vajalikke esemeid, harvem riideesemeid: hädapasun, elav ajaleht; jänespüks jne. Inimene > kvantum. Nendes väljendites iseloomustab hulgasõna inimest kvantitatiivselt, atribuut aga kvalitatiivselt: magus suutäis, hunnik õnnetust jne. Isikunimetustena need siiski eriti populaarsed ei ole. (Õim 2001B) Kokkuvõte Fraseoloogilised nimetused on mahukas ja kindla struktuuriga fraseoloogiaosa, nad väljendavad tugevalt kõneleja ekspressiivhinnangulist suhtumist kirjeldatava objekti suhtes. Fraseologismides nimetatakse inimest tavaliselt välimuse (poriorikas), vaimsete omaduste (tuhajuhan), iseloomu (nõiaella), käitumise (tolaants), päritolu (maamats) või ameti (kirjaneitsi) järgi. Eesti keele kujunemise ajaloost tulenevalt on paljud eesti fraseologismid piiblipäritolu või eeskuju saanud vene ja saksa keelest. Fraseologismid on enamasti humoorika sisuga ning rikastavad inimeste keelt, andes kuulajale illustratiivset materjali. (Õim 2001B; Mäearu 2002)
Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusika muutus rõhutatult helistikukeskseks.
Enamasti avaldatakse see essee või raamatu vormis või mõnel muul kujul, näiteks filmina. Biograafia jutustab inimese lugu, peatudes mitmetel tema elu tahkudel, sisaldades tihti ka intiimseid detaile ja iseloomu analüüsi. Tavaliselt on tegemist mõne tuntud, meeldejääva või mõnel teisel moel silmapaistva karakteriga, kelle eluloo jäädvustus võiks inimestele huvi pakkuda ning korda minna. Elulookirjelduse lugejateks on inimesed, kes tahavad kirjeldatava isiku elu ja tegemiste kohta põhjalikku ülevaadet saada. Olgu lugejaks siis mõni lähikondlane või võhivõõras inimene - igal juhul võtab lugeja biograafia kätte mingil huvipakkuval põhjusel. Näiteks rüütel Guillaume le Maréchali elu kirjeldav ning meenutav lugulaul säilis läbi aegade, olenemata sellest, et rüütli lähikondlased olid kõik juba surnud, just oma haruldase ilu tõttu. Teos esitas hulgaliselt lähiajaloo sündmusi ning oli kirjutatud heas stiilis.
valitakse da-tegevusnime morfeemivariandi analoogial. · gu kui da-tegevusnimes da või a, nt ela/da ela/gu, `juu/a joo/gu · ku kui da-tegevusnimes ta, nt haka/ta haka/ku Umbisikulises tegumoes esineb alati gu, mis liitub tegumoe tunnusele, nt ela/ta/gu, haka/ta/gu. Kõneliigikategooria liikmed Kõneliik on pöördsõna kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust või eitust. Kõneliigikategoorial on kaks liiget: jaatav kõneliik ehk afirmatiiv ja eitav kõneliik ehk negatiiv. Kõneliigi pidamine morfoloogiliseks kategooriaks on tingitud sellest, et eesti keeles kasutatakse mõnede vormide eituse väljendamisel lisaks eitussõnale ka vastavast jaatusvormist erinevat pöördsõnavormi, nt elasime : ei elanud, elan : ei ela, elatakse : ei elata. 8 Jaatav kõneliik
rüütlikultuuri. Eluloo kirjeldust mõjutab suuresti ka selle kirjapanija. Biograafia kvaliteet sõltub sellest, kui hästi on kirjutaja erinevaid allikaid uurinud ja fakte kogunud. Tema keelekasutus muudab tegelased kas elavaks või kirjeldab kõike väga kuivalt. Kirjapanemisel lähtutakse nii enda teadmistest kui ka kogemustest ehk selles peegeldub kirjaniku enda mälu. Oluline on kirjaniku suhe inimesega, kelle elulugu kirja pannakse. Eluloo lugeja saab ettekujutuse eluloos kirjeldatava inimese kohta ja erinevat informatsiooni selleaegsest elukorraldusest. Niisiis ei ole elulugu üksnes ühe elu lugu, vaid omamoodi ajalugu. Erinevate elulugude abil on võimalik kujutada selleaegset maailmapilti ning mõista, kuidas elati erinevatel sajanditel või aastakümnetel.
formatiivi akse ees vokaaliteisendus oo uu või öö üü, näiteks `jooma : juu/akse, `sööma : süü/akse. III pöördkonna murdma-tüübis on umbisikulise tegumoe vormi raske analüüsida. Vormis `murtakse on tüve lõpukonsonanäiteks d ja formatiivi alguskonsonanäiteks ühte sulanud, nii et tüve ja formatiivi piir läheb tegelikult läbi t. 47. Kõneliigikategooria. Iseloomustus, kategooria liikmed. Kõneliik on pöördsõna kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust või eitust. Kõneliigikategoorial on kaks liiget: jaatav kõneliik ehk afirmatiiv ja eitav kõneliik ehk negatiiv. Kõneliigi pidamine morfoloogiliseks kategooriaks on tingitud sellest, et eesti keeles kasutatakse mõnede vormide eituse väljendamisel lisaks eitussõnale ka vastavast jaatusvormist erinevat pöördsõnavormi, näiteks elasime : ei elanud, elan : ei ela, elatakse : ei elata.
Sotsioloogia I seminari töö Liisi Pajula I kursus Subkultuur OSSID Kirjeldatava subkultuuri liikmeid kutsutakse ossideks. Seda nimetust nad üldiselt enda kohta ei kasuta, kuna tegu on mõneti hukkamõistva terminiga; pigem kasutatakse seda nende kohta subkultuuri mitte kuuluvate inimeste poolt ja harilikult mitte mõne ossi juuresolekul, sest sellele võivad järgneda kergemat või raskemat sorti kehavigastused. Subkultuuri kuuluvad noored mehed, vanuses umbes 16-30 aastat, kes harilikult ei saa hiilata suurepärase mõtlemisvõimega. Iseloomulikud tunnused on peamiselt riietus, mis koosneb pea asjalikult erinevatest spordiriietest, samuti on väga oluline sellesse subkultuuri kuulumise juures omada autot, eriti hinnas on musta värvi 'bemmid' ehk BMW-d. Liikmetel on tavaliselt ka lühikeseks lõigatud või üldse maha aetud juuksed ja peavad kõiki teist stiili mehi 'pededeks'. Väga äratuntavad on osside grupid, kes on kogunenud mõne oma kaas...
1. Nimeta vastastikmõju liigid,mille vahel need jõud esinevad. * Gravitatsiooniline (kõik kehad) Gravitatsioonijõud mõjuvad mistahes kahe keha vahel. Seda jõudu vahendab gravitatsiooniväli.* Elektromagnetiline (laetud kehad) Elektriline jõud esineb ainult elektriliselt laetud kehade vahel. Seda jõudu vahendab elektriväli. Magnetiline jõud esineb liikuvat (kulgevat või pöörlevat) elektrilaengut omavate kehade vahel. Seda jõudu vahendab magnetväli. *Tugev (prooton ja neutron) Tugev vastastikmõju avaldub peamiselt tuumajõududena. Need on jõud, mis hoiavad nukleone koos. Selle mõjuraadius on väga väike. Tuumajõud esineb nii elektriliselt laetud kui laadimata osakeste vahel. *Nõrk (elementaarosakesed) Esineb kõikide elementaarosakeste vahel. Selle mõjuraadius on veel väiksem. 2. Iseloomusta footonit on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant. Footon on vaheosake, mis vahendab elektromagnetilist vastasmõju. Footon ise oma vahendatava v...
omaduste ja tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel, nõnda, et tekib uus kujutlus. n. Jänespüks, tähtis nina. Metonüümia- ehk ümbernimetus on mingi asja või nähtuse nimetuse asendamine ajalise, ruumilise, põhjusliku vms suhte alusel ebatavalise piltliku nimetusega. Terviku väljendamiseks kasutatakse selle osa. Kuningas- kroonitud pea, Berliini müüri langemine- kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Hüperbool- ehk kunstiline liialdus on kirjeldatava asja või nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine, mingi otsustuse, väite või tunnusega ülepakkumine. Eesmärgiks eriti tugevate tunnete väljendamine. Surmigav, hirmkallis, pole teda sada aastat näinud. Litootes- ehk vähendus on hüperbooli vastand, kus eituse kaudu väljendatakse jaatust, rõhutatakse olulist vähendamise kaudu. Imepisikene, teosammul käima, alla meetri mees. Allegooria- ehk mõistukõne esitab abstraktse mõiste piltlikul, asjastatud kujul.
Põhiteksti kirjast väiksema kirjaga (8-10 punkti) on jooniste allkirjad ning tabelid. Lehe servadest jäetakse 2,5 cm ülalt ja alt; 2 cm paremalt; lehe vasakust servast 3 cm. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirge (justify/külgjoondus). Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega, taandridu ei kasutata. Oluliste mõistete rõhutamiseks võib kasutada paksu kirja (Bold). Kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid kirjeldatava keelematerjali ning võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul. Töö iseseisvad osad (näiteks: sissejuhatus, kirjanduse ülevaade, tulemused, kokkuvõte ja teised esimese taseme pealkirjad) alustatakse uuelt leheküljelt kolmanda rea kõrguselt. Uut pealkirjastatud jaotist ei või alustada lehekülje alläärest, kui pealkirja alla jääb ainult üks rida teksti. Lõigu viimast, poolikut rida ei või viia järgmise lehekülje algusesse. Alapeatükid järgnevad samalt leheküljelt
maksma. A. Kivirähk, K. Prügi, I. Trull, A. Pervik,, H. Nõu , Uusi autoreid kaasaegses väikelastekirjanduses Aidi Vallik "Koletise lugu", "Unekoer", Kerttu Soans "Käolehm ja tibu", "Olivia ja esimene maailm", Piret Raud "Printsess Luluu ja härra Kere", Kristiina Kass "Petra lood", Heiki Vilep ,,Katus sõidab" ,,Liisu", ,,Tere" Kirjandusteoreetilisi mõisteid: Hüperbool - poeetiline liialdus, kirjeldatava iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine väljenduse mõju suurendamiseks. Fantastika ehk ulmekirjandus - kätkeb endas tulevikunägemusi teaduslikke ja tehnoloogilisi eksperimente, kontakte kaugete tsivilisatsioonidega, planeetide vahelisi sõdu jms. ALLITERATSIOON sõna alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses. Näiteks: ,,Millal maksan memme vaeva..." (rahvalaul). Korduvad konsonandid.
päädida ka pikema eluperioodiga kaugemal riigis. Samuti on toodud mitu näidet Eestimaa tohtrite kutsumisest Venemaale. Autor ei kirjuta konkreetsetest arvudest rahva liikumisel, küll aga on arvuliselt üsna täpne ühe tõesti suure demograafilise mõjutaja katku, nälja ja muude taudide kirjeldamisel. Meditsiiniga seotud küsimuste käsitlemine on samal ajal tihedalt seotud olustikuliste valdkondade uurimisega. Teost lugedes tekib ka ilma igasuguste eelteadmisteta inimesel ettekujutus kirjeldatava perioodi eluolust. Seetõttu soovitaksin seda lugemiseks igale kooliõpilasele. Saab põhjaliku pildi hügieenist, õigemini küll selle puudumisest. Jäätmete viskamiseks ei valitud paika, tänavad olid kaetud porist, tolmust, reoveest ja prügist tekkinud lehkava kihiga. Mustusega käisid kaasas pisikutelevitajad kärbsed ja rotid. Jõgesid ja veekanaleid reostasid lisaks elusolendeile ka veskid. Raad oli küll korduvalt
Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). BAROKOSTIIL Naiste riided:muutus samuti vabamaks - lõdvem korsett, avaram dekoltee. Krookkrae asendus pitskraega. Varrukaid kaunistasid laiad pitsmansetid. Riietus koosnes sügavast dekolteest ja kaheosalisest seelikust.Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Louis XIV ajal tulid aga moodi põlvpüksid.
Carlo Ginzburgi lugu räägib 16. sajandi möldrist Menocchiost, lihtsast inimesest. Autor lähtub loo jutustamisel üksikisikust, kelle kaudu ta üritab iseloomustada toonast ühiskonda. See annab võimaluse jõuda ka lihtrahva kirjelduseni. Selle loo puhul on oluline teada, et lugu toimub 16. sajandil, kuid on kirja pandud 20. sajandil. Seega kajastub tekstis ka 20. sajandi inimese vaade. Igasugustes tekstides peegeldub nii kirjeldatava aeg kui ka kirja panemise aeg. Filmide puhul on seda kerge märgata, "Viimne reliikvia" kirjeldab küll Eesti elu keskajal kuid selles peegeldub ka palju 1970. Eesti kohta, mil film valmis. Ginzburgi loo peategelaseks on lihtne tööline. See mölder oskab aga lugeda ja kirjutada, mis tõstab ta oma ühiskonnas siiski erilisele positsioonile, sest selliseid inimesi ei ole lihtrahva seas palju. Tänu sellele, et Menocchio oskas lugeda ja kirjutada, on tema kohta säilinud andmeid
Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites. Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas,mis muutus rõhutatult helistikukeskseks. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia,sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Arenesid välja uued zanrid: · Ooper- eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri ,,Daphne"(1597) ja ,,Òrpheus ja Eurydike"(1600). Jacopo Peri ,,Daphne" - http://www.youtube
lõpetamata kes abiellub pärast mehe surma mehevennaga Hüperbool ,,Heptameron"- Hamlet-,,Hamlet", H poeetiline liialdus, Navarre, avaldati Taanimaa prints, kirjeldatava asja või postuumselt, 72 praeguse kuninga nähtuse iseloomulike novelli, raamjutustus, vennapoeg,kes tahab joonte võimatuseni õukondlased kuningale isa tapmise suurendamine jutustavad lugusid, eest kätte maksta
Tavaliselt on kirjand esitatud kirjutaja vaatepunktist. Vahelduseks võiks vaatepunkti muuta. Vaatepunkti valik oleneb kirjutajast. Kirjeldamine Kirjeldamise abil tuuakse oluliste või iseloomulike tunnuste vahendusel esile esemete, olendite, tegevuste ja mitmesuguste muude nähtuste olemus. Kirjeldus sisaldab: Osa, mis annab edasi üldmulje. Osasid, kus esitatakse detaile e üksikasju, mis üldmuljet täpsustavad kas seda kinnitades või ümber lükates. Enamasti kujuneb kirjeldatava nähtuse suhtes ka mingi hinnang. See võib olla kas eitav, jaatav või muud laadi. Üldmulje -> detailid -> hinnang Tegemist on põhimõttelise skeemiga, mida võib varieerida. Näiteks võib alustada detailidega, esitada üldmulje ja siis hinnang. Kirjeldamine põhineb nähtuse tundmaõppimisel, seega vaatlemisel.
Vana-Liivimaa kirjanduse peamised zanrid; 1. luule eelkõige ladina- ja ülemsaksakeelsete luuletuste alamsaksakeelsed töötlused; jagunes: vaimulik kuule, Spruchdichtung (sententsid), minnelaulud (armastusluule), Liivi sõja teemaline luule 2. draama vastlamängud, karnevalid, müsteeriumid, koolidraama; 1206 esimene teade teatrietendusest Baltimaades 3. kroonikad kirjutatud kindlaid reegleid ja traditsioone järgides, põhiteemaks paganate ristiusku pööramine miks? kuidas?, lisaks ajaloolisele kirjeldusele ühtlasi poliitiline/diplomaatiline dokument, loeti baltisakslaste pidudel ette pigem mõeldud kuulamiseks kui lugemiseks Rootsi-aegse luule (akadeemiline luule Tartus/uusladina luule; saksa barokk ja Tallinna luulering) üldiseloomustus; 1. Tartu akadeemiline luule oluline kiire poeetiline reageerimine igapäevasündmustele, tüüpemotsioonide kujutamine, mitte niivõrd kunstilin...
Rakke Gümnaasium Barokk muusika Triin Alatsei 9.kl 2009.a. Sissejuhatus Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. See oli aeg, mil tekkis kontsertstiil. Vastandina renessansiajastu muusikale oli barokkmuusika mõeldud pingsaks ...
BAROKIAJASTU MUUSIKA Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel (pärast Lutheri kirikureformi). Loodi Jesuiitide ordu, mis tegutses vastureformatsiooni ja inkvisitsiooni huvides. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia(Louis XIV 1661 1715), õukonna elulaad nõudis palju raha. Kolooniatest saadav rikkus voolas Euroopasse, et rahuldada kõrgklassi üha aplamaks muutuvaid ambitsioone. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt ku...
Madalaima abstraktsioonitasemega rühma moodustavad liigutuste trajektoore kirjeldavad kvantitatiivsed mudelid, olgu siis diferentsiaalvõrrandite kujul või konkreetseid trajektoore esitavad numbrilised jadad. Järgmise taseme moodustavad mudelid, mis kirjeldavad üksikliigutuste võimalikke järjestusi ja liigutuste üleminekutingimusi. Niisuguste mudelite näiteks on mitmesuguste kvantitatiivsete laiendustega automaadid, närvivõrgud jne. Koos abstraktsioonitasemega kasvab mudelites kirjeldatava käitumise määramatus. Kõige abstraktsemate mudelite kihi moodustavadki roboti tegevuse kõiki kontekste ja kontekstide ümberlülitamistingimusi kirjeldavad mudelid. Viimased tagavad roboti nn situatsioonitundlikkuse suures plaanis. Kontekstimudelid esitatakse kitsenduste süsteemidena matemaatilisi loogikaid või algebravõrrandeid kasutades. Instrumentaaltase hõlmab riisvara spetsiifilisi juhtimisfunktsioone. Juhtimiskontuur sisaldab
situatsiooni määratlevaks piiriks võib olla kas ajalisus, tegevuse lõpetatus, vms vaatluspunkti seistukohalt on situatsioon terviklik Kõneliik • tegusõna grammatiline kategooria, mille liikmed on eesti keeles ja paljudes teistes keeltes jaatav kõne (afirmatiiv) ja eitav kõne (negatiiv); • jaatav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust; • eitav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust; 9. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus-alistus, rektsioon- ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lause: • keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet
13. Võrdluskategooria. Kategooria väljendab eri esemete, nähtuste, tegevuste ühesuguste omaduste kvantitatiivset suhet, olles üks gradatsiooninähtuse morfoloogilisi avaldumisvorme. Seostub adjektiivide ja üksikute adverbidega. Võrdlusaste väljendab omaduse suhtelist määra. Kategoorial on kolm liiget: 1. positiiv e algvõrre – suur 2. komparatiiv e keskvõrre – suurem 3. superlatiiv e ülivõrre – kõige suurem e suurim. Positiiv ei anna informatsiooni kirjeldatava objekti või tegevuse omaduse kvantitatiivse suhte kohta võrreldes teiste objektide või tegevuste sama omadusega. Mõnes keeles on grammatiliselt olemas ka ekvatiiv e võrdsusaste, eesti keeles väljendatakse seda leksikaalselt, nt Ta on niisama pikk kui ema. Ta on emapikkune. Tema ja ema on ühepikkused. Algvõrre e positiiv on tunnuseta, nt valge, hele, küps.
Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes.Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas.Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). Ooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a
Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. · Nimeta keskaja kirikumuusika zanrid - gregooriuse laul,missa, liturgiline draama, organum, motett, imalik muusika, vaimulik muusika, madrigal,hümn,liturgia,gregooriuse koraal.
töötlemine hoiu, liigitamise, otsingu, kasutamise või edastamise jaoks. 2. Kes oli Paul Otlet ja mis on tema tähtsus dokumentide organiseerimise ajaloos? Belgia visionäär, jurist ja rahuaktivist. Üks neist, keda võib pidada infoteaduse `isadeks'. Süstemaatilise biblioloogia rajaja. 3. Mis on dokumenteerimine? Tegeliku sündmuse, nähtuse, idee või struktuuri täpne kirjalik jäädvustamine, mis toimub kirjeldatava asja tingimustel. 4. Mis on arhiiv? Asutuse või isiku dokumentide terviklik kogu. Hindamine on avaliku arhiivi tegevus, mille eesmärk on välja selgitada dokumentide arhiiviväärtus. 5. Mis on sari? Korrastusüksus, mis ühendab funktsiooni-, liigi-, sisu- või muu tunnuse alusel kokkukuuluvaid arhivaale. Sarja võib korrastamisel liigendada allsarjadeks. 6. Mis on säilik? Korrastusüksus arhivaalide haldamiseks. Säiliku võib moodustada:
Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. · Nimeta keskaja kirikumuusika zanrid - gregooriuse laul,missa, liturgiline draama, organum, motett, imalik muusika, vaimulik muusika, madrigal,hümn,liturgia,gregooriuse koraal.
12. Toimepanija §20 Teo toimepanijad on täideviija ja osavõtja. Täideviija §21 on isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Osavõtja §22 Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabil. Vahetu täideviija - pani kirjeldatava teo toime ise. 13. Täideviija, kaastäideviija, vahendlik täideviija, nende eristamine kaasaaitajast Täideviija paneb süüteo toime ise või teist isikut ärakasutades. Kaastäideviija Vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Ühine kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisule. Vahendlik täideviija Isik, kes kasutab süüteo toimepanemiseks ära teist isikut. Peamine tunnus on
Umbisikulise tegumoe tunnusel on seitse kuju: takse, dakse, akse, t, d, ta, da, nt ela/takse, `laul/dakse, süü/akse, ela/t/i, `laul/d/i, ela/ta/vat, `laul/da/vat. Umbisikuline tegumood võib avalduda ka formatiivivariantides tud ja dud, milles väljenduvad koos umbisiku, mineviku ja kesksõna tähendus, nt ela/tud, `laul/dud. 47. Kõneliigikategooria. Iseloomustus, kategooria liikmed. Kõneliik on pöördsõna kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust või eitust. Kõneliigikategoorial on kaks liiget: jaatav kõneliik ehk afirmatiiv ja eitav kõneliik ehk negatiiv. Jaatav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust, näiteks Jüri sõitis eile maale. Jaataval kõneliigil puudub tunnus. Eitav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust, näiteks Jüri ei sõitnud eile maale. Eitusvormid on liitvormid, milles eitust väljendab eitussõna ei või ära.
jaoks pole ta selline. muutub see informatsioon. Same tulemuse, mis pole Teiselt poolt, nagu ka keskkonnateooriast nägime, kummagi allika moodi. Keel on mõeldud siin ühtse kuidas me teame maailmast, millele meil meeli pole? mehhanismina. Eriti mittemõjuv keskkond? Meil on organid, mis siin on kaks infotöötlusmehhanismi, mis on seotud aitavad mittemeeleorganitel näha. Kuidas saada sama kirjeldatava välise nähtuse kaudu meeleline infotöötluse asjadega üle mittemeelelisest. Selleks et uudne teadmine tekib, tuleb aktsepteerida, et Keel on meeleline nähtus. Teadmiste saamine katse- kõik sõltub tõlgendamisest. Kuidas saada uusi asju? eksituse meetodil on siin absurdne- liiga palju variante Pane olemasolevaid asju kokku nii nagu pole varem situatsiooni lahendamiseks. pandud. Selleks et teada saada, millest see keeruline asi
Samas nõustun Tarmo Tederi arvamusega, et raamatu sündmustik on loiuvõitu ning kerib end lahti raskes ja hirmutavas ajas. VIII. Omapära Omamoodi huvitavaks tegi selle autobiograafilise romaani kirjanik Erik Tohvri jutustamine mitte ainult enda lapsepõlvest vaid rääkides täpselt ka oma kasvatajate, vanaema ja vanaisa, kohtumisest ja elust. Raamatus oli kasutatud mõnes olukorras ka saksa keelseid väljendeid, mis muutsid kirjeldatava reaalsemaks. 8.2. Erik Tohvri teose "Kollaste lehtede aegu" isiklik analüüs I. Teema Elu muutused pensionieas. II. Tegevusaeg Taasiseseisvunud Eesti algus. 16 III. Tegevuskoht Karbuse küla, Oksa talu. IV. Tegelased 1. Suhete skeem Meeli Roomet Tiiu Meigas
b) Grupi jagamisega mitmeks väiksemaks alagrupiks Stereotüüpe saab muuta sel moel, et sihtgrupp lahutatakse mitmeks väiksemaks ning näidatakse, et igaühel neist on omad eripärased jooned. Näiteks Eesti venelased on nii Peipsi-äärsed vanausulised, Ida-Virumaa kaevurid, vene intellektuaalid Tartus, ärimehed Tallinnas, endised sõjaväelased, Eestis sündinud noored jne. c) Dekategoriseerimisega ehk grupi kui kirjeldatava ühiku kaotamisega Stereotüüpe saab muuta ka isiklike kontaktide kaudu. Kui ühe grupi mitmed erinevad liikmed on tuttavad, muutub selle grupi stereotüpiseerimine ühel hetkel mõttetuks. 3. EESTI KULTUURI ERIPÄRAND 3.1 Oma kultuuri prillid Kultuuridevahelisel suhtlemisel on üks tüüpilisemaid vigu selles, et ei teadvustata oma kultuuri ja selle iseärasusi. Erinevustest rääkides keskendutakse teistele, võimalikult
Näiteks: Indiaanlane ja Valloon kirjeldavad sama asja: inimese suhet mingi territooriumiga. Näiteks Manhattani saarega. Valloon leiab, et maad saab omada, indiaanlasel ei tule sellist küsimustki pähe, sest Maa on nagu kogu elusa ema, sellel ei saa olla omanikku. Nüüd Valloon tahab saare ära osta ja maksab selle eest indiaanlasele, kes võtab raha vastu. Kumbki osapool lahkub rahulolevalt. siin on kaks infotöötlusmehhanismi, mis on seotud sama kirjeldatava välise nähtuse kaudu Mis toimus? Valloon ostis müüdamatu asja. Kusjuures indiaanlane ei müünud. Tõlkimist ei toimunud. Mõnevõrra hiljem aeti indiaanlased lihtsalt jõuga minema. Puudus mõistmine asjast. Kumbki ei saanud millestki aru. indiaanlased vahetasid kingitusi, kui omavahel suhtlesid, midagi tahtsid ja said. Nende jaoks oli see auväärne tegu. Indiaanlane oma arust ei müünud, vaid vahetame kingitusi- las nad siis asuvad seal
Juridica 1998 nr 8, lk 382-389. 13 Ibid. 14 Merusk, K; Koolmeister, I. Haldusõigus. Tallinn: Õigusteabe AS, 1995, lk 169. 7 15.06.2009 võttis Riigikogu vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud seaduseelnõu karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise kohta. Sellega täiendati KarS-i uue mittekaristusliku meetmega karistusjärgne kinnipidamine, mis jõustus 24.07.2009. Nagu ütleb ka kirjeldatava meetme nimetus, hakatakse seda kohaldama pärast karistuse ärakandmist, eesmärgiga reageerida kurjategijast lähtuvale ohule, tagades nii ühiskonnas turvalisus. Tulenevalt sellest käsitletakse karistusjärgset kinnipidamist kui mittekaristuslikku mõjutusvahendit.15 Kuna karistusjärgse kinnipidamise puhul on tegemist inimese ühte olulisemat õigushüve - vabadust - piirava meetmega, ei saa seda kohaldada igasuguste süüliste tegude esinemisel vaid
siinuse seaduse järgi. Siin sumbumist ei toimu ja amplituud jääb ajas konstantseks. Ligilähedaselt sarnane olukord võiks tekkida sel juhul, kui elastse vedru otsa riputatud koormus võnguks vaakumis. Harmoonilist võnkumist käsitleme põhjalikumalt järgmises alapunktis. Suurus k 0 = (7.16a) m oleks võrrandiga (7.4) kirjeldatava süsteemi võnkumise ringsagedus juhul, kui ei esine dissipatiivseid jõude. Arvestades valemit (7.9) näeme, et < 0 , ilma dissipatiivsete jõududeta oleks süsteemi võnkumise ringsagedus suurem kui dissipatiivsete jõudude korral. Suuremate dissipatiivsete jõudude korral on võnkumise ringsagedus väiksem, s.t. süsteem võngub aeglasemalt. Samuti vaatleme sellist võimalust, kui sumbuvustegur on väga suur, s.t. dissipatiivsed jõud
see aitab tal selgemini lahti mõtestada möödunud aegade klassikonflikte. Selles seisnebki näiteks "Rob Roy", W.Scotti ühe tuntuima romaani tähtsus. Nende kirjaniku loomingu iseärasuste põhjal võiski Belinski rääkida sellest, et Walter Scott "andis euroopa uusimale kunstile ajaloolise ja sotsiaalse suunitluse". Ühes teises artiklis kirjutas Belinski: " Kui loeme W. Scotti ajaloolist romaani, siis muutuksime nagu ise kirjeldatava epohhi kaasaegseteks, selle maa kodanikeks, kus hargnevad romaani sündmused, ja me saame neist elava vaatluse teel õigema arusaamise, kui seda suudaks neist anda ükskõik milline ajalooõpik." W. Scotti parimates romaanides, nende hulgas ka "Rob Roys", peegeldub ajalooliselt õigesti rahvamasside saatus kodanliku ühiskonna tekkimise ajajärgul. W. Scott on inglise kirjanduses esimesena osanud kujutada rahvast otsustava ning tähtsaima jõuna ajaloo arengus
1) on sööda jaotamiseks mõeldud transpordivahend, mis on kasutusel sigalates või lautades. Vagonetiga süsteem on üldjuhul üsna töökindel ning võimaldab loomapidamishoonetes maksimaalset ruumikasutus. Üheks puuduseks on rööbastee, mida mööda rippvagonett liigub. Selleks kasutatav metalltala on raske ja lisa raskuseks on veel vagonett koos söödaga. Selline lahendus nõuab kas väga tugevaid laekonstruktsioone või erikonstruktsiooni käigutee riputamiseks. [2] Antud variandis kirjeldatava trossajami töökindluse kohta andmed puuduvad, kuna erialakirjandusest ei leitud näiteid sellise süsteemi kasutamisest. Projekti tingimuste kohaselt täidetakse vagonett söödaga söödahoidlas ja sööt transporditakse lauta kümnesse söödakünasse. Vagonetti liigutatakse käsijuhtimise teel distantsjuhtimispuldist või vagoneti juurest ja seisatakse küna kohal. Joonis 1.1. Projekteeritava rippvagoneti tehnoloogiaskeem: 1 – elektriajam, 2 – rippvagonett,
haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid 2 meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18. saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Üha enam populaarsust kogus homofooniline mitmehäälsus. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusika muutus rõhutatult helistikukeskseks. Uued zanrid. · Ooper- eelkäijateks olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri ,,Daphne" ja ,,Orpheus ja Eurydike". Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Caudio Monteverdit, kelle ooper ,,Orpheus" oli esimene terviklik teos selles zanris
kõnehetkele, eristamata vaatlushetke ja kõnehetke täpsemaid suhteid Morfoloogilised kategooriad Ajakategooria liikmeid teistes keeltes: tulevik sündmushetk järgneb vaatlushetkele lähiminevik sündmushetk oli hiljuti täna-tulevik sündmushetk tuleb millalgi tänase päeva jooksul mineviku tulevik minevikulisel vaatlushetkel on sündmushetk tulevikuline (nt was going to study) Morfoloogilised kategooriad Kõneliik on pöördsõna kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust või eitust. jaatav kõneliik e afirmatiiv eitav kõneliik e negatiiv Paradigma Paradigma e vormistik on sõna kõigi muutevormide kogum, nt sõna maja paradigma on järgnev. maja majal majadmajadel maja majaltmajade majadelt maja majaks maju/ majasid majadeks majasse/majja majani majadesse majadeni majas majana majades majadena majast majata majadest majadeta majale majaga majadele majadega
-psühhopatoloogia valdkonda Testimise eesmärk: -klassifitseerimine/diferentseerimine -treeningu vms tulemuslikkuse hindamine -teadusuuringud -enesest arusaamine Psühholoogiliste testide põhjal saab teha järeldusi selle kohta, kuidas inimesed üksteisest erinevad. Kõige levinumad testid eristavad inimesi intelligentsuse ja isiksuseomaduste alusel. Esiteks võimaldab test hinnata uuritavaid omadusi korrastatult ja alati ühtemoodi. Teiseks võimaldab test keskenduda ainult olulistele kirjeldatava omaduse aspektidele ning seeläbi koguda ökonoomselt suure hulga asjakohast infot. Kolmandaks võimaldab test teha otseseid võrdlusi erinevate inimeste või sama inimese eri testimiskordade tulemuste vahel, sest alati on ju küsitud täpselt samade asjade kohta ja täpselt samal moel. Väheoluline ei ole ka see, et kuna testide abil koguneb alati sama info ja samal moel, siis on selle põhjal saadav hinnang
Metafoor peidetud võrdlus. (Tähtis nina, siidikäpp) 11 4. Metonüümia ümbernimetus, mingi asja või nähtuse nimetuse asendamine ajalise, ruumilise, põhjusliku vms suhte alusel ebatavalise, piltliku nimetusega. (Hallid juuksed = vanadus) 5. Võrdlus kõrvutatakse midagi või kedagi ühistunnuse alusel. (Rikastel on raha kui raba) 6. Hüperbool e liialdus kirjeldatava asja iseloomulike joonte suurendamine. (Pole teda sada aastat näinud) 7. Sümbol mõistukujud. Nähtuste, esemete või nähtusterühma tähistamine piltlikult mingi muu nähtuse või esemega, mis antud eset meenutab. (Süda = armastus, ankur = lootus) 8. Paradoks vastuoluline, ebaloogiline ja isegi absurdne väide. Tuumakas ütlus, mis sisaldab üldistust ja näilisele vastuolule vaatamata tõde. (Tasa sõuad, kaugele jõuad) 9
punktidesse b,c,d mis kõik on lühiajalise tasakaalu punktid, liikumisel kogu aeg kogutoodang skp väheneb, koos sellega töötus kasvab aga ka infl kasvab edasi. Esialgne šokk kasvatas inflatsiooni ja kohandusmisperioodi käigus inflatsioon kasvab veelgi hek tegelikult tuleb välja see tagajärg, millest rääkimise philipsi kõvera puhul et mingil perioodil, kus andmetel 70. aastatel ta justkui kehtis, et oli meil inflatsiooni ja töötuse seos umbes sellise joonega kirjeldatava ja siis läks kõik järsku vussi. See joon seal mitu korda tõmmatult philipsi kõverast iseloomustab siinne protsess, skp kahanemisega töötus kasvab ja samal ajal ka inflatsioon kasvab ehk mille kohta meil oli philipsi kõvera loenguslaid aga millesse ei süvenenud kuna aega polnud, ongi kommentaar pärast seda joonist 1 slaidil, üsna kohe peale joonist. Phillipsi kõver kehtib teatud tüüpi inflatsiooni põhjuste korral aga ei kehti teiste põhjuste korral. Kui on pakkumisšokk siis ei
vahe soojusläbikande korral ning kontsentratsioonide vahe massivahetuse korral). Samuti peab see sõltuma geomeetrilisest parameetrist, nt. pinna suurusest, läbi mille see protsess saaks toimuda. Kuid need kaks asja ei kirjelda veel kõike, ning peab olema ka kolmas liige, proportsionaalsuskoefitsient, mis kirjeldab kõik ülejäänud tingimused, mida kaks esimest liiget ei hõlma (sõltuvalt lihtsustuse astmest), ning reaalse ja valemiga kirjeldatava protsessi vahet. Neljandaks liigeks on aeg, mille jooksul läbikandeprotsess toimub. Seega, üldine valem, mis kirjeldab läbikandeprotsessi, on järgmine: M = k A X t, (2.12) kus M on läbikantud soojuse/materjali hulk, k proportsionaalsuskoefitsient, A geomeetriline parameeter, X protsessi liikumapanev jõud, ning t aeg, mille jooksul protsess toimub.
(3) Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. (4) Osavõtjale mõistetakse karistus seaduse sama sätte järgi, mille järgi vastutab täideviija, kui käesoleva seadustiku §-s 24 ei ole sätestatud teisiti. (5) Kaasaaitaja puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. vahetu täideviija - pani kirjeldatava teo toime ise. 13. Täideviija, kaastäideviija, vahendlik täideviija, nende eristamine kaasaaitajast 14. Täideviija ekstsess 15. Kihutaja ja kaasaaitaja mõisted ja tunnuste sisu, eristamine § 22. Osavõtja (1) Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. (2) Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. (3) Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi
kasutada selleks, et kas otseselt või kaudselt viidata mõne asjaomase kauba või teenuse omadusele. Esineb kui: piisavalt otsene ja konkreetne seos otsekohe tajutakse kirjeldavana Kirjeldav tähis peab jääma vabaks kasutamiseks kõikidele ettevõtetele Avalik huvi – omada võimalust viidata oma kaupade või teenuste omadustele kirjeldatava omaduse äriline olulisus ei ole oluline kirjeldav kui üks võimalikest tähendustest on kirjeldav kirjeldav kui võib tulevikus muutuda kirjeldavaks kirjeldavatest elementidest terviktähis üldjuhul kirjeldav kirjeldav kui geograafiline piirkond on kaupade või teenuste osas tuntud KaMS § 9 lg 1 p 10 õiguskaitset ei saa tähis, mille registreerimist taotlev isik on
10 aastaga kirjutas ta 15 raamatut. Lugejad võtsid Vilde kiiresti omaks. On öeldud, et pärast Jannseni on Vilde see, kes õpetas eesti rahvast lugema. Vildet kritiseeriti aga aatepuuduses, sopakirjanduse soetamises ja rahva maitse rikkumises. Kriitikale on Vilde aga vastanud järgmiselt: ,,Ma püüan oma juttudes aega, elu ja inimsei kirjeldada, nagu nad tõesti on, mitte nagu nad olla võiksivad, olema peaksivad või nagu neid paleusline luule teha tahaks. Ma ei kata kirjeldatava aja, elu ja inimeste vigasdi mitte kinni: niisama vähe salgan ma headus, mis neil tõesti olemas on. ma võtan tüki aega, tüki elu ja salga inimesi oleva aja, sellel kujul ja tegumoel, mida nad tõesti kannavad. Mis võin mina selle ette, et näidataval ajal muhud, elul paised, inimestel kärnad küljes on?" See oli realisti loomingukreedo. Kirjanduslikus praktikas, oma teostes, jõudis Vilde realistliku meetodi järjekindla rakendamiseni mitu aastat hiljem.
tema kirjutamisstiil on pretensioonitu, raskesti piiritletav, justkui amorfne voolav mass. Vastandamine - argi/mütoloogia, mõistuspärane/alateadvuslik, ajaline/igavikuline, proosaline/poeetiline - tekitabki huvi, loob dramaatilise ja polemiseeriva õhkkonna ning viib nii lugusid kui kogu käsitletavat temaatikat edasi. Argimütoloogina on ta entsoklüpedist, taotluslikult valgustuslik, enesele rahva harija missiooni võttev. Entsoklüpeedilisele stiilile viitavad rohked faktid kirjeldatava nähtuse tekkimise, esinemise, iseloomu jms. kohta, teose ülesehitus, mis lähtub müütide seadmisest alfabeetilisse järjekorda, "ümber jutustavad" illustratsioonid jne. Samas ei ole tegemist täiusliku või sellele pürgiva leksikoniga, mütoloogiate kogu on fragmentaarium, mosaiikne kogum, mis pidevalt täieneb (praegu Sirbis), niisiis avatud. Autor on justkui oma mõtetega poolel teel. Seda on ka tema uuritav objekt - eesti ühiskond. Pooleli on ka Eesti
valduse murdmises ja võõra vallasasja äravõtmises, sissetungimise teel. Tagajärg on B-le kuuluva vallasvara vähenemine Teo ja tagajärje vaheline põhjuslik seos seisneb selles, et A tegevuse tulemusena, mis seisnes B-le kuuluva raha äravõtmises on vähenenud B-le kuuluv vallasvara. A- d kui subjekti iseloomustab , et A-l puudub seaduses eetenähtud isikutunnus ja A on vahetu täideviija, sest pani kirjeldatava teo toime ise. Subjektiivne koosseis Koosseisutahtlus: A tegutses kavatsetult- A seadis eesmärgiks B-le kuuluva raha omastamise sissetungimise teel. A teadis, et B-l on suurem summa raha ja et B ei ole päeval kodus, seega A teadis, et sissetungimise teel on tal võialik ebaseaduslikult omastada B- le kuuluv raha. A- motiiviks oli omakasu Kuna A on täitnud nii objektiivse, kui ka subjektiivse koosseisu , siis on A oma
Metafoor- kõnekujund ühe asja või nähtuse teisele ülekandmine sarnasuse alusel (nt. sõnu kaaluma). Võrdlus- objektide kõrvutamine ühistunnuse alusel. Isikustamine- eluta olendile antakse elusolendi kuju Retooriline küsimus emotsionaalne küsimus, millele vastatakse tavaliselt ise. (Nt: Kas olen hull? Ei, tõesti mitte.) Tabu- asjad, mis on keelatud Allegooria - on mõistukõne. Allegoorilises kirjutises mõeldakse üht ja kirjutatakse teist. Poeetiline liialdus- kirjeldatava asja või nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine väljenduse mõju või intensiivsuse suurendamiseks refrään- kordus laulu/salmi keskel Parallelism- mõtteriim või mõttekordus algriim - -sõnade algushäälikute kordamine värsis värss- luuletuse rida stroof- luuletuse salm remark- selgitav märkus tragöödia- dramaatika zanr, traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend komöödia- lõbusa lõpplahendusega näidend
1 I Sissejuhatus Eesti ajaloo historiograafiasse Historia – mineviku uurimine + grafo - kirjutama, kirjutan = ajaloo kirjutamine, kirjalik jutustus möödunust. Lähtudes sellest tähendusest nimetati minevikus ajalooteoste autoreid historiograafideks. Oli ametlik tiitel, amet. Sellega kaasnes riiklik stipendium ja au. Sõnal historiograafia on siiski mitmeid tähendusi: - Ajalookirjandus üldse. Tavakeeles kohtab kõige enam. - Analüüsiv kriitiline ülevaade ehk käsitlus ajalookirjandusest mingi valdkonna, maa või perioodi kohta (levinuim tähendus). - Ajalooteadmiste, ajaloomõtte, ajalooteadvuse (-kirjutuse) ajalugu tervikuna või mõnel üksikul maal. - Ajalooteaduse haru, mis uurib antud teadust (ajalookirjutust) ennast. 1. Historiograafia kui ülevaade ajalookirjandusest: Halvemal juhul tasemelt bibliograafiline loetelu, pa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
