19. sajandi ajalugu (0)

Q: Miks sooviti kaotada pärisorjust?

Vastus leiad õppematerjalist: 19. sajandi ajalugu

Q: Millised muutused kaasnesid pärisorjuse kaotamisega?

Vastus leiad õppematerjalist: 19. sajandi ajalugu

Q: Mis oli nende seaduste sisu?

Vastus leiad õppematerjalist: 19. sajandi ajalugu

Q: Kes olid letofiilid ja estofiilid?

Vastus leiad õppematerjalist: 19. sajandi ajalugu

Q: Miks peetakse just seda rahvusliku liikumise kõrgaja alguseks?

Vastus leiad õppematerjalist: 19. sajandi ajalugu

Q: Kes ta oli mida tegi?

Vastus leiad õppematerjalist: 19. sajandi ajalugu

Q: Milles see väljendus?

Vastus leiad õppematerjalist: 19. sajandi ajalugu

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks sooviti kaotada pärisorjust?
Millised muutused kaasnesid pärisorjuse kaotamisega?
Mis oli nende seaduste sisu?
Kes olid letofiilid ja estofiilid?
Miks peetakse just seda rahvusliku liikumise kõrgaja alguseks?
Kes ta oli mida tegi?
Milles see väljendus?

Vene keisrid 19. sajandil – kuidas mõjutasid Venemaad ja Eestit Aleksander I, Aleksander II, Aleksander III, Nikolai II?
Aleksander I – Jätkas Katariina II poliitikat ja tühistas Paul I reforme. Kõrvaldas raudse eesriide, lubati Venemaale reisida, pehmendati tsensuuri. 1802. aastal taasavati Tartu ülikool. Tema eestvedamisel kaotati pärisorjus Balti provintsides, Eestis 1816.
Aleksander II – Hakkas Venemaal läbi viima reforme, nt. keelas kehalise karistuse ja edendas ülikooliharidust. 1861. aastal kaotas Venemaal pärisorjuse, teda kutsuti Vabastaja Aleksandriks.
Aleksander III – Soovis Venemaal võimu koondada keisri kätte, tema valitsusaeg oli venestamise kõrgaeg. Karmikäeline ja jõuline valitseja.
Nikolai II – Otsustusvõimetu ja selgrootu valitseja, oma populaarsuse tõstmiseks ründas 1904 Jaapanit , aga sai lüüa. Venemaa viimane keiser , Venemaast sai kommunistlik riik.

Valgustus ja ideed pärisorjuse kaotamisest Venemaal. Pärisorjuse kaotamise põhjused – miks sooviti kaotada pärisorjust?
Valgustusfilosoofia hakkas levima 18. sajandil, tuntuim valgustatud valitseja Euroopas oli Katariina II, kes unistas Venemaal pärisorjuse kaotamisest ja põhiseaduse kehtestamisest. Veel olid valgustatud valitsejad Venemaal Aleksander I(pärisorjuse kaotamine Eestis 1816) ja Aleksander II(pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861).
Maailmas hakati pärisorjust kritiseerima, seda peeti barbaarseks, ebainimlikuks ja majanduslikult kahjulikuks keskaegseks kombeks. Venemaa oli 19. sajandil üks viimaseid riike, kus pärisorjus kehtis ning riiki naeruvääristati seepärast.

Aleksander I ning talurahvaseadused Eestis – 1802 „Iggaüks“ seadused, 1804. Aasta seadused – mis oli erinevate seaduste sisu ja eesmärk?
1802 seadused: Mõisnikud kitsendasid oma õigusi, aga koormiste määra ja kodukari piire ei täpsustatud
1804 seadused: Määrati kindlaks iga talu kohustused mõisa ees

Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest 1816 (Eestimaa) ja 1819 ( Liivimaa ).
Aleksander I kinnitas talupoegade vabastamise põhimõtted, talupojad pidid saama vabaks järgmise 14 aasta jooksul.

Millised muutused kaasnesid pärisorjuse kaotamisega? Millised olid probleemid?
Talupojad vabastati sunnismaisusest, nad said perekonnanimed ja passid . Tekkisid talurahva omavalitsused ja vallakohtud . Talupojad vabastati ilma maata , st. maa jäi mõisnikule ja maa kasutamiseks pidi seda rentima. Renti tasuti teotööga ehk tekkis teoorjus, mõisnike võim säilis.

Uued talurahvaseadused 1849 ja 1856 – miks oli vaja uusi talurahvaseadusi? Mis oli nende seaduste sisu?
Kuna kohati talupoegade olukord Eestis isegi halvenes. Eraldati talumaa ja mõisamaa, teorent asendati raharendiga, anti võimalus maad osta.

Talurahva lõplik vabanemine ning talude päriseksostmine pärast 1849. ning 1856. aasta seadusi.
Talupojad muutusid ettevõtjateks ning ärksamad neist rikastusid, algas talude päriseksostmine.

Rahvuslus ja rahvuslik liikumine 19. sajandi Euroopas – selle tekkimise põhjused.
Rahvuslus tekkis koos valgustusega, rõhutati rahvuse ja keele olulisust. Terve 19. sajand toimusid Euroopas ülestõusud ja revolutsioonid iseseisvuse eest võitlemiseks.

Rahvuslik liikumine Eestis, selle etapid – eelärkamisaeg, kõrgaeg ja venestusperiood.
Eelärkamisaeg – 18. sajandi lõpp/19. sajandi algus, baltisakslased hakkasid huvi tundma talurahva kultuuri vastu. Võeti eeskuju Saksamaa rahvuslusest ja valgustusfilosoofiast.
Kõrgaeg – 1857-1880, äratusliikumine jõuab massidesse tänu Perno Postimehele. Jannsen oli äratusliikumise juht, vältis konflikte Vene keskvõimu ja tsensuuriga. 1864 Eesti Postimees, 1865 Vanemuine , 1869 esimene üldlaulupidu.
Venestusperiood – 1881 saab keisriks Aleksander III ja algab venestusperiood.

Eelärkamisaeg – kes olid letofiilid ja estofiilid ? Nimeta mõningaid olulisi estofiile!
Estofiilid on muust rahvusest eesti keelt ja kultuuri harrastanud isikud.
Herder, Hupel, Merkel, Petri , Masing , Rosenplänter, Peterson

F. R. Faehlmann ja tema tegevus. ÕES’i loomine.
1838 loodi Õpetatud Eesti Selts, et edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest, kirjandusest ja maast

F. R. Kreutzwaldi tegevus. „Kalevipoeg“
1857-61 koostab eepose Kalevipoeg lugude põhjal.

J. V. Jannsen ning tema tegevus. 1857 – ajalehe „Perno Postimees“ loomine. „Perno Postimehe“ tähtsus ja tähendus – miks peetakse just seda rahvusliku liikumise kõrgaja alguseks? Olulisemad sündmused tema elus – kolimine Tartusse 1864 ja „Eesti Postimehe“ loomine, 1865 laulu- ja mänguseltsi „Vanemuine“ loomine, I laulupidu 1869, selle tähtsus.
Tänu Perno Postimehele jõudis äratusliikumine ka massidesse. Laulupeo eesmärk oli tugevdada eestlaste ühtsustunnet, pakkuda rahvuslikele tegelastele võimalusi uute sidemete sõlmimiseks.

Jannseni vaated. Jannsen kui „Postipapa“. „Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte, et eestlased oleme!“
Jannsen rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega samaväärsed ja võttis maarahva asemel kasutusele sõna eeslased. Oli äratusliikumise juht.

Jakob Hurt – kes ta oli, mida tegi. J. Hurt ja rahvaluule kogumine. Aleksandrikooli liikumine.
Äratusliikumise teine juhtfiguur, Otepää kihelkonna pastor . 1860. aastal algatas rahvaluule kogumise aktsiooni. Oli Aleksandrikooli Peakomitee president , koguti raha kõrgetasemelise eestikeelse keskkooli loomiseks.

Jakob Hurda vaated – „Kui eestlased pole suured arvult, peavad nad saama suureks vaimult“.
Konservatiivne ja rahumeelne , rõhutab hariduse, kultuuri, vaimuelu olulisust, kesksel kohal on luterlus .

Carl Robert Jakobson – kes ta oli, mida tegi? C. R. Jakobsoni „Kolm isamaakõnet“. Ajalehe „Sakala“ väljaandmine.
Oli Torma kihelkonna kooliõpetaja, isamaakõnedega sai rahvusliku liikumise kolmandaks juhtfiguuriks. 1878 hakkas välja andma ajalehte Sakala.

C. R. Jakobsoni vaated – äärmuslikkus, usuvaenulikkus, poliitiliste muutuste nõudmine. Jakobsoni ajalookäsitlus – Eesti ajaloo jagamine valguse-, pimeduse - ja koiduajaks.
Esindas äärmuslikku suunda, kritiseeris aadlivõimu ja luteri kirikut, nõudis poliitilisi muutuseid, eestlastele suuremate õiguste andmist, majndusliku olukorra parandamist. Usuvaenulik.

Teised rahvusliku liikumise juhid kõrgajal - Koidula, Köler jt.
Koidula – Jannseni tütar. Luuletaja, kirjanik, 19. sajandi Eesti seltsielu üks aktiivsemaid ja haritumaid tegelasi, Eesti teatri rajaja
Köler – Esimene eestlasest akadeemilise haridusega kunstnik, Peterburi õukonnakunstnik, juhtis rahvuslikku liikumist Venemaa pealinnast
Jaan Jung – Kirjamees ja ajaloolane , esimesed arheoloogilised kaevamised, esimesed tõsiseltvõetavad raamatud Eesti ajaloost

Olulisimad rahvuslikud organisatsioonid ärkamisajal.
ÕES – 1838 rajatud Eesti haritlasi koondav selts
EKS – 1872 Hurda poolt rajatud kirjanikke koondav selts
Aleksandrikooli liikumine – Eestikeelse keskkooli jaoks raha kogumine
Põllumeeste seltsid – Talupoegade majandusliku rikkuse tõstmine
Üliõpilaste selts – 1870 rajatud, koondas üliõpilasi Tartus
Tegutsesid ka väiksemad seltsid – laulukoorid , orkestrid, külateatrid jne

Hurda ja Jakobsoni tüli 1870. aastate lõpus. Selle põhjused. Äratusliikumise lõhenemine.
1877 -78 Hurda ja Jakobsoni vaheline avalik tüli ajalehes Sakala, liikumine jagunes leerideks. Hurt oli konservatiivne ja rahumeelne, rõhutas vaimuelu. Jakobson oli radikaalne ning usuvaenulik. Hurt muutus ebapopulaarseks.

Rahvusliku liikumise allakäik 1880. aastatel – Hurda lahkumine Eestist ja Jannseni halvatus 1880, C. R. Jakobsoni surm halvatusse 1882, Aleksander III võimuletulek 1881 – kuidas mõjutasid kõik need tagasilöögid rahvuslikku liikumist?
Hurt lahkus Eestist 1880, hakkas Peterburi Eesti koguduse pastoriks.
Jannsen tõmbus halvatuse pärast rahvusliikumisest eemale.
Jakobson suri ootamatult rabandusse.
Aleksander III võimuletulekuga hakatakse peale suruma vene keelt ja kultuuri.

Venestamine – mis see oli, millal see toimus, milles see seisnes ja milles see väljendus? Venestamise mõju rahvuslikule liikumisele.
Algas aastal 1881 kui tuli võimule Aleksander III, asjaajamiskeeleks muudeti vene keel, kõik koolid tuli üle viia venekeelsele õpetusele, trükiväljaanded allusid ametlikule tsensuurile. Suleti ajalehed ning Eesti Kirjameese Selts 1893. Keskvõim püüdis tugevdada vene õigeusu kiriku positsiooni.
Rahvuslikku liikumist jäid kandma vaid laulu- ja mänguseltsid, põllumeeste seltsid ja karskusseltsid.

Rahvuslik liikumine venestusperioodil. Ado Grenztein ja Villem Reiman . Rahvuskultuuri teke – rahvuslik kunst , kirjandus, teater, muusika .
Grenztein – Uskus, et venelased on tuleviku rahvas ja eestlased peaks venestamisega kokku sulama.
Reiman – Juhtis karskusliikumist, korraldas kontserte, näitemänge, peoõhtuid ning kirjutas teaduslikke raamatuid eesti aja- ja kultuuriloost

Rahvusliku liikumise uued juhid 1890.-1900. aastatel. Rahvusliku liikumise politiseerumine.
Liikumine koondus seltsidesse, uued juhid Jaan Tõnisson ja Konstatin Päts

Jaan Tõnisson ja tema tegevus „Postimehe“ toimetajana . Tartu renessanss . Tõnissoni vaadete iseloomustus.
Tõnisson sisendas eestlastesse usku kultuurilise iseolemise võimalikkusesse, võitles venestamise pärast tekkinud passiivsusega, õhutas rahvast oma huvide eest seisma. Kutsus lugejaid üles mitte häbenema oma rahvust ja emakeelt, kõneles demonstratiivselt eesti keelt.

1902 – esimese Eesti panga rajamine Tõnissoni eestvedamisel.
Eesti laenu- ja Hoiuühisus, esimene eestlastele kuuluv rahaasutus

Konstantin Päts ja tema tegevus „ Teataja “ väljaandjana. Pätsi vaadete iseloomustus, nende erinevus Tõnissoni vaadetest.
Õhutas ka eestlaste eneseteadvust, isetegutsemise tahet ja seltsiliikumist. Taunis venestamist ja baltisakslaste eesõigusi. Teataja pööras tähelepanu vaesematele kihtidele. Äärmuslikum.

Jaan Poska saamine Tallinna linnapeaks 1904 „Teataja“ tegevuse tulemusel.
1904 aasta sügisel võesti Tallinna omavalitsus baltisakslastelt üle, Teataja moodustas valimisliidu Venemaaga.

1905. aasta revolutsioon – mis see oli, mis olid selle põhjused?
Kümned tuhanded inimesed kogunesid Talvepalee ette, et tsaarilt majanduslikku abi paluda . Valvurid avasid tule, mille järel algas revolutsioon.

1905. aasta revolutsiooni tagajärjed.
Toimusid streigid ja ülestõusud üle terve riigi. Revolutsioon suruti jõuga maha 1906. aasta oktoobriks, tsaar pidi vastu võtma 17. oktoobri manifesti. Sõna-, usu- ja mõttevabadus, õigus ametiühingutele ja meeleavaldustele. Erakonnad ja riigiduuma . Põhiseadus, konstitutsiooniline monarhia.
Nikolai II tagnes lubadustest ja jätkus venestamine, suurendati tsensuuri ja propagandat.

1905. aasta revolutsioon Eestis. Mõisate põletamine. Revolutsiooni mahasurumine ja karistussalkade tegevus.
Detsembris toimus mõisate põletamine, Balti provintsides kuulutati välja sõjaseisukord. Karistussalgad saadeti mässulisi karistama .

1905. aasta revolutsiooni tagajärjed Eestile. Esimeste Eesti erakondade loomine. Eesti iseseisvumise eelduste kujunemine.
Vene riigiduumasse valiti 20 eesti saadikut, tegutsesid erakonnad, jätkas rahvakultuuri areng, eestikeelsed erakoolid , majanduslik areng. Vanemuine, Estonia ja ERM.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 12 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

truuliisa Õppematerjali autor

19. sajandi ajalugu

Sarnased õppematerjalid

doc

Ärkamisaeg, venestusaeg, isikud

1860. aastail algas massiline talude päriseksostmine. Põllumajanduses mindi teoorjuslikult mõisamajanduseslt üle turumajandusele ja palgatöö kasutamisele. Veojõuna võeti härgade asemel kasutusele hobused, suuremat tähelepanu pöörati tõu-ja sordiaretusele, maaparandustele, kunstväetise kasutusele, laienes agrotehnika ja põllutöömasinate, sh aurumasinate kasutamine, töviljakus ja põldude saagikus kasvas. Peamised põllukultuurid olid lina, kartul, teravili. Sajandi lõpuks kujunes valitsevaks piimakarjandus, mille toodangut (liha,või,juust, piim) turustati ka Venemaal ja ekporditi välismaale. Mõisate viinavabrikud andsid Venemaa viinatoodangust ligi kümnendiku. Peaaegu 2/3 elanikkonnast oli hõivatud põllumajanduses. Juhtivateks tööstusharudeks kujunes: tekstiilitööstus, masina-ja metallitööstus ning paberitööstus. Valitsevaks said aktsiaseltsid ja osaühingud. Eesti tööstusesse investeerisid Vene, Saksa, Pr,

Ajalugu

docx

Rahvuslik liikumine

Tähtsustasid sotsiaalset õigust, astuti vastu sotsiaalse, majandusliku, rahvusliku, eraomandi vastu. Tahtsid uut ja õiglast ühiskonnakorraldust. Jõudis Eestisse haritlaste kaudu Saksamaalt ja levis gümnasistide ja üliõpilaste seas. Kuid levis ka vene tööliste kaudu, kuna selleks ajaks oli Eestis rajatud juba arvestatav tööstus ning siia oli toodud Venemaalt tööjõudu. Mihkel Martna ka kirjanikud: G.Suits, F.Tuglas, E.Vilde. 19.-20- sajandi vahetusel hakatakse kultuuriliste probleemide kõrval tähelepanema ka majanduslikke probleeme: sotsiaaldemokraadid, Teataja. Tuleb välja ka linna haritluskond, kes on saanud juba ülikooli hariduse. 1905. aasta revolutsioon Oli omane nähtus kogu Vene tsaaririigile. Põhjused: 1. Sotsiaal-majanduslikud põhjused (maapuudus, hind on kõrge, töölistel pikk tööpäev, vähe palka, sotsiaalsed garantiid puuduvad nt pension, haigustoetused, puudetoetused) 2

Ajalugu

doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" 30 ptk Rahvsusliku ärkamisaja eeldused ja algus Pärimuskultuuri langemine 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik mal moel valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja

Ajalugu

docx

Vene aeg

teda müüa-pärandada-vahetada, ka pärisorja vara ja maa kuulus mõisnikule, maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polnud piiratud. Asehalduskorraldus (1783) : sellega piirati aadli ja linnade omavalitsust, taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulamist Venemaaga. Kehtestati pearahamaks(seda maksid kõik talupojast mehed).Linnades said kodanikuõigused kõik majaomanikud. Hakati korraldama hingeloendusi. 1874 puhkesid ka pearaharahutused. §15 Eesti 18 sajandi II poolel Balti erikord: taastati peale Katariina II surma Venemaa poliitika Eesti- ja Liivimaal: Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Talurahva õigusliku korra muutumine: talurahva kaitseseadused Maj protsesside ja talurahva seaduste seosed: mõisnikud elasid üle oma võimete,

Ajalugu

docx

Vene aeg 1721-24.02.1918

oli graafik ja vaselõigete tegija · Tallinnas olid kunstikeskusteks Tallinna Muuseumiühing ja Provintsiaalmuusem Reinimaa maalikunstnik Gerhard Franz von Kügelgen · Klassitsismi näiteid Riisipere mõis, Tartu ülikool, Stenbocki maja Hariduselu: · Kehtis ühtsuskoolipõhimõte kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, elementaarkool, gümnaasium ja ülikool linnas. · Tallinnas ja Tartus gümnaasiumid, kus õpetati antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. · Koolisundlus oli 2 talve. Eestikeelne kirjasõna: · 1806 ,,Tarto Maarahwa Näddali-Leht" Otto Wilhelm Masing · 1857 ,,Perno Postimees" J.V. Jannsen ja ka ,,Kalevipoja" esimene vihik Faehlmanni poolt (väljasureva eesti keele mälestuseks) · Kalendrid Estofiilid baltisakslastest haritlased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärasel tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid

Ajalugu

doc

ÄRKAMISAEG

E.VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Rait Raidma 7.klass ÄRKAMISAEG Rehferaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2011 Sisukord Rahvusliku ärkamise ajalugu lk.3 Tegelased lk.6 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Rahvusliku ärkamise ajalugu Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis

Ajalugu

doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

3 Oma agara tööga valmistati ette pinda järgmise põlvkonna esilekerkimiseks. Fr. R. Kreutzwaldi 1857. aastal ilmunud ,,Kalevipojast" sai aga tõeline sild eri rahvusliku liikumise faaside vahel. Pealegi langesid estofiilide püüdlused kokku rahva mälu elavate mälestustega muistsetest iseseisvusajast, aitasid neil elus püsida ning edasi kanduda. Igal juhul on 19. sajandi keskpaigast täheldatav seni alla surutud maarahva eneseteadvuse järsk kasv. Kiirelt muutuvad ühiskondlikud olud ning 1840. aastatel maad tabanud vapustused (väljarändamine, rahutused, eriti aga usuvahetusliikumine), sundisid rahvast senisest sügavamale juurdlema oma olemuse üle, vastama paljudel uutele küsimustele. Kes ma üldse olen, kuidas ja miks tunnen end seotuna just selle maa ja rahvaga. [1] Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn (14

Ajalugu

docx

Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia

· 1881 Venemaal sai keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III. · 1882 C.R.Jakobsoni surm. · 1884 Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp. · 1887 venestamise käigus viidi rahvakoolid üle venekeelsele õppele. · 1889 asjaajamine ametiasutustes viidi üle vene keelele. · 1893 Dorpat (Tartu) nimetati ametlikult ümber Jurjeviks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer · 1894 Venemaa keisriks sai Nikolai II. · 1896 J.Tõnisson sai ajalehe ,,Postimees" toimetajaks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 1. Põllumajandus ja talupoegade olukord 19.sajandil: 1.1. Pärisorjuse kaotamine Eestis: Vene keskvalitsuse surve tõttu ja Napoleoni sõdade mõju tõttu nõustusid Balti

Ajalugu

Rohkem sarnaseid