19. sajandi ajalugu (0)

Ärkamisaeg, venestusaeg, isikud

1860. aastail algas massiline talude päriseksostmine. Põllumajanduses mindi teoorjuslikult mõisamajanduseslt üle turumajandusele ja palgatöö kasutamisele. Veojõuna võeti härgade asemel kasutusele hobused, suuremat tähelepanu pöörati tõu-ja sordiaretusele, maaparandustele, kunstväetise kasutusele, laienes agrotehnika ja põllutöömasinate, sh aurumasinate kasutamine, töviljakus ja põldude saagikus kasvas. Peamised põllukultuurid olid lina, kartul, teravili. Sajandi lõpuks kujunes valitsevaks piimakarjandus, mille toodangut (liha,või,juust, piim) turustati ka Venemaal ja ekporditi välismaale. Mõisate viinavabrikud andsid Venemaa viinatoodangust ligi kümnendiku. Peaaegu 2/3 elanikkonnast oli hõivatud põllumajanduses. Juhtivateks tööstusharudeks kujunes: tekstiilitööstus, masina-ja metallitööstus ning paberitööstus. Valitsevaks said aktsiaseltsid ja osaühingud. Eesti tööstusesse investeerisid Vene, Saksa, Pr,

Rahvuslik liikumine

Tähtsustasid sotsiaalset õigust, astuti vastu sotsiaalse, majandusliku, rahvusliku, eraomandi vastu. Tahtsid uut ja õiglast ühiskonnakorraldust. Jõudis Eestisse haritlaste kaudu Saksamaalt ja levis gümnasistide ja üliõpilaste seas. Kuid levis ka vene tööliste kaudu, kuna selleks ajaks oli Eestis rajatud juba arvestatav tööstus ning siia oli toodud Venemaalt tööjõudu. Mihkel Martna ka kirjanikud: G.Suits, F.Tuglas, E.Vilde. 19.-20- sajandi vahetusel hakatakse kultuuriliste probleemide kõrval tähelepanema ka majanduslikke probleeme: sotsiaaldemokraadid, Teataja. Tuleb välja ka linna haritluskond, kes on saanud juba ülikooli hariduse. 1905. aasta revolutsioon Oli omane nähtus kogu Vene tsaaririigile. Põhjused: 1. Sotsiaal-majanduslikud põhjused (maapuudus, hind on kõrge, töölistel pikk tööpäev, vähe palka, sotsiaalsed garantiid puuduvad nt pension, haigustoetused, puudetoetused) 2

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" 30 ptk Rahvsusliku ärkamisaja eeldused ja algus Pärimuskultuuri langemine 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik mal moel valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja

Vene aeg

teda müüa-pärandada-vahetada, ka pärisorja vara ja maa kuulus mõisnikule, maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polnud piiratud. Asehalduskorraldus (1783) : sellega piirati aadli ja linnade omavalitsust, taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulamist Venemaaga. Kehtestati pearahamaks(seda maksid kõik talupojast mehed).Linnades said kodanikuõigused kõik majaomanikud. Hakati korraldama hingeloendusi. 1874 puhkesid ka pearaharahutused. §15 Eesti 18 sajandi II poolel Balti erikord: taastati peale Katariina II surma Venemaa poliitika Eesti- ja Liivimaal: Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Talurahva õigusliku korra muutumine: talurahva kaitseseadused Maj protsesside ja talurahva seaduste seosed: mõisnikud elasid üle oma võimete,

Vene aeg 1721-24.02.1918

oli graafik ja vaselõigete tegija · Tallinnas olid kunstikeskusteks Tallinna Muuseumiühing ja Provintsiaalmuusem Reinimaa maalikunstnik Gerhard Franz von Kügelgen · Klassitsismi näiteid Riisipere mõis, Tartu ülikool, Stenbocki maja Hariduselu: · Kehtis ühtsuskoolipõhimõte kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, elementaarkool, gümnaasium ja ülikool linnas. · Tallinnas ja Tartus gümnaasiumid, kus õpetati antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. · Koolisundlus oli 2 talve. Eestikeelne kirjasõna: · 1806 ,,Tarto Maarahwa Näddali-Leht" Otto Wilhelm Masing · 1857 ,,Perno Postimees" J.V. Jannsen ja ka ,,Kalevipoja" esimene vihik Faehlmanni poolt (väljasureva eesti keele mälestuseks) · Kalendrid Estofiilid baltisakslastest haritlased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärasel tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid

ÄRKAMISAEG

E.VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Rait Raidma 7.klass ÄRKAMISAEG Rehferaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2011 Sisukord Rahvusliku ärkamise ajalugu lk.3 Tegelased lk.6 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Rahvusliku ärkamise ajalugu Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis

Rahvuslik Ärkamisaeg

3 Oma agara tööga valmistati ette pinda järgmise põlvkonna esilekerkimiseks. Fr. R. Kreutzwaldi 1857. aastal ilmunud ,,Kalevipojast" sai aga tõeline sild eri rahvusliku liikumise faaside vahel. Pealegi langesid estofiilide püüdlused kokku rahva mälu elavate mälestustega muistsetest iseseisvusajast, aitasid neil elus püsida ning edasi kanduda. Igal juhul on 19. sajandi keskpaigast täheldatav seni alla surutud maarahva eneseteadvuse järsk kasv. Kiirelt muutuvad ühiskondlikud olud ning 1840. aastatel maad tabanud vapustused (väljarändamine, rahutused, eriti aga usuvahetusliikumine), sundisid rahvast senisest sügavamale juurdlema oma olemuse üle, vastama paljudel uutele küsimustele. Kes ma üldse olen, kuidas ja miks tunnen end seotuna just selle maa ja rahvaga. [1] Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn (14

Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia

· 1881 Venemaal sai keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III. · 1882 C.R.Jakobsoni surm. · 1884 Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp. · 1887 venestamise käigus viidi rahvakoolid üle venekeelsele õppele. · 1889 asjaajamine ametiasutustes viidi üle vene keelele. · 1893 Dorpat (Tartu) nimetati ametlikult ümber Jurjeviks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer · 1894 Venemaa keisriks sai Nikolai II. · 1896 J.Tõnisson sai ajalehe ,,Postimees" toimetajaks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 1. Põllumajandus ja talupoegade olukord 19.sajandil: 1.1. Pärisorjuse kaotamine Eestis: Vene keskvalitsuse surve tõttu ja Napoleoni sõdade mõju tõttu nõustusid Balti