Aegkond- geokronoloogilise skaala suurjaotusest keskmine, eooni ja ajastu vahel. Ajastu-geokronoloogilise skaala suurjaotustest lühim. Arhead-Ürgbakter Bioloogiline evulutsioon- elu ajalooline areng Maal algas keemilise evulutsiooni tulemusena. Eoon- geokronoloogilise skaala suurjaotustest pikim. Eukarüoodid-päristuumsed-organismid kelle rakud on päristuumset tüüpi (geneetiline inf tuumas) Evulutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mis muutub järkjärguliselt mitmekesisemaks ja keerulisemaks Evulutsiooniteooria- teooria mis annab teadusliku põhjuse bioloogilise evulutsiooni toimumisele. Feneetiline-fuck that fossiil- kivistis- organismi kivistunud jäänus või jäljend. Füüsikaline evulutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega Fülogenees- liigi evulutsiooniline arengukäik geokronoloogia- geoloogiline ajaarvamine kambriumiplahvatus- väljend antud ajastus toimunud hulkraksete loomade ehitu...
Ürgeoon e. 2050 mln a. Maakoore tardumine; Vanimad mikroorganisimid arhaikum meteoriitide pommitus; puudus O2; ookeanid Agueoon e. 1950 mln a. Maailmameri väga suur; Maale ilmusid prokarüoodid(bak.); arhead proterosoikum tekkis vaba O2; osoonikiht tootsid O2; eukarüootide teke; endosümbioos Vanaaegkond e. 300 mln a. Mandrite triiv; settekivimite Hulkraksed- käsnad; kambrimi plahvatus; palesoikum teke; tänane atmosf.; regulatoorgeenide süsteem võimaldas vulkaaniline tegevus mitmekesistumise; Keskaegkond e. 250 mln a
70. Tsiliaatide vegetatiivne paljunemine toimub raku jagunemise teel pikitasapinnas 71. Tintinniidid on rühm heterotroofseid tsiliaate 72. Tintinniidid toituvad reegline fagotroofselt 73. Kaelusflagellaadid on loomade (Merazoa) sõsar-rühm 74. Kaelusflagellaadid toituvad peamiselt osmotroofselt 75. Kaelusflagellaadid 76. Kaelusflagellaadid on morfoloogiliselt sarnased käsnade koanotsüütidele 77. Carl Woese järgi jaguneb elusloodus kolme domeeni arhead, bakterid ja eukarüoodid. 78. Eukarüoodid on monofüleetiline takson. 79. Plastiidi ja endosümbiondi erinevus on peamiselt 80. Mitokondri eellane oli vabalt elav proteobakter. 81. Mitokondrid on kaetud kahemembraanilise kattega 82. Protistid moodustavad parafüleetilise eurarüootse rühma. 83. Kõigil kaasaegsetel eukarüootidel on endosümbiotset päritolu rakuorganellid 84. Endosümbioositeooria väidab, et plastiidid ja mitokondrid on endosümbiontset päritolu 85
Rakud kõik elusorganismid koosnevad rakkudest rakk on kõige väiksem elu üksus rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid
Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõrgemad taksonid organismi morfoloogiliste tunnuste põhjal (dihhotoomia): 1. Prokarüoodid 2. Eukarüoodid 4. Ribosoomide RNA järjestusel põhinev eluslooduse fülogeneetiline jaotus: 1 . Bakterid 2. Arhead 3. Eukarüoodid 5. Loomsete organismide sarnased tunnused: 1. heterotroofid 2. rakkudel puudub tselluloosne kest 3. rakkudes puuduvad plastiidid 4. hulkraksetel loomadel on elundid ja/või koed 5. hulkraksetel loomadel on teatud sümmeetria (sfääriline, radiaal- või bilateraalsümmeetria) 6. Liigi bioloogiline kontseptsioon: koosneb reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest. 7
Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõrgemad taksonid organismi morfoloogiliste tunnuste põhjal (dihhotoomia): 1. Prokarüoodid 2. Eukarüoodid 4. Ribosoomide RNA järjestusel põhinev eluslooduse fülogeneetiline jaotus: 1 . Bakterid 2. Arhead 3. Eukarüoodid 5. Loomsete organismide sarnased tunnused: 1. heterotroofid 2. rakkudel puudub tselluloosne kest 3. rakkudes puuduvad plastiidid 4. hulkraksetel loomadel on elundid ja/või koed 5. hulkraksetel loomadel on teatud sümmeetria (sfääriline, radiaal- või bilateraalsümmeetria) 6. Liigi bioloogiline kontseptsioon: koosneb reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest. 7
biobarjäärid, antikehad ja fagotsüüdid 36. Kuidas kasutatakse viirusi geenitehnoloogias? Konstrueeritakse viirus, mille genoomi on viidud vajalik geen. Kasutatakse lüsogeenseid DNA viirusi, mille enda geenid pole inimesele ohtlikud. See viirus viiakse seejärel organismi, kus see lülitub vajalike rakkude kromosoomidesse. Ehk geeniteraapia. 37. Prokarüootide kaks peamist rühma (riiki). Mis neid iseloomustab? Arhed ehk ürgid (Archaea) (on kasutatud ka nimetusi arhead, arhebakterid ehk ürgbakterid (Archaebacteria) ja metabakterid) on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. Nagu bakteritelgi, puudub arhedel tuumamembraan. Varem arvati arhed bakterite hulka. Carl Woese poolt 1970. aastate lõpus tehtud molekulaaruuringute põhjal on leitud, et arhed on bakteritest evolutsiooniliselt kauged (rRNA järjestuste põhjal koostatud evolutsioonipuus on
Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid. Nad sisenevad peremeesorganismi rakku, või sisestavad sinna oma nukleiinhappe. Eeltuumsed Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure kui eukarüootidel. Prokarüoodid on jagatud kahte domeeni: bakterid ja arhead. Enamik prokarüoote on ainuraksed, kuid leidub ka hulkrakseid organisme. bakterid, nende olemus, paljunemine ja ehitus.- on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga ka teisi mooduseid. Sobiva temperatuuri juures, milleks enamiku bakterite jaoks on umbes 37° C, võib pooldumine toimuda iga 20 minuti järel
tegevus lämmastikuringet muutnud rohkem kui ühegi teise põhilise elemendi biokeemilist tsüklit. Lämmastiku globaalne aineringe - võib toimuda atmosfääris välgulahenduse käigus, fossiilkütuste põletamisel, väetisetootmisel või bioloogilisel teel. Bioloogiline lämmastiku fikseerimine on 20 mikroobne protsess, mida viivad läbi ainult prokarüoodid: mõningad bakterid (sh sinivetikad) ja arhead (ürgbakterid). Bakterid omavad ensüümi nitrogenaas, mis muudab anaeroobses keskkonnas lämmastiku ammoniaagiks. Viimane dissotseerub kiiresti ammooniumiks. Mõned lämmastikku fikseerivad bakterid on sümbioosis taimedega, olles viimaste juuremügarates. Näiteks mügarbakterid fikseerivad lämmastikku sümbioosis liblikõielistega. Tänapäeval domineerivad globaalses lämmastikufikseerimises inimtegevuse protsessid, põhiliselt lämmastikväetiste tootmine.
Moodustavad metaani. Sarnasused bakteritega: Rõngaskromosoom, genoomi suurus, operonide esinemine, mRNA, intronite puudumine, 70s ribosoomid, metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid, Rakuskelett, DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. 15. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. Varem arvati, et arhead elavad ainult teistele organismidele kõlbmatutes elupaikades (ülikõrge või ülimadal temperatuur, pH-ekstreemsus või radioaktiivne kiirgus), kuid leitud on, et nad asustavad ka teisi (normaalseid) elupaiku. Arvatakse, et prokarüoodid on esimesed planeedil Maa tekkinud elusolenditest. Kuigi esmalt leitud äärmuslikes keskkondades, nagu kuumaveeallikad (termofiilsed arhed), elavad arhed ka tavalistes tingimustes, näiteks ookeanis või metanogeenid soolestikus. Lisaks
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
