Eesti ajaloo KT (0)

Ärkamisaeg- oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg.
rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus.
Venestamine - Vene keel ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
Aleksandrikool -  oli aastail 1888–1906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. 
2. Friedrich Reinhold Kreutzwald - Eesti ärkamisaegne suurkuju , kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst.Eepose "Kalevipoeg" autor.
Johann Voldemar Jannsen -  oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857. aastal andis välja nädalalehe Perno Postimees , õhutas eestlasi talusi ostma, 1864.aastal asutas uue ajalehe Eesti Postimees , tema algatusel loodi mänguselts Vanemuine ja Eesti Põllumeeste Selts.
Jakob Hurt - oli eesti  rahvaluule - ja keeleteadlane , vaimulik ning ühiskonnategelane. Lõpetanud Tartu Ülikooli usuteaduskonna, pidas Vanemuises kõnesid Eesti ajaloost ja rahvaluulest, töötas Eesti Postimehe lisalehe toimetajana , Eesti Aleksandrikooli peakomitee president , Eesti Kirjameeste Seltsi president , 1872.aastal sai Otepää kirikuõpetajaks.
Carl Robert Jakobson - oli Eesti ühiskonnategelane,  publitsist , kirjanik japedagoog. 1863.aastal sai Peterburis suurvürsti tütre koduõpetajaks, nõudis koolielu parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu, oli baltisakslaste vastu, valiti Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltsi presidendiks, kirjutas kolm Isamaakõnet
Lydia Koidula-  on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Aitas isal toimetada Eesti Postimeest, 1870.aastal pani aluse eesti rahvuslikule teatrile.
Jaan Tõnisson- oli Eesti  riigitegelane , poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Oli EÜS esimees ja kohtuametnik Venemaal, 1896.aastal sai Postimehe peatoimetajaks. Oma tegevuses seadis esikohale eneseteadvuse arendamise, astudes välja venestamise saksastumise vastu. Tänu Jaan Tõnissonile muutus eesti keele kasutamine jälle tavaliseks.
3.Pildiküsimus (seega vaadake natuke mõtlikumalt ka pilte õpikus)
4.Töö allikaga.
5.
esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus (täpne toimumisaeg )- 18.-20. juuni 1869
Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge lipp (aasta) – 1884
Tallinna linnavolikogu valimistel saavutavad eestlased valimisliidus venelastega võidu - 1904
Ülevenemaaline rahvaasemike koosolek Tartus- 27.november 1905
Eesti Rahva Muuseumi asutamine- 1909
6. Nimetage rahvusliku liikumise kolm tähtsamat juhti 1860.-1880.aastatel.
J.V. Jannsen , J. Hurt, C.R. Jakobson
7.Mis soodustas Eestis uute vabrikute ja asulate rajamist?
Raudteede ehitamine, invseteeringud tööstusse
8.Kes aretas talvekindla „ Sangaste “ rukkisordi?
Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg
9.Juhtiv tööstusharu sajandivahetusel?
Tekstiilitööstus
10.Eesti suurim tööstuskeskus 20.sajandi alguseks.
Tallinn
11.Eesti suuremad linnad 1914.aastaks.
Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga
12.Kaks suuremat ajalehte sajandivahetusel ning nende toimetajad
Postimees-Jaan Tõnisson, Sakala-Jakobson
13.Kes rajas esimese legaalse poliitilise partei Eestis?
Jaan Tõnisson
14.Miks lõhenes rahvaasemike koosolek?
Koosoleku alguses selgus, et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni vaid Jaan Teemantit, lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult.
15.Millised olid rahvaasemike koosoleku nn aulakoosoleku korraldanute nõudmised?
tuli kukutada senine “vägivallavalitsus” ja luau demokraatlik vabariik,
16.Millised olid rahvaasemike koosoleku mõõdukama osa nõudmised?
Demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühendamist ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude pärisostmiseks.
17.Miks loodi Eesti Rahva Muuseum ?
Loodi Jakob Hurda mälestuseks.
18.Kellest kujunes 20.sajandi alguses
a)tuntuim romaanikirjanik; Eduard Vilde
b)tuntuim luuletaja; Juhan Liiv
c)tuntuim draamakirjanik August Kitzberg
19. Kirjanduslik rühmitus, loodi 1905.
”Noor-Eesti”
20.Kuidas kõlas rühmituse „Noor-Eesti“ lipukiri?
”Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!”
21.Esimene eestlasest olümpiamängude medalivõitja.
Martin Klein
22.Keda Eesti rahvusliku liikumise aja tuntumatest tegelastest kujutati Eestis veel mõned aastad tagasi kehtinud kroonidel?
Jakob Hurt