Facebook Like
Küsitlus


Morfoloogia alused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju? mitu ?
  • Mis raamatu sa raamatukogust võtsid ?
  • Kumb õde sulle rohkem meeldib ?
  • Mitmendas klassis Mari käib ?
  • Millal? kui kaua? mis ajaks ?
  • Kusagil seal taga (kus ?
  • Kust teie tulete ?
  • Mis sa tast narrid ?
 
Säutsu twitteris

  • Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt. Morfoloogiline süntees, morfoloogiline analüüs.
    Vormiõpetuse põhiüksus morfeem . Allomorfid .

    Leksikaalne morfeem (tüvi, tuletusliide), grammatiline morfeem (grammatilise kategooria tunnus, käände-ja pöördelõpp ). Leksikaalne tähendus, grammatiline tähendus. Formatiiv.
    Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - On grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega.
    Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid.
    Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - Vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend.
    Morfoloogiline analüüs - vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine.
    Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaamisega. Morfoloogiline analüüs on keerukam kui süntees, sest analüüsil mängib kaasa ka kontekst, nt homonüümsete sõnavormide tuled ja tuled tuvastamisel.
    Morfeem - keelesüsteemi väikseim tähenduslik osa. Morfeemi tähendus võib olla kahesugune – grammatiline või leksikaalne.
    Leksikaalset tähendust kandvaid morfeeme nimetatakse tüvimorfeemideks ehk lihtsalt tüvedeks, ka juurmorfeemideks. Tüved võivad esineda koos liidetega, liide on samuti leksikaalset tähendust kandev omaette morfeem.
    Grammatilist tähendust kandvaid morfeeme nimetatakse tunnusmorfeemideks ehk tunnusteks. Eesti keele vormiõpetuses on käände- ja pöördetunnuseid nimetatud ka lõppudeks selle põhjal, et nad esinevad alati sõnavormi lõpus.
    Iga sõnavorm koosneb kas ainult tüvimorfeemi(de)st, nt auto, hüppa või tüvimorfeemi(de)st ja ühest või mitmest tunnusmorfeemist, nt autost , hüpatagu.
    Allomofr – ühe morfeemi erinevad konkreetsetes sõnavormides esinevad variandid.
    Allomorfid võivad olla
    1) üksteist välistavad ehk komplementaarses distributsioonis (oma ümbrusest tingitud). Fonoloogilises distributsioonis on allomorfid, mille valiku määrab fonoloogiline kontekst. Morfoloogilises distributsioonis on allomorfid, mille valiku määrab morfoloogiline kontekst, s.t see, missugune morfeem allomorfile eelneb või järgneb. Tüpoloogilises distributsioonis on allomorfid, mille valik sõltub algvormi tüübist, s.t sõna kuuluvusest kindlasse sõnaloendisse. Morfoloogiline + tüpoloogiline distributsioon ehk tingitus - Sõna tüvevariant sõltub sõnast endast, tema muuttüübist ja konkreetsest muutevormist, mitte aga otseselt sõna häälikkoostisest.
    2) vabalt varieeruvad - ei välista üksteist, vaid võivad esineda täpselt ühesuguses kontekstis, andes sama sõnaga seostudes nn paralleelvorme.
    Formatiiv – on kõigi ühes sõnavormis kajastuvate grammatiliste tähenduste ühisväljendus. Formatiiv võib olla ka kumulatiivne, liigendamata tervik ja väljendada mitut tähendust korraga, näiteks mitmuse partitiivi lõpp –sid väljendab korraga nii mitmust kui partitiivi, kuid ei ole osadeks jaotatav.
  • Sõnavormide moodustamine. Analüütilised ja sünteetilised keeled. Isoleerivad, aglutineerivad, polüsünteetilised ja flekteerivad keeled.
    Aglutinatsioon . Fleksioon ( fusioon ). Eesti kirjakeele flektiivsed jooned (4).
    Morfoloogiliselt on erinevused keelte vahel väga suured.
    a) analüütilised keeled
    Sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad põhiliselt abisõnad ja sõnade järjekord (inglise keel)
    b) sünteetilised keeled
    Sõnade seoseid lauses väljendavad sõnade koostisosad, nt tunnused ja lõpud .
    II. a) isoleerivad keeled
    Keeled, mis ei kasuta seotud vorme. Puudub sõnade muutmine (ka sõnatuletus) ehk puudub morfoloogia (vana-hiina keel, jaapani keel). Kasutatakse sõnajärge ja abisõnu, harilikult on kõik sõnad ühesilbilised.
    b) aglutineerivad keeled
    Aglutinatsioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral sõnavorm liidetakse kokku morfeemidest nii, et eri morfeemid ei mõjuta üksteise välist kuju.
    Sõnavorm jaguneb selget tähendust kandvateks osadeks, sõna lihttüvi ei muutu. Igal sõnaosal on oma kindel grammatiline funktsioon (soome, ungari, türgi-tatari keeled).
    c) polüsünteetilised keeled
    Semantiliselt tähtsad elemendid antakse edasi seotud vormi abil. Nt lause öeldis ja tema laiendid moodustavad ühe sõna. Ühte pikka sõnasse võib olla liidetud isegi terve lause ( inuiti e eskimo keel).
    d) flekteerivad keeled
    Fleksioon (fusioon) on niisugune sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks. Ühel elemendil on mitu grammatilist tähendust.
    Eesti keeles on nii aglutinatsiooni kui ka fleksiooni, areneb fleksiooni suunas.
    • Sõnatüvi võib eri vormides olla erineva kujuga, vrd jala/s, `jalga/des; põõsas /te, `põõsa/id
    • Üks ja seesama tunnus võib eri vormides avalduda erinevalt, vrd mitmuse avaldumist vormides jala/d, raamatu/te, raamatu/i/d, ` jalgu
    • Teatud vormides võib sõnatüübiti tunnus sulada tüvega ühte morfoloogiliselt liigendamatuks vormitüveks, nt mitmusevormis `jalgu, ainsuse sisseütlevas `patta, lihtminevikus oli ja ülivõrdes õnnelikem
    • Mitmuse osastava käände formatiivis on teatud sõnatüüpides kaks tunnust sulanud üheks liigendamatuks tervikuks, nt ema/sid


  • Sõnaliigi mõiste. Sõnade kategoriaalne tähendus. Muutuvad ja muutumatud sõnad.
    Sõnu on võimalik liigitada mitut moodi.
    Vormiõpetuses on oluline see, missuguseid vorme saab sõnast moodustada.
    Ühte sõnaliiki kuuluvatel täistähenduslikel sõnadel on tavaliselt ka ühesugune üldisem tähendus ehk kategoriaalne tähendus. Sõnaliigi üldine tähendus võib olla asja, omaduse või tegevuse tähendus.
    Esimeses etapis jaotatakse sõnad muutuvateks ja muutumatuteks.
    Muutuvad sõnad jagunevad käändsõnadeks ja pöördsõnadeks vastavalt sellele, kas neile saab lisada ----käände-või pöördelõppe.
  • Sõnaklassid: käändsõnad , pöördsõnad , muutumatud sõnad.
    Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus.
    Eesti keeles kuuluvad käändsõnade hulka nimisõnad, omadussõnad , arvsõnad ja asesõnad .
    Eesti keeles on käändsõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ehk kaasus ja arv ehk nuumerus .
    Pöördsõna on sõnaliik , millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu.
    Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi kuuluvad määrsõnad , asemäärsõnad ja hüüdsõnad ning kõik abisõnad ehk partiklid.
    Muutumatutele sõnadele vastanduvad muutuvad sõnad.
  • Nimisõna e substantiiv, sõnaliigi iseloomustus ja näited.
    Nimisõnad - iseseisvad täistähenduslikud käändsõnad, mis muutuvad lauses käändes ja arvus ning tähistavad asju, olendeid, nähtusi. Nimisõnad saavad lauses esineda aluse (subjektina) ja sihitisena (objektina). Vastavad küsimustele kes? ja mis?
    Nt Meri kohises. Tüdrukud kuulavad muusikat.
    Tähenduslikult teisesed nimisõnad väljendavad tegevust ( jooksmine , jooks) või omadust (ilu).
    Nimisõnu liigitatakse omakorda mitmelt aluselt lähtuvalt.
    1. Üldnimed (inimene, maa, töö, lapsed)ja pärisnimed (Tartu, Emajõgi , Mari, Miisu ).
    2. Konkreetsed (maja, lill, raamat,poiss) ja abstraktsed (tulevik, headus , rõõm, unistus ).
    3. Loendatavad (maja, lill, raamat,poiss)ja loendamatud (tublidus, julgus , õhk, ilu).
    4. Elusat tähistavad (hobune,õpilane, laps, koer )ja elutut tähistavad (mööbel, raamat, aken).
    5. Ainsussõnad (headus, õnn, inimkond , kuld ) ja mitmussõnad (andmed, käärid , püksid, prillid ).
  • Omadussõna e adjektiiv , sõnaliigi iseloomustus ja näited.
    Väljendavad olendite, asjade, nähtuste, tegevuste omadusi ja vastavad küsimusele missugune? = milline?.
    Enamik omadussõnu käändub ja esineb ka võrdlusastmetes. On nn vaegomadussõnu, mida ei saa käänata. Käänduvad omadussõnad jagunevad tüüpkondadesse nagu nimisõnadki.
    Omadussõnad võivad lauses esineda ühilduva täiendina või öeldistäitena. Nt Nägin metsas üht kummalist lindu. Vali siit ilusamad pildid ise välja. See koer on kuri.
    On omadussõnu, millel morfoloogilised vormid puuduvad. Need sõnad, väljendavad küll omadust ja esinevad lauses täiendina, aga ei ühildu oma põhisõnaga. Neil puuduvad ka võrdlusvormid, ehkki nende tähendus ei pruugi võrdlust välistada. Niisuguseid muutumatuid omadussõnu nimetatakse vaegomadussõnadeks.
    1.Omastavapärased sõnakujud , millel (samas tähenduses) muud käändevormid puuduvad, nt prantsuse (kirjandus), katoliku (usk), kulla (mees), paganama (poisiklutt).
    2. Liitsõnapärased sõnakujud, mille viimane osis on osastavakujuline -karva, - laadi , -ohtu, -verd, - võitu , -värki, kuid millel liitsõnana teised käändevormid puuduvad, nt tuhakarva (juuksed), iselaadi (inimene), poisiohtu (töömees), mustaverd (piiga), kehvavõitu (söök), isevärki (mõtted).
    3. Sõnakujud, mis ei seostu ka ühegi muutähendusliku sõna omastava ega osastavaga, nt väärt (jutt), eri (asjad).
    4. Sõnakujud, mis võivad käituda ka muutuva nimi- või omadussõnana, nt sula (lumest) – vrd sulast , mäda ~ mädalunal).
  • Arvsõna e numeraal, sõnaliigi iseloomustus ja näited.
    Arvsõnade liigid:
    Põhiarvsõnad ehk kardinaalid väljendavad hulka ja vastavad küsimustele kui palju? mitu?.
    Järgarvsõnad ehk ordinaalid näitavad järjekorda ja vastavad küsimusele mitmes?
    Araabia numbritega arve märkides kasutame järgarvu puhul numbri järel punkti. Väiksemate arvude puhul kasutatakse sageli ka Rooma numbreid (4. ehk IV). Rooma numbri järel on punklt ainult siis, kui see on registris või uue peatüki pealkirja ees.
    Järgarvsõnad käituvad lauses samamoodi nagu omadussõnad ja neid võikski pidada omadussõnadeks.
    Põhiarvsõnad seevastu käituvad lauses omapäraselt ning sellele tuginebki arvsõnade pidamine omaette sõnaliigiks.
    Põhiarvsõnade süntaktiline omapära seisneb selles, et kui põhiarvsõna sisaldav fraas on nimetavas käändes, siis põhiarvsõna (v.a üks) laiend on osastavas käändes, aga teiste käänete korral laiend ühildub põhiarvsõnaga. Vrd Toas viibis kolm inimest. Kolmele inimesele siin ruumi ei jätku .
  • Asesõna e pronoomen , sõnaliigi iseloomustus ja näited.
    Asesõnad on iseseisvad mittetäistähenduslikud sõnad, mis muutuvad käändes ja arvus. Kuna asesõnad asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõna, siis nad jaotatakse nii:
    a) asenimisõnad ehk pro­substantiivid, nt mina, tema, kes;
    b) aseomadussõnad ehk pro­adjektiivid, nt niisugune, missugune, iga, ja c) asearvsõnadeks ehk pronumeraalid, mida on ainult viis: mitu, mitmes, mitu- setu , mitmes-setmes, mitmendik .
    See jaotus pole range, sest üks ja seesama asesõna, võib kord asendada nimisõna, kord omadussõna.
    Asemäärsõnade liigitus konteksti alusel:
    1)isikulised (personaalpronoomenid)
    mina, sina, tema jne.
    2) enesekohased (refleksiivpronoomenid) näitavad, et tegevuse objekt või omaja langeb kokku tegevuse subjektiga, nt
    ise : enese ~ enda, oma, iseenese ~ iseenda
    3) Vastastikused  ehk (retsiprookpronoomenid) näitavad, et kaks või enam vastastikku toimivat tegevuse objekti või omajat lan­gevad kokku tegevuse subjektidega. Neid on kaks: üksteise, teineteise. Mõlemad on vaegmuutelised sõnad, millel puudub ainsuse nimetav ja mitmuse vormid. Asesõna üksteise osutab kahele või enamale, teineteise ainult kahele.
    4) Näitavad(demonstratiivpronoomenid) viitavad min­gile situatsioonist või teistest lausetest selguvale asjale, omadusele või tegevusele. see, too, sama, teine, muu, niisugune
    5) küsivad- siduvad  (interrogatiiv-relatiiv­pronoo­me­nid)
    Küsivad-siduvad
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


    Konto olemas? Logi sisse

    Vasakule Paremale
    Morfoloogia alused #1 Morfoloogia alused #2 Morfoloogia alused #3 Morfoloogia alused #4 Morfoloogia alused #5 Morfoloogia alused #6 Morfoloogia alused #7 Morfoloogia alused #8 Morfoloogia alused #9 Morfoloogia alused #10 Morfoloogia alused #11 Morfoloogia alused #12 Morfoloogia alused #13 Morfoloogia alused #14 Morfoloogia alused #15 Morfoloogia alused #16 Morfoloogia alused #17 Morfoloogia alused #18 Morfoloogia alused #19 Morfoloogia alused #20 Morfoloogia alused #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tiina24 Õppematerjali autor

    Märksõnad


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    22
    doc
    Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
    36
    doc
    Morfoloogia
    8
    docx
    Morfoloogia konspekt
    28
    doc
    Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks
    14
    docx
    Morfoloogia
    117
    ppt
    Morfoloogia ja vormiõpetus
    27
    doc
    EESTI KEELE STRUKTUUR
    16
    doc
    Morfoloogia-Eesti keele käänded





    Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Konto olemas? Logi sisse

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun