1. Kirjeldage peptiidsideme moodustumist. Kui saavad kokku 2 aminohapet, siis ühe aminohappe karboksüülrühma hüroksüülrühm (OH) reageerib teise aminohappe aminorühma vesinikuga (H) ja liituvad ja eraldub H2O. 2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab t...
Soojeneb ja jahtub aeglaselt. Säilitab kehas püsivat temperatuuri ( homöostaas ) . 2.Anioonid ja katioonid ? KATIOONID ehk positiivsed ioonid - kaalium ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamisel , on tähtis ka südametegevuseks( neid esineb veres ja rakkude tsütoplasmas ) - valkudes moodustuvad ammoniaagid ( leidub kehas jääkproduktina - kaaliumsoolad annavad luudele tugevuse ( leidub luukoostises ) - magneesium on seotud nukleiinhappega ( leidub DNA-s ja RNA-s) ning taimedel on seda vaja klorofülli tekkimiseks mis muudab taime värvuse roheliseks. - Rauaaatomid ehk erütrotsüüdid neid on vajalik hemoglobiini koostises ja selgroo jaoks ( leidub punalibledes) ANIOONID ehk negatiivsed ioonid - süsihappegaas-lahustub ja muutub karbonaatiooniks ( läheb kopsudest verre ) - fosfaatrühmad on nukleiinide ja fosfolipiidide põhikoostised ( leidub rakumembraanis )
Lk 38-Valgud 1. Kirjeldage peptiidsideme moodustumist. Kui saavad kokku 2 aminohapet, siis ühe aminohappe karboksüülrühma hüroksüülrühm (OH) reageerib teise aminohappe aminorühma vesinikuga (H) ja liituvad ja eraldub H2O. 2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone...
vesiniksidemetega, gloobul-ensüümid ,vereplsama ,valgud ja fribill-verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud) kvaternaars (mitme polüpetiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud, nt hemoglobiin) KATIOONID ehk positiivsed ioonid - kaalium ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamisel , on tähtis ka südametegevuseks kaaliumsoolad annavad luudele tugevuse ( leidub luukoostises ) magneesium on seotud nukleiinhappega ( leidub DNA-s ja RNA-s) ning taimedel on seda vaja klorofülli tekkimiseks mis muudab taime värvuse roheliseks. Rauaaatomid ehk erütrotsüüdid neid on vajalik hemoglobiini koostises ja selgroo jaoks ( leidub punalibledes) ANIOONID ehk negatiivsed ioonid. joodi on vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks ( leidub kilpnäärmes, veres esineb soolasid( leidub maomahlas ) saab vee kaudu, floor on vajalik hammaste jaoks DNA: A-adeniin, G-guaniin, T-tümiin, C-tsütosiin A=T G=C RNA: A=U
järjestust. g)valgu denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. 2. a) valgud koosnevad: 1)aminohapete jääkidest b)sahhariidide põhiülesanne rakus on : 2)olla energeetiliseks varuaineks c)steroidid on : 1)vees mittelahustuvad lipiidid 3.1)antikehad b)kaitsefunktsoon 2)hormoonid a)humoraalne funktsioon 3)lihaste valgud c)liikumisfunktsioon 4)ensüümid e)biokeemiliste rfeaktsioonide kiiruse regulatsioon 5)nukleoproteiinid d) valgu kompleks nukleiinhappega 4. a)aminohapped on valkude monomeerideks b)nukleotiidid on biopolümeeride monomeerideks c)monosahhariidide jäägid on polüsahhariidide monomeerideks 5.a)tärklis kuulub oligosahhariidide hulka / õige b)vesi aitab hoida organismidest t0 püsivana / õige c)glükoos kuulub polüsahhariidide hulka /õige d)sahharoos kuulub oligosahhariidide hulka / õige e)vahad kuuluvad lipiidide hulka / õige f)RNA-d on kahte tüüpi/ vale : RNA tüüpe on palju. 6
Komplementaarsus A=T ja C=G A=U ja C=G Põhiline ülesanne Päriliku info säilitamine ja Päriliku info realiseerimine ülekanne Ensüümid on globulaarsed valgud, mis toimuvad biokatalüsatoritena. Valgud(proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohappeid on 20. Valgud moodusutvad vaid elusorganismides. Sp nim. neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim. nukleoproteiiniks. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. Mis omadused on aminohapetel? Aluseliste omadustega aminorühm (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Neid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne sinde, mida nim. peptiidsidemeks. Missugune on valgu molekulide struktuur?
kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. hoiab koos vesiniksidemeid.*3 järk str moodus mol edasisel kokkukeerdumisel.On keraja kujuga ja nim on gloobul.*kõigil valkudel globulaarset 3 järk str ei moods ja nad jäävad väljavenitatud niitjateks.*4 järk str on kui ühinevad omavahel 2 või enam polüpeptiidimmoodustutb valk.*valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks.valk strk muut *valgulahustit kuumut siis soojusenerg toimel nõrgad keemili sidemed katkevad.selle tulemusena kaotab valk esmalt 3 ja siis 2 järku struk.Sellist nähtust nim denaturatsiooniks.*valke võivad veel denatureerida mehaan tegurid:happed,raskmetallid,ioniseeriv/ultraviolettkiir jne.*selle käigus häviv kõrgema järk stru,peptiidsidemed ei katke.*organismis lagundatakse valgu mol aminohapeteks vastavate ensüümide toimel
2) Leia õige vastus a) Valgud koosnevad 1) aminohapete jääkidest b) Sahhariidide põhiülesanne rakus on 2) olla energeetiliseks varuaineks c) Steroidid on 1) vees mittelahustuvad lipiidid 3) Leia omavahel sobivad paarid ja ühenda numbrid tähtedega 1) antikehad b) kaitsefunktsioon 2) hormoonid a) humoraalne funktsioon 3) lihaste valgud c) liikumisfunktsioon 4) ensüümid e) biokeemiliste reaktsioonide kiiruse regulatsioon 5) nukleoproteiinid d) valgu kompleks nukleiinhappega 4) Täida lüngad a) aminohapped on valkude monomeerideks. b) nukleotiidid on biopolümeeride monomeerideks. c) monosahhariidide jäägid on polüsahhariidide monomeerideks. 5) Kas ei või ja? Vale väite puhul lisa õige a) tärklis kuulub oligosahhariidide hulka / õige b) vesi aitab hoida organismisisest t0 püsivana / õige c) glükoos kuulub polüsahhariidide hulka / õige d) sahharoos kuulub oligosahhariidide hulka / õige e) vahad kuuluvad lipiidide hulka / õige
keerdumisel kruvi kuj. HEELIKSIKS v. kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. (juuksed, ämblikuniit, küüned, siid) Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu KOLMANDAT JÄRKU STRUKTUUR (tertsiaalstruktuur). Enamasti keraja kuj. ning kannab nimetust GLOOBUL. Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, mood. valk, mille puhul räägitakse NELJANDAT JÄRKU STRUKTUURIST (kvarternaarstruktuur). NUKLEIINPROTEIIN: valgu kompleks nukleiinhappega. DENATURATSIOON: valgu kõrgemat järku struktuurid lagunevad, alles jab primaarstruktuur. RENATURATSIOON: denaturatsiooni pöördprotsess. Denaturatsiooni käigus valgu ruumilised struktuurid hävivad, renaturatsiooniga aga taastuvad. VALGUD: ÜLESANDED: ENSÜÜMID- biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. VITAMIINID- bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ained. ENSÜMAATILINE FUNKTSIOON: amülaas- suuõõnes- valgud reguleerivad biogeeniliste reaktsioonide kiirust.
Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valdav osa valke koosneb ühest ahelast. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks. Ensüümid on bikeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e proteiid aminohappejäägid+muu aine glükoproteiid (aminoh.+süsivesik) lipoproteiid (aminoh.+lepiid) 4. Füüüsikalised omadused-mõned on kleepuvad, vees lahustuvad, temp.tundlikus denaturatsioon-valk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioon-valk taastab oma struktuurid
3) retseptorvalgud 4) monosahhariidid 3. Leia omavahel sobivad paarid ja lihenda numbrtd fiihtedega: 1) antikehad a) humoraalne funktsioon 2) hormoonid b) kaitsefunktsioon 5p. 3) lihaste valgud c) liikumisfunktsioon 4) ensiiiimid d) valgu kompleks nukleiinhappega 5) nukleoproteiinid e) biokeemiliste reaktsioonide kiiruse regulatsioon 4, Tdida liingad: onvalkude monomeerideks a) aminohapped monomeerideks 3p. b) nukleotiidid on biobolümeeride . monomeerideks polüsahhariidide c) monosahhariidide jtiiigid on ............ ...
kuumutamisel 2. hapetega kokkupuutel 3. mehaaniliste tegurite puhul. 32. Lipiidid on orgaanilised ained, kuhu kuuluvad rasvad, vahad, õlid, steroidid. 33.Otsusta, millised väited on õiged. Paranda väide eitust kasutamata! 1. Orgaanilistest ainetest on loomses organismiskõige rohkem sahhariide VÄÄR, sest Orgaanilistest ainetest on kõige rohkem valke. 2. Valgu aminohapete vahel on vesiniksidemed VÄÄR, sest valgu aminohapete vahel on pepiidside. 3. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleoproteiiniks ÕIGE. 4. HIV toimel lakkab Sinu kehas antigeenide teke ÕIGE. 5. DNA monomeeriks on ribonukleotiid VÄÄR, sest DNA monomeeriks on desoksüribonukleoid. 6. RNA nukleotiidiks on ribonukleotiid ÕIGE. 7. Valgud ja sahhariidid annavad võrdselt energiat-17,6 kJ ÕIGE. 8. Kolesterooli , rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte lupjumine ehk tromboos
Näiteks: munavalge vahustamine, juuste lõikamine ja muna praadimine. 32. Lipiidid on orgaanilised ained , kuhu kuuluvad(4) õlid, vahad, steroidid ja lipoproteiinid. 33.Otsusta, millised väited on õiged. Paranda väide eitust kasutamata! 1. Orgaanilistest ainetest on loomses organismiskõige rohkem sahhariide Vale- Kõige rohkem on valke. 2. Valgu aminohapete vahel on vesiniksidemed Vale- aminohapete vahel on peptiidside. 3. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleoproteiiniks Õige 4. HIV toimel lakkab Sinu kehas antigeenide teke Vale- sinu kehas lakkab antikehade teke. 5. DNA monomeeriks on ribonukleotiid Vale- DNA monomeeriks on desoksüribonukleotiid. 6. RNA nukleotiidiks on ribonukleotiid Vale- RNA monomeeriks on ribonukleotiid. 7. Valgud ja sahhariidid annavad võrdselt energiat-17,6 kJ Õige 8. Kolesterooli , rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte
vee molekulide vahel. Et vee temperatuuri tõsta, on vaja need madala energeetilise väärtusega sidemed lõhkuda, aga et neid on palju, omandavad nad suure tähtsuse ja lõhkumine võtab rohkem aega. 5. Mis on katioonid ja anioonid? Katioonid on positiivse elektrilaenguga ja anioonid negatiivse elektrilaenguga ioonid. 6. Katioonidest on organismis olulisel kohal H+ Na+ ja K+ osalevad närviimpulsi moodustumises MG 2+ seotud nukleiinhappega FE 2+ punaliblede koostises, seob hapnikku CA 2+ luukoe koostises, Ca-soolad annavad luudele tugevuse 7. Anioonidest on olulised hüdroksüül OH kloriid Cl jood I kilpnäärmehormoonide sünteesiks, et ei kujuneks struumat fosfaat F kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide pühilised koostisosad 8. Miks on soovitatav pärast suurt higistamist juua mineraalvett? Et taastada kaotatud vesi ja soolad. 9. Milline on puhta vee pH? 7,0
Sama juhtub muna vahustamisel. Kui oleme haigeks jäänud, tekib meil palavik, mis denaturiseerib haigustekitajaid valke (võitleb nendega). 32. Lipiidid on orgaanilised ained, kuhu kuuluvad(4) rasvad, õlid, vahad, steroidid 33.Otsusta, millised väited on õiged. Paranda väide eitust kasutamata! 1. Orgaanilistest ainetest on loomses organismis kõige rohkem sahhariide valke V 2. Valgu aminohapete vahel on vesiniksidemed peptiidsidemed V 3. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleoproteiiniks Õ 4. HIV toimel lakkab Sinu kehas antigeenide antikehade teke V 5. DNA monomeeriks on desoksüribonukleotiid V 6. RNA nukleotiidiks on ribonukleotiid Õ 7. Valgud ja sahhariidid annavad võrdselt energiat-17,6 kJ Õ 8. Kolesterooli, rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte lupjumine ehk tromboos ateroskleroos V 9. Kitiin on polüsahhariid, mis esineb imetajate luudes lülijalgsete toeses ja seente rakukestas. V 10
2.1. 1. Nimetage organismide peamisi keemilisi elemente. - Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? - Makroelementide hulka kuuluvad veel Fosfor (F), Väävel (S), Kaalium (K), Naatrium (Na), Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) ja Kloor (Cl). 3. Miks vajab organism makroelemente suhteliselt suurtes kogustes? - Sest need moodustavad suure osa organismi koostisest. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises? - O, C, H, N on enamike organismide koostises. 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? - Mikroelemendid on paljude bioaktiivsete (ensüümid, hormoonid) koostises. Vajab neid elutegevuseks. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? - Anorgaanilisi aineid on kuskil 80% igas organismis ja ülejäänu on seega orgaaniline aine. 7. Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? - Vett (H2O) o...
7. LÄHTEAINE toiduga saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad --> nendest saab sünteesida teisi orgaanilisi ühendeid, nt süsivesikuid VALGUD EHK PROTEIINID – -orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest. - aminohappejääkidest moodustunud biopolümeerid * valke sünteesitakse raku RIBOSOOMIDES *valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks *valgud ja sahhariidid annavad võrdselt energiat - 17,6kJ *orgaanilistest ainetest inimese organismis kõige rohkem AMINOHAPPED – -amino ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast koosnevad molekulid, mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid - aine, millest organismides (ribosoomides) pannakse kokku valgud
moodustuvad molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahele. Kõigil valkudel aga globulaarset kolmandat järku struktuuri ei moodustu ja nad jäävad väljavenitatult niitjateks (fibrillaarseteks). Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist (kvaternaarstruktuur). Valgud võivad ühineda ka teiste orgaaniliste ainetega. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleproteiiniks. Viimased on näiteks päristuumsete organismide kõik kromosoomid. Lipiididega seostunud valke nimetatakse lipoproteiinideks. Need kuuluvad rakumembraani koostisse. Membraanis esineb valke, millega on liitunud oligosahhariidid. Selliseid ühendeid nimetatakse glükoproteiinideks. Inimese veres on mitmesuguse struktuuriga valke. Vereplasma valgud globuliinid on näiteks kerajad. Trombotsüütide valk fibrinogeen on aga niitja struktuuriga. Vere
kokkukeerdumine. Enamasti on see keraja kujuline ja kannab seetõttu gloobuli nimetust. Valgu kolmandat järku struktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed, mis moodustuvad molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahele. Neljandat järku struktuur ehk kvaternaarne struktuur kui omavahel ühinevad kaks või enamat polüpeptiidi. Valgud võivad ühineda ka teiste orgaaniliste ainetega. Nukleoproteiin valgu kompleks nukleiinhappega. Lipiididega seostunud valke nimetatakse lipoproteiinideks. Need kuuluvad rakumembraani koostisse. Membraanis esineb ka valke, millega on liitunud oligosahhariidid. Selliseid ühendeid nimetatakse glükoproteiiniks. Denaturatsioon kui valk kaotab esmalt kolmandat järku struktuuri ja seejärel teistjärku struktuuri. Denaturatsiooni pähjustavad: · kõrge temperatuur, · mehhaanilised tegurid (munavalge vahustamine), · happed (eriti kontsentreeritud),
nende hulgast. Valgu aminohappelist jiirjestust rddgitakse neljandat jHrku struktuurist (kvater-
nimetatakse esimest jHrku stmktuuriks (pri- naarstruktrrur) .
maarstruktuuriks). Insuliini molekuli algusosa Valgud voivacl iihineda ka teiste orgaaniliste ainete-
on nditeks jdrgmine: ga Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse
nukleoproteiiniks Viimased on naiteks paristuum-
Phe-Val-Asn-Gl1'-H s-Leu-Cy s-Gly-Ser-His-
i
sete organismide koik kromosoomid (vt ptk 3 3 )
Leu-Val-Gly- Lipiidi
Kapsiidi alusel pannakse paika viirusosakeste sümmeetria (kuubiline, helikaalne, kompleksne). Kuubiline sümmeetria Kuubiline sümmeetria. Seni teada olevad loomsed viirused on ikosaeedrid, DNA või RNA on pakitud sümmeetrilisse karpi - ikosaeedrisse (20 tahukas), mis võib koosneda 12, 32, 72, 92, 162 või 252 kapsomeerist. Helikaalne sümmeetria 1 Helikaalse sümmeetria korral on valgulised alaühikud seostunud regulaarsete vahemaade tagant viiruse nukleiinhappega, tulemuseks on helikaalne struktuur. Moodustunud filamentoosne nukleiinhappe ja valgu kompleks pakitakse seejärel envelope. Kompleksne struktuur Mõned viiruspartiklid ei oma lihtsat kuubilist või helikaalset sümmeetriat, vaid on keerukama ehitusega - näiteks rõugeviirus, omades DNA ümber mitut valkkesta, samuti bakterite viirused. Viiruste envelope § Teatud viirused väljuvad rakust pungumisega (budding), mille käigus osa raku mebraanist katab kapsiidi, moodustades envelope. §
Mendeliga, kui eeldada, et geenidel on polümeerne koostoime kvatitatiivse geneetika rajamine. 15. Kuidas toimus nukleiinhapete ja kromosoomide avastamine? Kas ja kuidas oli nende seos pärilikkusega 19. saj lõpul 20. saj algul? 1869. a Meischer eraldas leukotsüütide tuumast aine nukleiin. 1889. a Altmann arvas, et on avastanud uue aine Nukleinsäure. 1881. a Zacharias sidus mikroskoobi all värvuvaid osakesi, kromosoome, nukleiinhappega. 1910. a - Kossel aga leidis, et kromatiini koostises on nukleiinhapped. 1944. a eri teadlased avaldasid artikli, et pärilikkuse kandja on valkude asemel DNA. Morgani panus on, et kromosoomidel pakinevad geenid ja on olemas sugukromosoomid. 1902. a käidi välja kromosoomiteooria Mendel seotud kromosoomidega. Gameetides on poole vähem kromosoome. 16. Mille seletasid ära Godfrey Hardy ja Wilhelm Weinberg 1908. a?
1 Õppevahend: Molekulaarbioloogia üldkursuse lühikonspekt Põhiline õpik on B. Lewin "Genes" V ja VI väljaanne, edasises tekstis on viiteid Genes VI joonistele (kui pole eraldi märgitud) ja üksikutel teemadel detailsematele materjalidele. Kursiivis on esitatud lõigud, mis on mõeldud täindavaks lugemiseks aga ei ole "kohustuslikud". Sissejuhatus Molekulaarbioloogia on termin, mis võeti kasutusele selle sajandi teisel poolel peale esimeste makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist. Esialgu tähistaski see termin just struktuurset bioloogiat molekulaarsel tasemel. Seega on molekulaarbioloogia oma algses tähenduses keemia ja füüsika meetodeid kasutav bioloogia osa, mis tegeleb bioloogiliste makromolekulide ruumilise struktuuri ja struktuuri ning funktsiooni vaheliste seoste kindlakstegemisega. Hiljem,...
struktuuri motiivid – eraldiseisvad ruumilise struktuuri elemendid. Sisaldavad sageli sarnaseid AH järjestusi – primaarstruktuuri motiive. Sarnased ruumilise struktuuri motiivid = ühesugune bioloogiline funktsioonide läbiviimine. Osa domäänist. valgu struktuurne domään – iseseisva struktuuri ja funktsiooniga üksus, mis moodustub pidevast järjestusest. Kannavad kindlaid funktsioone. Struktuurne motiiv ja domään üldjuhul ei kattu. Motiiv on domään osa. Nt kaheahelalise nukleiinhappega seondumise motiivid: heeliks-ling-heeliks, heeliks-pööre-heeliks, positiivselt laetud α heeliks, Zn sõrm – ei moodusta iseseisvaid domääne. Biokeemilisi funktsioone viivad läbi mitmest polüpeptiidist koosnevad valgu kompleksid. Enamus ensüüme koosnevad: a) mitmest subühikust b) esinevad multiensüüm kompleksidena Funktsionaalsed kompleksid tekivad valkude omavahelise seondumise tulemusena – kvaternaarne struktuur. Valkude omavaheline seondumine põhineb AH külgahelate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
