.................................................5 2.Kasutatud materjalid................................................................................................................6 1.ÜLEVAADE Paiknemine ja kujunemine Sakala kõrgustik asub suuremas osas Viljandimaal. Läänest piiravad teda Metsepole madalik, Liivi lahe rannikumadalik ja Soomaa, põhjast Kõrvemaa lõunaots, idast põhiliselt Võrtsjärve madalik ja ka Valga nõgu, lõunas ulatub Läti piirini. Põhijoontes sarnaneb Sakala kõrgustik kolmnurgaga, mille põhjatipp ulatub Navesti jõeni, lõunajalam on Läti alal. Sakala kõrgustiku pindala on 2792 km2 ja see moodustab omakorda ligikaudu 6,2 % Eesti pindalast. Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik see tähendab Kõrgustik paikneb Devoni liivakivist tuumikul, pinnamoelt on ta orgudega liigestunud lainjas-künklik lavamaa, kuid maastik on vahelduv ja eriilmeline. Jääaegadel tugevasti kulutatud aluspõhjale on peamiselt viimasest liustikust
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Sakala kõrgustik Uurimistöö Eesti loodusgeograafia Koostaja: Anett Rõõmussaar Juhendaja:Are Kaasik Tartu 2017 Sissejuhatus Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik, mille pindala on 2797 km². See moodustab Eesti pindalast 6,16%.Sakala kõrgustik on vahelduva maastikuga. Lainelised tasandikud vahelduvad ürgorgudega. Kõrgustiku kõrgeim on küngas on Härjassaare mägi, mille
Sakala kõrgustik Sakala kõrgustik tõuseb Võrtsjärvest lääne pool ürgorgudest läbitud lavamaana. Sakala kõrgustiku kesk- ja lõunaosa ilmestab künklik moreenmaastik. Rutumägi (146 m) on Sakala kõrgustiku kõrgeim koht. Sakala kõrgustiku põhja-ja loodeservaks on kunagise Balti paisjärve rannaastang, mille kõrgeimaks tipuks on Sürgavere mägi (kõrgus 128 m ).Kunagist rannajoont märgistavad rannikuluited ja rannavallid. Vanad rannaluited on enamasti 6-12 m kõrgused. Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed.
Sakala kõrgustik Sisukord 1. Paiknemine Eestis, geoloogiline ehitus ja pinnamood 2. Kliimaolud, veestik, muld ja taimkate 3. Vaatamisväärsused ja pildid 4. Kasutatud allikad Paiknemine ja kaardil Sakala kõrgustik on lõuna-eestis ja jääb Võrtsjärvest lääne poole.Kõrgustik on kolmnurkse kujuga. (Kaart on piltides) Geoloogiline ehitus Kolmnurkse kujuga Sakala kõrgustik on Pandiverest madalam ja palju vaheldusrikkama pinnamoega lainjad tasandikud ja küngastikud vahelduvad sügavate, juba enne mandrijäätumist tekkinud orgude, nn. ürgorgudega, mis jaotavad Sakala kõrgustiku üksikuteks osadeks. Suurematest orgudest on tuntud Tänassilma, Raudna ja Halliste ürgorg.Kõrgustiku loode- ja põhjanõlv on järsk, Läti piiresse ulatuv lõunanõlv aga lauge.Sakala kõige kõrgemad kohad jäävad kõrgustiku lõunaossa:
Sakala kõrgustik Referaat Tartu 2009 Sissejuhatus Sakala on kulutuskõrgustik, mis on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks. Sakala kõrgustik meenutab põhijooniselt kolmnurka, mille alus asub Põhja-Lätis ja mandrijää poolt tömbikskulutatud põhjatipp ulatub Navesti jõe oruni. Kõrgustiku jalam asub suures osas 50-55 meetri kõrgusel ja lagi kõrgeneb 60-70 meetri kõrguselt Viljandi ümbruselt nii loode kui lõuna poole, kõrgudes keskosas kuni 136 meetrini põllustatud Kärstna ja 144 meetrini metsastes Rutu mägedes
Sakala kõrgustik Kliima Sakala kõrgustiku kliimat võib meie tingimustes pidada mõõdukalt kontinentaalseks. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,9°. Sakala kõrgustiku keskmine sademete hulk on 720 800 mm. Sügisel sajab palju kõrgustiku läänenõlvadel. Lumikate püsib keskmiselt 110120 päeva, paksus 3040cm jääb natuke alla Otepääle ja Haanjale. Talvel on külmem kui mujal, kuna kõrgustik asub sisemaal. Veestik Kõrgustik on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks, mis on lõunasihiline ja asub ViiratsiHolstre RutuTaagepera joonel. Vetevõrk on üsna tihe.
Referaat Sakala vanem Lembitu Tiina Trutsi 10C 2011 Lembitu(suri 21. septembril 1217 Sakalas) oli Sakala vanem. Lembitut on mainitud ainult temasse vaenulikult suhtuva Henriku Liivimaa kroonikas, seal sisalduval infol põhinevad kõik oletused tema isiku, positsiooni ja tegevuse kohta. Lembitu nime peeti Eesti ärkamisajal, Vabadusõjas ja enne II maailmasõda Eesti Vabariigis suures aus, ta oli tärkava rahvusluse, vabadusvõitluse ja iseseisvuse sümboliks. Sakala vanema järgi on nimetatud suurtükipaat "Lembit", allveelaev "Lembitu", soomusrong
vaid ettevalmistav periood, rahva kasvatamise ja jõudude kogumise periood. Jansen nägi Jakobsonis kahte poolt: ettevaatlik poliitikamees, kes püsis seaduslikes piires ja teisest poolest siiras demokraat, kes taotles laiade masside mobiliseerumist feodalismivastase võitluse nimel. Jakobsoni ,,Sakala" tähtsus · Enne ,,Sakalat" ei olnud Eestis täielikku organit, mis oleks tõepäraselt valgustanud eesti talurahva olukorda. · Sakala alustas kogu Baltimaade poliitilise korra laialdast kritiseerimist. · Sakala rõhutas talupoja klassivaenu mõisniku vastu ja mõisniku-talupoja sotsiaalse antagonismi senisest teadlikumat mõistmist. · Äratas inimesi sügavamalt järele mõtlema mõisniku-talupoja vastuolu üle ning oma mõtteid sõnastama. · Esines teravalt vaimse ikke vastu, mida korraldas kirik. See takistas talurahva kultuuri edendamist.
nädalas, 1995. aastast 4 korda nädalas. Kui ,,Sakalat" toimetas 1878 - 1882 aastatel Carl 7 Robert Jakobson oli tal üle-eestiline tähtsus, ta oli radikaalse suunaga rahvusliku liikumise peamine häälekandja. Carl Robert Jakobson tegi oma ajalehe peamiselt selle pärast, et tema otse ütlemiste ja teravate artiklite pärast jäeti paljud neist ,,Eesti Postimehes" avaldamata, lisaks tekkis ka tüli Johann Voldemar Jannseniga. Sakala oli oma ajal Eestis kõige loetavam leht. Trükiarvud vastavalt: 1878 a. - 2299, 1879 a. - 3442, 1880 a. - 4584, 1881 a. üle 4500. ,,Sakala" vastu algatati nendel aastatel mitmeid kohtuprotsesse (6), põhjuseks peamiselt artiklid, mis käisid võimude pihta. Kohtuprotsesside tõttu suleti lehte mitu korda ( esimesel aastal ilmus ainult 10 kuud, 1879 aastal ainult 4 kuud). Kaastöötajaid ja kirja saatjaid oli lehel ohtralt: 900
töid Lahkus Tormast ning suundus Jamburgi köster koolõpetaja kohale töötama Sealt lahkudes sai koha Peterburis esimeses eragümnaasiumis, õpetas nooremates klassides saksa keelt 1865 sooritas Peterburi ülikoolis ülemõpetaja eksamid, diplom saksa keele ja kirjanduse alal Asus koostama emakeelseid kooliraamatuid ja lugemikke Elu lõpuaastad veetis Kurgjal, millest praeguseks on tehtud talumuuseum Postimees ja Sakala 1865 kirjutas "Eesti Postimehes" vajadusest vähendada usuõpetust ja pöörata rohkem tähelepanu isamaaarmastuse kasvatusele Kirjutistes ründas balti aadlit ja kirikut, võitis rahva poolehoiu, aga lahkhelid aadli ja pastoritega teravnesid Tema jaoks suleti ajalehe "Eesti Postimees" veerud, jätkas ajakirjanikuna liberaalses baltisaksa ajalehes 1878 1882 hakkas ilmuma "Sakala", toimetajaks C.R. Jakobson Reformimeelne ajaleht Eesti loetuim ajaleht, tõrjus J. V
RL eelused: pärisorjusest vabastamine, rahvuslik ärkamine teiste Euroopa rahvaste seas, võrdsete õiguste nõudmine balti-sakslastega. Poliitiline olustik Vene rahvuslased avaldasid mõtet, et Balti erikord tuleks kaotada, maa tihedamalt Vene riigi külge liita ning siinsed rahvad venestada. Carl Schirren(TÜ ajalooprofessor) pidas võitlust Balti erikorra säilitamise eest. Venelaste pealetung sundis baltisakslasi põlisrahvaid germaniseerima. Üksteise võidu meelitati eestlasi ühele ja teisele poole. Palvekirjade aktsioon 1864. aastal alustas Adam Peterson koor Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. Sellega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. Sügisel läkitati 23 liikmeline delegatsioon. Palvekirjas sooviti kindlate maa- ja rendihindade kehtestamist, teoorjuse lõpetamist, ihunuhtluse kaotamist, üheõiguslust teiste seisustega ning eesti keele kasutuselevõttu kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. ...
Tööriistad: kivikirves, ahing, harpuun, õng, oda) Metalliaeg > 4000a tagasi. Patriarhaat. Tegevused: +karjakasvatamine, põlluharimine. Asulad: avaasulad, kindlustatud asulad. 3) Vabadussõja põhjused: ristiusu levitamine, saada maad, saada kauplemisvõimalusi. Keskused: Riia, Gotland e. Ojamaa. Tähtsamad lahingud: Ugandi-1208 , Madisepäeva- 1217 , Ümera 1210 ^, Tartu-1224 , Saaremaa-1227 , Tallinna all-1219 ) Isikud: Piiskop Albert ristisõdijate juht + mõni lahing. Lembitu Sakala vanem, 1217. langes. Kaupo liivlaste juht, 1217 langes. Valdemar II taanlaste juht, 1219 vallutas tallinna. Lüüasaamispõhjused: Teistel sõjaline ülekaal, oma riik puudus, maakonnad ei võidelnud ühiselt, vähene abi. 4) Jüriöö ülestõus aeg: 23.aprill.1343-1345. Põhjused: Taani vasallid kartsid vabaduse piiramist + võideldi raskete koormiste vastu. Juhid: 4 kuningat, Vesse. Lahingud: Padise kloostri vallutamine. A tglt lahingud Sõjamäe ja Kanavere. Ülestõus Saaremaal
· Estofiilide (Die Gelehrnte Estnische Gesellschaft) tegevus. Rahvuslikult tähtsad sündmused ärkamisajal · 1861 "Kalevipoja" rahvaväljaanne · 1865 Tartus laulu ja mänguselts Vanemuine · 1867 Jannsen alustas "Perno Postimehe" väljaandmist · 1868 keelustatakse teoorjus · 1869 esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus · 1871 Aleksandrikooli Peakomitee asutamine · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1978 Viljandis hakkab ilmuma ajaleht Sakala. Algasid tülid Jakobsoni ja Jakob Hurda vahel. · 1880 Jakob Hurt siirdus St. Peterburgi eesti Jaani koguduse pastoriks · 1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜSi sinimustvalge lipp · 1882 C. R. Jakobsoni surm Voolud · 3 peamist voolu Saksameelne Venemeelne Eestimeelne · Saksameelne Suuna liidriks oli Johann Voldemar Jannsen. Pooldas koostööd saksa seltskonnaga, et ühiselt vastu seista venestuspoliitikale.
aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. · 1868 - 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet, mis 1870 ilmusid raamatuna. Kõnedes ülistas ta muistsete eestlaste iseseisvusaega, kritiseeris hilisemat baltisakslaste tegevust. Ta lõi ka 700-aastase orjaöö kontseptsiooni , mis lõpetas muistse valguseajastu ning avaldas lootust, et Vene keisri abiga suudetakse pimedusest taas koiduni välja võidelda. Elukäik Eestis ja Sakala · 1871 asus Jakobson elama Tallinna, kuid ei saanud ka seal luba eestikeelse ajalehe asutamiseks. · 1874 ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. · 10.11.1874 abiellus Julie Thaliga, neil sündis kolm tütart : Linda, Elsa, Ida.
Rahvuslik liikumine-rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg-ajajärk Eesti ajaloos, rahvuse teadvustamine, rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Pärisorjuse kaotamine Eestis 1916a Venemaal 1961a. Vallaseadus(mõisnike eeskostest vabanemine)1866a. Valla eesotsas vallavanem:jälgis, et seadusi täidetaks, ja vallas kord valitseks. Valla eelarvet käsutas volikogu:kehtestas maksud ja määratles kulutused. Rahvusliku ärkamise eeldus-haridustaseme kasv. Tartus Eesti üliõpilaste selts1870a.Sinimustvalge Johann Voldemar Jannsen-Eluolu edenemine, õpetused talumeestele, Perno Postimees(1857) Vanemuine(1865), I üldlaulupidu Tartus(1869) Jakob Hurt-Eesti kirjameeste seltsi(1872)president, Hariduse parandamine, Rahvaluule kogumine, Aleksandrikool-eestikeelne kreisikool Carl Robert Jacobson- ajaleht Sakala(1878) Majanduslike olude üldine parandamine, õpetused talumeestele näid...
Ärkamisaeg Rahvusliku liikumise alguseks Eestis peetakse 19. sajandit. Ärkamisaja eeldusteks olid, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen. Kas rahvuslikku liikumist võib pidada õnnestunuks või pigem läbikukkunuks? Rahvuslik liikumine liitis inimesi ja pani inimesed ühtemoodi mõtlema ja tegutsema. Üks esimestest koostöödest, mida ühiselt koos teha prooviti, oli esimese eestikeelse kooli rajamine. Pikka aega oli eestikeelse hariduse mõte õhus rippunud, kuid erinevatel põhjustel selleni ei jõutud. Minu meelest on see edasise arengu jaoks tähtis üritus. Tänu sellele hakkasid rahvuslikud ideed levima ka lihtrahva seas. Suurt rolli rahvustunde tekkimisel mängisid seltsiliikumised ja ühistegevuse...
Essee Eesti majandus ja rahvuslik globaliseerumine. Me tuleme nö ,,suurest viletsusest", ajast, mil paljusid toiduaineid ja ka pesuvahendeid oli võimalik saada vaid talongide eest. Poes olid pikad järjekorrad, kui seal peale leiva, piima ja soola midagi paremat müüdi. Vorstigi ei saanud rohkem osta, kui pool kilo inimese kohta. Aga kuhu suunas liigub Eesti majandus ja kas tänaseks on see majanduslikult turvaline koht, kus pere luua ja lapsed suureks kasvatada. Kas kulutatud energia tööle on väärtustatud korraliku tasuga? Meie peres kasvab neli last ja vaatamata pingutustele siin end ära majandada pole andnud positiivset tulemust. Praeguse sisuga töötab pereisa Soomes ning kaalume tõsiselt, kas jääda nö kodumaale või lahkuda pere ühtsuse- ja heaolu huvides naaberriiki. Kui Euroopa Liidu keskmine kuutasu on ligikaudu 3000 , siis Eesti keskmine kuutasu on 700- 800. Tekkib väga tõsine küsim...
Kõrg-Eesti on Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis, Madal-Eesti on Põhja- ja Lääne-Eestis Millisele neist jääb sinu kodukoht? Minu kodukoht jääb Kõrg-Eestisse. Kõrgustike äratundmine kirjelduse järgi. Pandivere kõrgustiku kõrgeim koht emumägi 166m, Sakala kõrgustiku kõrgeim koht Rutu mägi 146m, tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud, madal lubja- või liivakividest tuumikuga ning õhukese pinnakattega. Mõlemal kõrgustikul valitsevad lainjad tasandikud, ent Sakala kõrgustikku ilmestavad rohkem ürgorud. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud on Haanja kõrgustik ( Suur Munamägi 318 m), Otepää kõrgustik (Kuutse mägi 217 m) ning Karula kõrgustik (Rebasejärve Tornimägi 137 m). Nende kolme kõrgustiku pinnamoodi iseloomustavad künkad ja nõod. Ürgorg vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org. ( Nt. Karksis)
Ärkamisaeg 19.sajandi teist poolt nimetati Eestis ärkamisajaks, kuna tol ajal võeti ette palju tegevusi hariduse ja kultuuri edendamiseks. Hakati teadvustama eestlasi kui rahvast, inimestel tekkis rahvustunne. Hoogsalt arenes eesti keel ja kirjandus. Ärkamisajal tegutsesid ajalehed Perno Postimees ja Eesti Postimees asutajaks oli J.V.Jannsen, ajaleht Sakala asutajaks oli C.R.Jakobson. Ajalehtede eesmärk oli levitada uudiseid ja rahvustunnet. Inimesid eri paigust leidsid, et on teisigi inimesi, kes mõtlevad nagu nemad ise. Rahval oli võimalus ajalehtedes oma arvamust avaldada. Ajalehed ilmusid eesti keeles ja neile tekkisid innukad kirjasaatjad. Ärkamisajal tegutsesid ka seltsid grupeeringud, kus on sama huvialaga tegelevad inimesed. Näiteks laulu-, teatri-, mänguseltsid.
toimus emakeelse kirjavara tormiline kasv Esimene Perno Postimehe number ilmus 5. juunil aastal 1857 Ajalehe autoriks oli J.V. Jannsen 1862 aastasks oli ajaleht saavutanud ülemaalise populaarsuse- tellijate arv oli 2262 Sisaldas õpetusi põlluharimise, aianduse ja tervishoiu valdkonnas ning ka välisuudiseid 1864 hakkas ta Tartus välja andma Eesti Postimeest 1886 hakkas lehte toimetama K.A. Hermann, lehe nimeks sai lihtsalt Postimees 1896 sai Postimehe toimetajaks Jaan Tõnisson Sakala Ajaleht ilmus Viljandis 1878 märtsis Vastutav toimetaja- väljaandja oli kuni oma surmani C.R. Jakobson Jakobsoni toimetamise ajal Eesti mõjukaim ajaleht 1881 oli Sakala tiraažiks mõnda aega lausa 6000 eksemplari Ajalehes oli enamjaolt käsitletud poliitilisi teemasid Sakala põhjustas lugejaskonnas elevust ajalehest õhkuva võitlusvaimu tõttu Eesti ajakirjandus 20. sajandi alguses Trükitehnika arengu tõttu anti välja üha rohkem ajalehti Postimehe kõrval leidsid poolehoidu ka K
ja ajaloo uurimisel, rahvaluule ulatuslikul kogumisel ja nn. uue kirjaviisi propageerimisel. See kirjaviis on meil kasutusel tänini. Carl Robert Jakobson (1841 1882) oli pärit Torma kooliõpetaja perekonnast. Andis välja eestikeelseid kooliõpikuid. Rahva seas sai laiemalt tuntuks Vanemuise seltsis peetud "Kolme isamaakõnega", kus ülistas eestlaste tublidust; kujunes rahvusliku liikumise juhiks. 1878. aastal asutas ajalehe Sakala, kus kutsus võitlusele mõisnike ülekohtu vastu. Jakobson ründas ka kirikuõpetajaid, kuid Hurt pidas kirikut eesti rahvale olulisekse. Meeste tüli lõhestas rahvuslikku liikumise ühtsust. Peale I üldlaulupidu hakati Tartu ülikoolis korraldama eesti üliõpilaste kogunemisi. Loodi Eesti Üliõpilaste Selts, mida saksa üliõpilased ei tunnustanud ja taga kiusasid. EÜS valis oma lipuvärvideks sinimustvalge. Lipp õnnistati Otepää kirikus 4. juunil 1884 a.
linnuse põletamisega. Lõpp pikalt kestnud sõjale tuli 1224 aastal Tartu langemisega, kus võeti mandriosa võõraste valitsejate võimu alla ja lõplik võit ristisõdijatele tuli 1227 Muhu ja Valjala alistumisega, peale mida oli terve Eesti ristitud. Kuid miks võitsid vaenlased muistse vabadusvõitluse? Eestlastel puudus ühtne malev. Maakonnad ei teinud omavahel koostööd ja nende sidemed olid väga nõrgad. 1208 aastal, kui alustati Ugandi ja Sakala ründamisega, oleksid eestlased pidanud koondama oma väed ning vastulöögi andma ja ristisõdijaid täielikult ära ehmatama. Kahjuks sõdisid siis ristisõdijate vastu vaid Sakala ja Ugandi enda võitlejad. Kuigi nad kaitsesid oma maakondi edukalt, kandsid nad suuremaid kahjusid, mis põhjustasid hiljem meeste puuduse. Ühtse maleva olemasolul oleksid eestlased saanud osutada ristisõdijatele suuremat vastupanu. Naaberrahvastega koostöötegemise asemel sõditi nendega
........................................................................................................................3 Sissejuhatus Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üles Rupsi külas Oja talus. Juhan (Johannes) oli pere poegadest noorim ning lapsepõlvest peale nõrga tervisega. Juhan õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ja lühemat aega ka H. Treffneri Gümnaasiumis Tartus. Nooruses töötas ajakirjanikuna Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses. Ajakirjanikutöö kõrvalt alustas ta ka loominguliste katsetustega, avaldades ajalehtedes luuletusi ja lühijutte. Looming Murdepunktiks Juhan Liivi elus ja loomingus sai jutustus "Vari", mille ta kirjutas loomepalangu ajel kaheksa päevaga 1892. aasta sügisel. Jutustus pääses trükki aga alles 1894. 1893. a algupoolel valmisid ka jutustused "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar." Vaimse ülepinge tõttu ilmnesid Liivil vaimuhaiguse tundemärgid ning 1894
Lääne-Eesti madalik on 0-20m. kürgune soostunud tasandik. Pärnu madalik on samuti tugevasti soostunud. Põhja-Eesti rannikumadalik - kivine maariba. Madalad ja tugevasti soostunud tasandikud ka Võrtsjärve nõos ning Pepsi järvest läänes ja põhjas. Alutaguse madalik - paikneb Peipsi järvest põhja pool. Nõod ja orundid kui reljeefi suurvormid on hästi eristavad Lõuna-Eestis, kus nad lahutavad üksteisest kõrgustikke. Valga nõgu - paikneb Sakala, Karula ja Otepää ümbruses. Sealt saab alguse põhja suunas ahenev ning Võrtsjärveni ulatuv Väike-Emajõe orund. Hargla nõgu - Karula ja Haanja kõrgustiku vahel. Haanja ja Otepää kõrgustikke eraldav kirde suunas Võru orund. Balti klint - Eesti kõige suurejoonelisem pinnavorm, eluta looduse sümbol.(Põhja-Eesti paekallas). Üks suuremaid kulutusastanguid kogu tasandikulises Põhja-Euroopas.Kõrgeim pank asub Ontikal, 56m. üle merepinna. PINNAMOE KUJUNEMINE
jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik - ,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.’’ Tark - Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. Teised tegelased : Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško jt. Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Astrid saadeti oma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii jäi ta Rauga juurde elama. Vanake ütles, et kui poisil on midagi
Rahvuslik liikumine Palvekirjad. 1840.-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. 1864. aastal alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. 1864. aastal õnnestus delegratsioonil tsaariga Tsarskoje Selos kohtuda. Uus vallaseadus. Aleksander II valitsusaja üheks olulisemaks seaduseks eestlaste jaoks sai uue vallakorralduse kehtestamine 1866. aastal. Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast. Valla eesotsas oli vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. J. V. Jannsen. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine. Selleks loa taotlemine nõudis üle kümnekonna aasta, enne kui 1857. aastal sai Pärnus ilm...
kolm korda nädalas, 1931 - 41 kolm või neli korda nädalas, 1995. aastast 4 korda nädalas. Kui "Sakalat" toimetas 1878 - 1882 aastatel Carl Robert Jakobson oli tal üle- eestiline tähtsus, ta oli radikaalse suunaga rahvusliku liikumise peamine häälekandja. Carl Robert Jakobson tegi oma ajalehe peamiselt selle pärast, et tema otse ütlemiste ja teravate artiklite pärast jäeti paljud neist "Eesti Postimehes" avaldamata, lisaks tekkis ka tüli Johann Voldemar Jannseniga. Sakala oli oma ajal Eestis kõige loetavam leht. Trükiarvud vastavalt: 1878 a. - 2299, 1879 a. - 3442, 1880 a. - 4584, 1881 a. üle 4500. "Sakala" vastu algatati nendel aastatel mitmeid kohtuprotsesse (6), põhjuseks peamiselt artiklid, mis käisid võimude pihta. Kohtuprotsesside tõttu suleti lehte mitu korda ( esimesel aastal ilmus ainult 10 kuud, 1879 aastal ainult 4 kuud). Kaastöötajaid ja kirja saatjaid oli lehel ohtralt: 900. Päris toimetuses töötavatest
EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS PERIOOD ja PÕHISISU VÕITLUSE TÄHTSAMAD TÄHTSAMAD JÄRELDUSED ALAPERIOOD OSAPOOLED SÜNDMUSED(aeg,koht) ISIKUD I 1208 -1215 *Vaenlastel puudud vastastikused Ugandi ja Sakala 1208 Otepää ja Sakala rüüstamine süstemaatiline 1.1. 1208-1210 rüüsteretked 1210 vasturünnak Võnnusse Võnnu Berthold eestlaste alistamise Liivlased, latgalid, plaan Mõõgavendade ordu 1210 Ümera lahing *Ümera võidul
Meri? Panin otsingus 1973. aasta, valisin autor - Lennart Meri ja leidsin raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keeled Lennart Meri oli Pierre Boulle “Ahvide planeet”. Prantsuse keelest tõlkinud Lennart Meri. Tallinn : Eesti Raamat, 1973 (Tallinn : Punane Täht) 3. Milliste maakondade raamatukogudest võib leida ajalehte “Sakala”? Mis aastast alates see ajaleht ilmub? Mis nimede all ta veel ilmunud on? Mis aastast on kättesaadav võrguväljaanne? Panin otsingus Sakala ajaleht ja leidsin, et see on Viljandi maakonna päevaleht. Jätkab ilmumist pealkirjaga Sakala 1988. a. Pealkirjad: Sakala (1878-1940) ; Punane Täht (1940- 1941) ; Sakala (1941-1944) ; Uus Sakala (1944) ; Sakala (1944-1950); Tee Kommunismile (1950-1988). Alates 2002 saab vaadata ajalehte internetis. Võib leida Viljandmaakonda raamatukogust. Seda leidsin internetis, nende leheküles. 4. Mitu dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut, mis on ilmunud ajavahemikus
Meri? Panin otsingus 1973. aasta, valisin autor - Lennart Meri ja leidsin raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keeled Lennart Meri oli Pierre Boulle “Ahvide planeet”. Prantsuse keelest tõlkinud Lennart Meri. Tallinn : Eesti Raamat, 1973 (Tallinn : Punane Täht) 3. Milliste maakondade raamatukogudest võib leida ajalehte “Sakala”? Mis aastast alates see ajaleht ilmub? Mis nimede all ta veel ilmunud on? Mis aastast on kättesaadav võrguväljaanne? Panin otsingus Sakala ajaleht ja leidsin, et see on Viljandi maakonna päevaleht. Jätkab ilmumist pealkirjaga Sakala 1988. a. Pealkirjad: Sakala (1878-1940) ; Punane Täht (1940- 1941) ; Sakala (1941-1944) ; Uus Sakala (1944) ; Sakala (1944-1950); Tee Kommunismile (1950-1988). Alates 2002 saab vaadata ajalehte internetis. Võib leida Viljandmaakonda raamatukogust. Seda leidsin internetis, nende leheküles. 4. Mitu dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut, mis on ilmunud ajavahemikus
tüdruku süütuse röövimisest ) Raamatukogud Viljandi Linnaraamatukogu; ilmumisaasta 2013; laad trükitud raamat ; sari - valga 2. Leidke, mis oli see raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keelde Lennart Meri Ahvide planeet 3. Milliste maakondade raamatukogudest võib leida ajalehte "Sakala"? Mis aastast alates see ajaleht ilmub? Mis nimede all ta veel ilmunud on? Mis aastast on kättesaadav võrguväljaanne? 1. asutanud C. R. Jakobson 1878. a 2. Pealkirjad: Sakala (1878-1940) ; Punane Täht (1940-1941) ; Sakala (1941- 1944) ; Uus Sakala (1944) ; Sakala (1944-1950) ; Tee Kommunismile (1950- 1988; Sakala (1988- 3. Sakala [Online], 1998-, 4. Viljandimaa; Tartumaa; Harjumaa; Raplamaa 4. Mitu dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut, mis on ilmunud ajavahemikus 2004-2014, leiate Tallinna raamatukogudest? 10 raamatut 1. Lees, Merike Kuidas kirjutada tekste? / 2005 2. Kõrven, Tiiu-Reet Dokumendihaldus / c2006 3. Informatsioon ja dokumentatsioon
Eesti Kõrgustikud Pandivere kõrgustik on lausiku pinnamoega, erinedes seega selgelt LõunaEesti kõrgustikest. Erinev on ka teke. Tekkelt on Pandivere kõrgustik sarnane Sakala kõrgustikule, olles jäälahkmeala kulutuskõrgustikud. Sakala kõrgustik erineb Pandiverest ürgorgude rohkuse poolest. Kõrgustiku jalam asub ligikaudu 80 meetri kõrgusel merepinnast. Kõrgustiku keskosa, mille absoluutne kõrgus on üle 100 meetri katab ligikaudu 1100 km². Lõhelistest lubjakividest koosnevat aluspõhja katab õhuke (2...5 m) koreserohke moreenikiht. Õhuke pinnakate ja lõheline aluspõhi teeb Pandiverest Eesti suurima sademevee infiltratsiooniga piirkonna. Pandivere kõrgustiku keskosas
Geograafiline asukoht üldandmed Pindala 3 500 km² 8 % Eesti pindalast Elanikke 54 500 Keskus Viljandi linn suuruselt 6. linn Eestis Teised suuremad linnad KarksiNuia, AbjaPaluoja, SuureJaani, Mõisaküla ja Võhma Viljandi linnal on 8 sõpruslinna Viljandis asub teater Ugala Päevaleht "Sakala" Vapp ja lipp Viljandi linna lipp ja vapp Viljandi maakonna lipp ja vapp Ajaloost Eksisteeris Sakala näol juba muinasajal Esmakordselt mainiti Viljandit AlIdrisi poolt, kui muinaslinnust 13. saj. asusid siin maakonnad Sakala ja Nurmekund 17. saj. asutati esimene eestlastele mõeldud kool 19. saj. teiseks pooleks üks jõukamaid maakondi Eestis Siin asus Eesti tuntuima sõjapealiku Lembitu kants Viljandi ordulossi varemed Loodus Paikneb Sakala kõrgustikul Kõrgeim punkt 146 m. Rutu mägi Idaosas suurim Eesti siseveekogu Võrtsjärv Vooremaastik, sood, metsad, roostikud
linnust kätte ei saanud, said lunaraha VÕITLUS 12151218 Initsiatiiv Sakslastel · Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse · Leole linnuse piiramine esimene kokkupuude Lembituga Kolme maleva manööver 1215 kevad · Eestlaste katse saksast lahti saada · Osalesid Läänemaa,Saaremaa,Sakala,Ugandi · Peamiseks sihtmärgiks Riia · Kahe rinde rünnak merelt piirasid saarlased maalt Sakala ja Ugandi Uue sadama merelahing · Tormi eest varjunud sakslaste laevastiku ründamine · Ebaõnnestus Sakslaste rünnakute intensiivistumine · 1215 lõpul alistati Sakala ja Ugandi · 1216 Ugandi ja Sakala retk Pihkvasse · 1217eestlaste ja venelaste katse vallutada Otepääõnnestus Rahu tingimusena pidid Sakslased lahkuma Eesti aladelt MADISEPÄEVA LAHING 21.09.1217 See oli tulemuseks eestlaste katsele võim endale saada Sakslased said plaanist teada
Ta oli pere seitsmest lapsest noorim. Tema vanem vend Jakob Liiv sai samuti luuletajaks.Liiv kasvas üles Rupsi külas Oja talus, õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Õpingute ajal jälgis ta ühiskonnaelu ja tema esimene trükis avaldatud ajalehekirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. aastal.Juhan Liiv töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses.Aastatel 18871888 töötas Liiv Viljandis Sakala toimetuses ajakirjanikuna. Sakala lisa 1. numbris ilmus 1888. aastal Liivi esikjutustus "Päästetud".1902 ilmus 38-aastane Liiv taas avalikkuse ette, külastades Tartut ja Tallinna. 1903 kogusid "Noor-Eesti" liikmed raha vaese kirjaniku olukorra leevendamiseks. 1903. aasta suvel ja 1904. aasta kevadtalvel peatus Juhan Liiv oma tuttava Mihkel Neumanni juures,
Tööd · Kuulsaim töö Tallinna Kunstihoone (1934, koos Anton Soans'iga). See aga rikuti ära 60ndatel, kui sellele lisati üks korrus. · 20ndatel joonistas ta idüllilise Tamme pargi plaanid · Ta on disaininud interjööre ja mööblit mitmetele ajaloolistele ja teistele tähtsatele hoonetele Sakala 1 disainitud 1938, kuid ehitus katkestati maailmasõja käigus. 1947. aastal lõpetati ehitus. Upseerikasino, 1938-47 Sakala 2 ja Sakala 4, ehitatud 1936. aastal Vabadussõja mälestusehitis Kunstihoone Vabaduse Väljakul originaalne kompositsioon on rikutud lisatud korrusega Kunstihoone kuulsaim töö !
Rootslased,kellele aga üks ülesrääkimata seestpidine tundmine avaldas,et Eestirahvaga üksi eesti keeles võimalik olla ühel meelel,seista ja et see,kes Eestimaal omale kodu soovib,Eestlaseks peab saama. Ausad mehed olid sellepärast need töölised eesti põllul,sest nad soovisid üksi seda,mis õigus oli,ja tegid nii palju,kui nende jõud kandis. 7 Sakala Ajalehe ,,Sakala" on asutatud Carl Robert Jakobsoni poolt 1878.aastal.Hakkas ilmuma Viljandis (praegu küll trükitakse tartus).Ilmus aastatel:1878-1906,1909-1940(1940-1941 kandis nime ,,Punane Täht"),1941-1944,1944.aasta oktoobris ja novembris ilmus uue nime all(,,Uus Sakala"),1944-1950,1950.aastal muudeti ajalehe nimeks ,,Tee Kommunismile",mis püsis kuni 1988.aastani.Alates 1989.aastast oli ajalehe nimeks taas ,, Sakala",mille nime all ilmub ta tänaseni
1. Täisnimi: Carl Robert Jakobson 2. Sünniaeg: 26. juuli 1841 3. Sünnikoht: Tartu, Torma vald 4. Vanemad: o Ema: Elise Jakobson o Isa: Adam Jakobson (13.07.1817 - 18.12.1857) 1844 Tormas köster ja kihelkonnakooliõpetaja 1848 asutas Tormas laulukoori ja puhkpilldiorkestri 1856 ilmus temalt brosüür ,,Torma Mängukoor" 1857 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Talurahva Süddamerömust" 1862 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Josep Haideni ellokäik" 5. Õed-vennad o Natalie Auguste Johanson-Pärna (3. aprill 1843 8. juuli 1915) 1880 asutas Tallinnas naiskäsitöökooli Avaldanud raamatu ,,Eesti tütarde haridus" ja käsitööõpiku. o Friedrich Cornelius Jakobson (14. veebruar 1845 31. jaanuar 1879) 1872 valisid Vana- ja Uue-Vändra vallad ta kirjutajaks, kuid kihelkonnakohtunik ei kinnitanud otsust. o Eduard Magnus Jakobson (5. veebruar (24. jaanuar) 1847 2. august (...
Maakonnad kokku oleksid panustanud suure jõu. Kui maakonnad oleksid koostööd teinud, oleksid nad suutnud vallutada ka mõningaid riike. Võimalik oleks olnud ka alistada oma vallutajad. Samuti oleks kaasa aidanud koostöö naaberrahvaste latgalite, liivlaste ja leedulastega. Kui poleks suudetud üksi riigina hakkama saada, oleks võinud luua liidu venelaste või leedukatega. Kui eesltased poleks peale Otepää all saavutatud suurt võitu plaaninud minna Riiat ründama, siis oleks hea Sakala vanem ellu jäänud. Eestlased oleksid pidanud jääma Eestisse ja kaitsma enda linnuseid. Samas kui koondati peaaegu kõigist maakondadest kokku 6000 meest ja jäädi ikkagi alla, siis oleks võinud abi küsida ka Rootsilt. Siis oleks juurde tulnud veel paar tuhat meest ja oleks tõenäolisem, et nad oleksid suutnud nad alistada. Sakslasi toetas katolik kirik, mis oli sellel ajal Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline võim.
Maakonnad kokku oleksid panustanud suure jõu. Kui maakonnad oleksid koostööd teinud, oleksid nad suutnud vallutada ka mõningaid riike. Võimalik oleks olnud ka alistada oma vallutajad. Samuti oleks kaasa aidanud koostöö naaberrahvaste latgalite, liivlaste ja leedulastega. Kui poleks suudetud üksi riigina hakkama saada, oleks võinud luua liidu venelaste või leedukatega. Kui eesltased poleks peale Otepää all saavutatud suurt võitu plaaninud minna Riiat ründama, siis oleks hea Sakala vanem ellu jäänud. Eestlased oleksid pidanud jääma Eestisse ja kaitsma enda linnuseid. Samas kui koondati peaaegu kõigist maakondadest kokku 6000 meest ja jäädi ikkagi alla, siis oleks võinud abi küsida ka Rootsilt. Siis oleks juurde tulnud veel paar tuhat meest ja oleks tõenäolisem, et nad oleksid suutnud nad alistada. Sakslasi toetas katolik kirik, mis oli sellel ajal Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline võim.
Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Rahvuslik liikumine 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik eestlasi oma liitlasteks teha, sakslastest lahti saada ja asendada saksa ülemvõim vene omaga. 1840-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. 1864 - Adam Peterson (talupoeg) ja Johann Köler ( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu, ihunuhtluse kao...
Carl Robert Jakobson 1841-1882 Perekond Carl Robert Jakobson sündis 14. juulil 1841. aastal Tartus. Isa Adam Jakobson Ema Elise Jegorov Lapsed Carl Robert (1841), Natalie Auguste (1843), Friedrich Cornelius (1845), Eduard Magnus (1847), Rosalie Friedrike (1848), Ida Alvine (1855) Õpingud ja töö 9-aastaselt asus õppima Torma kihelkonnakoolis 1856-1859 Valga Cimze seminar 1859. aastal töötas kolm aastat Torma koolmeistri kohal 1862 asus õpetajaks Jamburgi 1864. kooli- ja koduõpetaja Peterburis 1865 liitus Peterburi patriootidega 1865 "Eesti Postimees" Eesti Kirjameeste Selts Eesti Aleksandrikooli rajamine Vanemuise Selts Kolm isamaa kõnet 1868 "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" 1870 "Võitlemised Eesti vaimupõllul" 1870 "Nõia-usk ja nõia-protsessid" Kõned koondati kokku ning avaldati 1870. aastal Peterburis raamatuna. Julie Emilie Thali ja Carl Robert Jakobso...
RAHVUSLIK LIIKUMINE periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teistelt rahvustelt. Etapid: · Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliit liikumine · Seltsiliikumine haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi · Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine · Võitlus oma riigi ees liikumise kõrgeim etapp Eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine · Eesti haritlaste teke · Koolihariduse levik · Vennastekoguduste tegevus · Kommunikatsioonivõrgu avardumine · Talurahva vabastamine pärisorjusest · Talude päriseksostmine · Omavalitsuste teke · Estofiilide (baltisakslastest eestihuvilised) tegevus · Sobiv poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahva kultuuriline aktiivsus Eesmärgid:...
Baltisaksa laulupidude eeskuju (1857; 1861; 1866) Köler ja Jakobson boikoteerivad ~800 lauljat ja pillimängijat Rahvuslik vaimustus levib üle maa Alates 1896 laulupeod Tallinnas Eesti õppekeelega kõrgem kool Aleksandrikool Lua saadakse 1869 Peakomitee ja abikomiteed Korjandused, loteriid... 1888 avatakse venekeelse linnakoolina Jakobson on radikaalsema tiiva juht "Kolm isamaa kõnet" 1871 tüli Jannseniga 1878 Sakala (esimene Eesti poliitiline leht 1878 tüli Hurdaga usuasjades Johann Köler "Ketraja" 1863 "Sakala" programm langeb kolme jakku 1) poliitika päevalikud juhtumised võõral ja omal maal, koolidest jne 2) kirjandus elulood, laulud, kirjad (lisaleht "Jututuba") 3) Põllutöö seltside kõned, näitused, nõupidamised jne (lisaleht "Põllumees") "sakala" 1878 - 2300 tellijat 1881 - 6000 tellijat "Eesti Postimees"
Carl Robert Jakobson 26. Juuli 1841 19. märts 1882 Jakobsoni elu · Lapsepõlv möödus Tormas · Oskas saksa, eesti ja ladina keelt · Tal oli palju hobisid · Abiellus Julie Emiliega, neil oli 3 tütart · Suri omas kodus, külmetuse tõttu Tegevus · Võttis osa aktiivselt rahvuslikust liikumisest · Andis välja kooliõpikuid · 3 isamaalist kõnet · EKmS · Põllumeeste selts · Ajaleht "Sakala" Sakala · 11. märts 1878 ilmus esimene number · Propageeris lihtrahvast, kritiseeris majandusja kooliolusid · Populaarne leht, 1880. alguseks tiraazikaim ajaleht Eestis Carl Robert Jakobson Tänan tähelepanu eest!
nädalas,1995. aastast 4 korda nädalas. Kui "Sakalat" toimetas 1878 - 1882 aastatel Carl Robert Jakobson oli tal üle-eestiline tähtsus, ta oli radikaalse suunaga rahvuslikuliikumise peamine häälekandja. Carl Robert Jakobson tegi oma ajalehe peamiselt selle pärast, et tema otse ütlemiste ja teravate artiklite pärast jäeti paljud neist "Eesti Postimehes" avaldamata, lisaks tekkis ka tüli Johann Voldemar Jannseniga. Sakala oli oma ajal Eestis kõige loetavam leht. Trükiarvud vastavalt: 1878 a. - 2299, 1879 a. - 3442, 1880 a. - 4584, 1881 a. üle 4500. "Sakala" vastu algatati nendel aastatel mitmeid kohtuprotsesse (6), põhjuseks peamiselt artiklid, mis käisid võimude pihta. Kohtuprotsesside tõttu suleti lehte mitu korda ( esimesel aastal ilmus ainult 10 kuud, 1879 aastal ainult 4 kuud). Kaastöötajaid ja kirja saatjaid oli lehel ohtralt: 900
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Bert Rotberg ja Ken Rakki Rahvuslik liikumine Eestis 19. sajandil Referaat Juhendaja: Õp. Kadri Kelner 2011 1. Sisukord 1. Sisukord ..........................................................................................2 2. Sissejuhatus ...................................................................................3 3. Rahvusliku liikumise sündmused ja nende tähtsus ........................4 4. Rahvuslik ärkamine ........................................................................5 5. Kokkuvõte .......................................................................................6 6. Kasutatud kirjandus ...............................................................
Carl Robert Jakobson Üldine info Carl Robert Jakobson sündis 26 juulil 1841 ja suri 19 märts 1882. Jakobson oli eesti ühiskonnategelane, ajakirjanik,põllumees ja pedagoog. Carl Robert kirjutas ka raamatuid. Tema auks on ka nimetatud Torma kool ja Viljandi Carl Robert Jakonsoni nimeline gümnaasium. Noorusaastad Carl Robert Jakobsoni on Adam Jakobsoni poeg. Elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja koduõpetajatelt. Õppis 1856-59 Valgas Cimze seminaris ja peale seminari oli 1859-62 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862. aastal läks Jakobson Torma mõisniku Liphardiga ja pastoriga vastuollu ja lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. Teosed Jakobson avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (I osa, 1869) ning raamatud "Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874), "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" (1876), "Sak...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...............................
Ärkamisaeg eesti kirjanduses IX klassi kirjandus Ats Nõlvak Valgu Põhikool Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus · 1857 "Perno Postimees" Jannsen · 1864 "Eesti Postimees" Jannsen · 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid · 1865 Vanemuise Selts · 1865 Estonia Selts · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Tähtsamad sündmused ·1862 eepos "Kalevipoeg" ·1869 esimene üldlaulupidu ·1870 Eesti Aleksandrikooli komitee asutamine ·1870 näitekirjanduse algus Jannsen · 1857 "Perno Postimees" Pärnus · 1864 "Eesti Postimees" Tartus · 1865 Vanemuise Selts Tartu · 1869 esimene üldlaulupidu Tartu · 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson · 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Jakob Hurt · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
