NIMISÕNA+NIMISÕNA Kokku nimetavas käändes või lühenenud tüvega nimisõna kirjutatakse järgmise nimisõnaga kokku. nt inimhääl (inimese hääl) Kokku nimisõna ainsuse omastav järgmise nimisõnaga kokku, kui sõna näitab liiki ja vastab küsimusele 'missugune?' nt liivakast, veetilk, linnulaul, tõmbetuul, kommikarp. Lahku nimisõna ainsuse omastav järgmisest nimisõnast lahku, kui esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab 'kelle?', 'mille?' Lahku kirj. mõnes muus käändes olev nimisõna järgmisest nimisõnast lahku. nt kullast kett, sokolaadist kook. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Lahku harilikult kirjutatakse omadussõna järgnevast nimisõnast lahku. Kokku siis kui tekib uus mõiste. nt.. hapu koor - hapukoor ARVSÕNA+ARVSÕNA Kokku eelneva arvsõnaga kokku -teist, -kümmend, -sada. Lahku muud arvsõnad. nt kolmsada viis, viiskümmend seitse. KÄÄNDSÕNA+OMADUSSÕNA Kokku seljuhul kui tekib uus mõiste. nt nimisõna+omadussõna- kivikõva, sametpehme, peegelsile. nt omadussõna...
ilusam. ARVSÕNA ASESÕNA · Arvsõnad näitavad millegi hulka ja · Asesõnad asendavad teisi järje korda, käändsõnu ja vastavad küsimustele mitu?, vastavad samale küsimusele kui mitmel?, sõna, mida mitmes?, mitmendas? jne. asendatakse, nt ta kes?, mitu kui · Kui arvsõna näitab hulka, siis palju?, nimetatakse selline missugune? seda põhiarvsõnaks. Kui arvsõna · Asesõna võib lauses ka erinevaid näitab lauseosasid järjekorda, siis on see järgarvsõna. ühendada, sellisel juhul on see siduv · Arvsõnu saab kirja panna asesõna, numbritega. nt Mari, kes käib võrkpallitrennis, Järgarvude puhul seisab araabia esindab
stockholmlane, zürichlane, kiellane, · thatcherist, kuperjanovlane. ARVSÕNA ARVUDE KÄÄNAMINE Vale Õige ·2011-ndal aastal 2011. aastal · 64-le õpilasele 64 õpilasele ·30st kandideerijast 30 kandideerijast ·90-ndatel aastatel 90. aastatel Numbriga kirjutatud arvule ei lisata üldjuhul käändelõppu ega muid tunnuseid. Arvu käändelõpule viitab arvu järel asetsev põhisõna. Arvsõna lõpus näidatakse käändelõppu ainult siis, kui ... ... põhisõna ja arvsõna asetsevad lauses üksteisest kaugel ·Humanitaarabi viidi 12sse tormis ja üleujutuses kannatada saanud majapidamisse. ... lauses on arvsõna, aga põhisõna puudub. ·Abi viidi 24 majapidamisest 12-le. ·Ansip tuli Tartu maratonil 24ndaks. · Kui võimalik, tuleks otse arvule lisatavatest käändelõppudest LOOBUDA. 37-ndana finisisse jõudes leidis ta eest ootava sõbra. Parem:
Mis on loendamine? Käelis-sõnaline tegevus, mis seab esemed ja järjestikused Objektide (esemete, nähtuste) võrdlemine neid eristava tunnuse alusel on: arvsõnad üks-ühesesse vastavusse järjestamine Millised on loendamisele esitatavad nõuded ühtki eset vahele jätta, ühelegi esemele Konkreetne esemete hulk lapse kujutluses on püsiv, kui esemete mis tahes teistkordselt osutada, ühtki arvsõna vahele jätta, ühtki arvsõna teistkordselt öelda ümberpaigutused hulgas endas: Millised on loendamise omadused? ei seostu uue hulga tekkega Osa ja terviku võrdlemine on mõtteline tegevus, mis: Mis on mõõtmine? on käeline ja sõnaline tegevus, mis seisneb mõõtühiku
2) Muutuva oksüdatsiooniastmega metalliühendi nimetamine oksiid metalli metalli o.-a. hüdroksiid nimetus rooma numbriga happejäägi nim B rühm 2+ I NT: Ag2O hõbe(I)oksiid CuSO4 vask (II)sulfaat 3) Mittemetallioksiidide nimetamine arvsõna mittemetalli nim arvsõna oksiid NT: P4O10 tetrafosfordekaoksiid Arvsõnad 1 mono- 2 di- 3 tri- 4 tetra- 5 penta.- 6 heksa- 7 hepta- 8 okta- 9 nona- 10 deka- Hapete ja happejääkide nimetused Happe Happe nimetus Happejäägi Happejäägi valem valem nimetus HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HI vesinikjodiidhape I- jodiid
aegamööda, alailma, ettepoole, hiljaaegu, käsikaudu, otsekohe, pealtnäha, ümberringi, sinnapoole V. Sõnade poole, pool, poolt ... KLK 1. Käändsõna + poole, pool, poolt ... LAHKU vasakule poole, lõpu poole, metsa poolt, tema pool, minu moodi, naabri viisi, rööpaid pidi 2. Määrsõna + poole, pool, poolt ... KOKKU sinnapoole, kuhupoole, tahapoole, väljastpoolt, ülalpool, niimoodi, nõndaviisi, vastupidi VI Arvsõna KLK 1. Arvsõna+kümmend, teist(kümmend), sada (asesõna) KOKKU nelikümmend, kuueteistkümnes, seitsesada, üheksa seitsmesajandikku, kaksteist, paarsada, mõnikümmend 2. Arvsõna + ühelised, tuhanded, miljonid jne (asesõna) LAHKU kolm tuhat, viis tuhat viis, kaks miljonit, viis kahe tuhande kolmesaja kuuendikku, kolmkümmend viis, paar miljonit, mõni tuhat VII Tegusõna KLK I Tegusõnade liigid: 1
Mägede tipud, vigade parandus, õpetajate tuba (*) Kokkukirjutatakse 2-silbilised täiendsõnad (meestemood, naisterõivad, lastekaubad, käterätik, maadeuurija, teedevõrk, häälteenamus, meeltesegadus, nõudepesu). NB! Kokkukirjutamine kehtib siis, kui tulemuseks on kindla, omaette tähendusega mõiste. Kui rõhutatakse kuulumist, siis kirjutatakse lahku (meeste rõivad läksid mustaks). Koostas: TAAVI. OMADUSSÕNA/ ASESÕNA/ ARVSÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Omadussõna, asesõna ja arvsõna kirjutatakse tavaliselt järgnevast nimisõnast. Vana ema, tark poiss, tugev mees, suuremal määral, paremast sordist, kollast värvi (*) Kokku kirjutatakse siis, kui tekib teine tähendus (vanaema, külmhoone, pühapäev, kuriloom, paljaspea, vanemseersant). KOHANIMED Reegel #1: ! Kaksiknimed ühendatakse sidekriipsuga (Väike-Maarja, Kohtla-Järve, Lõuna-Eesti)(erandeid on kaks: Suurbritannia ja Valgevene). Reegel #2:
Eelneva arvsõnaga KOKKU kirjutatakse sõnad · teist(kümmend): kolmteist, seitseteistkümmend, · kümmend : viiskümmend, kaheksakümmend, mitukümmend · sada: kakssada, üheksasada, poolsada, mõnisada Eelnevast arvsõnast LAHKU kirjutatakse · ühelised: kakskümmend kaks · tuhanded: mõnituhat, kolm tuhat, kolmteist tuhat · miljonid: kaheksa miljonit · miljardid: viisteist miljardit Ühesõnaline arvsõna ne-/ line- liitelise omadussõnaga KOKKU · kaheksatunnine · viietonnine · kolmeteistkümnekraadine · kaheksateistkümneaastane · · Mitmesõnaline arvsõna järgnevast ne-/ line- liitelisest LAHKU · kolmesaja tuhande meheline · saja neljane · neljasaja viiekümne tuhandene · kuue ja poole miljoniline ·
Heliline häälik kõik täishäälikud ja j, l, m, n, r, v Helitu häälik sulghäälikud ja f, h, s, s, z, z Häälikuühend kõrvuti asetsevad erinevad täisvõi kaashäälikud; täishäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks erinevat häälikut/tähte. Hüüdsõna e interektsioon muutumatute sõnade liik, mis väljendab kõneleja tundeja tahteavaldusi, häälitsusi, loodushääli, vms. Järgarvsõna arvsõna, mis näitab järjekorda, vastab küsimusele mitmes? Kaashäälik e konsonant k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Kaassõna e adpositsioon muutumatute sõnade liik, kuulub lauses iga nimisõna võ asesõna juurde Kesksõna e partitsiip tegusõna käändeline vorm( nud, tud ja tav kesksõna. Kirjakeel ühtne ja korrastatud keel, mida kasutatakse ametlikul suhtlemisel. Kuulutus Avalikult välja pandud või ajakirjanduses avaldatud teadaanne.
räägivad pukapuka keelt, on olemas vähesed kirjalikud allikad. Keel on diglossilises suhtes Cook´i saarte maori keelega, mis on riiklik keel. 1 (diglossia – eri keelte kasutamine vastavalt suhtlussituatsioonile) Arvsõnad: Üks – tai, tayi Kaks – lua Kolm – tolu Neli – wā Viis – lima Kuus – ono Seitse – witu Kaheksa – valu Üheksa – iva Kümme – laungaulu Arvsõnad 11-19 moodustatakse mā + arvsõna, (lühendatud vormist laungaulu + mā + arvsõna nt: Üksteist – mā tai Kaksteist – mā lua Kuusteist – mā ono Seitseteist – mā witu Kümned moodustatakse lau+arvsõna: Kakskümmend – laulua Kuuskümmend – lauono Seitsekümmend – lauwitu 6 Keele struktuur: Sõnajärg : VSO – verb-subjekt-objekt/ VOS – verb-objekt-subjekt 1 Kirjas esineb 5 lühikest vokaali /a, e, i, o, u/, 5 pikka vokaali / ā, ē, ī, ō, ū/, vokaal /y/, 9 üksikkonsonanti /k, l, m, n, p, r, t, v, w/ ja üks digraaf /ng/ 6
pikakarvaline, suurejooneline, tugevatoimeline, väikesearvuline. NB! Ne-või line liiteline omadusõna kirjutatakse käändsõnast lahku, kui selle eest on mingi täpsustav sõna. Majakõrgune suure maja kõrgune Sajandipikkune mitme sajandi pikkune Õpilastevaheline nooremate õpilaste vaheline Sõjaaegne eelmise sõja aegne Meetrilaiune üheksa meetri laiune Nb! Ühe sõnaga kirjutatud arvsõna kirjutatakse ne- või line-liitelise omadussõnaga kokku, kuid mitme sõnaga kirjutatud arvsõna kirjutatakse lahku. Kokku Lahku Tuhat+meetrine=tuhandemeetrine kaks tuhat+meetrine= kahe tuhande meetrine Kakskümmend+aastane=kahekümneaastane kakskümmend viis+aastane=kahekümne viie aastane Kolmsada+kilone=kolmesajakilone sada kolm+kilone= saja kolme kilone NB
numbriga siis liidan sidekriipsu abil. N: S-kujuline, Tammsaare-taoline. Lahku: · Tavaliselt omadussõna teistest lahku. N: Suur puu. · -ne või line lõpuline omadussõna kirjutatakse eelnebast käändsõnast lahku kui käändsõnal on ees täiend. N: Punase maja kõrgune · Mitmeosalisest nimest ne ja line liiteline omadussõna lahku. N: Anton Hansen Tammsaare nimeline. Omadussõnad+arvsõnad: Kokku: · -ne ja line liiteline omadussõna, kui arvsõna koosneb kokkukirjutatud arvust. N: kolmetoaline, viieteiskümnepäevane. · Kui kirjutan arvu numbriga siis ne ja line liitelise omadussõna liidan sidekriipsu abil. N: 3-toaline Lahku: · Kui arvsõna koosneb mitmest erinevast sõnast. N: viie tuhande aastane. Kohanimed: Kokku: · Liigisõna kirjutatakse nimega kokku kui nimi ei käändu. · Sidekriipsuga kirjutatakse täpsustav sõnaosa, mis näitab ilmakaart või "kaugust." N: Lääne-Eesti, Ees-Aasia.
kirjeldustes. · Omadussõnadest saab moodustada võrdlusastmed: omadussõna sõnastikuvormi nimetatakse algvõrdeks, keskvõrde kaudu näidatakse, et mingit omadust on rohkem kui teisel asjal või nähtusel, ülivõrdega aga, et mingit omadust on kõige rohkem, nt ilus, ilusam, ilusaim e koige ilusam. • ARVSÕNA · Arvsõnad näitavad millegi hulka ja järje korda, vastavad küsimustele mitu?, mitmel?, mitmes?, mitmendas? jne. · Kui arvsõna näitab hulka, siis nimetatakse seda põhiarvsõnaks. Kui arvsõna näitab järjekorda, siis on see järgarvsõna. · Arvsõnu saab kirja panna numbritega. • Järgarvude puhul seisab araabia numbri järel • punkt. Rooma numbri järele punkti ei panda, • vrd 4., IV – neljas, 4 – neli. • ASESÕNA · Asesõnad asendavad teisi käändsõnu ja vastavad samale küsimusele kui sõna, mida asendatakse, nt ta – kes?, mitu – kui palju?, selline – missugune?
Al alumiinium Aluseline 1) metall+oksiid (o.a ei muutu) Na2O naatriumoksiid metall + O oksiid oksiid 2) metall(o.a)oksiid (o.a muutub) FeO raud(II)oksiid Happeline arvsõna kr.k + elemendi nimetus mittemetall + O oksiid P4O10 tetra fosfordeka oksiid oksiid eesti keeles+ arvsõna kr.k + oksiid iga happe jaoks on oma nimi, mis Hape H + happeanioon hape tuleb lihtsalt pähe õppida 1) metall+hüdroksiid (o
Kadripäev Kadri sai- kus isikunimi ei märgi kuuluvust ega ole kauba nimi, siis kokku Eriala (spetsiaalne ala) eri alal ( erineval alal ) Mägede tipud pühadekaart, rahvastepall Mitmuse omastav Lasteaed laste aed Mitmuse omastava täiendosa lahku, kus ei teki Õuna-ja marjaaed lõpuaktus- ja pidu mõistet. 2) Omadussõna, arvsõna, asesõna, muutumatu sõna+nimisõna Ilus poiss kuivaine KAASSÕNAD Kümme poissi kümnevõistlus Üldjuhul lahku Minu mure isekallutaja Kui tekib mõiste, siis kokku Laua all alläär
Arvsõna Arvsõnade käänamine Põhiarvsõnad 1000, 1000000 Järgarvsõnad Kaht või enamat tuvastamata isikut väljendavate arvsõnade käänamine
Võrdlemine aitab kõike seda, mida me teame, korrastada (teadmised maailmast mõeldakse omaks) 3.Modelleerimine (joonistamine, meisterdamine, jutustamine, musitseerimine, mängimine jms)- teadmiste KASUTAMINE (oma mudeli loomine, kus seniste teadmistega ühendatult kasutatakse ära uus teadmine). 8. Millised on arvu mõiste 3 tasandit? Too näiteid. Miks neid tuleb eristada? Arvu mõiste 3 tasandit on: hulk-arvsõna-number. Näiteks: Huka saab õpetada arvukaardiga (O O O), arvsõna sõnakaardiga ( kolm) ja numbrit numbrikaardiga (3). Aga ma ei saa eriti sellest küsimusest aru... . Miks neid tuleb eristada? Kas sellepärast, et hulgad on konkreetsed aga arvsõna ja number on abstraktne ja lastel raske mõista alguses kahte viimast.... või hulki saab õpetada eri aistinguid kasutades ( võrreldes, modelleerides?) arvsõnu- suuliselt ja kirjalikult ning numbrit visuaalselt õpetada... või hoopis midagi kolmandat... 9. Too 2 näidet rühmitamise tegevustest lasteaias.
EESTI KEELE AASTALÕPU KONTROLLTÖÖ 5. KLASSILE NIMI:........................ PUNKTID/HINNE:......... KONTROLLTÖÖ A 1. Jaota sõnad rühmadesse Kolmandik, seda, sportlane, kätega, viiendast, tigeda, tuhandeni, neljale, keegi, lehtedega, vajalikud, see, sügavaid, teineteise, karvasest. NIMISÕNA OMADUSSÕNA ARVSÕNA ASESÕNA 2. Paranda algustähevead ja pane kirjavahemärgid. eesti loodus oleks võrratult vaesem kui siin ei oleks järvi õnneks on eestis üle tuhande järve peale selle veel 20 korda rohkem rabalaukaid eesti järved ei paikne ühtlaselt on nii järverikkaid kui ka järvevaeseid piirkondi üheks järvederikkamaks paigaks eestis on alutagusel asuv kurtna "neljakümne järve maa" järvi on veel aegviidu metsades...
N: täpselt minu vanune · Kui omadussõna ees on nimi, number, märk, täht, silp siis kirj. nad omavahel sidekriipsu abil kokku. N: 5-aastane, U-kujuline, lik-lõpuline, Antsu-vanune · Kui nimel, märgil või muul on ees täpsustav sõna või tähis, siis kirj. kõik sõnad lahku. N: suure U kujuline, meie Antsu vanune, M.Härma nimeline Arvsõnad: viisteist, viiskümmend viis, viissada, viis tuhat, viis miljonit, viis miljonit viissada tuhat viiskümmend viis · Kui arvsõna kirj. ühesõnaga siis kirj. see ka järgneva sõnaga kokku. N: viieteistkümneaastane · Kui arvsõna kir. mitme sõnaga siis kir. see põhisõnast lahku. N: viiekümne viie aastane. Tegusõnade kokku-lahkukirjutamine Moodusta ma-tegevusnime ja mina vormi. N: abielu abielluma, ma abiellun. Silmakirjatsema, silmakirjatsen Jalga laskma, lasen jalga Kui pööramisel sõnad kohta ei muuda siis kirjutan kokku. Kui muudavad siis lahku
pool miljardit --- poolemiljardeis, poolemiljardik, poolemiljardi(li)ne. 3.Ühesõnaline arv + ne- ja line- liiteline omadussõna = kokku. 3.1.Mitmesõnaline arv + .... = lahku. Nt: viieaastane, kahekilone, kaheksateiskümneaastane, kuueliikmeline. Nt: kahe ja poole kuune, neljakümne kolme aastane, saja seitsmekümne protsendi(li)ne,neljasaja viiekümne kolme meheline. NB! ühesõnaline arvsõna + ne- ja line- liiteline omadussõna jäävad kokku, kui neile eelneb määrsõnaline laiend( kuni, ligi, ligemale, ligikaudu, peaaegu, umbes) Nt: kuni kahekilone raskus, ligemale viiemeetrine vahemaa, umbes kaheksatunnine ajavahe. 4.Sõna pool kirj. järgnevast nim. lahku kui on hulgasõnana ning käändub. 4.1. ... kokku kui moodustab omaette tähendusega sõna ega käändu. Nt: pool aastat, poole kuu pärast, poolest veebruarist, poole kilo kaupa
Põhiarvud araabia numbritega: 12 kuud, aastal 1930, 50 krooni. Järgarvud kirjutatakse araabia numbritega, mille järel on punkt või rooma numbritega: 3. kursus, III kursus, 14. kohal, XIV kohal, 1930. aastad, Karl XII, XX sajandil. Punkt saab olla ka rooma numbrite järel, kui ta annab tähenduse `esiteks, teiseks`: I. Ehitusuuringud II. Krundi eraldamine III. Kaevetööd IV. …. Käände näitamine üksinda seisva arvsõna puhul Numbritega kirjutatud põhiarvsõna käändelõpu saab lisada alates sisseütlevast: 28sse, 28s, 28st, 28-le,…,28ga. 96st lahkus 17. Pood on lahti kella 20ni. 15-lt on arvamus saamata. Valed on vormid: 3-e, 6-t. Araabia numbritega kirjutatud järgarvudele saab liidet ja käändelõppu lisada alates ainsuse omastavast ja kõigis mitmuse käänetes: 28nda, 28ndasse,…, 28ndaga; 28ndatele 1930ndad, 1930ndate, 1930ndaisse
bussijaam автобусная станция kirik церковь emakeel родной язык kodakontsus гражданство valitsus управление valgeroos Белая роза rahvuslind национальная птица suitsupääsuke касатка kuupäev число esimeselkorrusel первом этаже vald волость kirikud Церкви venekeel русский Язык maakonnakeskus Центр уезда kodulinn Родной город aasta год riigipiir граница keskkool Средняя школа töötama работать elanikud жители ilmakaar страны света pühad праздник riigid страны rukkilill василёк tunniplaan расписание уроков veetorn водонапорная башня Viljandi järv Озеро Вильянд...
Muusika KT õp. Lk 17-27 1.Mis on asnsambel? Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 2. Mille järgi liigitatakse ansambleid? Ansambleid saab liigitada kahe põhitunnuse järgi,need on Muusikute arv ja pillikooseis. 3. Tabel lk 17. Muusikute arv Ansambli nimetus Ladinakeelne arvsõna 2 Duo duo Duett 3 Trio tres Tertsett 4 Kvartett quattuor 5 Kvintett quinque 6 Sekstett sex
ühesõnalise nime, tähe või numbriga lõpuline omadussõna lahku: sidekriipsu abil: Kerese-nimeline Lydia Koidula nimeline KOKKU LAHKU -teist, -kümmend ja sada: kaksteist, kolmsada Ülejäänud arvsõnad: kolm tuhat,'kuus miljonit kaheksakümmend. seitse, kaheksa miljardit. 2.4 Arvsõna kokku-ja lahkukirjutamine 2.5 Muutumatute sõnade kokku-ja lahkukirjutamine Määrsõnad ja kaassõnad kirjutatakse teistest sõnadest tavaliselt lahku: väga hea, kaugelt tulnud, maad ligi, pea kohal. Kui kaks kõrvuti olevat sõna moodustavad määrsõnalise väljendi, siis kirjutatakse nad kokku: tasapisi, kusjuures, seepärast, aegamööda. Kaks sõna koos väljendavad midagi muud kui kumbki sõna eraldi kirjutatuna: ühtelugu (=
MORFOLOOGILINE ANALÜÜS (MÄRKIMINE ALGAB TAGANTPOOLT) KÄÄNDSÕNADE KATEKOORIA ( nimisõna, arvsõna, asesõna) I katekooria arv 2ARVU AINSUS MITMUS Ei eralda midagi. Raamat, siga, lehm D, de, te, i (u ) kan-u, kaer-u, sig-u, maj-u, lin-u II käände kategooria LÕPP NB ! Üks söna ei saa kunagi olla korraga kahes käändes. Ainult üks käändLÖPP ! III võrdluse kategooria omadussõnal ! -m - im (-em) NB
Sõnaliigid Semantika ehk Morfoloogia näide tähendus ehk vormiõpetus 1. TEGUSÕNA Tegevus Pöördub Jookseb, ajab, laulab... verb 2. NIMISÕNA Asi, olend Käändub Poiss, raamat, maja... subsatntiiv 3. OMADUSSÕNA Omadus Käändub Ilus, pikk, must... adjektiiv 4. ARVSÕNA Käändub numeraal 4.1PÕHIARVSÕNA Arv Kaks kardinaal 4.2JÄRGARVSÕNA Järjestus Teine ordinaal 5. ASESÕNA Asendab Käändub Tema, enese, üksteise, pronoomen nimi-, omadus- oma, kõik, kes, mitu ... ja arvsõnu 6. MÄÄRSÕNA Koht, aeg, viis, Ei muutu Kaugel, täna, püsti, Adverb määr, ruttu, väga, rohkem, (seotud modaalsus siin, si...
ülemvõimuga Eestis. Alamsaksa laensõnad on näiteks: kool, kampsun, tellis, köök, kamber, nööp, müts, seep, paber, pood, suhkur . Kui Eesti läks 16. sajandi lõpul Rootsi riigi koosseisu, hakkas eesti keelde tulema rootsi laensõnu .Näiteks :plika, särk, tasku, laut, plaat, kelk, ämber, säng. Esimesest vene ajast (18.-19. sajand) on eesti keelde jäänud sellised laensõnad nagu kopikas, pintsak, pliit, puravik, polk, rood, suli, jaam . Üks vanemaid laene on arvsõna sada . Hästi vanad laenud on ka ratas, kirves, oinas, hammas, hernes. Kogu meie sõnavarast on umbes 85% laensõnad. Selles pole midagi imelikku ega ootamatut, sest nagu kõik teisedki keeled, on eesti keel arenenud pidevalt teiste rahvaste ja keeltega kokku puutudes. Kerli Kõiv .
Keeleteaduse aluste ja üldkeeleteaduse sissejuhatuse kursuste grammatiliste kategooriate osa õppematerjal, pärit F. Karlssoni õpiku Üldkeeleteadus eestikeelsest tõlkest Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saam...
Karlsson õpiku lisa 2 Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adposit...
1. Leksikoloogia ja sõnaõpetuse mõisted Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades. Sõna, täpsemalt: leksikaalne sõna ehk lekseem, on sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Nt kogum jõgi, jõe, jõge, jõkke, jões, ..,jõed, jõgede, jõgesid .., millest üks vorm valitakse sõna esindajaks eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat kutsutakse algvormiks ehk võtmevormiks. Kui pole tarvis täpselt eristada, siis kasutatakse sõna ka sõnavormi tähenduses. Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegi, teen, tehakse, tehtud, oled teinud,...
50th fiftieth 57th tifty-seventh 60th sixtieth 68th sixty-eighth 70th seventieth 72th seventy-second 80th eightieth 84th eighty-tourth 90th ninetieth 100th hundredth 134th hundred and thirty-fourth 1,000th thousandth Järgarvsõnade õigekirjutus Järgarvsõnades 20.-90. muutub y liite -eth ees i-ks fifty - fiftieth sixty - sixtieth Põhi- ja järgarvsõnade tarvitamise erinevusi inglise ja eesti keeles Inglise keeles järgneb kõikidele põhiarvsõnadele (peale arvsõna one) nimisõna mitmuses. two weeks kaks nädalat a hundred days sada päeva five books viis raamatut Aastaarvudes tarvitatakse ainult põhiarvsõnu. in 1966 in nineteen hundred and sixty-six või in nineteen sixty-six in 1905 in nineteen hundred and five Kuupäevi loetakse järgmiselt: May 9, 1945 - the ninth of May, nineteen hundred and forty-five või May (the) ninth, nineteen forty-five. Nimisõna mitmus Tavaliselt on nimisõna mitmuse lõpp -s
Kokku ja lahkukirjutamine 2010 Reeglid I NIMISÕNA + NIMISÕNA Ainsuse omastavas nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib liiki või laadi ja moodustab kindlaks kujunenud mõiste (vastab küsimusele mis?, missugune?, mis liiki?, mis laadi?). Näited: taskukell, kontserdipilet, teatripilet, raamatukapp. Mitmuse omastavas nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku. Näited: teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimekiri. Reeglid II OMADUS-, ARV-, ASESÕNA +NIMISÕNA Omadussõna kirjutatakse järgnevast sõnast lahku. Näited: rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, suur tuba, vaene laps, väike mees. Erand: Mõistereegli järgi kirjutatakse kokku tähenduse alusel, vaatamata sõnaliigile. Näited: heategevus, julgeolek, kall...
Verbide morfoloogiline struktuur väljendab aja ja subjekti suhteid osalausete vahel. (Young, 1970: 1) On ka palju juhtumeid, kus suurt semantilist rolli ei mängi mitte verb ise vaid verbiline lisand, milles väljendub aeg ja tegija ning mis on erinevate tegusõnade puhul sama. (DOBES) Tegusõnad asetsevad lausete lõpus (Young, 1970: 6). Lisandite ja vahevormidega liidetakse lauses osalauseid. Benabena keeles eksisteerib ainult kaks arvsõna. Nendeks on: 1 - mone 2 - loe Numbrit "3" väljendatakse järgnevalt: loé yági móne yági ehk üks ja kaks või üks, kaks. 4 - loé yági loé yági (kaks ja kaks või kaks, kaks) 5 - loé yági loé yági móne yági (kaks ja kaks ja üks või kaks, kaks, üks) VÕI nayáhi lúga'a sú hágo (viitab ühe käe sõrmedele, nayáhi - minu käsi ja lúga - näitab, et jutt on ühest käest) 6 - nayahi mone su hago to ya'malo'i mone leke ho malago yabe (inglise keelne benabena
LAHKU LAHKU Kelle oma ? Missugune ? Uus kell Isa kell Logisev kell Hea kell Naabri koer Tore koer Minu koer Karvane koer Ema tort Maitsev tort Lapse põlv Verine põlv Lõvi lõug Värisev lõug Tädi vaas Täpiline kleit Onu auto Raske haigus KOKKU Mis liiki ? TEKKIB UUS MÕISTE Käekell Taskukell käokell Tõukoer Karjakoer Küpsisetort Lapsepõlv Lõvilõug Tiibklaver NIMISÕNA +NIMISÕNA Nimisõna nimetavas käändes Lühenenud tüvi põldmari inimhääl korvmööbel inimväärikus merisiga inimvaenulik purilennuk kuningriik kuldkett ...
tema oksüdatsiooniaste null. Iga side vesinikuga alandab süsiniku oksüdatsiooniastet ühe ühiku võrra, iga side hapniku, lämastiku või mõne muu elektronegatiivsema aatomiga tõstab seda ühe ühiku võrra Orgaaniliste ühendite omadused 1Sisaldavad süsinikku ja vesinikku C arvsõna Alkaani valem arv 1 Meta CH4 2 Eta C2H6 3 Propa C3H8 4 Buta C4H10 5 Penta C5H12 6 Heksa C6H14 7 Hepta C7H16 8 Okta C8H18 9 Nona C9H20 10 deka C10H22 2Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga 3Aatomite vahel on kovalentne side (side, mis tekib ühise elektronpaari moodustumise tõttu) 4Vesilahused ei juhi elektrit
KEEMIA ARVESTUS 1. Orgaaniline keemia Kõik orgaanilised ühendid sisaldavad kindlasti süsinikku (C). Lisaks võivad neis esineda teised keemilised elemendid – H, O, N, S, P, halogeenid Orgaanilised ühendid jagunevad: – Looduslikud (sünteesitakse elusorganismides) – Sünteetilised (valmistatakse inimeste poolt sünteesi käigus looduslikest orgaanilistest või anorgaanilistest ühenditest) Kasutatakse erinevaid valemeid – Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurvalem – Lihtsustatud struktuurvalem – Graafiline kujutis – Summaarne valem ehk brutovalem – Ruumiline kujutis Arvestatakse aatomite esinemisvorme (üksik-, kaksik- või kolmiksidemetega) 1) Klassikaline ehk täielik struktuurvalem Näitab kõiki aatomeid ja nendevahelisi sidemeid 2) Lihtsustatud struktuurvalem Näitab omavahel seotud aatomiterühmasid. Kasutatakse kahte erinevat tähistusviisi: ...
grammatika, semester) Pikk täishäälik esisilbist kaugemal (akadeemia, galerii, idee, marinaad) Häälik O esisilbist kaugemal (auto, logo, stereo, neutron, traktor) (Tavatud häälikuühendid (trahhea, standard, foogt, müokard, asbest)) Sõnaliigid Käändsõnad Nimisõna e. substantiiv- asjad, elusolendid jm nähtused. Omadussõna e. adjektiiv- nimisõna/asja omaduse märkimine. Arvsõna e. numeral- asjade hulk. Asesõna e. pronoomen- teiste käändsõnade sõnaline asendaja, saab tähenduse kontekstis. Pöördsõnad Tegusõna e. verb- väljendab tegvust, tavaliselt öeldis. Lihttegusõna- tegusõna (olema, elama, kasvama, õppima). Liittegusõna- sõnatüvi+tegusõna (abielluma, alahindama). Ühendtegusõna- määrsõna+tegusõna (peale käima).
* Rooma numbrile saab käändetunnuse lisada alates ainsuse osastavast: III-t, III-sse Käändetunnuse võib lisada sidekriipsuga või kokkukirjutatuna ilma sidekriipsuta. Väliskohakäänete tunnused -le, -l, -lt tuleks kirjutada sidekriipsuga, sest l sarnaneb kirjapildilt numbriga 1: 13 21-le (mitte 21le) Millal arvsõnale käändetunnus lisatakse? Kui arvsõna on sõnaühendis (kuulub sõnaga kokku), siis selgub kääne sellest sõnast ja arvsõna käänet ei osutata: 15 kuud, 15. kuu, III veerand Kui arvsõna ei ole sõnaühendis, siis lisatakse arvule käände või mitmuse tunnus: Mari tuli võistlusel 25ndaks. Vabu kohti jagub 25-le. Kui sõnaühendit moodustavad arvsõna ja nimisõna asuvad lauses teineteisest kaugel, siis tuleb lisada ka arvsõna käändetunnus: Lehti jagus 44-le erakonna liikmele. Näiteid:
formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom. Alküülrühmade üldvalem on CnH2n+1 17. Kuidas määrata tüviühendit? Tüviühendis võetakse pikim kordset sidet sisaldav süsinike ahel.Tüviühendi süsinikud nummerdatakse nii, et kordne side saaks võimalikult väikese kohanumbri. 18. Kuidas koostatakse alkaanide, tsükloalkaanide ja halogeenühendite nimetusi? Alkaanide nimetusi koostatakse: 1-4: metaan, etaan, propaan, butaan 5-10 arvsõna + aan. Tsükloalkaani nimetus: 1-2 puudub, 3-10 tsüklo+alkaani nimetus. Nt: tsüklopropaan. Halogeenide nimetus on R-Hal 19. Normaalalkaanide (CH4-C10H22) nimetusi! TULEB OSATA: 1. Kirjutada summaarse valemi alusel struktuurvalemeid! (lihtsustatud ja tasapinnalised struktuurvalemid, graafiline kujutis) 2. Koostada üht liiki struktuurvalemi järgi teisi struktuurvalemeid! 3. Koostada ja tunda ära isomeeride (asendi-, ahel-, funktsiooni-, geomeetriline e. cis-,
- Kui laiendosaks on nimetavas käändes lihtnimisõna, on tegemist tüviliitsõnaga, kus moodustusosade vahel pole morfosüntaktilist seost (nt löökauk, tahvelarvuti, piltkiri, okaspuu). - Kui laiendosaks on lihtomadussõna, on see alati nimetavas käändes (nt noormees, vedelkütus, külmkapp, heaolu). On moodustatud ka termineid, milles on laiendomadussõna keskvõrde vormis (nt nooremleitnant, ülemkoda, alamkiht). - Laiendosaks võib olla ka nimetavaline arvsõna (nt üksmeel, nelinurk, kolmkõla). - Kui laiendosaks on võõrsõna, on see nimetavas (nt kontsertmeister, sportauto, neoonvärv). - Kui laiendosaks on tuletis, oleneb liitmismall tuletustüübist: 1) nimetavas on us-lõpulised 3s, us-lõpulised 2s III-vältelised, ik-lõpulised arvsõnatüvelised + mitmik ja tervik (nt haridusamet, looduskaitse, kolmikhüpe, tervikpilt). 2) omastavas on mõned us-lõpulised 2s III-vältelised, us-lõpulised 2s II-vältelised, e-lõpulised,
Kui arv on kirjutatatud ühesõnaliselt, siis kirjutatakse ta järgneva ne- või line- liitelise omadussõnaga kokku. nt. Viieaastane, kahekilone, kaheksatunnine, kaheksateistkümnekraadine. Kui arv on kirjutatud mitme sõnaga, siis kirjutatakse ta järgnevast ne- või line-liitelisest omadussõnast lahku. nt. Kahe ja poole kuune, neljakümne kolme aastane, neljasaja viie lapseline. NB! Ühesõnalise arvsõna ja ne- või line-omadussõna kokkukirjutised jäävad kokku ka siis, kui neile eelneb määrsõnaline laiend (kuni, ligi, ligemale, ligikaudu, peaaegu, umbes). nt. Kuni kahekilone raskus, ligemale viiemeetrine vahemaa. Sõna pool kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta esineb hulgasõnana ning käändub. nt. Pool aastat, pool tundi hiljem, poole kuu pärast. Sõna pool kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta moodustab sellega
Lgrotum per iqnotius ei tohi olla definitsioon, mis on tundmatu tundmatu kaudu (tõlk) - definitsioon peab olema arusaadav, tähendab defineerivas ei tohi esineda mõisteid, mis eeldavalt nõuavad nende defineerimist. Näide, kus on nii juhtunud. Riik- on maailma vaimu-poliitiline ilmutis. Defineeri: Teisipäev- nädalapäev, teine tööpäev nädalas. September kuu nimetus, kuu, millal hakkab astronoomiline sügis. September on kuu nimetus, mis rahvakalendri kaudu on Mihklikuu. Viis- arvsõna, mis märgistab sõrmede arvu ühel käel. Viis- muusikaline termin, mis tähistab meloodiat ja rütmi. Viis- meetod/abinõude kompleks, eesmärkide saavutamiseks. Liigitamine Mõiste mahuliste iseärasuste esile toomine, võrdlemine. Reegild aitavad tagada liigitamise korrektsuse. Liigitatav- mõiste, mille mahulised iseärasused kuuluvad tulevad võrdlemisele. Liigitatav- liigitu liigituse liikmed. Liigitus- liigituse alus Liigitamise alus on tunnus, mille järgi toimub liigitamine. Reeglid:
M üks sent kaks senti viis senti üks kroon kaks krooni viis krooni N üks tuhat kaks tuhat viis tuhat üks kiri kaks kirja vähe kirju K üks asi kaks asja palju asju 22 Liitarvsõnades määrab nimisõna vormi arvsõna viimane sõna: 21 krooni 33 krooni 54 krooni 145 krooni 1586 krooni Erandid: Järgmised nimisõnad muutuvad erandlikult: , , , . 5, 6, 7... 20 Sugu 1 2, 3, 4
10) Umbisikuline tegevus Kui ei ole teada, kes tegevust tegi, siis kasutatakse umbisikulist teguviisi. Jutustatakse, jutustati, on jutustatud, oli jutustatud 11) Liitsõnad Liitsõna on mitmest sõnast koosnev üks sõna, millel on lahku kirjutades teine tähendus. Need sõnad kirjutatakse täht-tähelt samamoodi, kui lahku kirjutades. Lapse põlv lapsepõlv Vanade kodu vanadekodu Kui nimisõna ees on omadus-, ase- või arvsõna, siis kirjutatakse need lahku. Punane kool, ilus ilm, see laps Kaks nimisõna kirjutatakse lahku, kui üks neis näitab teise kuuluvust ja vastab küsimusele kelle? Mille? Venna raamat, isa kott Kaks nimisõna kirjutatakse kokku, kui esimene näitab teise liiki ja vastab küsimusele missugune? Jalgratas, jalgpall 12) Tähestik Eesti tähestik: Abcdefghijklmnopqrsszztuvwõäöüxy Täishäälikud: Aeiouõäöü Kaashäälikud:
Ansambel on mitme esitaja ettekantav number mitmeosalises lavateoses, nt ooperis või balletis. Teatrikunstis nimetatakse ansamblimänguks näitlejate kunstiterviklikku koostööd. Arhitektuuris nimetastakse ansambliks terviklikku hoonete rühma. Füüsikas nimetatakse ansambliks suurt (näiteks osakeste) kogumit. Ansambli nimetused tulenevad reeglina muusikute arvust ansamblis ja ladinakeelsetest arvsõnadest. Muusikute arv Ansambli nimetus Ladinakeelne arvsõna 2 duo (instrum) duo duett (vokaal) 3 drio (instrum) tres tertsett (vokaal) 4 kvartett quattuor (loe: kuatuor) 5 kvintett quinque (loe:kuinkue) 6 sekstett sex (loe: seks) 7 septett septem
miljardit. Kui arv on kirjutatud ühesõnaliselt, siis kirjutatakse ta järgneva ne- või line- liitelise omadussõnaga kokku; kui arv on kirjutatud mitme sõnaga, siis kirjutatakse ta järgnevast ne- või line-liitelisest omadussõnast lahku (viieaastane, kahekilone, kaheksatunnine, kaheksateistkümnekraadine, kuueliikmeline, kahe- sajaprotsendi(li)ne, kaheksateistkümneaastane; aga kahe ja poole kuune, neljakümne kolme aastane) NB! Ühesõnalise arvsõna ja ne- või line-omadussõna kokkukirjutised jäävad kokku ka siis, kui neile eelneb määrsõnaline laiend (kuni, ligi, ligemale, ligikaudu, üle, alla, peaaegu, umbes): kuni kahekilone raskus, ligemale viiemeetrine vahemaa, umbes kaheksatunnine ajavahe, alla viiekümneaastased mehed. Sõna pool kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta esineb hulgasõnana ning käändub: pool aastat, pool tundi hiljem, poole kuu pärast, poolest veebruarist saadik, poole kilo kaupa.
Kontrolltöö I kooliastme matemaatika õpetamise metoodika I Teooria 1. Lasteaiamatemaatika kordamine ja süvendamine. 1) Mis on esemete loendamine ja millised on loendamise nõuded ? Loendamine on käeline ja sõnaline tegevus, mis seab loendatavad esemed ja järjestikused arvsõnad üksühesesse vastavusse. Samaaegselt esemetele osutamisega öeldakse arvsõnu alates ühest, viimasena öeldud arvsõna tähistab loendatavate esemete arvu (Mitu on?). Loendamine on ainus vahend, mille abil saab kindlaks teha esemete arvu. Loendamistegevus peab vastama järgmistele nõuetele: Loendada saab ainult konkreetseid esemeid ja nähtusi, mis asuvad lapse käe-, kuulde- või pilguulatuses. Loendamiseks peab laps teadma arvude järjestikusi nimetusi. Loendamise ajal käivitub nn loendamise füsioloogiline mehhanism – käsi, pea või keha
когда?millal?(kuu, aasta) (ие) (ия, ь) лес сад, на чём?-millega? красный Глагол Возвратные глаголы Числительное – Arvsõna красная-красное-красные Kui palu? Mitu? Mitmes? 1 спяж-е 2 спряж-е ся 1 – один первый зелёный я– у/ю у/ю усь/юсь 2 – два второй
Muusika esituskoosseisud ANSAMBEL Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. Ansambleid saab liigitada, kahe põhitunnuse järgi, need on · muusikute arv · pillikoosseis Ansamblite nimetused, mis lähtuvad muusikute arvust, on tuletatud ladinakeelsetest arvsõnadest. Muusikute arv Ansambli nimetus Ladinakeelne arvsõna 2 Duo (instrumentalistid) Duo Duett (vokalistid) 3 Trio (instrumentalistid) Tres Tertsett (vokalistid) 4 Kvartett Quattuor (loe: kuatuor) 5 Kvintett Quinque (loe: kuinkue)
leghorni kanad · jaaniuss, mardihani, aadamaõun Aleksandri kook, Madise leib Kohanimed: · Emajõgi, Surnumeri, Teravmäed · Tartu linn Tartu, Kihnu saar Kihnu, Balkani poolsaar Balkan · Allika tänav, Raekoja plats, Pikk jalg · Vaiksel ookeanil, Musta merre · Kopli rand, India ookean * Donimaa, Baltimaad, Põhjamaad, Saksamaa, Tartumaa // Baffini maa // Aafrika maad, Beneluxi maad, Läänemere maad, Vahemere maad Arvsõna kaks tuhat kahetuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne · kahekilone, kaheksatunnine kahe ja poole kuune, · saja seitsmekümne protsendi(li)ne · pool aastat, poole kuu pärast poolaasta, poolkuu // pooltoores Tegusõna ** Äraminev külaline ~ ära minev külaline, kätteantavad raamatud ~ kätte antavad raamatud, asetleidnud sündmus ~ aset leidnud sündmus, * vabad ühendid: palju kirutud haigekassasüsteem, enim müüdud auto,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
