Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õiguse alused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Lõik failist

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused
ESIMENE KONTROLLTÖÖ
  • Riigi ja õiguse tekkimine.
    Riik tekkis vajadusest ühel territooriumil asuvaid elanikke juhtida. Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht – avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi.
  • Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist
    Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne – ühiskond suutis end ise juhtida. Sugukonnas teostas võimu pealik , kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu (kogemused, teadmised, oskused jm). Pealikul puudus eriaparaat võimu teostamiseks, sugukond toetus pealikule. Sugukonnal polnud väljaspoolt pealesurutud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid sugukonna tavad, mis olid kujunenud põlvkondade kogemuste põhjal.
  • Avalik võim
    Avalik võim on riigi omane tunnus territooriumi ja rahva kõrval. Avalik võim on kogu riigi juhtimisaparaat, mis hõlmab riigivõimu ja –valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuriüksuseid, mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks.( armee , politsei, luure ja vastuluure, vanglad ). Avaliku võimu ülesehitus, eesmärgid ja meetodid olenevad
  • Vasakule Paremale
    Õiguse alused #1 Õiguse alused #2 Õiguse alused #3 Õiguse alused #4 Õiguse alused #5 Õiguse alused #6 Õiguse alused #7 Õiguse alused #8 Õiguse alused #9 Õiguse alused #10 Õiguse alused #11 Õiguse alused #12 Õiguse alused #13 Õiguse alused #14 Õiguse alused #15 Õiguse alused #16 Õiguse alused #17 Õiguse alused #18 Õiguse alused #19 Õiguse alused #20 Õiguse alused #21 Õiguse alused #22 Õiguse alused #23 Õiguse alused #24
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor wonsportland Õppematerjali autor
    Õiguse aluste aine kordamisküsimused ja vastused:
    1. Riigi ja õiguse tekkimine.
    Riik tekkis vajadusest ühel territooriumil asuvaid elanikke juhtida. Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht – avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi.

    2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist
    Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne – ühiskond suutis end ise juhtida. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu (kogemused, teadmised, oskused jm). Pealikul puudus eriaparaat võimu teostamiseks, sugukond toetus pealikule. Sugukonnal polnud väljaspoolt pealesurutud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid sugukonna tavad, mis olid kujunenud põlvkondade kogemuste põhjal.

    3. Avalik võim
    Avalik võim on riigi omane tunnus territooriumi ja rahva kõrval. Avalik võim on kogu riigi juhtimisaparaat, mis hõlmab riigivõimu ja –valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuriüksuseid, mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks.(armee, politsei, luure ja vastuluure, vanglad). Avaliku võimu ülesehitus, eesmärgid ja meetodid olenevad poliitilisest režiimist, ühiskonna poliitilisest struktuurist, ajaloost jm.

    4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena.
    Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. Selle hulka arvatakse: maismaa, territoriaal- ja siseveed, õhuruum maismaa ja territoriaal- ja sisevete kohal, atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid, maapõu, kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all, sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. Territooriumi vägivaldset muutmist välisriikide poolt loetakse riigi suveräänsuse ohustamiseks.
    Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahesugust rolli: ühelt poolt on ta vaadeldav inimhulgaga, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks, teisalt on rahvas riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos, mille alusel isikule laieneb riigi täielik juridiktsioon, ta kasutab kõiki riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Kodakondsus omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras.

    5. Riigi mõiste.
    Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Avalik võim, territoorium ja rahvas on riigi põhitunnused.

    6. Riigi funktsioonid.

    ... ja nii edasi.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    17
    doc

    Õiguse alused. KORDAMISKÜSIMUSED

    ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist- Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks autoriteedi ja austuse tõttu. Pealik oli sugukonna võimu kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava ­ käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt

    Õiguse alused
    thumbnail
    18
    docx

    ÕIGUSE ALUSED kontrolltöö küsimused

    ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimine on tunnistus sellest, et ühiskonnaliikmete vahel on tekkinud lahendamatud vastuolud. Et riigis elava rahva huve kaitsta ja reguleerida inimeste vahelisi suhteid oli vaja seadusi. Seadused koostati nende poolt, kes valitsesid rahvast ja nad olid kasulikud eelkõige neile. Kuid seadustes kajastusid tihtipeale ka veel vanad tavandiõigused, mis olid pärit sugulusvahekorras olevate sugukondade ajajärgust ja tagasid igale ühiskonna liikmele teatud õigused.

    Õigus alused
    thumbnail
    16
    doc

    Õiguse alused kordamisküsimused

    ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimise vajadus- territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama ka sugukonnasiseste funktsioonide,

    Õigus
    thumbnail
    32
    docx

    ÕIGUSE ALUSED KT 1

    ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik.

    Õigus alused
    thumbnail
    7
    doc

    Õiguse aluste abimees

    o Õigusvastane tegu ­ õigusrikkumine, õigusnormidega vastu või neid muudetakse või tühistatakse. vastuolus olemine. Õigusvastaseid tegusid saab liigitada 4. põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka õigusharude järgi (kriminaal-, tsiviilõigusrikkumised). inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvaheline õiguse o Õiguspärane tegu ­ vastab kehtiva õiguse nõuetele. Õiguslike üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine tagajärgede järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse 5. õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkus on vajalik ellu õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte. viia. Kõik seadusest madalamal olevad õigusaktid peavad a) Juriidiline akt ­ käitumine, mis on otseselt olema kooskõlas seadusega

    Õiguse alused
    thumbnail
    23
    docx

    Õigusõpetuse eksami konspekt

    Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigussüsteemi mõiste ja struktuur Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. Avalik õigus ja eraõigus Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon

    Õiguse alused
    thumbnail
    21
    doc

    Õiguse aluste eksami materjal

    *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel.

    Õiguse alused
    thumbnail
    9
    docx

    Õiguse alused

    Õiguse alused KT 1. Riigi ja õiguse tekkimine Riigi teke on eelkõige seotud terrirooriumi kaitsmisega nii välis- kui sisevaenlaste eest. Riigil on keskne seisund ning juhtiv rolli. Enne riigi ja õiguse tekkimist kontrollisid inimeste käitumisviisi vaid tavad. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites, käitumise reguleerimiseks loodi uued normid. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) Riik aktsepteeris teatud tavasid, hakkas nõudma nende täitmist 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist

    Õigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun