juurdekasv kaitseainete tootmine 15 Millistest keskkonnafaktorite mõjul see teoreetiline FS produktide suunamise pingerida võib muutuda? * taime kasvustrateegiast/liigist* kliimast *toitainete olemasolust *hormoonidest 16 Kuidas mõjutab vee/toitainete kättesaadavus taime maapealse ja maa-aluse produktsiooni vahekorda? Kui on vähem vett/toitaaineid, on suurem maa-alune produktsioon ja vastupidi 17 Mis on toitainete allokatsioon piiratud ressursside suunamine sellistesse taimeosadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt 18 Kuidas saab inimene mõjutada FS produktide allokatsiooni? Nt õunapuudel osade okste äralõikamine vähendab hingava biomassi hulka ja vähenenud katabolismi arvel suureneb ressurss õite/viljade arenguks. 19 Kuidas saab tõsta kultuuride saagikust Sordiaretusega võib veidi tõsta kogu taime produktiivsust, väetamine, kastmine
4)Tüve juurdekasv 5)Kaitseainete tootmine 16. Millistest keskkonnafaktorite mõjul see teoreetiline FS produktide suunamise pingerida võib muutuda? Pingerida sõltub taime kasvustrateegiast, liigist, kliimast ja toitainete olemasolust. 17. Kuidas mõjutab vee/toitainete kättesaadavus taime maapealse ja maa- aluse produktsiooni vahekorda? Mida vähem vett, seda suurem juuremass ja seda vähem lehti. Mida rohkem vett, seda väiksem juuremass ja suurem saagikus. 18. Mis on toitainete allokatsioon Piiratud ressursside suunamine sellistesse taimeosadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt. 19. Kuidas saab inimene mõjutada FS produktide allokatsiooni? Nt õunapuudel osade okste äralõikamine vähendab hingava biomassi hulka ja vähenenud katabolismi arvel suureneb ressurss õite/viljade arenguks. 20. Mis on erinevus produktsioonil ja saagikusel? Saagikus on mingite inimest huvitavate taimeosade produktsioon ajas, produktsioon on taimede kogumassi muutus ajas. 21
Kvalitatiivne võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud. Kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb. Avalikkus eelarvedebatid riigikogus. Reaalsus kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega. 24. Rahanduspoliitika funktsioonid Valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest (maksupoliitika). Riigitasemel toimub see läbi riigieelarve. Riigirahanduses on 3 funktsiooni: Allokatsioon- (hajapaigutamine, piiratud ressursside jaotamine eri kaupade ja inimeste vahel), jaotus- (jaotatakse ümber sissetulekud) ja Stabiliseerimisfunktsioon (fiskaalpoliitiliste otsustega nõudluse mõjutamine). 25. Riigieelarvega seotud mõistete selgitused Riigieelarve teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon. Eelarve periood ajavahemik, mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib.
o Haldus Euroopa Liidu haldusaparaadi ülalpidamiskulud, töötasud (tolgid*!) 23. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu. o UHTSUS tulud ja kulud ühes dokumendis o UNIVERSAALSUS keelatud on siduda tulusid kindlate kuludega o SEOTUS JOOKSVA AASTAGA koostatakse üheks finantsaastaks (1.01 31.12) (pikemaajalisem plaan seitse aastat, 2007-2013; 2014-2020) o TASAKAALUPRINTSIIP kulud ei tohi ületada tulusid 24. Rahanduspoliitika funktsioonid o Allokatsioon- o Hajapaigutamine ; piiratud resursside jaotamine eri kaupade, resursside tootmisvajaduste voi inimrühmade vahel jaotamine o Jaotusfunktsioon- o Fiskaalpoliitika peab voimaldama ühiskonnas niisugust sissetulekute erinevate maksude ja varade jaotuse tekkimist, mis vastab riigi kodanike enamuse kehtestamine arusaamadele oiglaselt
6) kvalitatiivne – võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud; 7) kvantitatiivne – kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb; 8) avalikkus – eelarvedebatid riigikogus, avalikustatakse eelarveprojekt ja eelarveseadus, eelarve täitmise aruanne; 9) reaalsus - kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega 24. Rahanduspoliitika funktsioonid Allokatsioon – piiratud ressursside jaotamine eri kaupade, tootmisvajaduste või erisuguste inimrühmade vahel Jaotusfunktsioon – jaotatakse ümber sissetulekud, peamiselt kodumajapidamiste tulud, maksud rikkamatele/abirahad vaesematele Stabiliseerimine – fiskaalpoliitiliste otsustega nõudluse mõjutamine, eelarve- ja maksupoliitika kasutamine kõrge tööhõive, vastuvõetava hinnastabiilsuse ja majanduse arengutempo tagamiseks
Tüve juurdkekasvu Kaitseainete tootmine 16. Millistest keskkonnafaktorite mõjul see teoreetiline FS produktide suunamise pingerida võib muutuda?taime kasvustrateegia(liik,kliima ,toitainete olemasolu, hormoonid. 17. Kuidas mõjutab vee/toitainete kättesaadavus taime maapealse ja maa-aluse produktsiooni vahekorda?mida vähem vett, seda suurem juuremass ja seda vähem lehti. Mida rohkem vett seda väiksem juuremass ja seda rohkem produktsiooni. 18. Mis on toitainete allokatsioon.piiratud ressursside suunamine sellistesse taimeosadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt. 19. Kuidas saab inimene mõjutada FS produktide allokatsiooni? lõikab nt õunapuid 20. Mis on erinevus produktsioonil ja saagikusel? Saagikus on inimest huvitavate taimeosade produktsioon ajas, produktsioon on taimede kogumassi muutus ajas 21. Kuidas saab tõsta kultuuride saagikust.väetamine, taimekaitse, niisutamine 22
Samamoodi ka näiteks uue tehnoloogiaga firma. LOENG 8 TOOTMISTEGURID 1. Tootmistegurite turg Olemus maa, kapital, tööjõud. Ressursihind selle määrab kasulikkus (kui kasulik on ressursi ostjale, ehk siis mida ta sellega peale hakkab). Kasulikkust ei vaadata ainult hetke kohta, vaid ka kaugesse tulevikku. Hinnakujunduse iseärasused: *rahalised sissetulekud ressursside müüjale on hind, millega ära müüakse, sissetuleku aluseks. *ressursside allokatsioon (jaotumine) kas tööjõud on koondunud ühtekokku või mões kohas rohkem/vähem, milline on kvaliteet teatud kohtades, kuidas maa on jaotunud (metsamaad, põllumaad) *kulude minimiseerimine et kulusid minimeerida, peaks saama ressursse odavalt osta. Samas ressursid teisele sissetuleku allikaks vastuolu. *poliitiline vaidlusküsimus näiteks tööjõuturgu ei saa käsitleda kui vaba turgu, kuna seal palju reguleerivaid asju (miinimumpalk, sotsiaalmaksud, töökohutusalaste
Pahad ehk gallid on taimekudede paiksest haiguslikust vohamisest tekkinud väärmoodustised. Neid põhjustavad ärritavad ained, mida eritavad taimekahjurid- pahklestad, pahksääsed, pahkvaablased, pahktäid ning mõned patogeensed seened ja bakterid. Allelopaatia- ühe taime negatiivne mõju teisele keemilise mõjuaine vahendusel. Allokatsioon- piiratud ressursside jaotamine või suunamine niisugustesse kohtadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt. Ansamblireeglid- liikide kooseksisteerimise (koosesinemine ja sagedus) piirangud. Traditsiooniliselt peetakse silmas biootilistest interaktsioonidest (eelkõige konkurents) tingitud piirangud, kuid samuti võib vaadelda levimisest või abiootilisest keskkonnast tingitud piiranguid.
tööjõud üks tootmisteguritest. Probleemiks on tootmistegurite hindade kujunemine. Jaotusteooria tegeleb ressursside hindadega ja ka nende jaotumisega harude ja ettevõtete vahel. Ressursi hinna määrab tema kasulikkus tootmisprotsessile. Näiteks palk on tööjõu poolt osutatud teenuse hind, mitte inimese hind. Hinnakujunduse iseärasused: Ressursside hinnakujunduse iseärasused: o Rahalised sissetulekud o Ressursside allokatsioon o Kulude minimeerimine o Poliitiline vaidlusküsimus Hinnakujunduse keerukus: Majandusteadlased on ühel meelel ressursside hinnakujunemist mõjutavates põhiprintsiipides. Erimeelsused on nende p... Igatahes hinnatakse majanduse toimimist erinevalt ja samuti arvatakse ka edasiviiva jõuna erinevaid makse-süsteeme. Eeldatakse: Vaba aeg on normaalhüvis, vaba aja ja ka tööaja väärtus ei ole null. Sissetulek koosneb ainult palgast.
Tähistatakse h2 ja kõigub nulli ja ühe vahel. Nt hiire saba pikkus on h2=0,6 see tähendab et 40% on plastilisuse roll. Mida suurem on päritavus seda kergemini on see tunnus valiku all. R valiku vastus(response). R sõltub h2 ja S(valiku surve erinevus hetkeolukorra ja ideaali vahel). Evolutsioon kui optimeerimisülesanne Organismid on paljude tähtsate omadustega. Kuhu suunata ressursse, kas kasvada suuremaks või toota rohkem järglasi. Kuhu paigutada ressursse? Allokatsioon paigutus ühte või teise funktsiooni, mis on seotud kohasusega. Kohasus on seda suurem, mida rohkem kasvatakse ja mida rohkem paljunetakse. Vasakpoolne joonis on iteropaaria(elu jooksul paljunetakse korduvalt), parempoolne semelpaaria(elu jooksul üks paljunemispingutus). Kurna suurus on munade arv pesas. Paljunemise hind - näitab kui palju vanem energiat, aega ja oma tervist kulutab selleks, et järglaskond üles kasvatada. Paljunemise hind on seda suurem, mida rohkem järglasi on.
Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused, tunnuste geneetiline varieeruvus, päritavus, valiku vastus, valiku surve? Kohasus lühiajaline paljunemise edukus ehk vaadeldava genotüübi (kohastumuste kompleksi) panus tulevastesse põlvkondadesse. Looduslik valik paremini kohastunud genotüübid annavad suurema panuse tulevastesse põlvkondadesse. Tunnuste päritavus näitab, kui determineeritud mingisugune tunnus on ehk kui suur on selle tunnuse määramisel geneetilise komponendi roll. Allokatsioon - paigutus ühte või teise funktsiooni, mis on seotud kohasusega. (Kuhu paigutada ressurss, kas kasvu või paljunemisse? ) Kohasus on seda suurem, mida rohkem kasvatakse või paljunetakse. Iteropaaria elu jooksul mitu paljunemispingutust, paljunetakse korduvalt. Linnud. Senelpaaria elu jooksul tehakse üks paljunemispingutus, paljunetakse ainult ühe korra. 5 tähtsamat elukäiguomadust: Organismi arenguks kulunud aeg - ontogeneesi kiirus; kasvukiirus Järglaste arv Noorjärkude suremus
AGR konventsioon (AGR convention) Rahvusvaheline konventsioon, mis hõlmab maanteede märgistamist sõidumarsruutidena- peamise osa moodustab trans-Euroopa " E" marsruutide süsteem. Akrediteerimine Akrediteerimise all mõeldakse protseduuri, kus akrediteeriv organ tõendab vormiliselt, et mingi organ või isik on pädevad midagi (kedagi) testima, kalibreerima, sertifitseerima või tõendama. Akrediteerimine tähendab ühtlasi ka sertifitseerimist läbiviiva organi pädevuse tõendamist Allokatsioon (Allocation) Termin, mida kasutatakse seoses jaotuse planeerimisega. Tellimused /saadetised kinnistatakse mingile kindlale veokile või marsruudile Allvoog Allvoog kujutab endast logistilises ahelas firma müügiturgu ehk kliente Alternatiivne võlakonflikti lahendus (Alternative dispute resolution ) Alternatiivne lahendus võlakonfliktile. Võimalused, kuidas võlgade mitte-maksmise korral lahendada konflikt. ANA (Article number association (ANA))
annaabi.ee 
