Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"karpkalad" - 35 õppematerjali

karpkalad on kalad keda tuleb pidada ruumikas ja taimerikkas akvaariumis.
thumbnail
12
doc

Loeng X

Tursas 0,5 % rasva , 85 % vett. Samas on tursamaks väga rasvane ja sisaldab palju D ja A vitamiini. Võta arvesse, kus rasv paikneb, tihti siseelundite ümber. Vanemad rasvasemad, sügisesed rasvasemad, enne kudemist rasvasemad. Angerjas kuni 50 % vett, ~33 % rasva Valke kalas keskmiselt 14-22 %. Vähe sidekude, peamiselt kollageen, kuni 5 % Lahjad, kuni 2% rasva: tursk, luts, koha, haug, ahven Keskmise rasvasusega, kuni 5 %: kogred, karpkalad , latikad, tindid, räim (4%) Rasvased, üle 5 % : kilu, siig, rääbis, lõhe (8,6) Eriti rasvased, üle 15 % rasva: angerjad, heeringas, lõhed (10-18 %), viidikad ~50 g lõhest võib saada päevase vajaliku kogude -3 rasvhappeid, lõhe valgusisaldus 17-20 %. P, Zn, J, Se Laiuss - külmutada ka ööpäev -20oC või kuumutada läbi +70oC Raskemetallid, dioksiinid Muna. Kas muna pesta? Pinnal on mikroobivastane kaitsekiht, see pesemisel hävib. Vanasti hoiti liivas...

Inimese toitumisõpetus
48 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Bioloogia uurib elu

Saar Elu omadused 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime 6. Kõik organismid arenevad 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele Eluslooduse organiseerituse tasemed MOLEKUL -organell RAKK -kude -organ -organsüsteem ORGANISM -populatsioon LIIK ÖKOSÜSTEEM -biosfäär Molekuli tasand Kõikjal kus on elu, esineb sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid. Glükoosi molekul RNA molekul Raku tasand Rakk on eluslooduse esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused Koe tasand Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime v...

Bioloogia
88 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Rakendusbioloogia õppematerjalid

Levila võib olla osadena. Erinevas piirkonnas elavad liigikaaslased ei pruugi kokku puutuda. Ühel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda. Ühe tiigi karpkalad . Ühe metsa kuused. Kui isendite arvukus on püsiv, on tegemist stabiilse populatsiooniga. Kasvavas populatsioonis arvukus tõuseb, kuna sündimus ületab suremuse. Kahaneva populatsiooni puhul arvukus langeb, kuna suremus ületab sündimuse. Populatsiooni perioodilisi muutusi ajas nimetatakse populatsioonilaineteks. Näiteks kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. · Tee graafik järgmiste andmete põhjal: Aasta Jänes Hunt Metskits...

Bioloogia
137 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Islandi referaat

Islandi hobune on tänapäeval täiesti ainulaadne. Tõu eripäraks on samm nimega tölt, mis teeb ratsutamise väga meeldivaks. 5.2.2 KALAD Islandi jõgedes leidub lõhet. Järvedest ja jõgedest leiab ka viker- ja jõeforelle ning isegi angerjat ja suurt ogalikku. Soolase vee kalu on Islandil täheldatud 150 eri liiki. Tähtsamad süvamere kalad, kes moodustavad kalatööstuse jaoks põhiosa, on tursk ja sei. Heeringas on tähtsaim pinnaveekala. Tähtsamad koorikloomad ja karpkalad on vähid, jõekarbid, merevähid ja islandi austrid. 5.2.3 IMETAJAD Islandi vetes elab 17 erinevat vaalaliiki ja mitmeid hülgeliike. Hülgeid jahitakse spetsiaalselt ettenähtud jahihooaegadel. Väga väärtuslikuks peetakse hülge nahka. Maismaal on väga levinud loomaliigiks rebane ning ta tekitab lambakarjadele suurt kahju. 18.sajandil toodi saarele Norrast põhjapõtru, kelle järglased elavad seal tänini. 1930. aastatel tehti algust naaritsafarmindusega...

Geograafia
96 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Peamised ökoloogilised tegurid

Populatsioon Igal liigil on oma levila ehk areaal. See on territoorium, mida ühte liiki isendid asustavad. Erinevates areaali osades elavad liigikaaslased ei pruugi kunagi kokku puutuda, sest nad on üksteisest looduslikult, ruumiliselt või ajaliselt eraldatud. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsioon on liigi struktuuriüksus. Näiteks moodustavad populatsiooni ühes tiigis elavad karpkalad , tiigi kaldal kasvavad hundinuiad on aga sama ökosüsteemi teine populatsioon. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Üheks põhiliseks populatsiooni iseloomustavaks näitajaks on suurus ehk arvukus. Populatsiooni arvukus on ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Kui mingis järves elab 120 karpkala, siis see ongi selle järve karpkalade populatsiooni arvukus....

Bioloogia
150 allalaadimist
thumbnail
13
odt

Bioloogia iseseisev tartu khk

Samuti pole vaja palju vaeva näha tema toitmisega: karpkala sööb põhimõtteliselt kõike, nii taimset kui loomset toitu. Sasaanid toituvad peamiselt vee-selgrootutest, keda nad veekogude põhjamudast otsivad. Tiigikarpkaladele antakse lisaks loomsele toidule taimekasvatussaadustest valmistatud kunstlikku sööta. Suuremad sasaanid võivad toituda ka kaladest. Elupaigana eelistavad karpkalad ja sasaanid madalamaid, seisva veega järvesid või aeglase vooluga jõgesid, kus kasvab ohtralt veetaimi ja millel on mudane põhi, kus elutseb rikkalikult toiduks sobivaid põhjaloomakesi. Karpkala talub hästi ka riimvett. Talve veedavad karbid talveunes veekogu põhjalähedastes kihtides. Majandites on talitiigid sügavad (2,5...3 m) ja kõva põhjaga, et ka paksu jääkaane all oleks vajalikul hulgal vett. Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg,...

Bioloogia
69 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskkond

Biootilised tegurid: sümbioos,kommensalism,parasitsm,kisklus,fütograafia,konkurents. Antropogeensed: keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. Sümbioos + - Kommensalism + 0 Parasitism + - Kisklus + - Herbifooria + - Konkurents - - Omnivooria- segatoiduline. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Nt sama tiigi karpkalad saavad anda järglasi vaid omavahel. Nt jugapuud Hiiumaal, euroopa naarits Hiiumaal. Ökosüsteem- isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökoloogiline taaskaal- kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilse...

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
23
pptx

Prasvöötme segametsad: Jaapan

Aprillis-mais muneb emalind 2 muna. Haudeaeg kestab 29­34 päeva. Poegi kasvatavad mõlemad vanemad. Suguküpsus saabub 3­4-aastaselt. Hääbumise põhjuseks on märgalade kadumine seoses põllumajanduse, tööstuse jm inimtegevuse pealetungiga. Sasaanid ehk karpkalad - nishikigoi Karpkalad elutsesid esialgselt, Jaapanis, Hiinas ning Kesk-Aasias. Inimesed asustasid e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks neid sihipäraselt teistesse piirkondadesse, ase seetõttu asustavad nad tänapäeval peaaegu Kolmas tase kogu maailma vesi. Karpkalas on...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Guy de Maupassant'i "Bel Ami"

on märksõnadeks ka tänases ühiskonnas. 11. Madeleine aitab Georges'il artikleid kirjutada ning teda pilatakse selle pärast toimetuses. Mõtteid 12. Tänu naisele on Duroyst saanud mõjukas tegelane, kelle · ,,Kõik inimesd on tegelikult lollid kui lambad ja harimatud kui salongis söövad õhtust tähtsad poliitikud. Samuti on ta karpkalad ." poliitikaosakonna juhataja. · ,,Hinnaalanduse väljakauplemiseks tuleb alati lasta võlgadel 13. Duroy jätkab pärast mõningast pausi kohtumist Mme de kuhjuda." Marelle'iga. 14. Duroy hakkab enda abikaasast tüdinema ning võrgutab · ,,Pole ühtki maist õnne, mida võiks võrrelda käepigistusega, kui...

Kirjandus
70 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Elu organiseerituse tasemed

Nimetage raku tasemel uuritavaid elu tunnused. Toitumine, paljunemine, reageerimine ärritusele, arenemine, kohanemine. 5. Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus? Elundite ja elundkondade koostöö abil. 6. Milliseid eluslooduse omadusi saame uurida alles liigilisel tasemel? Paljunemise protsesse (sama liigi isendid ristuvad omavahel, kuid eriliigi isendid ei ristu tavaliselt). 7. Tooge populatsioonide ja ökosüsteemide näiteid. Populatsioonid: karpkalad Võhandu jões, pardid Emajõel; ökosüsteem: jõgi, järv, tiik, oja. 8. Miks loetakse biosfääri kõige kõrgemaks eluslooduse organiseerituse tasemeks? Sest see hõlmab kogu planeet Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. Kokkuvõte Elu vaadeldakse erinevatel tasemetel. Kõige esmaseks tasandiks on molekulaarne tase, kus uuritakse aatomit ja molekulide tasemel, samuti pärilikkust. Järgmine tase on rakuline tase,...

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mõrtsuka järv, Vagula järv

Kuigi fütoplanktonit on vähe, võib siiski oletada vee õitsemist. Zooplanktonit leidub keskmisel hulgal, põhjaloomastikku vähe. Hea kalajärv, kus on rohkesti latikat, aga ka haugi, roosärge, särge, ahvenat ja linaskit. On andmeid kogre, kiisa, vingerja, lutsu, hingu ja vististi ka trullingu esinemisest. Sisselastud siiad, rääbised, kohad ja karpkalad pole siginenud. Hiljem on järve toodud peledit. Üsna produktiivne (kuni 25kg/ha) latika-haugi järv. Tõenäoliselt suudab koha järves siiski elada ning teda tuleks uuesti sisse tuua, kuid täiskasvanud isenditena. Mõrtsuka järv oli varem tuntud hea vähijärvena. Kolm korda esinenud vähikatk on aga vähistiku hävitanud. Veelindudest nägi O. Renno 1972. a. Kevadel järvel punapea-varti. Tõenäoliselt pesitseb siin ka kõrkja-roolind....

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Karpkalalased

Kogre värvus sõltub suuresti keskkonnast ja võib olla kuldkollakas kuni hallikasrohekas. (I) Karpkala (Cyprinus carpio) Kaprkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm, kelle roomlased tõid Aasiast Euroopasse. Eestisse toodi esimesed isendid 1893. aastal. Karpkala võib kasvada 110­120 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 35 kg. Keha on külgedelt lamenenud, suu juures on kaks lühikest ja kaks pikkapoiset. Karpkalad võivad elada kuni 50 aasta vanuseks. (I) MATERJAL JA METOODIKA Uuritavad liigid: Käesolevas töös on käsitletud 13 Karpkalalast- Hõbekoger (Carassius gibelio), Karpkala (Cyprinus carpio), Latikas (Abramis brama),Linask (Tinca tinca), Nurg (Blicca bjoerkna), Roosärg (Scardinius erythrophthalmus), Teib (Leuciscus leuciscus), Turb (Leuciscus cephalus), Särg (Rutilus rutilus),Säinas(Leuciscus idus), Tõugjas (Aspius aspius), Rünt (Gobio gobio), Vimb (Vimba vimba). TULEMUSED...

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...

Kirjandus
123 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kalad: hai ja karpkala

Haide soomuseogad on suunatud tahapoole, muutes kala võimalikult voolujooneliseks. ,,KARPKALA" Karpkala (Cyprinus carpio) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Kaprkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm, kelle roomlased kaugetel aegadel tõid Aasiast Euroopasse. Eestisse toodi esimesed isendid 1893. aastal.Karpkala võib kasvada 110­ 120 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 35 kg. Keha on külgedelt lamenenud, suu juures on kaks lühikest ja kaks pikka poiset. Karpkalad võivad elada kuni 50 aasta vanuseks.Kuna karpkala ei ole väga nõudlik vee hapnikusisalduse suhtes, siis kasvatatakse teda paljudes tiikides ja kalakasvandustes.Kudemisperiood on Euroopas maist kuni juulini, kui vee temperatuur on tõusnud üle 17°C....

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö

Täiesüsteemses kasvanduses kestab kaubakala tootmise tsükkel kolm kasvuperioodi ja kaks talvitamist. Müügikõlblikuks (üle 1 kg raskuseks) saab kala kolmanda kasvusuve lõpuks. Selle aja vältel paigutatakse kalad ümber, s.o püütakse välja ja asustatakse talvitus- või suvetiiki 6­7 korda. Kalakasvatuse tsükli algul tiiki asustatud karpkalavastsetest kasvavad sügiseks noor kalad ­ samasuvised karpkalad . Esimene kasvuperiood kestab 3,5­4 kuud, juunist septembri lõpuni. Sügisel püütakse kalad kasvutiigist välja ja paigutatakse talvituma. Kevadeks on talve üle elanud kalad üheaastased ja nende ümberpaigutamisega kasvutiiki algab uus kasvuperiood. Ümberpaigutused korduvad sama rütmi järgi ­ sügisel viiakse kala talvitustiikidesse, kevadel tuuakse taas kasvu tiikidesse. Selline tootmistsükkel on Eestis kasutusel vaid Ilmatsalu ja Haaslava kasvandustes...

Kalakasvatus ja varude...
38 allalaadimist
thumbnail
34
pdf

BIOLOOGIA UURIB ELU 12. klass

olevad organisn-Lid moodustai'ad koos iimbrit- Uhel asustusalal elavad sama liiki organis- seva eluta keskkonnaga okosiisteemi. Nditena mid moodustavad populatsiooni. Seega jagu- v6ime nimetada ir1-rte r,'eekogr-r: oja, j6ge, tiiki voi neb liik populatsioonideks. N2iiteks r.ihes tiigis jArve. Okosristeem on isereguleerul. stisteem, ujuvad karpkalad on selle liigi tiheks populat- millesse kuultu ate populatsioonide koosseis ja siooniks. Populatsioon ongi organismile jiirg- arvukus sdilib pikerna aja jooksui stabiilsena. 1.3. Teac nev eluslooduse organiseerituse tase. Populat- sioonisiseselt v6ib tiiheldada mitmesuguseid feadlas. --...

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
17
doc

IHTÜPATOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED eksam

Vee temperatuuri ja hapnikusisalduse seos ja nende mõju kaladele. Vee temperatuur Eesti kliimaga kohastunud kalad taluvad, vähemalt lühiajaliselt, temperatuuri vahemikus +1°...+30°C. Karpkalale on see temperatuurivahemik sobiv, olenevalt aastajast. Madalal temperatuuril aeglustub kalade füsioloogiline talitus, häiritud on närvisüsteemi talitus, hingamine ja vereringe. Temperatuuril alla +1° võivad karpkalad hukkuda. Lõpused on sel juhul turses, mustjaspunased, lõpusekaaned osaliselt avatud. Lõpuse kapilaarides on vereklombid, seinapaksendid, kapillaarid võivad ka lõhkeda. Lõpuselehekesed on pundunud ja otstes kokku kleepunud. Ülemäära kõrge temperatuuri puhul kahjustuvad samuti lõpused, nad muutuvad aneemiliseks, kattuvad limaga, veritsevad ja nekrotiseeruvad. Kui lõpused on vigastatud , hakkavad kõrge temperatuuri puhul seal kasvama seened, ennekõike saproleegniad...

Kalade ihtüpatoloogia ja...
19 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Arvestuse piletid vastustega

Haiguse tekkele ja kulule avaldab olulist mõju vee temperatuur. Haigus puhkeb tavaliselt suve algul ja kestab sügiseniKarpkalad võivad haigestuda igas vanuses. Põhja poolsetes piirkondades haigestuvad peamiselt täiskasvanud kalad, oht on suur ka sugukaladele; lõunapoolsetes põevad punataudi kahesuvised ja isegi samasuvised karpkalad . Haiguse läbipõdenud kaladel tekib immuunsus ja kui sama kala haigestub veel kord, siis kergekujuliselt. Punataud levib peamiselt haigete kaladega, seepärast on haiguse leviku seisukohalt väga oluline kalade majanditevaheliste ümbervedude piiramine ja välti mine. Haigestumist soodustab kalade tihe paigutus. Kliiniliselt eristatakse kaht haiguse põhivormi: ägedat, mida iseloomustab kõhuõõne vesitõbi, ja kroonilist, mille puhul tekivad kehapinnale...

Kalade ihtüpatoloogia ja...
15 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Karpkala referaat

Looduslikus veekogus on karpkala eelistatuimaks elupaigaks seisva või aeglase vooluga, suvel hästi läbisoojenevad, taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad.(Martin, 2009) 1.4 Sigimine Karpkala saab suguküpseks 4-5 aastaselt, isaskalad varem. Elujõulisemaid järglasi annavad sugukalad 7-11 aastaselt. Eestis saadakse looduslikult karpkala järglasi harva. Järelkasvu on leitud vaid sealt, kus puuduvad röövkalad. Eestis kasvatatavad karpkalad on saadud kunstliku paljundamise teel. Sasaani looduslikeks koelmuteks on veekogu madalad ja taimestikurikkad osad või suurvee poolt üleujutatavad jõgede suudmealad. Karpkalale on parimaks kolemuks rohukamaraga kaetud tiigid, mis täidetakse veega vaid kudemisperioodiks. Kudemiseks koonduvad karbid väikestesse rühmadesse, kuhu kuulub 1 emane ja 3 kuni 4 isast, ning sellega kaasnevad pulmamängud. Kudemiseks sobivaim veetemperatuur on 18...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Üldbioloogia

Tihedas seoses organismi ehituse uurimisega ehk anatoomiaga. Geneetika jt teadusharud. 10) Koloonia ­ pered, parved või karjad. Nt ühes tarus elavad mesilased või ühe pesa sipelgad. Kolooniast eraldatuna isendid hukkuvad. 11) Populatsioon ­ ühel asustusalal elavad sama liiki organismid. Seega jaguneb liik populatsioonideks. Nt ühes tiigis elavad karpkalad on üks populatsioon. Üheks elu avalduseks, mis avaldub ainult populasioonis on suguline paljunemine. 12) Liik ­ populatsioonidest koosnev organiseerituse tase. Üheks liigiks on nt mesilased, kitsed jne. Loomade käitumist uuriv teadusharu nimetatakse etoloogiaks. Iga liigi organismidel on iseloomuli sise- ja välisehitus, talitluste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum ja...

Ajaloolised sündmused
54 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun