PRONOUNS Object form Possessive Subject form Possessive Reflexive Pronouns Osastav asesõna Omastav Nimetav asesõna Omastav Enesekohased asesõnad Keda? Asesõna + nimisõna Kes? Nimisõna + verb+asesõna Mida? Kelle? Mis? Kelle? (ennast, ise) Kellele? Mille? Mille? I mina Me mind My minu Mine minu Myself I am a girl
Asesõnad Tartu 2012 Mis on asesõna? Asesõnad on tüüpjuhul iseseisvad mittetäistähenduslikud sõnad, mis muutuvad käändes ja arvus ning käituvad lauses nimi-, omadus- või arvsõnade taoliselt, kuid on nendega võrreldes ,,tühjema", abstraktsema sisuga, nt mina, tema, see, niisugune, iga, mitu. Asesõna funktsioon lauses Jüri pidi helistama mehele, kes olevat asjaga kursis pronoomen kes täidab nimisõna funktsiooni, toimides lause alusena teiselt poolt on seesama pronoomen aga abisõna, mis seob omavahel kahte osalauset Asesõna liigid tähenduse järgi asenimisõnad ehk pro-substantiivid, nt mina, tema, kes aseomadussõnad ehk pro-adjektiivid, nt niisugune, missugune, iga asearvsõnad ehk pronumeraalid, mida on ainult viis: mitu, mitmes,
· Arvsõnad näitavad millegi hulka ja · Asesõnad asendavad teisi järje korda, käändsõnu ja vastavad küsimustele mitu?, vastavad samale küsimusele kui mitmel?, sõna, mida mitmes?, mitmendas? jne. asendatakse, nt ta kes?, mitu kui · Kui arvsõna näitab hulka, siis palju?, nimetatakse selline missugune? seda põhiarvsõnaks. Kui arvsõna · Asesõna võib lauses ka erinevaid näitab lauseosasid järjekorda, siis on see järgarvsõna. ühendada, sellisel juhul on see siduv · Arvsõnu saab kirja panna asesõna, numbritega. nt Mari, kes käib võrkpallitrennis, Järgarvude puhul seisab araabia esindab numbri järel meie kooli vabariiklikel võistlustel punkt. Rooma numbri järele punkti ei panda, vrd 4
- ( - ) - ( - ) - ( - ) - - ( - ) - ( - ) - - - ( - ) - ( - ) - - ( - ) Täida tabel: Kirjuta tegusõna ette õige asesõna: ......... , ......... , ......... , .........- , ......... , ......... ......... , ......... , ......... , ......... , ......... , ......... .......... , ......... , ......... , ......... , ........., ......... Ühenda asesõna õige pöördevormiga:
Nimisõna + nimisõna 1. Lühenenud sõna + nimisõna K uurimistöö, elamispind, võõrkeel, kõrgkool, hõõglamp, heegelnõel 2. Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna K soolvesi, sügismantel, kuldmünt, võrkpall 3. Nimisõna ainsuse omastavas+nimisõna 3.1. Kokku, kui 3.1.1. täiendsõna väljendab liiki, laadi (vastab küsimusele mis liiki?missugune?). taskukell, seinakell ............................ jõulupühad, keeleteadus, märtsikuu, koolidirektor 3.1.2. tekib piltlik väljend. konnasilm, mehejutt, merekaru, lapsepõlv 3.1.3. täiendsõna on mitmusliku sisuga. tikutoos, raamatukapp, marjakorjamine, rebasenahad 3.2. Lahku, kui 3.2.1. täiendsõna väljendab kuuluvust (vastab küsimusele kelle?mille?). õpiku autor, õpilase kirjand, kauba headus, looduse ilu, ukse kääksumine, mehe jutt (ühe teatud mehe jutt), konna (kelle?) silm, kooli direktor (ühe kindla kooli) 3.2.2. täiendsõna juurde kuulub täiend. tähtsa linna elan...
. . . . ? (elus) - / - . . = . . . (isikulised asesõnad) . . / / . . = . . . (omastavad asesõnad) . . ? ? , , , minu , (.), , , , , , , (.), , , sinu See asesõna ei käändu (, ) (./.), tema , , , , (.), , , meie , , , , (.), , , teie nende See asesõna ei käändu () . (näitavad asesõnad) . . ? ? (.) see seda need neid
Nominativ straker Wind frisches Brot helle Sonne schöne Ferien Akkusativ starken Wind frisches Brot helle Sonne schöne Ferien Dativ starkem Wind frischem Brot heller Sonne schönen Ferien Genitiv starken Wind frischen Brot heller Sonne schöner Ferien Omadussõna kuulub tugevasse käändkonda, kui tema ees ei ole artiklit ega asesõna. Sel juhul lisatakse omadussõnale määrava artikli lõpud, väljaarvatud meessoo ja kesksoo genitiiv, kus lõpp on -en. Ilma artiklita või asesõnata esineb omadussõna võrdlemisi harva, peamiselt ainenimetuse ees ja ilmastikku iseloomustavais väljendeis. Während der Wanderung hatten wir schlechtes Wetter, alle Tage starken Wind und zweimal auch starken Regen. Nõrk Käändkond
Neid sõnu ei saa käänata ega pöörata. 1. Sidesõnad (NT: ja, ning, ega, või, siis, kuid, vaid, et) 2. Hüüdsõnad (NT: ahhoi, tere, ohoh, hurraa, kurat) 3. Määrsõnad (NT: eile, homme, mullu, hästi, halvasti, kössis, kõveralt, veidi, natuke, pilgeni, veidi, natuke, alla andma) 4. Kaassõnad kaassõnad kuuluvad nimisõnade juurde. (NT: pall veeres laua alla) HARJUTUS 1: Täna on teine september. Üks ei tea mis teine teeb. Kumbki film polnud huvitav. Asesõna, nimis., verb , omadus. Klassivenna karvane koer kipub kõiki hammustama. nimis, omadus., nimis.,tegus, asesõna, tegus. Direktor armastab autoga kiiresti sõita. Nimis.,tegus, nimis, määrs,verb Peale lõunat saabub meie kooli uus õpilane. Kaassõna, nimi.,tegus, pöörds.,ases, omadus., nimis. Mehed istusid rikkaliku laua taha. Nimis., tegusõna, omadussõna,nimis, kaassõna Laua ühes otsas istusid nooremad härrad, teise otsa kogunesid eakamad jahist osavõtnud.
käändes sihitist, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt. Nt Leidsin üles Reinu, oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta endale külla. Komaga ei eraldata: a. olevas käändes ja kui-lisandit, nt Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa; b. vähendava või hellitleva varjundiga ilma täienditeta järellisandit, nt Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru; c. isikulist asesõna laiendavat täienditeta järellisandit, kui lause mõtteselgus ei kannata, nt Teil perenaistel on alati kiire. Märkus. Isikulist asesõna laiendav lisand tuleb siiski koma(de)ga eraldada, kui a) isikuline asesõna võib segi minna omastavas käändes täiendiga, nt Laine oli väga tema, mamma moodi; b) kui isikuliseks asesõnaks on nemad, mille käänded langevad kokku näitava asesõna need käänetega, nt Neile, meestele, ei tundunud miski
kahesilbiline täiendsõna 2. Lastevanemate koosolek, või tekib kirjutatakse õpetajate tuba omaette tavaliselt tähendusega lahku. ühend Omadus-, 1. Omadus-, arv- 2. Tavaliselt 1. Noormees, vanaema, nelinurk, arv- ja ja asesõna kirjutatakse enesekriitika asesõna + kirjutatakse omadus-, arv- 2. Noor mees, vana sõber, neli nimisõna nimisõnaga ja asesõna nurka, tema kapp kokku uue nimisõnast mõiste lahku. tekkimisel Lühenenud tüvega - Esmaavastaja, kiirsaadetis,
.* .* .* () Isikuline asesõna Omastav asesõna * , . . *
Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna Omadus-, arv-, asesõna Arvsõnade kokku- ja Tegusõnade kokku- ja Muutumatute sõnade Kaassõna üldreegel + või muutumatu sõna + Kohanimed Käänd- või määrsõna + omadussõna lahkukirjutamine lahkukirjutamine kokku- ja lahkukirjutamine nimisõna nimisõna (üldiselt lahku 1. A
AINSUS Ich wurde gefragt. Mind küsiti. Du wurdest gefragt. Sind küsiti. Er, sie, es wurde gefragt. Teda küsiti. MITMUS Wir wurden gefragt. Meid küsiti. Ihr wurdet gefragt. Teid küsiti. Sie wurden gefragt. Neid küsiti. Umbmäärane asesõna MAN ja passiiv Enamasti võib lausetes, kus tegijat ei nimetata, asendada passiivi umbmäärase asesõnaga MAN. Tegusõna on siis ainsuse 3. pöördes ja isikulises tegumoes. Sellist lausevormi kasutatakse peamiselt kõnekeeles. Nt. Dieses Haus wurde 1990 gebaut (passiiv). Man baute dieses Haus 1990. Asesõna MAN puhul mõeldakse tegijana alati inimesi.
erinevat häälikut/tähte. Hüüdsõna e interektsioon muutumatute sõnade liik, mis väljendab kõneleja tundeja tahteavaldusi, häälitsusi, loodushääli, vms. Järgarvsõna arvsõna, mis näitab järjekorda, vastab küsimusele mitmes? Kaashäälik e konsonant k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Kaassõna e adpositsioon muutumatute sõnade liik, kuulub lauses iga nimisõna võ asesõna juurde Kesksõna e partitsiip tegusõna käändeline vorm( nud, tud ja tav kesksõna. Kirjakeel ühtne ja korrastatud keel, mida kasutatakse ametlikul suhtlemisel. Kuulutus Avalikult välja pandud või ajakirjanduses avaldatud teadaanne. Käändeline vorm tegusõnast saadud tegevusnimed ja kesksõnad. Käändelõpp sõnatüvele lisatav käänet väljendav lõpp. Käändsõna sõna mida saab käänata: nimi, omadus,arv, ja asesõnad.
Nimisõna+nimisõna Liitsõna Täiendosa põhiosa Vesiveski, sarvloom, verivorst Ainsuse omastav Jaanuarikuu, maikuu jne kuud. Hulka ja kogu väljendavad ühendid, nt liivahunnik, suhkruvatt, klaasikild, singiviil Mitmusliku sisuga ainsuse omastav, NT: tikutoosm raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, kartulipanek. Kolm või enamgi tüve, nt: aedviljakonserv, aruandeaasta, okaspuumets, allmaaraudteejaam Lahku Isa saapad, eesli saba, naabri auto, osakonna juhataja. Omadus-,arv-, asesõna või muutumatu sõna+nimisõna Kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku:Suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, tol ajal, tolle aja ses suhtes, sel määral. Märkus 1.Iseseisvate nimisõnadena tarvitavad nimelähtesed sõnad Nt (diisel, morse, maraton) Märkus 2 .väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, pärtliöö. Omadus-,arv-, asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab
· Tühisõnalisus, pateetika (liigne ilukõne). · Liialdamine võõrsõnadega. Juhuslikud stiilivead: · Sõnade ja tüvede kordused. Kasuta sünonüüme või sõnasta ümber. · Kujundite küsimus: Sabloonne ehk kulunud kujund (...on langenud ...küüsi) Koomiline või konteksti sobimatu väljend. Originaalitsev või ilutsev Absurdne kujund · Asesõnade probleem: Ebamäärane asesõna (Ta ütles talle...) Ülearune asesõna (See) Ülearune abimäärsõna (Ma lisaksin juurde, et...; ära) I pöördes ütleb isiku pöördelõpp (ma arvan, me teame) · Absolutiseerimine (Miks keegi ei märka suitsevaid korstnaid?) · Kantseliitlik ehk liiga ametlik keelekasutus Liigne nimisõnalisus, eriti liialdamine teonimedega (teostati kontrolli=kontrolliti).
· Kui arvsõna näitab hulka, siis nimetatakse seda põhiarvsõnaks. Kui arvsõna näitab järjekorda, siis on see järgarvsõna. · Arvsõnu saab kirja panna numbritega. • Järgarvude puhul seisab araabia numbri järel • punkt. Rooma numbri järele punkti ei panda, • vrd 4., IV – neljas, 4 – neli. • ASESÕNA · Asesõnad asendavad teisi käändsõnu ja vastavad samale küsimusele kui sõna, mida asendatakse, nt ta – kes?, mitu – kui palju?, selline – missugune? · Asesõna võib lauses ka erinevaid lauseosasid ühendada, sellisel juhul on see siduv asesõna, • nt Mari, kes käib võrkpallitrennis, esindab meie kooli vabariiklikel võistlustel. Mõista, mõista, mis see on? Punane õrs, valgeid kanu täis? Hambad Laut valgeid lambaid täis, punane kukk vahib keskel? Keel ja Hambad Ma tean kambrit, kus on kolmkümmend kaks vasarat, seal ei saja ei vihma ega lund, aga märg on alati? Suu • Üks hani, neli nina? Padi • Hüppab metsas väle loom,
Määrav artikkel (der bestimmte Artikel) Ainsus (Singular) Mitmus (Plural) "der Garten" "die Gärten" "die Stadt" "die Stadte" "das Haus" "die Häuser" Määrav artikkel (der bestimmte Artikel) osutab sellele, et kõnealune objekt on eelnevast vestluses osalejatele tuntud. Mõnikord esineb määrav artikkel ka asesõna "see" asemel. Kennen Sie den Mann? Kas te tunnete seda meest? Määravat artiklit kasutatakse naissoost maade nimetuste ees. Er ist aus der Schweiz. Ta on Sweitsist. Er fährt in die Türkei. Ta sõidab Türki. Er wohnt in der Mongolei. Ta elab Mongoolias. Er fährt in die USA. Ta sõidab USA-sse. (Mitmuses) NB! Er lebt in den USA. Ta elab USA-s. (Mitmuses) NB!
hunnik) Ühend väljendab hulka või kogu Täiend kuulub täiendi juurde (kivihunnik) (selle koera kuut) Täiend kuulud põhisõna juurde Mitmuse omastavas käändes olev (see koerakuut) täiendsõna tavaliselt lahku (õpetajate tuba) Mitmuse omastavas olev Tavaliselt omasud-, arv- ja täiendsõna on kahelsilbiline või asesõna nimisõnast lahku (noor tekib omaette tähendusega ühend mees) (lasteaed) Omadus-, arv- ja asesõna Tavaliselt omadussõna teistest kirjutatakse nimisõnaga kokku sõnadest lahku (väga kül, kogu uuse mõiste tekkimisel aeg, tohutu suur) (noormees) Lühenenud tüvega omadussõna Ne- või line-lõpuline omadussõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga eelnevast käändsõnast lahku, kui kokku (esmaavastaja) käändsõnal on täiend (suure maja
Vaid juhul, kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt, nt Leidsin üles Reinu(sihitis), oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta enesele külla. Komaga ei eraldata: a) olevas käändes ja kui-lisandit, nt Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa; b) vähendava või hellitleva varjundiga täienditeta järellisandit, nt Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru; c) isikulist asesõna laiendavat täienditeta järellisandit, kui lause mõtteselgus ei kannata, nt Teil perenaistel on alati kiire. Märkus. Isikulist asesõna laiendav lisand tuleb koma(de)ga eraldada, kui a) isikuline asesõna võib segi minna omastavas käändes täiendiga, nt Mirjam oli väga tema, mamma, moodi; b) kui isikuliseks asesõnaks on nemad, mille käänded langevad kokku näitava asesõna need käänetega, nt Neile, kahele, ei tundunud miski raske; c) kui järellisand on
nimetused idanaaber Mitmuse om olev täiendsõna, Võõrastemaja, Mitmuse omastavas olev Vigade parandus, mägede kui väljendatakse omaette vanematearmastus, täiendsõna tipud, puude oksad kindlakskujunenud mõistet vanadekodu, lasteaed, käterätik, teadetetahvel OMADUS-, ARV-, ASE- JA MÄÄRSÕNA + NIMISÕNA Omadus-, arv-ja asesõna, kui Suurlinn (suur linn), omadus-,arv- ja asesõna Suur tuba, kolmas raamat, tolle need koos nimisõnaga pikkpoiss(pikk poiss), (esimene sõna käändub) aja, oma aja, selle aja, teist moodustavad eritähendusliku kalliskivi(kallis kivi), nelinurk, laadi, seda sorti, sama liiki mõiste omaalgatus, isetegevus, pooltoon
Kadripäev Kadri sai- kus isikunimi ei märgi kuuluvust ega ole kauba nimi, siis kokku Eriala (spetsiaalne ala) eri alal ( erineval alal ) Mägede tipud pühadekaart, rahvastepall Mitmuse omastav Lasteaed laste aed Mitmuse omastava täiendosa lahku, kus ei teki Õuna-ja marjaaed lõpuaktus- ja pidu mõistet. 2) Omadussõna, arvsõna, asesõna, muutumatu sõna+nimisõna Ilus poiss kuivaine KAASSÕNAD Kümme poissi kümnevõistlus Üldjuhul lahku Minu mure isekallutaja Kui tekib mõiste, siis kokku Laua all alläär
mis? . ? kelle? ? mille? . ? kellele? ? millele? . ? keda? ? mida? . ? kellega? () millega? . ? kellest? ? millest? Omastav asesõna NEED NEED KAUGEMAL
Mägede tipud, vigade parandus, õpetajate tuba (*) Kokkukirjutatakse 2-silbilised täiendsõnad (meestemood, naisterõivad, lastekaubad, käterätik, maadeuurija, teedevõrk, häälteenamus, meeltesegadus, nõudepesu). NB! Kokkukirjutamine kehtib siis, kui tulemuseks on kindla, omaette tähendusega mõiste. Kui rõhutatakse kuulumist, siis kirjutatakse lahku (meeste rõivad läksid mustaks). Koostas: TAAVI. OMADUSSÕNA/ ASESÕNA/ ARVSÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Omadussõna, asesõna ja arvsõna kirjutatakse tavaliselt järgnevast nimisõnast. Vana ema, tark poiss, tugev mees, suuremal määral, paremast sordist, kollast värvi (*) Kokku kirjutatakse siis, kui tekib teine tähendus (vanaema, külmhoone, pühapäev, kuriloom, paljaspea, vanemseersant). KOHANIMED Reegel #1: ! Kaksiknimed ühendatakse sidekriipsuga (Väike-Maarja, Kohtla-Järve, Lõuna-Eesti)(erandeid on kaks: Suurbritannia ja Valgevene). Reegel #2:
ISIKULINE ASESÕNA SINGULA PLURAL R esTEMA(N) SieTEIE - Nom. ichMINA duSINA erTEMA(M) sieTEMA(F) wirMEIE ihrTEIE sieNEMAD viisakusvorm meinMINU deinSINU seinTEMA ihrTEMA seinTEMA unserMEIE euerTEIE ihrNENDE Gen. OMA OMA OMA OMA OMA Ihr OMA OMA OMA ihmTALLE ihnenNEIL Dat. mirMULLE dirSULLE ihmTALLE ihrTALLE unsMEILE euchTEILE E Ihnen Akk. michMIND dichSIND ihnTEDA sieTEDA ...
· Reflexivpronomen - enesekohane asesõna " sich " SICH -> AKKUSATIV SICH -> DATIV ich beeile mich ich putze mir die Zähne du beeilst dich du putzt dir die Zähne er, sie, es beeilt sich er, sie, es putzt sich die Zähne wir beeilen uns wir putzen uns die Zähne ihr beeilt euch ihr putzt euch die Zähne sie beeilen sich sie putzen sich die Zähne
■ Kuude ja ilmakaarte nimetused Jaanuarikuu, aprilliilm, idanaaber ■ Mitmuse om olev täiendsõna, kui Võõrastemaja, vanematearmastus, ■ Mitmuse omastavas olev Vigade parandus, mägede tipud, väljendatakse omaette vanadekodu, lasteaed, käterätik, täiendsõna puude oksad kindlakskujunenud mõistet teadetetahvel OMADUS-, ARV-, ASE- JA MÄÄRSÕNA + NIMISÕNA ■ Omadus-, arv-ja asesõna, kui need Suurlinn (suur linn), pikkpoiss (pikk ■ omadus-, arv- ja asesõna Suur tuba, kolmas raamat, tolle aja, koos nimisõnaga moodustavad poiss), kalliskivi (kallis kivi), (esimene sõna käändub) oma aja, selle aja, teist laadi, seda eritähendusliku mõiste nelinurk, omaalgatus, isetegevus, sorti, sama liiki pooltoon
Käändsõnad -nimisõnad (nimetab asju, olendeid, nähtusi. päike) -omadussõnad (näitab omadusi, millised need asjad, olendid, nähtused on. särav) arvsõnad (näitab nimetatud asjade olendite, nähtuste arvu) asesõnad (asesõna asendab juba nimetatud asju, olendeid nähtusi, see) Põõrdsõnad -tegusõnad väljendavad tegevus paistab Muutumatud sõnad -hüüdsõnad (Tere aitäh jah nonoh) -sidesõnad seovad ja või ning et -kaassõnad "käivad kaasas" (minu) pool pärast (kooli) -määrsõnad määravad -aega-eile -kohta - eemal viisi - soojalt
EESTI KEELE AASTALÕPU KONTROLLTÖÖ 5. KLASSILE NIMI:........................ PUNKTID/HINNE:......... KONTROLLTÖÖ A 1. Jaota sõnad rühmadesse Kolmandik, seda, sportlane, kätega, viiendast, tigeda, tuhandeni, neljale, keegi, lehtedega, vajalikud, see, sügavaid, teineteise, karvasest. NIMISÕNA OMADUSSÕNA ARVSÕNA ASESÕNA 2. Paranda algustähevead ja pane kirjavahemärgid. eesti loodus oleks võrratult vaesem kui siin ei oleks järvi õnneks on eestis üle tuhande järve peale selle veel 20 korda rohkem rabalaukaid eesti järved ei paikne ühtlaselt on nii järverikkaid kui ka järvevaeseid piirkondi üheks järvederikkamaks paigaks eestis on alutagusel asuv kurtna "neljakümne järve maa" järvi on veel aegviidu metsades...
Sanaluokka Nomini-käändsõna Substantiivi-nimisõna Adjektiivi-omadussõna Partikkeli-muutumatu sõna Verbi-tegusõna Pronomini-asesõna Adverbi-määrsõna Aikamuodot Preesens-olevik Imperfekti-lihtminevik Perfekti-täisminevik Pluskvamperfetki-enneminevik Sijamuodot Nominatiivi - nimetav Genetiivi omastav Akkusatiivi akkusatiiv Partitiivi osastav Essiivi olev (-na) llatiivi sisseütlev Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev Abessiivi ilmaütlev Translatiivi Saav Lauseen jäsenet Subjekti alus Predikaatti öeldis Objekti sihitis Predikatiivi öeldistäide Adverbiaali määrus Postpositio tagasõna Prepositio eessõna Partitsiip kesksõna Modukset Indikatiivi-kindel kõneviis Konditionaali-tingiv kõneviis Imperatiivi-käskev kõneviis Potentiaali-potentsiaal Positiivi-algvõrre Komparatiivi-keskvõrr...
KOKKU kaks või rohkem elu ja surma küsimus, nafta ja omastavalist täiendit naftasaaduste eksport, ooperi-ja balletiteater, suu- ja sõrataud, liha- ja villalammas omadus-, arv- ja asesõna suur maja, meie maa, ses suhtes, tol ajal, + NS sinist värvi, kolm nurka käändumatud väärt tüdruk, kulla sõber, gooti stiil, omadussõnad indiaani naine, slaavi hõimud kohanimelised täiendid vene muusika, läti rahvas, ungari
Kirjavahemärgistamine Kordamine 6. klass Harjutus 1 Moodusta KOLM koondlauset, kus 1. lauses oleks kasutatud ainult komasid; 2. lauses oleks kasutatud koolonit; 3. lauses oleks kasutatud mõttekriipsu. Harjutus 2 Moodusta VIIS liitlauset, kus 1. oleks kasutatud sidesõna sest; 2. oleks kasutatud sidesõne et; 3. oleks kasutatud siduvat asesõna kes/mis (kelle/mille, keda/mida, jne); 4. oleks kolm osalauset; 5. oleks neli osalauset. Harjutus 3 Moodusta üttega KOLM lauset, kus 1. oleks üte lause alguses; 2. oleks üte lause keskel; 3. oleks üte lause lõpus. Harjutus 4 Moodusta otsekõnega KOLM lauset, kus 1. oleks saatelause otsekõne ees; 2. oleks saatelause otsekõne järel; 3. oleks otsekõne katkestatud saatelausega.
wir meie uns meid uns meile ihr teie euch teid euch teile sie nemad sie neid ihnen neile Sie teie Sie teid Ihnen teile (viisakusvorm) Saksa keeles kasutatakse mitmuse 2. pööret (ihr) juhul kui sinatatakse kõiki ini- mesi, kelle poole pöördutakse. u Omastavad asesõnad Omastava asesõna lõpp sõltub järgnevast nimisõnast. Näiteks, kui omatav ese on naissoost või mitmuses, siis lisatakse nimetavas käändes omastavale asesõnale E: meine Freundin minu sõbranna meine Freundinnen minu sõbrannad mein/meine minu dein/deine sinu sein/seine tema (M) ihr/ihre tema (N) sein/seine tema (K) 7
Zu – juurde Entgegen – kellelegi vastu minema Gegenüber - vastas Die Präpositionen mit dem Akkusativ- Kuhu? Durch – läbi Für – jaoks Ohne – ilma Um – ümber Gegen - Vastu Bis – Kuni Entlang – piki Die Präpositionen mit dem Dativ oder Akkusativ An – ääres (Dat) Auf – peale (Akk) Hinter – taga (Dat) Neben – kõrval (Dat) In – sees (Dat) Über – kohal (Dat) Unter – all (Dat) Vor – ees (Dat) Zwischen – vahel (Dat) Das Personalpronomen-isikuline asesõna Nominativ ICH- DU- ER- SIE- ES- WIR- IHR- SIE- SIE-Teie mina sina temaMS temaNS temaK meie teie nemad S Dativ- MIR DIR IHM IHR IHM UNS EUCH IHNEN IHNEN Kellele? Akkusativ- MICH DICH IHN SIE ES UNS EUCH SIE SIE Keda
........... Teie nimi on..... ............. Nende nimed on NB! Kui sa tahad ölda minu isa nimi on, kirjuta - ette - . . Kui on tüdruk, siis on . . . 47. . Kirjuta õige sõna. 1. . ........... . 2. . .......... .3. . ........... . 4. . ........... . 5. . ........... . 6. . .............? 7. ...........? . 8. ..........? . 48. . Kirjuta õige asesõna. 1. . ........... . 2. . ........ . 3. . .......... ? 4. . ........ ? 5. . ......... . 6. . ........... ? 7. . ........... ? 8. . ......... ? 9. . ........... ? 10. . ......... ? 49. . Kirjuta õige asesõna. 3 1.- . ............. . 2.- . .......... . 3.- . ........... . 4.- . ............ . 5.- . .......... . 6.- . .......... . 7.-
Nt: veetilk, piimaliiter, klaasikild, singiviil, rahvahulk. Nt: mereliiva hunnik, peegliklaasi kild. Omadussõna; Arvsõna; Asesõna; Muutumatu sõna + Nimisõna 1.Väiketäheline eesnimeline täiend + järgnev nim. = kokku. Nt: jaaniuss, pärtlipäev, aadamaõun, eevaülikond, kadripäev. 2.Omadus-, arv- ja asesõna kirj. + järgnev nim. = kokku, KUI väljendab kindlat omaette mõistet. Nt: vanaema, uusaasta, enesekriitika, heategevus, julgeolek, kaheksandiknoot, kalliskivi, kolmnurk, kõrgepinge. 3.Lühenenud tüvega omadussõna või tegusõna tüvivorm + nim. = kokku. Nt: esmaabi, kiirrong, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus, rohevetikas, rõhtpuu, sinilill, ürgmets, triivjää, tõmblukk. 4.Sõna "eri" + nim. = lahku, KUI tähendab 'erinevat, erisugust, eraldi, üksikut'
Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi. nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad, pronks on vase ja tina sulam, nafta ja naftasaaduste eksport, impordi ja ekspordi maht. nt kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek, liha- ja villalammas. Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast üldiselt lahku. nt. Suur maja, rõõsk koor, raske koorem, meie maja, omal ajal, kolm nurka, mitut seltsi mehed, teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid, seda sorti külalised, sama tüüpi suvila. Nimisõnast lahku kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid. nt
Inglise keel Grammatika MÄÄRAJAD Nimisõnadel on tavaliselt MÄÄRAJA nende ees: my mother, much snow. Kõige harilikumad määrajad inglise keeles on MÄÄRAV- ja UMBMÄÄRANE ARTIKKEL. Teised määrajad sisaldavad: 1. Omastavad nimisõnad ja asesõnad: Mike's bike, his car. 2. Demonstreeriv/näitav asesõna: this milk, that cat, these sweets, those phones. 3. Kõik/kogus/hulk sõnad: all boys, some girls, any juice, no water ( also: every, each, either, neither, one, another, both, several, enough, many, much, more, a few, a little, few, little ). 4. Wh-sõnad: what book? Which book? Whose book? Whatever book, whichever book? 5. Hüüatus sõnad: such a day! Such bad weather! What a day! What nice music! Kui on rohkem kui üks määraja, siis loevad need reeglid: 1
Nimisõna laadi suurlinn, suur linn, · kui koos lasteaed, · kui täiendsõna pole käändsõnalise kolmnurk numisõna, vaid kolm täiendsõnaga tekib omadus-, arv- või nurka, mõiste asesõna kogu aeg läbilugemine · kui täiendsõnal on · kui teo- ja täpsustab täiend, suure puu tegijanime ees on mis ei iseloomusta leht abisõna
Sheet1 Isikuliste asesõna кто? я ты И. kes? mina sina у кого? у меня у тебя kellel? minul sinul Р. (нет) кого? меня тебя keda? mind sind кому? мне тебе kellele? mulle sulle Д. к кому? ко мне к тебе kelle juurde
Omadussõnalised1 järeltäiendid2, kui järeltäiendeid on rohkem kui üks eraldatakse komadega (1 omadussõna (näitab omadusi, millised need asjad, olendid, nähtused on. Vastates algvormis küsimusele missugune? Nt särav, ilus, kole. Õpi omadussõnu https://learningapps.org/2860503 (Nimisõna ja omadussõna) OMADUSSÕNA OMADUSSÕNA OMADUSSÕNA Nägin metsas üht kummalist lindu. Vali siit ilusamad pildid ise välja. See koer on kuri. ) 1. Omadussõnalised1 järeltäiendid 30aastane naine, kena, sale, rõõmsameelne, soovib tutvuda haritud ja intelligentse mehega; (järellisand on nimisõnaline täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega.) (2 Järeltäiendi omadused Järeltäiend võib olla täpsustavat lauseosa esile tõstev ja pikem: Nt Talveöö, karge ja sünge. Maja, massiivne ja kandiline. asesõna3 laiendav: Nt Miski inim...
mõned pikemadki mitmuse omastavas nimisõnad kindlakskujunenud ühendeis:hingedepäev, teadetebüroo, vanadekodu, võõrastemaja - Järgneva nimis-ga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, kui selleks on vähemalt 1 klk põhimõtete põhjustest - Kui peasõna juurde kuulub 2 või enam omastavalist väljendit tuleb nende klk toimida eeltoodud reeglite järgi. OMADUS-, ARV-, ASESÕNA VÕI MUUTUMATU SÕNA+ NIMISÕNA: • Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatkse järgnevast nimis-st üldiselt lahku: suur maja, rõõsk koor, raske koorem, sinist värvi, kolm nurka, meie maa, sel määral. Sama reegli järgi kirjtuatakse lahku ka: teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid. • Nimis-st lahku kirjutatkse ka käändumata omadus-d ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid: väärt tüdruk, kulla sõber, gooti stiil, slaavi hõimud, eesti keel, läti rahvas.
Lõikude järjestuse ja ülesehituse kontrollimine mustandis -Loe uuesti läbi -Veendu, et lõigu sisu vastaks teemale. Teemaga nõrgalt seotud/sidumatud lõigud tõmba maha või kirjuta ümber. -Kontrolli, kas sissejuhatus annab lugejale järgneva mõistmiseks piisavalt teavet: püstitab probleemi, tutvusta sündmuse tausta v kirjeldatavat nähtust. Vajadusel muuda seda teksti põhiosast lähtuvalt. -Kontrolli lõikude järjestust, vajadusel muuda seda. Kui tekst jääb lünklikuks, lisa lõike. -Kui ühes lõigus on mitu mõtet, jaga see lõik omakorda lõikudeks ja lisa lauseid juurde. -Uuri kokkuvõtva lõigu sobivust eelneva tekstiga. Tuumlause asub lõigu alguses või lõpus. Väljendab lõigu peamist mõtet. Lõikude järjestamine -Ajaline järgnevus (pöörd- või ajaline järjestus, probleemi kujunemine) -Rühmitamine (vaadeldavad nähtused jagatud rühmadeks, kirjeldus/arutlev kirjand) -Analüüsimine e. eritlemine (teema lahutatakse osadeks, arutletakse probl. olemuse ül...
Kasutatakse suhtlemiseks, teadete edastamiseks. Tekstid koosnevad lausetest, need omakorda sõnadest, sõnad moodustatakse häälikutest. Kõigis on täis- ja/või kaashäälikud. Loov süsteem, milles on võimalik moodustada lõpmatu arv lauseid. Eristatakse nimisõnu ja tegusõnu. Peaaegu kõigis on sõna ainsus- ja mitmusvorm einevad. Eesti keele omadused: Ei ole eraldi tulevikuvorme Ei ole nais- ja meessoo kohta erinevat asesõna I, II ja III välde Vältevaheldus Laadivaheldus 14 käänet Liitsõnade rohkus Palju tuletisi Rõhk sõna esisilbil Tagasõnad Sõnades palju täishäälikuid Onomatopoeetilised sõnad
liitsõna: loengute sari → loengusari, lihaste põletik → lihasepõletik, pisikute kandja → pisikukandja, peitlite komplekt → peitlikomplekt, veoste käive → veosekäive, autode hooldus → autohooldus, marjapõõsaste istikud → marjapõõsaistikud. Näited sõnadest: rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek, teeleminek, seenelkäik, vetelpääste, pinnaltpäästja, reaskülv, hädasolija, peastarvutus, töötatööline, maatamees, peataolek Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast üldiselt lahku: suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, kolm nurka, meie maa, meie aja, oma aja, omal ajal, tol ajal, tolle aja, ses suhtes, sel määral. Sama reegli järgi kirjutatakse lahku ka: teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid, mitut seltsi mehed, igat sorti külalised, sama tüüpi suvila jms juhtumid.
Kaudkõne inglise keeles Aegade nihe 1.tuleb teha aegade nihe olevikust lihtminevikku ja muuta asesõnad. Asesõna muutumine Saatesõna Otsekõne: Colin said, ,,I like Scotland very much. Kaudkõne küsimus Kaudkõne: Colin said that she liked Scotland very much. (Kui lause on juba minevikus tuleb see panna perfekti minevikku. William Shakespeare (1564-1616) wrote plays. Jacqueline Wilson (born 1945) has written many books about teenage girls.) 2
Mitmes? Mitu? Asub tavaliselt nimisõna ees ning võib koosneda ka mitmest sõnast. Öeldis Tähtsaim lauseliige. Tegusõna pöördeline vorm. Eristatakse liht- ja liitöeldist. Lihtöeldises on algvormis 1 tüvi. Ühend- ja väljendtegusõnades kuulub tegusõna juurde ka nimi- või määrsõna. Alus Alus on tegija, protsessis olija. Ta võib olla nimetavas ja osastavas käändes. Alus puudub umbisikulises tegumoes, kui öeldis väljendab ilmastikunähtust või kui aluseks on isikuline asesõna. Sihitis Lauseliige, mis näitab olendit või asja, kellele või millele on öeldisega väljendatud tegevus suunatud. Sihitis on tegevusobjekt. Öeldistäide Tegusõnale "olema" lisatakse sageli mõni käändsõne, sest ta näitab, missugune on lause alus. Seega saab öeldistäide esineda ainult lausetes kus on olema- vorm ja lauselige alus. Öeldistäide võib olla nimetavas, harvem osastavas käändes. Määrus
Mina käin koolis, ema käib tööl, vanema on kodus. Minu isa töötab pangas. 2. a)sidesõna ei nõua koma ja, ning, ehk, või, kui. b)komaga et, sest, siis, aga, kuid, vaid. 3.Siduv määrsõna kuhu, kus, kuidas,miks, kas,millal 4.Siduv asesõna mis, kes, millega, kellega, mitmes... Koondlause Rndlause On lihtlause millesse on koondatud mitu ühele ja Koosneb mitmest iseseisvast osalausest. samale küsimusele vastavat lauseliiget. 1)Osalaused ühendatakse kas... Koondlause korduvad liikmed eraldame a)komaga a)komaga b)sidesõnaga.
MORFOLOOGILINE ANALÜÜS (MÄRKIMINE ALGAB TAGANTPOOLT) KÄÄNDSÕNADE KATEKOORIA ( nimisõna, arvsõna, asesõna) I katekooria arv 2ARVU AINSUS MITMUS Ei eralda midagi. Raamat, siga, lehm D, de, te, i (u ) kan-u, kaer-u, sig-u, maj-u, lin-u II käände kategooria LÕPP NB ! Üks söna ei saa kunagi olla korraga kahes käändes. Ainult üks käändLÖPP ! III võrdluse kategooria omadussõnal ! -m - im (-em) NB! -ik- ülivõrre -em; võrde aste ma- ei ole alati tegevus tunnus. Saab eraldada liidet. Ainusue nimetavat ei eraldaa!!!! PÖÖRDSÕNA KATEGOORIA I isiku ehk pöörde kategooria pöördelõpp ainsus/mitmus II aeg 4 aega ! Olevik ( ei ole eraldamist, va kse olevikul) Lihtminevik ; si , s, i ...
LIITADVERBID (Kasik 381; 408–411) Liitadverbid on erandlik liitsõnatüüp. Liitsõna on harilikult samast sõnaliigist kui selle põhiosa. Läbipaistva moodustusstruktuuriga liitsõnu, kus põhiosa on määrsõna oma põhitähenduses, on vähe: ennevanasti, üleeile, ihuüksi, hirmruttu. Ainus osaliselt produktiivne liitmismall on modifitseeriva esiosaga pool: poolärkvel, poolistukil, poolviltu. Enamik liitsõnalisi adverbe on tekkinud määruse funktsioonis käändsõna-, verbi- või kaassõnafraasidest, mille TÄHENDUS on LEKSIKALISEERUNUD ja SÕNALIIK MUUTUNUD! Sellise sõnaliigimuutuse tõttu kirjutatakse fraas kokku ning see muutub ortograafiliseks sõnaks. Liitsõnades saab küll eristada leksikaalseid moodustusosi, kuid terviku sõnaliik ei vasta põhiosa sõnaliigile. KÄÄNDSÕNAFRAASIPÕHISED VERBIFRAASI- KAASSÕNAFRAASIPÕHISED PÕHISED Liit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
