vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3
01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2013. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond
2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodustuvad organismi osad, mis võivad olla täiesti iseseisvad (liivtarn). Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e
B. Liikide immigratsiooni ja ekstinktsiooni tasakaaluseisundit? C. Konkurentsitasakaalu seisundit? D. Primaarsete produtsentide ja lagundajate tasakaalu seisundit? MacArthuri ja Wilsoni teoorias vaadeldakse saare liigirikkust kui sisserände ja väljasuremise tasakaalu. Õige on B. 6. Milline järgnevatest on sünonüümipaar? A. kohort – kooslus; B. genet – genoom; C. konsortsium – ökosüsteem; D. deem – panmiktiline populatsioon. Mõistagi on D-s toodud sünonüümipaar. 7. Millises variandis on õieti loetletud tolerantsikõvera parameetrid? A. optimum, maksimum, tolerants; B. kandevõime, erikasvukiirus, keskväärtus; C. ülemjooks, keskjooks, alamjooks. Tolerantsikõvera parameetrid on loendatud A-s. 8. Kas niširuumi dimensioonideks (telgedeks) on: A. isendid? B. populatsiooniparameetrid? C. demograafilised parameetrid? D. ökol. tingimused ja ressursid? E. liigid? F
Nt: harilik kuusk. Kuuse oks – 1 tüvest lähtuv oodul. Kui oks end ise ei suuda ülevad pidada (on varjus/kahjustunud) siis lastakse oksal ära kuivada. 3. POPULATSIOONI TASE – Demograafiline ökoloogia Isendid samast bioloogilisest liigist moodusavad populatsiooni. Üksi isendid hakkama ei saa, ja kui saavadki – surevad varsti vlja. Populatsioon... 1) ... vabalt ristuvate isendite kogum DEEM – ehk pammiktiline populatsioon 2) ...mingi liigi isendid mingil ajal mingis kohas. Operatsiooniline populatsioon Populatsioon võib seega olla ka klassiruum, kus toimub info vahetus, puudub aga vaba ristumine. Metapopulatsioon – Omavahel aktiivselt geneetilist materjali vahetav populatsioon. Nt: erinevad rabad, kus kasvavad jõhvikapopulatsioonid. Geenid levivad õietolmuga, loomade väljaheidetega jne.
vahele. Ülemine taluvuslävi- teguri maksimaalne intensiivsustase, mille tõustes organism hukkub. Alumine taluvuslävi- teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam.] 8. Darwini postulaadid: · Populatsiooni sees esineb individuaalset muutlikkust · See muutlikkus on osaliselt päritav · Iga populatsioon oleks võimeline hõivama kogu Maa, kui kõik indiviidid jääksid elama ja annaks maksimaalse arvu järglasi · Erinevatest indiviididest jääb järgi erinev arv järglasi. See kandub edasi läbi põlvkondade · Järglaste arv sõltub olulisel määral indiviidi omaduste ja keskkonnatingimuste interaktsioonidest 9. Mis on fitness (ökoloogias)? Fitness ehk kohanemus. Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend. 10
Kogu maa elustik globaalökoloogia. Ökofüsioloogia hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis. Isend kindla genotüübiga organism. Genet koosneb paljudest enam-vähem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum kindlal areaalil. Panmiktiline populatsioon e. deem vabalt ristuvate isendite kogum, pole populatsioonisiseseid paljunemisbarjääre. Metapopulatsioon alarühmad, mis kipuvad sagedamini ristuma. Kooslus (community) kõik vaadeldaval alal elavad populatsioonid e. kooselavate ja inerakteeruvate populatsioonide kogum. Võivad olla taksonoomiliselt piiritletud (nt. vihmaussikooslus). Ökosüsteem (Tansley, 1935) süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis on oluliselt muudetud koosluse poolt).
Kogu maa elustik - globaalökoloogia. Ökofüsioloogia - hôlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis. Isend - kindla genotüübiga organism. Genet - koosneb paljudest enam-vahem iseseisvatest moodulitest e. vôsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Populatsioon - ühise genofondiga isendite kogum kindlal areaalil. Panmiktiline populatsioon e. deem - vabalt ristuvate isendite kogum, pole populatsioonisiseseid paljunemisbarjääre. Metapopulatsioon - alarühmad, mis kipuvad sagedamini ristuma. Kooslus (community) - kôik vaadeldaval alal elavad populatsioonid e. kooselavate ja inerakteeruvate populatsioonide kogum. Vôivad olla taksonoomiliselt piiritletud (nt. vihmaussikooslus). Ökosüsteem - (Tansley, 1935) süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis on oluliselt muudetud koosluse poolt).
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-,
konkurents) tingitud piirangud, kuid samuti võib vaadelda levimisest või abiootilisest keskkonnast tingitud piiranguid. Biotsönoloogia- teadus biotsönoosidest ja organismide kooseluvormidest. Laiemas tähenduses sama, mis sünökoloogia, kitsamas tähenduses teadus organismide suhtesit looduses. Biotsönoos- elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum. ,,Green world" hypothesis- arvatakse, et herbivooridel konkurents puudub, kuna maailm on rohtu täis. Mükotroofsus- kõrgemate taimede toitumine seente vahendusel. Näiv konkurents- olukord, kus kiskjad reguleerivad herbivooride arvukust või taimed reguleerivad tarbijate arvukust oma kaitsevahenditega. Suktsessioon ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. Ökosüsteemi insenerid- organismid, kes muudavad keskkonna just selliseks nagu nad ise tahavad. Sünökoloogia eksamiküsimused kevadel 2013
ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia (community ecology) enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja
Ökosüsteemi teenused. Eetiline dimensioon suhtumine loodusesse (iga eluvorm on unikaalne ja väärib austust, sõltumata tema tähtsusest inimese jaoks. Oma tegevuses peab inimene arvestama sellisele äratundmisele rajaneva moraaliprintsiibiga). Looduskaitse eetilised alused (Michael Soule) elurikkus tuleb säilitada ning populatsioonide ja liikide enneaegset väljasuremist vältida. Ökoloogiline terviklikus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima. Evolutsioon peab jätkuma. Elurikkusel on iseväärtus. Kultuurilised põhjused on rekreatsioonivajadus, esteetilised ja kultuurilised vajadused. Ökosüsteemi teenused: Atmosfääri gaasilise koostise regulatsioon inimene mõjutab seda ise vähe ja kui mõjutab siis halvasti. Atmosfääri niiskusreziimi regulatsioon looduslikud kooslused puhverdavad ökoloogilisi tsükleid. Veekogude kallaste kindlustamine Viljakate muldade tekitamine ja säilitamine
Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nendedünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega. 2. Ökoloogiliste tasemete hierarhia Rakk=>kude=>organ=>organsüsteem=>organism=>populatsioon=>kommuun/ühiskond=>ök osüsteem=>maastik=>bioom=>ökosfäär. 3. Selgitage populatsiooni mõiste erinevaid aspekte. Populatsioon: rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalne aspekt, geneetiline aspekt, territoriaalne aspekt. Eristub geograafiline ja ökoloogiline populatsioon. Liigi mõiste on inimese jaoks- looduses eksisteerivad populatsioonid. 4. Ökoloogiliste tegurite liigitus Biootilised(liigisisesed ja liikide vahelised) ja abiootilised(klimaatilised, edaafilised jne,); Looduslikud ja antropogeensed, Maa rütmidega seonduvad: esmasperioodilised,
ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia (community ecology) enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu v
keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Keskkonnategurid organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid. Jagunevad kolmeks: Abiootilised eluta looduse tegurid: päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, veereziim, tuli, toitainete sisaldus, rõhk Biootilised organismide vahelised suhted: sümbioos, parasitism, kisklus, konkurents Antropogeensed inimetegevuse mõju: keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride kaugust antud teguri suhtes, st miinimumist kuni maksimumini (võib olla kitsas või lai) Optimum teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. Mida mõistetakse keskkonnategurite all? Keskkonnategurid on organismide või nende koosluste elu otseselt
Toiteelemendid · Organismid kasutavad 40 elementi · Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S Happelisus ehk pH · Neutraalse lahuse pH=7 · Happelise lahuse pH on alla 7 · Aluselise lahuse pH on üle 7 · Mulla pH 3 9 Ökosüsteem e biogeotsönoos on abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus · mikroökosüsteemid (mädanev puutüvi) · mesoökosüsteemid (mets, järv) · makroökosüsteemid e bioomid (kontinent, ookean) · globaalne ökosüsteem e suurim mõeldav (teadaolev) ökosüsteem biosfäär Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum · Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise · Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi · Herbivoorid taimetoidulised loomad
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon.
Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine. Bioindikaator- ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit. Harvem kasutatakse bioindikaatorina isendite bioloogilisi ja füsioloogilisi tunnuseid, üksikuid isendeid ja asurkondi. Bioindikaatoriks võib olla mis tahes bioloogiline liik või kooslus, kelle elutalitlust, asurkondi või seisundit vaadeldes saab hinnata ökosüsteemi või keskkonna seisundit. Vaadelda võib organismide elujõudu, arvukust, katvust ja sagedust, loomadel ka käitumist. Bioindikaatorid reageerivad keskkonnamuutustele kiiresti ja alati ühtemoodi. Neil on keskkonnatingimustest selgesti äratuntav positiivne või negatiivne sõltuvus.
· Loendus on loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika aluse. Võib olla absoluutne ja suhtelin loendus. · Modelleerimine on tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. · Bioindikatsioon on keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide ja nende tunnuste(vitaalsuse, ohtruse, loomade puhul käitumise) põhjal. (otsene ja akudne) · Bioindikaator isend kooslus või populatsioon vms. · Indiviid on isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. · Liik on bioloogilise spstemaatika tähtsaim üksis, on niisugune väikseim organismirühm ,mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. · tsönoos (biotsönoos) on eluskooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate
metoodika alusel. · Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 3. Bioindikatsioon Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena.
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10
maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. 10. Ökoloogia teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikuseist suhteist. Aktuaalsed ülesanded on seoses loodusvarade aruka kasutamise ja taastamisega ning keskkonna saastamise vähendamisega. 11. Autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. Jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi. (nt lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat.) 12. Demökoloogia populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest juhtuvat dünaamikat. 13. Sünökoloogia uurib populatsioonide suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid. 14
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid
Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest.Modelleerimisel kasutatakse väga erinevat tüüpi mudeleid. Laialdaselt rakendatakse matemaatilist modelleerimist, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid. · Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. · Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne · Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. · Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
Autogeenne suktsessioon - mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. Autotroof - on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Selleks vajaminev energia saadakse päikesevalgusest või anorgaaniliste ühenditeoksüdeerimisest. Autökoloogia - on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega. Bioakumulatsioon - on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse. Biogaas - käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad Biogeograafia - on teadusharu, mis seletab ja kirjeldab bioloogilist mitmekesisust ajas
elusorganismide vaheliste seostega. Keskkonnakaitse Meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. 2.Biootilised ja abiootilised keskkonnategurid, näited. Abiootilised tegurid Oleluskeskkond (õhk, vesi muld), kliima (soojus- ja valguskiirgus, sademed). Biootiliste tegurid Avalduva teiste organismide mõjus. Biootilised suhted, suhted organismide vahel 3.Organiseerituse tasemed: biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. Biosfäär Kõige suurel ökoloogiline süsteem. Hõlmab kõike elusat vees, õhus ja maismaal. Biosfääri siseneb päikeseenergia, tänus millele on elu Maal võimalik. Seosed toimivad toiduahelate ja aineringete näol. Bioom Biosfäär jaguneb vööndite kaupa bioomideks: tundra, stepp, kõrb jne. Kooslus Teatud ühetüübilist maa-ala asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum. Näiteks kõik elusorganismid mõnes metsas, järves või rabas
organ,elundkond ehk organsüsteem, organismi tasand,populatsiooni tasand,liigi tasand,ökosüsteemi tasand,biosfääri tasand Clementsi ja Gleasoni koosluse kontseptsioonid Clementsi kliimakskoosluse kontseptsiooni eeldus on olnud kliima pikaajaline stabiilsus. Kliimamuutuste taustal võiks seega loobuda ökoloogide poolt dogmaatiliseks peetud kliimakskoosluse terminist, asendades selle sõnaga põline kooslus. Seda tehes peab arvestama, et Clementsi ideed elavad ka erinevate nimetuste all teadusmaailmas endiselt edasi. Clements avaldas esimese ökoloogiaraamatu Ameerikas 1905. aastal, tutvustades ideed taimekooslustest kui superorganismidest. [10] See publikatsioon vallandas arutelu ökoloogilise holismi ja individualismi vahel, mis kestis kuni 1970. aastateni. Klementsiaanliku paradigma vaidlustas Henry Gleason, kes väitis, et ökoloogilised kooslused
vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Looduskaitse- on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist Ökoloogia- on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet Autökoloogia-on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega Demökoloogia- ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 13–14) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Sünökoloogia- ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide
A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Agroökoloogia (põllumajandusökoloogia) ökoloogia haru, mis uurib põllumajanduslikes kultuurkooslustes avalduvaid ökoloogilisi seoseid. A. pöörab suurt tähelepanu agroökosüsteemides ilmnevale inimtegevuse mõjule ning neis toimivaile regulatsiooni- ja kompensatsioonimehhanismidele. A. rakenduslik eesmärk on kultuurtaimekoosluste biotsönootiliste seaduspärasuste kasutamine nende produktiivsuse ja iseregulatsioonivõime suurendamiseks ning mulla viljakuse säilitamiseks, ka biotõrje rakendamine. A.
jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtioloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid 1) Eksperiment ehk katse- Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. 2) Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. 3) Monitooring ehk seire plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. 4) Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning
ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad). 6. Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. 7. Biootiline kooslus- teatud ühetüübilist maa-ala (ka vee-ala) asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum. 8. Bioloogiline liik- organismide populatsioon, millel on kõrgtasemeline geneetiline sarnasus. 9. Biosfäär- (suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikus seoses Maa füüsilise keskkonnaga.) see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu. 10. Bioota- elustik; mingi ala organismide kogum. 11. Biotroof- lagundajate alaliik, kes toitub elusast orgaanilisest ainest; parasiit. 12. Detriitahel ehk laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13