l - 25° l.l. Mangroovideks nimetatakse madalate puude tihnikut troopiliste merede lainete eest varjatud lahtede ning jõesuudmete tõusu ja mõõna piirkonnas. Mangroovitaimedele on omane soolataluvus, külmakartlikkus, harunev õhujuurestik (mutta kinnitumiseks) ja hingamisjuured . Loomastikku kuulub ajutisele kuivalejäämisele kohastunud veeloomi (mudahüpik, krabid). (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing & Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Hoopis teistsugune elukeskond valitseb aga hoovustes. Hoovused on ookeanides olulised tegurid, nad vahetavad ja segavad vett ning kannavad edasi jääd. Merehoovused on gradient ja tuulehoovused. Ekvaatori kohal soojeneb vesi päikesevalguse toimel kõige rohkem. Toimub süvavete kerge...
Mõnel parasiidil (võrm -- Cuscuta) areneb idanemisel kõigepealt lühike peajuur, mis aga õige pea sureb, teiste parasiittaimede (soomukas - Orobanche) seemned idanevad ainult pärast kokkupuudet peremeestaime juurega. Õhujuured kitsamas mõttes on õhust niiskust koguvad juured, laiemas käsitluses kuuluvad siia kõik õhkkeskkonnas paiknevad ja talitlevad juured, sealhulgas assimileerivad ning hingamisjuured . Veeauru imavad juured esinevad troopilistel epifüütidel sugukondadest käpalised (Orchidaceae), bromeelialised (Bromeliaceae) ja võhalised (Araceae). Lisaks õhujuurtele esineb epifüütidel ka tavalisi toitumis- ja kinnitusjuuri. Kui õhujuur ulatub mulda, areneb selle tipust tavaline juur. Õhujuured on kaetud juurenahaga (velamen radicum), mis otsekui filterpaber endasse niiskust imab. Juurenaha...
· Pikenemisvööde- rakkude kasv · Diferentseerumisvööde- püsikudede kujunemine · Külgjuurte vööde- peritsüklist saab alguse · Juurekael Juurte muudendid: säilitusjuured, tõmbejuured e. kontraktiiljuured, õhujuured, assimileerivad juured- kloroplastidega rakud, hingamisjuured , ronijuured, tugijuured, kurgjuured, plankjuured. Juure primaarne ehitus: noored Imavvööde! paljasseemne ning õistaimedest noored kaheidulehelised taimed. Primaarne ehitustüüp kestab kuni esimeste pärislehtede ilmumiseni. Üheidulehelised õistaimed- juure steeli osasse ei teki kambiumi rakke....
· Meriliis Evart Mangroov · Paari meetri kõrgused · Kasvavad soolastes vetes · Kannatavad hästi soolast vett · 80 liiki mangroove Mangroovide juured · Nende juured on eriti hapnikuvaeses mudas · Et hapniku saada on nende juured osaliselt maapealseteks arenenud · Kuigi nad on soolase veega kohastunud pole see neile vajalik · Ükski teine taim pole nii hästi kohastunud kui mangroov Hall mangroov · Hingamisjuured · Kõige tavalisem Austraalias · Kasvab kõige esimesena veepiiril · Kõige paremini kohanenud mudase pinnaga...
Mõned lehed on kitsad või kaetud karvakestega- vähendab auramist. Kultuurtaimed: teraviljad, puuviljad-nisu, mais, mandariin, viinamari, virsik, apelsin, oliivipuud 5.Loomastik: panda, puuma, tiiger, alligaator, madukael, haigur 6.Inimtegevus: Viljakasvatamine, Puhke ja turismipaigad. Suure hulga autote heitgaasid ohustavad inimesi mürgipilved. 7. Mõisted: mangroovtihnikud- puude tihnik, tõusu aeg latvad, mõõna hingamisjuured Savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad 1. Asend: Pöörijoontest ekvaatori poole. 2. Kliima: Suvepoolaastal kujundab ekvatoriaalsed, talvepoolaastal troopilised õhumassid. Kui suvel on päike seniidis ja ilma kujundab ekvatoriaalne õhk, siis on vihmane aastaaeg. Troopiline õhk toob aga kuiva aastaaja. Õhutemperatuur alati soe. Aasta sademete hulk 250-2000 mm. 3.Mullastik: Vihmasel ajal mulda sattunud orgaanilised ained lagunevad kiiresti, kuid samal...
harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured: o epifüütidel (taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata; juured ei ole maa sees) viigipuu, käpalised, võhulised jt Assimileerivad juured: o epifüütsed orhideed Hingamisjuured : o troopika hapnikuvaeste soiste alade taimed Tugijuured, ronijuured · Juuremügarad Bakterid tungivad juurekarvade kaudu parenhüümirakkudesse, sealsete toitainete arvel paljunedes hõivavad nad järjest uusi rakke. Ka parenhüümirakud paljunevad ja suurenevad ning moodustavad nn bakteroidkoega täidetud mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada...
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS BOTAANIKA YTG0020 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES TÕNU PLOOMPUU TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 SÜSTEMAATIKA 14/09/09 /.../ Kuna see heterotroofia sai tõenäoliselt toimida, saagi allaneelamine, sai toimuda ainult sellises keskkonnas, kus ei olnud agressiivseid vaenlasi, heterotroofseid tõelisi baktereid. Miks? Seepärast ilma kestata, oled täiesti kaitsetu. Bakterid seedivad koos, päristuumse eellane pidi seedima üksi ja kehasiseselt. Eellane võib-olla kogus oma saagi kromosoome, et tekitada nn suur katki hammustatud kromosoomide haru, see seletab pulksed kromosoome. Kui oli juba peremehekromosoom ja kõrval oli kahe membraaniga toitevakuooli genoom, siis järgmine aste, mis tekkis oli see, et omasugused tuli ära tunda, kellega oli kasulik toitevak...
harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured: epifüütidel (taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata; juured ei ole maa sees) viigipuu, käpalised, võhulised jt Assimileerivad juured: epifüütsed orhideed Hingamisjuured : troopika hapnikuvaeste soiste alade taimed Tugijuured, ronijuured ·Juuremügarad Bakterid tungivad juurekarvade kaudu parenhüümirakkudesse, sealsete toitainete arvel paljunedes hõivavad nad järjest uusi rakke. Ka parenhüümirakud paljunevad ja suurenevad ning moodustavad nn bakteroidkoega täidetud mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada...
Tõmbejuured on kas pikad,tugevad või paksud ja lihakad. Neil puuduvad juurekarvad, mistõttu pole nad imamisvõimelised. Paljud säilitusjuured on ühtlasi ka kontraktiiljuured nagu porgandil,petersellil,võilillel jne. *Õhujuured- kitsamas mõttes on õhust niiskust koguvad juured, laiemas käsitluses kuuluvad siia kõik õhkkeskkonnas paiknevad ja talitlevad juured, sealhulgas assimileerivad ning hingamisjuured .enamasti on niisugused juured troopilistes vihmametsades kasvavatel epifüütidel. Õhujuured arenevad taimel lisaks tavalistele toite-ja kinnitusjuurtele. Õhujuured on pealt kaetud erilise koega-juurenahaga, mis otsekui filterpaber endasse niiskust imab. uurenaha ülesandeks peetakse ka juure kaitsmist mehaaniliste vigastuste eest ning transpiratsiooni vähendamist juurest. Tekkelt vastab juurenahk mullas arenevate juurte risodermile(epibleem), kuid on mitmekihiline....
vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured: o epifüütidel (taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata; juured ei ole maa sees) – viigipuu, käpalised, võhulised jt Assimileerivad juured: o epifüütsed orhideed Hingamisjuured : o troopika hapnikuvaeste soiste alade taimed Tugijuured, ronijuured Juuremügarad Bakterid tungivad juurekarvade kaudu parenhüümirakkudesse, sealsete toitainete arvel paljunedes hõivavad nad järjest uusi rakke. Ka parenhüümirakud paljunevad ja suurenevad ning moodustavad nn bakteroidkoega täidetud mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim...
- Fotosüntees, hapniku omastamine - Orgaaniliste ainete sünteesi organ 5) Juure muudendid • Säilitusjuured • Tõmbejuured – e. kontraktiiljuured • Õhujuured • Assimileerivad juured – kloroplastidega rakud • Hingamisjuured • Ronijuured • Tugijuured • Kurgjuured • Plankjuured 6) Säilitusjuured – juurviljad • Kaalika ehk rõika tüüp • Porgandi tüüp • Punapeedi tüüp 7) Juure primaarne ja sekundaarne anatoomiline ehitus Primaarne: • Primaarne ehitustüüp kestab kuni esimeste pärislehtede ilmumiseni. • Üheidulehelised õistaimed - juure steeli ossa ei teki kambiumi rakke Sekundaarne: • Esineb paljasseemne ja kaheiduleheliste õistaimede juures...