vastab 1 kilomeetrile planeedi raadiusest). Oletatavasti on niisuguseid astanguid kogu planeedil. Tasandikud Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud. Noorematel tasandikel on vähem kraatreid. Neid liigitatakse
Vapsid näisidki lahendusi pakkuvat, 1932. aasta valitsuskriisid aga tõestasid veel kord, et senistest demokraatlikest valitsuspõhimõtetest lähtudes ei ole enam võimalik riiki juhtida. Vapside pakutud põhiseaduse projekt pandi rahvahääletusele ja leidis 1933. aasta oktoobris ka laialdast toetust. 1933. aastast tegutses organisatsioon nime all Eesti Vabadussõjalaste Liit. Vapsid tervitasid algul Hitleri võimuletulekut Saksamaal, kuid vaimustus jahtus kiiresti. Oktoobris 1933 võeti rahvahääletusel suure enamusega vastu vapside esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille järgi Eestist pidi saama presidentaalne riik, kus Riigikogule jäänuks pigem nõuandev roll. Rahvahääletusele ning 1934. aasta valimistele eelnenud kampaania olid väga ägedad ning rikkad süüdistustest eriti väidetavalt korrumpeerunud sotsialistide vastu. Valitsusele esitati isegi eelnõu
Carmen oskas armastada ning see meeldis mehele. Ta oli kirglik naine. Eriti meeldisid don Josele Carmeni jalad ja jasmiinilõhn. Mitte kellelgi polnud nii ilusaid jalgu kui Carmenil. 13. Carmen oli kena naine. Mitte küll ilu ideaal. Tal olid fantastiliselt inusad jalad. Ta oskas hästi riides käia vastavalt olukorrale. Ta oskas ka hästi maskeeruda. Ta tunded muutusid kiiresti. Kord armastas oma endist meest, siis armastas palavalt don Josed, kuid see jahtus ning Carmen hakkas läbi käima ka ühe härjavõitlejaga. Ta oli uhke naine, aga väga salakaval ja tark. 14. Carmen valis surma, sest igale mustlasele on kõige tähtsam olla vaba. Nad on patriotistid. Ta ütles, et ei hakka don Josed enam kunagi armastama. Carmen pigem suri, kui elas koos mehega, kellega ta tegelikult koos olla ei tahtnud. 15. Carmen oli ka usuasjades ükskõikne. Mustlased on seda usku, kus riigis nad parajasti asuvad. 16
põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. Nõgu on nime saanud sellest, et ta on Merkuuri afeeli ajal Päikesele kõige lähema Merkuuri punkti läheduses. See punkt on alati samas kohas. Oletatakse, et kraater sarnaneb Kuu suurtele "meredele". Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekitades koorele kurrud. Need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena. Atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega
nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekitades koorele kurrud. Need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud. Noorematel tasandikel on vähem kraatreid. 10. Päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust
Galaktikast kui ükteisest. Mida kaugemal on parv, seda kiiremini see kaugeneb. Universum paisub kogu aeg ja on tekkimisest saadik alati nii teinud. Arvatakse, et Universum sündis umbes 13 miljardit aastat tagasi plahvatuses, mida nimetatakse Suureks Pauguks ja on sestsaadik koguaeg muutumas. Universum tekkis kaduvväikese ajahetke jooksul, mis on aja mõõtmiseks liiga lühike. Universum tekkis, kui energiat oli piisavalt ning see muutus aatomi osakesteks, kui Universum jahtus. Kujutlematult väike Universum hakkas kohe laienema igas suunas ning oli täis energiat ja kõrgeid temperatuure. Energia lagunes enamjaolt vesiniku, kuid ka keerukamateks heeliumi aatomiteks, mis täitsid Universumi tiheda, tumeda uduna. Universumi saamislugu uurivaid astronoome kutsutakse kosmoloogideks. Nad on huvitatud ka Universumi tulevikust. Mõned usuvad, et Universum jätkab paisumist, muutudes suuremaks ja külmemaks. Viimaks saavad kõik tähed otsa
Päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega.
Ta on nähtav tavalise pikksilmaga ning ka palja silmaga Päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru.Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega.
Kunagi väiksena ma arvasin, et kohe maailma alguses olid sellised inimesed, nagu me praegu oleme, kuid nüüd suuremana ja seda projekti tehes sain teada, kuidas maailm alguse sai Kõige pealt algas maailma Suure Pauguga, mis tähendab, et universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. See kõik toimus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Suure Paugu teooria käsitleb ühtlasi ka universumi varajast arengut. Esialgu oli universum väga tihe, mis paisus ja jahtus kiiresti, juba minuti pärast hakkas soojustasakaal kaduma, tuumaosakesed olid seotud tuumadesse, ning neutriinod ja antineutriimod käituvad vabade osakestena. 3 minutit peale Suurt Pauku hakkas toimuma tuumasüntees, ning tekkis valgus. Esimeste tuumadena hakkasid moodustama heeliumi tuumad. Hakkasid tekkima erinevate ainete aatomid kuni rauani, kuid siis ainete teke lakkas, sest temperatuur langes. Edaspidi ülejäänud ained moodustusid supernoovades tuumareaktsioonide jõul
Turja Laas (isa): Elunäinud meremees, kes oli aastate eest merelt tulles Turjale endale kodu rajanud ja nüüd naudib vanadus põlve algul oma naisega hiljem üksi. Ta võttis elu rõõmuga ja kui oli ka kurbi hetki, siis temasugune merekaru ei näidanud kunagi seda välja. Suureõue Niida: Hannese eakaaslane, kes mängib uhket linnatirtsu, kuigi südames on ta täiesti tavaline tüdruk. Niidal ja Hannesel oli suvesuhe, kuid see jahtus kui Hannes oli pikka aega merel ja Niida talvel koolis. Saadu Taali: Hannesest veidi noorem tüdruk naabertalust, kes suhtleb Hannesega vaid tantsuplatsil. Aja möödudes saavad nad lähedasteks ja nii muuseas ilmus Taali kõrvale pisipõnn, kes Hannesele algul teadmata tema verd on. Taali ei tekita sellest lapsest suurt ära ja ei avalda ka lapse isa. Taali oli kui hall hiireke, kes elas taustal kuigi mängis suurt rolli.
taevakehaga. Väljapaiskunud aines jõudis 600 kuni 800 kilomeetri kaugusele. Kraater kattus osaliselt laavaga. Kokkupõrkest tingitud seismilised lained koondusid planeedi vastasküljel antipoodpunktis, moodustades lõhutud, kaootilise maastikuga nn veidra piirkonna, kus Merkuuri koor paiskus segi ning murdus tükkideks. Ainulaadseteks pinnavormideks on kuni 2 km kõrged ja sadu kilomeetreid pikad astangud, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekkitades koorele kurrud. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud. Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava
kraatreid ja mäeahelikkem. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuul, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam kraater Merkuuril on palavuse nõgu, mille läbimõõt on umbes 1550km.Kraater tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle 100km läbimõõduga taevakehaga. Merkuuril on tohutuid käänulisi,kaarekujulisi astanguid, mis nähtavasti tekkisid siis kui Merkuuri tuum jahtus ja tõmbus kokku tekitades koorele kurrud. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad erinevatel aegadel tekkinud tasandikud. Pöörlemine/Tiirlemine Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5tundi. 58,6462 ööpäeva 58 ööpäeva 15 tundi ja 36 minutit. Tema pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev (ajavahemik Päikese kahe kulminatsiooni vahel) -- 176 Maa-päeva -- on neist mõlemaist pikem. Et
lahustuvus (vees) on kõrgemal temperatuuril suurem. Samuti on üleküllastunud lahused väga ebapüsivad. Raputus tingiski lahusest (antud temperatuuril) üleliigse aine välja sademise. Kui üleküllastunud lahusesse lisada veel lahustunud ainet, siis see enam ei lahustu (kuna antud temperatuuril oli maksimaalne lahustuvus saavutatud). Seetõttu jäi ka lahusele juurde lisatud kristall katseklaasi põhja ning aja jooksul sade suurenes, kuna lahus jahtus ja lahustuvus vähenes. Ka väike lisatud kristall võib tingida ebapüsiva üleküllastunud lahusest üleliisge osa väljasadenemise. Katse 7: Naatriumkloriidi protsentsisalduse määramine liiva-soola segus Töö eesmärk: Teada saada mitu grammi soola on antud soola-liiva segus Reaktiivid: Sool (NaCl), vesi Töö käik: Juhendajalt saadud soola-liiva segu kaaluda ja panna 100 cm3-lisse keeduklaasi.
vedel tuum tuum nõrgad suurenenud tugevamad konvektsioonivool konvektsioonivool konvektsioonivool ud ud ud nõrk magnetväli nõrk magnetväli tugev magnetväli Maa jahtus Maa kiire jahtumine, kiirem jahtumine aeglasel rohkem maavärinaid, intensiivsem vulkaaniline tegevus Imeline Teadus nr 5/2011 tugev, stabiilne magnetväli, mis kaitseb maad päikesetuule ja kosmilise kiirguse eest, luues eeldused elu tekkeks Maal Maa Sfäärsiseehitus alajaotu ulatus keskm. peamised temp. aine
Tekkisid esimesed deuteeriumi- ja heeliumituumad. Põhilisteks osakesteks jäid peale elktronide- positronide annihileerumist footonid ja neutriinod ning antineutriinod. Teooria kohaselt oli prootoneid 70 % ja heeliumituumi 30 %. See vahekord vastab ligikaudu praegu vaadeldavale aine keemilisele koostisele. Edasise paisumise käigus vähenes aine tihedus ja footonite energia. Sellegipoolest olid kiirgus ja aine soojuslikus tasakaalus. Alles 300 000 aasta möödumisel jahtus Universum temperatuurini 3500 K, kus elektronid ja tuumad said ühineda vesiniku ja heeliumi aatomiteks. Kaob senini valitsenud soojuslik tasakaal. Aine ja kiirgus paisuvad erinevalt ning foonkiirgus eraldub ainest. Aine on muutunud kiirgusele läbipaistvaks. Kuuma Universumi ajajärgul kujunes ka nähtamatu aine, mida moodustavatest osakestest on teada, et need pole barüonid. On loodud Universumi mudelid, kus varjatud massi moodustavad kas neutriinod või tõenäosemalt aksionid.
Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Laamtektoonika puudub. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekitades koorele kurrud. Need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena. Seda näitab asjaolu, et nad lõikavad läbi kraatreid ja teisi pinnavorme. Pinna vähenemise ulatust hinnatakse 0,1 protsendile (mis vastab 1 kilomeetrile planeedi raadiusest). Oletatavasti on niisuguseid astanguid kogu planeedil. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud. Noorematel tasandikel on vähem kraatreid
Tegemist on kõige elusõbralikuma taevakehaga MPS-is (lisaks MAA-le.) Ganymedes Tegemist on kõige suurema kuuga MPS-is. Io On teada, et kuud on külmad ja jäised. Mida kaugemale Päikesest seda külmemad nad on. On siiski üks erand, Io. Tegemist on geoloogiliselt kõige aktiivsema taevakehaga MPS-is. Io-l on ligi 400 aktiivset vulkaani. Ta koosneb peamiselt rauast, väävlist ja vääveldioksiidist. Muide kunagi oli ka Mars soe planeet, aga ajapikku ta jahtus ja muutus külmaks. Tekib küsimus miks siis Io nii soe on? Selles on süüdi kaks ellmainitud kuud Europa ja Ganymede ning Jupiter ise. Nimelt need kolm kuud (Io, Europe ja Ganymede) teevad tiiru ümber Jupiteri kindla ajaga ja väga huvitava mustriga. Kui Ganimede teeb ära täpselt ühe tiiru ümber Jupiteri teeb Europa täpselt kaks tiiru ja Io täpselt neli tiiru. See tähendab, et kolm kuud satuvad väga tihti ühele
RIIKLIK EKSAMI- JA KVALIFIKATSIOONIKESKUS 75 76 77 78 3. Kohv___i jahtus, sest rää___isin sõ___radega pi___alt juttu. 79 80 81 82 TASEMETÖÖ HINNE 4. Raamatu___ogus ei tohi torma___a ega lobise___a. 83 84 85 MÄRKUSED 5. Taa___id hei___sid ___iivanile puhkama ning pea___selt kostis toast norskamist
1974. aastal New Jersey`s püüdsid nad elimineerida häiret mikrolaineantenni signaalist. „Algul 4 arvasid nad, et häire võib pärineda antennil istunud tuvide väljaheidetest, kuid selgus, et nende probleemil on huvitavam päritolu– CMBR on kiirgus, mis on säilinud vahetult pärast Suurt Pauku eksisteerinud väga kuumast ja tihedast universumist. Kuna universum paisus, siis ta jahtus, kuni kiirgus muurus nii nõrgaks jäänukiks, nagu meie seda praegu vaatleme,” nii kirjeldavad S. Hawking ja L. Mlodinow CMBR kiirguse avastamist. Kuid kust need mikrolained tulevad? Pärast tuumareaktsioonide ajastut, paisuv universum koosnes plasmast, milles olid laetud osakesed, peamiselt vesiniku ja heeliumi tuumad ja vabad elektronid. See ”supp” oleks üle ujutatud footonitega. Footonid oleks pidevalt ringi põrganud ja hajutanud tuumad ja elektronid. Pärast
Väljapaiskunud aines jõudis 600 kuni 800 kilomeetri kaugusele. Kraater kattus osaliselt laavaga. Kokkupõrkest tingitud seismilised lained koondusid planeedi vastasküljel antipoodpunktis, moodustades lõhutud, kaootilise maastikuga nn veidra piirkonna, kus Merkuuri koor paiskus segi ning murdus tükkideks. Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekitades koorele kurrud. Need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena. Seda näitab asjaolu, et nad lõikavad läbi kraatreid ja teisi pinnavorme. Pinna vähenemise ulatust hinnatakse 0,1 protsendile (mis vastab 1 kilomeetrile planeedi raadiusest). Oleta tavasti on niisuguseid astanguid kogu planeedil. 4
Merkuuri päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Merkuuri uurimislugu
temperatuur 19 kraadi kuni 37 kraadi. Alumise kihi temperatuuriks oli 22 kraadi, seal valitses täielik naatriumkloriidi (NaCl) küllastus. Alates 1960 aastatest on sissevool Surnumerre vähenenud, kuna Jordani jõe veelanguse ja vihma vähesuse tõttu. 1975 aastaks oli pealmine kiht isegi soolasem kui alumine veekiht. Ülemine veekiht ei vajunud allapoole, sest see oli siiski soojem temperatuurilt ja väiksema tihedusega. Kui see kiht lõpuks jahtus nii, et tihedus suurenes, segunesid kaks veekihti. Esimest korda oli järv ühtlane veekogu. Sellest ajast alates on Surnumere vesi taas hakanud kihistuma. Surnumerel on erinevalt ookeani veest kõrgem mineraalisisaldus: 53% magneesiumkloriidi MgCl), 37% kaaliumkloriidi (KCl) ja 8% naatriumkloriidi (NaCl). Sulfaatiioonide kontsentratsioon (SO ) on vees väga madal ja bromiidiooni kontsentratsioon on kõrgeim kogu maailmas. Kloriidid neutraliseerivad enamus kaltsiumioone Surnumeres ja
Nii mõrvati umbes 1500 2000 inimest, lisaks hävitati tööstushooneid ja infrastruktuuri. Paljud metsavendade salgad ühinesid Saksa sõjaväega, kui see siia jõudis. Nii aitas umbes 44 000 meheline omakaitse Saksa armeel Eesti alasid puhastada. Sakslaste siiajõudes loodi uusi pataljone, kus oli umbes 10 000 eesti rahvusest sõdurit. Esialgu ei olnud värbamine kuigi kiire. Eesti Leegioni asutamine ei olnud edukas, sest oodatud vabastamist ja iseseisvust ei tulnud. Üha rohkem jahtus soov võidelda koos sakslastega NSVL-i vastu. Mida lähemale 1944. aastale, seda populaarsemaks sai Saksa ridadesse astumine. 1943 koostati mobilisatsiooni korras Eesti Leegion, seal oli umbes 11 000 meest. Oli ka teisi vägesid. Osa liikus Soome, nad olid Eesti rügement soomepoisid, neid oli 3000 3500. Soome oli Saksamaa liitlane. Eestlasi oli paarkümmend tuhat ka Punaarmees, nad olid Eesti Vabariigi kaitseväe baasil loodud 22. territoriaalne laskurkorpus. Nad sõdisid Loode-
Kõige sagedamini lõõmutatakse masinaehitustehastes hallmalmist valandeid nende töödeldavuse parandamiseks. Lõõmutada tuleb kokillvalu(metallvormides saadud valandeid), sest sel on valgendunud pinnakiht. Valgendunud pinnakiht tekib mõnikord ka muldvormidesse valatud valanditel, kui ahju täite arvutamisel tehti viga ja malmi ränisisaldus on liiga väike või kui valand löödi vormist väga vara välja (punase hõõgumise ajal) ja jahtus õhus. Niisuguste valandite suur kõvadus on tingitud sellest, et nende struktuuris on vähe grafiiti ja palju tsementiiti ja ka sellest, et tekkis liiga dispersne ferriit-tsementiitne segu, s.t. struktuuris on perliidi asemel sorbiit. Hallmalmist valandite kõvaduse vähendemiseks ja töödeldavuse parendamiseks tehtav 1õõmutamine koosneb valande kuumutamisest temperatuurini 850-950° ja selle temperatuuri hoidmisest 1-2 tunni vältel. Pärast lõõmutamist jahutatakse enamasti õhus
vesinikuaatomid moodustuda lihtsalt tuumade ja elektronide kokkusaamise teel, ilma et mõni footon neid kohe jälle lahutaks. Sellest ajast saadik on olemas reliktkiirgus ning Universum on vesinikuga täidetud. Universumi aatomitest koosnevas aines (välja jääb tume aine) oli 3/4 massiosa vesinikku, 1/4 massiosa heeliumi ja mõni miljardik massiosa liitiumi. Teised keemilised elemendid on tuumareaktsioonide saadustena hiljem tekkinud. Kui Universum veelgi jahtus, jagunes mass asümmeetriliselt ning moodustusid vesinikupilved. Gravitatsiooni toimel tihenesid need pilved algul galaktikateks ning hiljem prototähtedeks. Gravitatsiooni toimel tihenes aine niivõrd, et tuumasünteesis hakkasid vesinikutuumadest moodustuma heeliumituumad. Nii moodustusid esimesed tähed. Prootium saab heelium-4-ks peamiselt deuteeriumi ja triitiumi kui vaheastmete kaudu. Seejuures vabanev energia on tähtede energiaallikas.
Vesi katab peaaegu kolm neljandikku maakera pinnast. Enam kui 97% sellest on kogunenud nelja tohutu suurde ookeani: Vaiksesse, Atlandi ja India ookeani ning P�hja-J��merre. Mitte alati pole Maal olnud ookeane. Miljoneid aastaid tagasi oli Maa tulikuum kivist kera, mille pinda katsid vahetpidamata purskavad vulkaanid, mis j�udsid v�lja paisata hiigelsuure hulga mitmesuguseid gaase, sealhulgas ka imepisikestest veeosakestest koosnevat gaasi � veeauru. Aegam��da meie koduplaneet jahtus, aurust sai vedel vesi, mis sadas tuhandete aastate jooksul paduvihmana taevast alla ning t�itis j�rk-j�rgult k�ik madalamad kohad ja n�od, moodustades meresid ja ookeane. Ookeanide all on maakoor �hem ja ebap�sivam, seep�rast tekib seal palju vulkaane. Ookeanide p�hjas on tohutud veealused m�ed, mis k�rguvad s�vamere tasandikelt kuni 1000 meetrini. Maav�rinad ja vulkaanide pursked tekitavad hiidlaineid ehk tsunamisid, mis v�ivad olla kuni
Maa poole. Merkuur on tihti nähtav binokliga või isegi paljaste silmadega, aga ta on alati väga lähedal Päikesele ja raskesti nähtav hämarikutaevas./4/ Merkuuri päev on 59 Maa päeva ja Merkuuri aasta on 88 Maa päeva. Mariner 10 avastas Merkuuril õhukese atmosfääri. Merkuuri kaatrid on tekkinud ligi 4 miljardit aastat tagasi. Siis kui planet oli alles noor. Pinnases on ka laiad praod ja vallid, mis tekkisid siis kui noor planeet maha jahtus. /5/ Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Merkuuri läbimõõt ekvaatori juurest on 4879,4 km. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on kollast või tumehalli värvi.
Päritolu: Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Atmosfäär:
Marsi vulkaanid on suured, aga rahunenud. Tegutsevaid tulemägesid praegusajal ei ole. Nende vanust hinnatakse meteoriidikraatrite arvukuse järgi. Selle põhjal on selgelt näha, et laavaväljadel on tunduvalt vähem kraatreid võrreldes enamikuga Lõuna kõrgmaast, mis tähendab, et vulkaanilised alad on suhteliselt noored. Kui palju on nad nooremad 3,5-4 miljardi aasta vanustest rikkalikult kraatritega kaetud aladest, on raske öelda. Veel viis aastat tagasi arvati, et Marsi sisemus jahtus juba kauges minevikus ja viimased tulemäed tegutsesid miljard või enam aastat tagasi. Need hinnangud olid saadud 1970. aastatel töötanud Mariner 9 ning Viking 1 ja Viking 2 tehtud fotode põhjal, kus olid nähtavad ainult mõnesajameetrise ja suurema läbimõõduga meteoriidikraatrid. 1997. aastal tööd alustanud Mars Global Surveyor saadab Marsi juurest Maale hoopis detailsemaid pilte, kus on eristatavad kümmekonna-meetrised kraatrid
moodustuda lihtsalt tuumade ja elektronide kokkusaamise teel, ilma ,et mõnifooton neid kohe jälle lahutaks. Sellest ajast saadik on olemas reliktkiirgus ning Universum on vesinikuga täidetud. Universumi aatomitest koosnevas aines oli 3/4 massiosa vesinikku, 1/4 massiosa heeliumi ja mõni miljardik massiosa liitiumi. Teised keemilised elemendid on tuumareaktsioonide saadustena hiljem tekkinud. Kui Universum veelgi jahtus, jagunes mass asümmeetriliselt ning moodustusid vesinikupilved. Gravitatsiooni toimel tihenesid need pilved algul galaktikateks ning hiljem prototähtedeks. 8 Gravitatsiooni toimel tihenes aine niivõrd, et tuumasünteesis hakkasid vesinikutuumadest moodustuma heeliumituumad. Nii moodustusid esimesed tähed. Prootium saab heelium-4-ks peamiselt deuteeriumi ja triitiumi kui vaheastmete kaudu. Seejuures vabanev energia on tähtede
Suur Pauk. (Mini 2002). (Singulaarsus on koht, kus aegruumi kõverus on lõpmatu ja aine tihedus on lõpmatu suur). Suure paugu esimese sekundi jooksul tekkinud aine paisus ja lendas laiali. Aga alles 300 000 aastat pärast paisumise algust hakkas universum mõranema, gaas jagunema pilvedeks. Gaasi tihedus aga oli ikka veel nii suur, et valgus ei paistnud läbi. Universumis oli pime. Alles miljoni aasta pärast jahtus Universum ja muutus läbipaistvaks. Nüüd hakkasid gaasipilved raskusjõu mõjul kokku tõmbuma ja neis hakkasid tekkima galaktikad. 5 miljardit aastat ja sünnivad tähed, tekkis meie Galaktika, Linnutee tähesüsteem. Peale tähtede teket lakkas protogalaktika (iseenda raskusmõju jõul tihenevad pöörlevad pilved, Mini 2002) kokkutõmbumine - sellest on saanud galaktika.Veel 5 miljardi aasta pärast aga tekib ühes galaktikas täht Päike oma planeetide ja väikekehadega
lähedastel aladel. (Nt: Austraalia kukkurloomad) Elu algus maal Eeldused elu tekkeks - fossiile elu tekkeajast praktiliselt pole - bakterid ja vetikad merepõhjas elavad suure rõhu all või sügaval maakoores kõrge temperatuuri all = arvatavad elutingimused noorel Maal - universum 12-15 miljardit aastat vana - päikesesüsteem 5 miljardit aastat vana - maa vanus umbes 4,6 miljardit aastat alguses hõõguvkuum, siis jahtus ja tekkis maakoor ümbritsetuna gaaside segust - CO2, CO, N2, NH3, NH4, H2 veeaur - veeaurust sai vesi, kui Maa jahtus = tekkisid ookeanid Elu tekkimise 3 etappi 1) Anorgaanilistest ainetest tekkisid lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid (nukleiinhapete ja valkude koostisosad) 2) Orgaanilised ühendid liitusid = tekkisid suured makromolekulid (nukleiinhapped ja valgud) 3) Makromolekulid koondusid lipiidse membraani sisse = tekkisid esimesed
6 Kes võidab, kas gaasikontor või teie, kui gaasi enne mõõtjasse juhtimist soojendatakse? Gaasikontor 7 Metallist seibi kuumutatakse. Kas seibi ava läbimõõt jääb endiseks, suureneb või väheneb? Ava läbimõõt väheneb 8 Kui võtta pihku nael ja torgata see teise otsaga vastu jääd, siis varsti tunneme, et nael läheb külmaks. Kas külm tuli mööda naela meieni? Naela soojus läks jää soojendamiseks ja nael jahtus. 9 Kui me õhku soojendame, siis see paisub. Kas on õige ka vastupidine väide, et õhu paisumine soojendab õhku? Jah 10 Kui pista käsi tühja termoskotti, siis hakkab sellel seal soe. Kas termoskotis on soojem õhk kui väljas? Ei, soojus on tingitud käe soojusest. 11 Miks kuumal saunalaval tundub lavalauas oleva naela pea kõrvetavalt kuum, aga puitosad pole nii kuumad? Ometi peaksid nad ju ühe temperatuuri juures olema.
Tallinna, Haapsalu ja Tapa vabadussõjalaste organisatsioonid moodustasid 2.juunil 1929. a. Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu (EVKL). Üks EVKL-i põhialgatajaid oli Vabadussõjas osalenud noor advokaat Artur Sirk, kes jäi liidu ideeliseks juhiks kogu selle tegevuse kestel, kuigi 1930. a. valiti liidu juhatuse esimeheks erukindral Andres Larka. 16 Vapsid tervitasid algul Hitleri võimuletulekut Saksamaal, kuid vaimustus jahtus kiiresti. Oktoobris 1933 võeti rahvahääletusel suure enamusega vastu vapside esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille järgi Eestist pidi saama presidentaalne riik, kus Riigikogule jäänuks pigem nõuandev roll. Rahvahääletusel ning 1934. a. valimistele eelnenud kampaania oli äge ja rikas süüdistustest eriti väidetavalt korrumpeerunud sotsialistide vastu. Valitsusele esitati isegi eelnõu
1 K on võrdne 1 kraadiga Celsiuse skaalas. 11 Termomeeter Termomeetri leiutas Galileo Galilei 16. saj. lõpuaastatel. Tema valmistatud riist koosnes õhuga täidetud kerast, mille külge oli joodetud peenike toru. Galilei täitis toru osaliselt veega ja asetas otsapidi veeanumasse. Kera soojendamisel või jahutamisel soojenes või jahtus keras olev õhk. Selle tulemusena muutus õhu ruumala. Ruumala muutus kutsus esile torus oleva vee taseme muutuse. Galilei termomeetril oli oluline puudus selle näit sõltus peale temperatuuri veel õhurõhust. Esimese vedeliktermomeetri valmistas G. Galilei õpilane Evangelista Torricelli. Vedeliktermomeetrid koosnevad vedeliku mahutist ja selle külge joodetud ühtlase siseläbimõõduga peenikesest paisumistorust
5) Koduloomad, kultuurtaimed 22. Evolutsioonilised muutused populatsioonis Evolutsiooniastmed 4 järku 1) Kosmiline evolutsioon Kestis 13,7 miljardit aastat. 5 miljardit aastat Päike 4,5 miljardit aastat Maa MLB 6001 Üldbioloogia 27 Kestis kuni elu tekkeni maal. Maal kivististe hulk sulas ära kui gravitatsioonijõust sai energia otsa (oi-oi-oi ???) Maa jahtus elu tekkis 100 °C juures. Tingimused elu tekkeks: · Elu ei saa tekkida iga tähe juures täht peab olema stabiilne, piisavalt aeglase evolutsiooniga. · Mõistusega elu tekkeks peab täht olema tunduvalt stabiilsem, kui elu tekkeks vajalik. · Atmosfäärid Marsil väga hõre ja süsihappegaasi rikas atmosfäär, Veenusel väga tihe ja süsihappegaasist koosnev atmosfäär, koos väävelhappe pilvedega,
Kuumutatakse 2…4h kestel, T=740-800˚C ja siis järgneb aeglane jahutamine ~ 20˚C/h T-ni 600˚C, edasi õhus. Madallõõmutus - kui terase algstruktuur on sobiv aga soovitakse vähendada sisepingeid; kuumutatakse 1 h 25mm paksuse kohta T-l 500-650˚C, jahutamine toimub aeglaselt koos ahjuga. Üheks liigiks on rekristalliseeriv lõõmutus, millega kõrvaldatakse terase kalestumine pärast külmsurvetöötlust. KuumutusT=650-700˚C, mis tagab esialgse struktuuri taastumise, jahtus aeglane. Normaliseerimine - täislõõmutuse eriliik, mille puhul kuumutatud ja seisutatud detaile jahutatakse seisvas õhus 16. Tavakarastus, karastuskeskkonnad Eesmärk on ebastabiilse martensiitstrukt saamine. Tavakarastus seisneb terase kuumutamises, et tagada lähtestruktuuris austeniidi teke; seisustamises, et tagad kogu detaili ulatuses ühtlast stukti; jahutamises kiirusega, mis tagab martensiitstrukt tekke.
temperatuur on seal stabiilsem. Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Veenus
põllumaad. Isegi aastaid pärast purset kutsus iga tugevam vihmasadu esile mudalaviine, mis matsid enda alla külasid ja farme, purustasid maju ja sildu ning tõkestasid teid. Pinatubo purske ajal sattus atmosfääri tohutu hulk pihustunud väävelhapet ja peent tuhka, mis kandusid tuultega üle kogu maakera ning avaldas kliimale tuntavat mõju. 12-30 km kõrgusele sattunud purskeained vähendasid Maani jõudnud päikesekiirgust, mille tagajärjel maapind jahtus 18 kuu jooksul vähemalt 1°C võrra ja õhutemperatuur 0,3-0,5° võrra. Aasta ilma suveta, nagu juhtus pärast Tambora purset 1816. aastal, jäi õnneks ära. See on hea näide sellest, kui õigel ajal reageerida ja teha valitsusega koos tööd, on võimalik inimohvrite arv viia miinimumi. Kuid loomulikult on võimatu vältida materiaalselt kahju.(4) Meedias on palju pööratud tähelepanu ka Yellowstone vulkaanile. Arvatakse kui see jälle purskama hakkab hävineb elu planeet Maal
pöörlemist 4. Pöörlevas kettas hakkasid tekkima tihendused – nn protoplaneedid, kusjuures tihedam materjal koondus tähele lähemale, kergem aga sellest eemale (sama toimus protoplaneetide kuudes) 5. Tähe kiirgus „puhastas“ süsteemi üleliigsest materjalist – algsest väljaspool tähte asunud massist jäi alles vaid 1/1000 6. Süsteem stabiliseerus ja jahtus – kokku kulus selleks 50 … 100 miljonit aastat. Universumi evolutsioon ja tulevikustsenaariumid- Universumi praegust vanust hinnatakse ca 14 miljardile aastale, keskmine temperatuur 2,7K, (nähtava osa) läbimõõt 93 mlrd valgusaastat. NB! Universumi väga varajases staadiumis toimunud arengu kirjeldamiseks on kasutusele võetud „inflatsioonilise arengu etapp“ – see on ajavahemik, mille jooksul Suures Paugus tekkinud ruum paisus valguse kiirusest kiiremini,
Miks ei saanud Peeter puhtamaks? mitte ei pesnud. Peeter kartis. Mida Peeter tundis? Et ei saagi puhtaks. Mida Peeter kartma hakkas? Jahedaks. Missuguseks muutus vannivesi? Vesi jahtus ära. Mis sa arvad, miks vannivesi jahedaks Vesi muutub muutus? külmaks, kui sooja Mida otsustas Peeter teha? juurde ei pane. Ema appi kutsuda. Mis sa arvad, miks kutsus Peeter ema appi? 4
Nüüd muutus isegi meie kõnnak teiseks. 16-aastased poisike-sed muutusid täiskasvanud inimesteks. 83 Meie rügemendi vabatahtlikud, võibolla, ei olnud veel õppinud, kuidas tuleb võidelda, kuid surra nad juba oskasid, nagu vanad sõdurid. Selline oli algus. Edasi venisid kuu kuu ja aasta aasta järel. Igapäevaste lahingute õudused tõrjusid esimeste päevade romantika eemale. Esimene vaimustus jahtus aegamööda. Rõõmus elevus asendus surmahirmu-tundega. Saabus aeg, mil igaühel tuli kõhelda kohusetunde ja enese alalhoiuinstinkti vahel. Need meeleolud tuli läbida ka minul. Alati, kui surm hulkus väga lähedal, hakkas minus midagi protesteerima. See "midagi" püüdis sisendada nõrgale ihule, nagu nõuaks "aru" jätta võitlus. Tegelikult polnud see mõistus vaid, paraku, oli see vaid argus. Just tema eksitas erinevatel ettekäänetel iga-ühte meist
näinud ta hingegi. Nii aeglaselt kui tundmatu ka kõndis, siiski oli ta võitnud tea- 47 tud edumaa; aga väga võimalik, et aadlimees kuhugi majja sisse astus. D'Artagnan küsis teateid tema kohta kõigi käest, keda ta kohtas, läks alla kuni parveni, tuli tagasi Seine'i ja Croix-Rouge'i tänavat mööda, aga ta ei leidnud otsitavat, mitte jälgegi temast. Tagaajamine osutus talle siiski selles mõttes kasulikuks, et sedamööda kuidas higi ta laupa niisutas, jahtus ta süda. D'Artagnan hakkas järele mõtlema toimunu üle: hul-galised sündmused kuulutasid õnnetust. Kell oli vaevalt üksteist ja juba hommikupoolik tõi kaasa härra de Treville'i ebasoosingu, kes kindlasti oli arvamusel, et d'Artagnani lahkumine tema juurest toimus liiga ebaviisakalt. Peale selle oli ta endale kaela tõmmanud kaks duelli -- mõlemad meestega, kellest kumbki oli võimeline tapma kolm d'Artagnani ja kes peale selle olid musketärid, see
annaabi.ee 
