Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Rahvuslik Ärkamisaeg (4)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Tallinna Mustamäe Gümnaasium



Rahvuslik ärkamisaeg
Referaat



Koostaja :Tiina Ree
Klass: G1L
Juhendaja : Kati Küngas






Tallinn 2007
Sisukord
Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused………………………………………….lk3
Kristjan Jaak Peterson ……………………………………………………………….lk4
Friedrich Robert Faehlmann ………………………………………………………....lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald ……………………………………………………...lk6
Rahvusliku liikumise algus ………………………………………………………….lk6
Johann Voldemar Jannsen …………………………………………………………...lk7
Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused………………………………...lk8
Jakob Hurt …………………………………………………………………………… lk10
Lydia Koidula………………………………………………………………………...lk11
Rahvuslik liikumine 1870. aastatel…………………………………………………..lk12
C. R. Jacobsoni „Sakala” ja kahe erineva suuna tekkimine rahvuslikus liikumises…lk13 Rahvuslik liikumine 1880. aastate algul……………………………………………...lk15
Rahvuslik liikumine venestamise tingimustes………………………………………..lk16
Villem Reiman ………………………………………………………………………..lk18
Jaan Tõnisson…………………………………………………………………………lk19
Kasutatud kirjandus……………………………………………………………..…….lk25










Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused
19. saj. keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust, sotsiaalselt defrentseerumata ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud, oma haritlaskond kultuuri ja organisatsioone omavasse rahvusesse. uute ideede-suhtumiste ja inimsuhete sissetung , talude päriseksostmine, kaubalis-rahaliste suhete areng, tehased ning laienenud sidemed maailmaga – kõik see kujundas Eesti ümber peaaegu ühe inimpõlve jooksul.
Pikkamisi kasvas maarahva mõju kohalike asjade otsustamisel . Vallakohtud õpetasid neid pabereid vormistama ja asju ajama . 1863. aastal laiendati uue passiseadusega talupoegade liikumisvabadus , seejärel kaotati mõisnike kodukariõigus. Eriti suure tähtsusega oli eestlastele aga 1866. aasta vallaseadus , mis kohalike vallavalitsuste õigusi märgatavalt suurendas. Selline asjaajamise üleminek eestlaste kätte nõudis haridustaseme kasvu ning tõi kaasa koolise võrgu mrgatava tihenemise. Just koolmeistritest ja vallasekretäridest kujunes välja rahvusliku liikumist algatanud jõud.
Murranguline aeg tõi endaga kaasa ka murrangu rahva maailmanägemuses. vanad jumalad olid asendunud uutega, paganaajast säilinud maailmapilt lõplikult hääbumas. Mööda maad liikus kõikvõimalikke prohveteid, tihti omandasid sotsiaalsed liikumised usulis -müstlilise kallaku. Suur mõju rahva arengule oli hernhuutlikul liikumisel, mis vahepealsete keeluaastate järel aastatel 1830-1840 taas tippu tõusis. Pole liialdus väita, et alles hernhuutliku liikumise vahendusel muutusid eestlased kristlikuks rahvaks. Hernhuutliku liikumise populaarsus tulenes osalt ka tuginemisest rahva algatusel . Ehitati ju palvemajad rahva poolt, talumeeste seast valiti koguduste vanemad, jutustajad jne. Hernhuutlaste käsikirjaline kirjavara edendas rahva soovi ka ise midagi kirja panna, õhutas eneseteostusele. Sama eesmärki teenisid hernhuutlaste palvemajade juures tegevust alustanud koorid -orkestrid. Otsest mõju rahvuslikule liikumised hernhuutlased siiski ei avaldanud – selleks olid nad rahva enamikust liiga kaugel, pealegi takistas hernhuutlaste vaenulikkus vanade tavade ja laulude vastu ravusteadvuse teket.
Seni rõhutatud maarahvuse ärkamine eneseteadvusele oli igal juhul selgelt näha. Paraku küll mitte baltisakslastele, kes ei soovinud oma juhtivat positsiooni Balti provintsides kellegiga jagada. Liikumist ettevalmistav ajastu langeb 19. saj esimesse poolde, mil estrofiilide kõrval asusid eesti kultuuri ja rahvust väärtustama ka esimesed maarahva seast võrsunud haritlased. Erilist rolli omab siin K. J. Petersoni tegevus, kelle laulud, eriti „Kas siis selle maa keel”, olid varaseks, kuid täiesti selgeks rahvusteadvuse väljendamiseks.
Estofiilse seltskonna (Rosenplänter, Masing ) mõjutajaks olid tollal Euroopas laialt levinud J. Herdeni ideed, mis väärtustasid väikseid rahvusi, nende keelt ja kultuuri uuel tasemel. Tähtsat osa eesti ajaloo, rahvaluule uurimisel ja hindamisel etendas järgmine estofiilide põlvkond, kes koondusid 1838. aastal asutatud Õpetatud Eesti Seltsi. Esile tõusid Fr. R. Faehlmann, J. Nocks, H. Jürgenson, Fr. R. Kreutswald . Julgemata alati isegi uskuda oma rahva tulevikku, tehti ometi ära tohutu töö tema harimisel ja silmaringi laiendamisel, rahvuse väärtustamisel rahva enda jaoks. Ning kuigi tegemist oli ajaga , mil ärganud olid vaid vähesed, ei jäänud tollaste tegelaste püüdlused ometi asjatuiks.
Oma agara tööga valmistati ette pinda järgmise põlvkonna esilekerkimiseks. Fr. R. Kreutzwaldi 1857. aastal ilmunud „Kalevipojast” sai aga tõeline sild eri rahvusliku liikumise faaside vahel. Pealegi langesid estofiilide püüdlused kokku rahva mälu elavate mälestustega muistsetest iseseisvusajast, aitasid neil elus püsida ning edasi kanduda. Igal juhul on 19. sajandi keskpaigast täheldatav seni alla surutud maarahva eneseteadvuse järsk kasv. Kiirelt muutuvad ühiskondlikud olud ning 1840. aastatel maad tabanud vapustused (väljarändamine, rahutused , eriti aga usuvahetusliikumine ), sundisid rahvast senisest sügavamale juurdlema oma olemuse üle, vastama paljudel uutele küsimustele. Kes ma üldse olen, kuidas ja miks tunnen end seotuna just selle maa ja rahvaga. [1]
Kristjan Jaak Peterson
Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn (14. märts (2. märts vkj) 1801 Riia – 4. august (23. juuli vkj) 1822 Riia) oli eesti kirjanik.
Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana . Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819–1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas.
Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821 ) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust.
Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks.[2]
Friedrich Robert Faehlmann
Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis – 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst.
Sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada.
Õppis 1810– 1814 Rakvere kreiskoolis, 1814–1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817–1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas . Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu.
Doktoriväitekirjaga Observationes inflammationum occultiorum ("Tähelepanekuid sisemistest põletikkudest"; 1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu ülikoolis teed kardioloogiale.
Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 1842–1850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 1843–1845 farmakoloogia - ja retseptuurikursust.
Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 1843–1850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse (lektorikursuse avaloeng, käsikiri " Mein Streit mit Nolcken " 1842, eesti keeles "Postimehes" 1899) ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust.
Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Ettekandes "Die Sage vom Kallewi poeg" ( Muistend Kalevipojast (ÕES-is 1839, eesti keeles 1915) visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald.
1840– 1852 ilmus ÕES-i toimetistes Faehlmanni kaheksa saksakeelset kunstmuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", " Koit ja Hämarik" jt.; eesti keeles 1866, 3. trükk 1986), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades (eriti "Emajõe sünnis" ja "Keelte keetmises") ning soome mütoloogia ("Kalevala", Kristfrid Gananderi "Mythologia Fennica") ja antiikmütoloogia eeskujul on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Need muistendid äratasid ka muude maade kultuuriringkondade huvi eesti rahvaluule vastu ja mõjutasid viljastavalt nii eesti kirjandust kui ka kujutavat kunsti.
Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks.
Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust (Asklepiadese stroofis ood "Suur on Jummal so ram", ilmunud 1852, eleegilises distihhonis epigrammid "Järva-ma vanna -mehhe õppetussed", ilmunud 1840, ja dialoogiline luuletus "Piibo jut", ilmunud 1846). ÕES-i kalendrites ilmunud juttudes (talurahva rasket elu kujutav "Tühhi jut, tühhi lorri , tühhi assi, tühhi kõik", 1842, populaarne "Kalendritegija kimbus", 1846 jt.) avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid ( kirjutised rõugete ja sarlakite kohta).
1848 avaldas ta düsenteeriauurimuse "Die Ruhr-Epidemie in Dorpat im Herbst 1845".
Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. 1936 ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus (eesti keeles 1976).
Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmistule. Hauakivil on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed ." Tartus Toomel Vana Anatoomikumi ees on Faehlmanni mälestussammas (Voldemar Mellik; 1930).
Tartus on säilinud ainult üks Faehlmanni elukoht (Ülikooli 21), kus ta elas 1843–1847.
Vaino Vahing ja Madis Kõiv on kirjutanud Faehlmannist näidendi.
Faehlmanni loomingu uusimaks koondväljaandeks on Teosed (I-II, 1999-2002, Eesti Kirjandusmuuseum , Tartu).[3]

Friedrich Reinhold Kreutzwald


Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis – 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst. Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule.
1833. aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus arstina tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit . Tema tõlkelised jutustused " Reinuvader Rebane " ja " Kilplased " on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu ), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.
Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde.
18. augustil 1833. aastal abiellus Kreutzwald Marie Elisabeth Saedleriga, pulmad toimusid Viru-Nigulas.
Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu .
Võrus asub Kreutzwaldi majamuuseum .[4]
Rahvusliku liikumise algus
1950. aastateks põimusid Eestis rida erinevaid tegureid uueks kvaliteediks – algas uus masside ärkamine rahvuslikuks eneseteostamiseks. Suurt osa atendas selles J. V. Janseni tegevus. Vaesuse kiuste oli Jansenil õnnestunud saada suhteliselt korralik haridus ning varakult saada kuulsaks rahvaraamatute autorina. Mitmete katsete järel õnnetsus tal 1857. aastal alustada uue ajalehe „ Perno Postimees ” väljaandmist. Juba selle avaluuletus „ Tere, armas Eesti rahvas” oli uus kvaliteet. Lehte tsenseeriti erakordselt rangelt . Uue ajastu saabumist tõendas kõige kujukamalt lehe enneolematult ulatuslik levik – ning seda küllaltki ühtlaselt kogu Eestis. 1862 . aastaks oli „Perno Postimehel” üle 2200 tellija, lehte lugs aga mitu korda rohkem inimesi. J. V. Janseni üleskutsed talude päriseksostmiseks leidsid laia kõlapinda. Samas aga ajas „Perno Posimees” asja väga ettevaatlikult, peljates kõiki veidigi radikaalsemaid ettevõtmisi.
Seetõttu ei leidnud J. V. Janseni „Perno Postimees” tekkiva rahvusliku haritlaskonna poolt sugugi mitte alati toetust. Olid ju 1860. aastate alguseks Eestis ja väljaspoolegi tekkinud mitmeid väiksemaid rahvusteadvuse levikut õhutavaid keskusi. Võrus moodustas sellise Fr. R. Kreutzwald, veelgi suuremat mõju omas aga 1860. aastate alguses aktiivsemalt tegevusse astunud „Peterburi patriootide” ring.
Siia kuulusid Venemaa keisrikojas karjääri teinud eesti päritoluga mehed (J. Köler, Ph. Krell, Jurjev, Hirsch jt), kes püüdsid oma sidemeid kasutades sünnimaa heaks midagi ära teha.”Peterburi patrioodid” orienteerusid baltisakslaste mõjuvõimu vähendamisest huvitatud vene ametikondadele ning propageerisid eestlaste aktiivsemat sekkumist sakslaste ja vene mõjuvõimu vahelisse poliitilisse võitlusesse Balti provintsides. [1]
Johann Voldemar Jannsen
Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 – 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte.
Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Rahvuslik Ärkamisaeg #1 Rahvuslik Ärkamisaeg #2 Rahvuslik Ärkamisaeg #3 Rahvuslik Ärkamisaeg #4 Rahvuslik Ärkamisaeg #5 Rahvuslik Ärkamisaeg #6 Rahvuslik Ärkamisaeg #7 Rahvuslik Ärkamisaeg #8 Rahvuslik Ärkamisaeg #9 Rahvuslik Ärkamisaeg #10 Rahvuslik Ärkamisaeg #11 Rahvuslik Ärkamisaeg #12 Rahvuslik Ärkamisaeg #13 Rahvuslik Ärkamisaeg #14 Rahvuslik Ärkamisaeg #15 Rahvuslik Ärkamisaeg #16 Rahvuslik Ärkamisaeg #17 Rahvuslik Ärkamisaeg #18 Rahvuslik Ärkamisaeg #19 Rahvuslik Ärkamisaeg #20 Rahvuslik Ärkamisaeg #21 Rahvuslik Ärkamisaeg #22 Rahvuslik Ärkamisaeg #23 Rahvuslik Ärkamisaeg #24 Rahvuslik Ärkamisaeg #25
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 156 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tiina1234 Õppematerjali autor

Lisainfo

Referaat Rahvuslikust ärkamisajast. 25lk. Kirjutatud rahvusliku ärkamisaja tekkimisest ja tema sisust. Käsitletud ka tegelasi.
kristjan , jaak , peterson , johann , voldemar , jannsen , friedrich , reinhold , kreutzwald , jakob , hurt , lydia , koidula , jacobsoni , sakala , villem , reiman , jaan , tõnisson

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (4)

kristiplix profiilipilt
kristiplix: palju punkte ja, aga normaalne
20:09 26-02-2010
muzy112 profiilipilt
muzy112: liiga palju punte tahad:S
18:56 10-02-2009
ronaldkandla profiilipilt
Ronald Kändla: üle hinnatud
19:18 07-10-2009


Sarnased materjalid

9
docx
Ärkamisaeg
4
docx
Rahvuslik ärkamisaeg
13
doc
ÄRKAMISAEG
14
odt
Ärkamiseaeg
6
doc
Ärkamisaeg
14
doc
Rahvuslik liikumine
7
docx
Rahvuslik liikumine
72
doc
Eesti uusaeg-1710-1900



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun