kasutada ka möönvas* tähenduses, näiteks Olgu te pealegi oodanud siin juba kaks tundi, mina ei saa teid millegagi aidata. * möönma = nõustuma, tunnistama Möönva kõneviisi tunnusel on isikulises tegumoes kaks kuju: gu ja ku (ela/gu, haka/ku), mis valitakse sõltuvalt da-tegevusnimest. gu kui da-tegevusnimes da või a, näiteks ela/da ela/gu, `juu/a joo/gu ku kui da-tegevusnimes ta, näiteks haka/ta haka/ku Umbisikulises tegumoes esineb alati gu, mis liitub tegumoe tunnusele, näiteks ela/ta/gu, haka/ta/gu. 38. Ajakategooriast üldiselt. Aeg ehk tempus on pöördsõna kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega). Näiteks: Eile käisin ma linnas - linnaskäik toimus enne lause ütlemist (absoluutne minevik). Mari tormas hõisates tuppa - hõiskamine toimus samaaegselt tormamisega (suhteline olevik), kuigi
päike, praetud kartulid. Verbikategooriatest seostub kesksõna aja ja tegumoega, nt tõusev päike (suhteline olevik, isikuline tegumood), praetud kartulid (suhteline minevik, umbisikuline tegumood). Kuna olevikus ja minevikus on kesksõna tunnused ja süntaktilised kasutusvõimalused erinevad, on mõttekas eristada eesti keeles kaht kesksõna -- oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna --, millel kummalgi on isikulise tegumoe vorm ja umbisikulise tegumoe vorm. Oleviku kesksõna Oleviku kesksõna väljendab tegevust, mis suhtelises olevikus iseloomustab tegijat või tegevusobjekti. 2 Mineviku kesksõna Mineviku kesksõna väljendab omadust või seisundit, mis on tekkinud või tekitatud suhtelises minevikus. des-vorm des-vorm on pöördsõna infiniitne vorm, mis esineb lauses määrusena, väljendades teise tegevusega samaaegselt toimuvat ja seda iseloomustavat tegevust.
alaltütlev -lt saav -ks rajav -ni olev -na ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad Verbi tüve puhta vormi leiab: oleviku eitus (ei taha), ainsuse käskiva oleviku 2. pööre (sina tee) Tüve leiab ma-tegevusnimest, milles –ma jäetakse eraldmata -nud on isikulise tegumoe minevik, -tud on umbisikulise tegumoe minevik Umbisiksus on alati markeeritud (nagu minevik) Tunnused: *Tegevusnimed: da-infinitiiv (-da/ta/a), vat-infinitiiv (-tavat), ma-tegevusnimi (-ma, mas, mast, mata, maks) *Kesksõnad: -nud/-tud, v- ja tav-kesksõnad (töö/tav) *Oleviku kesksõnad: -v, -tav *Mineviku kesksõnad: -nud, -tud, -dud
4) MIDPIKKUS, JEEKLEID PIKKUS, sest se teeb jalad lühemaks ja jämedamaks. 5) PÕLVE PIKKUS, sest se on liiga pikk ja teeb jalad lühemaks. 6) ALAPÕLVE PIKKUS, sest se on liiga pikk ja moonutab jalgade sihvakust. 7) MAKSIPIKKUS, sest se varjab liivakellale omased laiade puusade efekti ära. 8) LEHTER KAELUS, sest se teeb kaela jämedamaks 9) TANK TOPP, TANKLÕIKELINE, sest se teeb õlad liiga laiaks ja jätab maasika figuuri mulje. 10) SIRGE KÄEAUGUKAAR, sest se moonutab õlgade laiust. 10 tegumoe nimetust mis sobivad: 1) Liibuvad püksid, mis võimaldavad figuuri rõhutada. 2) Liibuvad pluusid mis toovad välja ilusa piha. 3) Pliiatsseelik, rõhutab puusi ja taljet 4) Lühikesed püksid, rõhutavad jalgu. 5) Piha kohal vöö või kummiga pluusid, rõhutavad liivakellale pmast peenikest pihta. 6) Piha seelikud, rõhutavad peenikest vöökohta. 7) Avara lõikeline dekoltee, et rohutada rinda. 8) Klapptaskutega või puusa-kaunistustega teksad rühutavad kurvikat figuuri.
(sõnavormi lõpus (tee/ks, satu/ks); 3) käskiv kõneviis e imperatiiv, tunnused -ge (tul/ge), -ke (teh/ke), 0 (too); 4) kaudne kõneviis e kvotatiiv, tunnus -vat (käi/vat, seis/vat); 5) möönev kõneviis e jussiiv, tunnused -gu (ol/gu, vii/gu); -ku (teh/ku, haka/ku). 3. Ajakategooria 1) olevik e preesens. Tänapäeval tunnuseta, olemas ainult ajaloolised tunnused: -b (ainsuse 3. pöörde lõpus), va/d (mitmuse 3. pöörde lõpus), -kse (umbisikulise tegumoe olevikus), -v (oleviku kesksõna tunnuses); 2) lihtminevik e imperfekt, tunnused -si (ela/si/d, õppi/si/me); -is (laul/is, möön/is); -i (teg/i, oli/i, pani/i); -s (käi/s, hakki/s); 3) täisminevik e perfekt: olema olevikus + -nud (on käi/nud); 4) enneminevik e pluskvamperfekt (pluperfekt): olema lihtminevikus + -nud (ol/i luge/nud); 5) üldminevik e preteeritum (tingiva, kaudse ja möönva kõneviisi üldine ajavorm – märgib
Jänesel, kes armastab porgandit süüa, on ilus saba. Tuul keerutas lund teekäijaile näkku, mida oli öösel üsna rohkesti sadanud. Nad küsisid viisakalt, et kas nad tohivad meiege ühineda. 4. Vale sõnade järjekord lauses: Kui ma kohale jõudsin, inimesed kogunesid sündmuspaigale. 5. Ebajärjekindel ajavormide kasutamine: Ta elab suures viletsuses, kuid oli igati aus inimene. Koosolekul räägiti koristustöödest ja puudutatakse ka olmeprobleeme. 6. Isikulise ja umbisikulise tegumoe läbisegi tarvitamine. Pärast tööd veidi puhkasime ning siis mindi peole. Tahetakse targem olla, kui sa oled. 7. Otse- ja kaudkõne segiajamine: Ema kutsus mind tuppa ja ütles, et too keldrist puid. Poiss vastas, et ma püüan ennast parandada. 8. Ühildumisvead (ainsus ja mitmus): Vanasti oli perekonnas naistel tunduvalt väiksemad õigused. Lahinguväljale jäävad lebama naaberküla poisse. Laiskus, julmus ja üleolev suhtumine kaaslastesse muutis ta kõigile talumatuks.
pööre tuku/n Oleviku teised pöörded Tuku/d, tuku/b Oleviku ainsuse 1.pööre Tingiv kõneviis Tuku/n Tuku/ks/n Käskiva kõneviisi ainsuse 2.pööre Tuku! Ära tuku! Tudkesksõna tuku/tud Tud- Umbisikulise kesksõna tegumoe vormid: Tuku/tud Tuku/takse, Tuku/ti Kasutatud materjal ,,Sõnadest tekstini; Eesti keele õpik 7.klassile" P.Ratassepp
ei saa moodustada mingi põhivormi järgi. Noomeni põhivormid ja nende alusel moodustatavad käänded Noomeni vormistiku moodustamisel on põhivormidena järjekindlalt rakendatavad ainsuse omastav ja mitmuse omastav. Verbi põhivormid ja nende alusel moodustatavad vormid. Verbi vormistiku moodustamisel on põhivormidena rakendatud mainfinitiivi (seda vormi on viimasel ajal nimetatud ka supiiniks), da-infinitiivi, isikulise tegumoe kindla kõneviisi oleviku 1. Pööret ja ta/d-partitsiipi. 22. Käändkondade üldjaotus. 23. Pöördkondade üldjaotus. 24. Morfoloogiline paradigma (definitsioon ja iseloomustus). Käändsõna paradigma kui kahe arvu ja 14 käände kombinatsioon. Pöördsõna paradigma. Morfoloogiliseks paradigmaks nimetatakse kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulka. Sõna paradigma koosseis sõltub sellest, missugusesse morfoloogilisse sõnaklassi sõna kuulub. Sel
Argistiil • Sina-vorm • Sõnade omavoliline lühendamine (teind, käind) • Kõne- või murdekeelse sõnavara juhuslik kasutamine (sihuke, tossud) • Släng (papp – raha tähenduses) • Ülearused täitesõnad või –fraasid (ikka, küll, ausalt öelda) • Vandesõnad ja vulgarismid (kurat, neetud, pagan) • Lohakas lauseehitus, elliptilised ja lõpetamata laused (Mina mitte) • Parasiitsõnad (noh, tead, nii, nagu, ühesõnaga) Ametlik stiil • Isikulise tegumoe vältimine (isikuid on teavitatud, karistuse määramisel võetakse arvesse) • Konkreetsuse vältimine (mitmesugused vabandatavad põhjused, tervislikel põhjustel) • Teonimede rohke kasutamine (postisaadetiste laialikandmine) • Standardväljendid (tunnistada kehtetuks; annab vastutuse üle kolmandale isikule) • Täpne ja neutraalne sõnavara, kujundlikkuse, emotsioonide ja isikupärase sõnakasutuse vältimine • Kirjakeele normide kõrvalekaldumatu järgimine
Marks had been given. The Future Perfect Passive will have been + III pv Examples: I will have been watched. A book will have been read. Marks will have been given The Future Perfect Passive in the Past would have been + III pv Examples: I would have been watched. A book would have been read. Marks would have been given. Isikulise tegumoe umbisikuliseks muutmine Subject Object John love Mary Mary is loved by John Lause muutmine John gives flowers to Mary. Mary is given flowers by John. Flowers are given to Mary by John.
ilmastikunähtuste märkimisel. * Mõnikord väljendatakse tegevust ka kahe sõnaga. NÄITED Minu ema teeb süüa. Minu isa triigib pesu. Õpilased olid kontrolltööst väsinud. ALUS * Alus on lauses tegijaks. * Alus on öeldisega väljendatud tegevuse tegija. * Tavaliselt on aluseks nimisõna nimetavas või osastavas käändes. * Harva on alus ka da-tegevusnimi. * Vastab küsimusele kes? mis ? * Alus puudub : - umbisikulise tegumoe korral. näide: tehti kontrolltööd. - ilmastikunähtuste puhul. näide: väljas sajab. - füsioloogilise protsessi väljendumise korral näide: kõrvus kohiseb. - kui ta on juurdemõeldav näide: ületasime teed. * Hulka väljendava aluse puhul jääb öeldis harilikult ainsusesse. NÄITED Õpilane kirjutas kontrolltööd. Ema valmistab kooki. Mängin väljas palli. Hulk inimesi läks üle tee. SIHITIS
Manipuleerimine statistiliste andmetega “Statistilised andmed näitavad, et aastatega on suurenenud nende laste osakaal, kes on proovinud erinevaid mõnuaineid.” (Statistikaamet) Soovitava esitamine tegelikkuse pähe “… oleme valmis võtma enda peale opositsiooni liider- või juhterakonna rolli.” (Sven Mikser) KEELELINE MÕJUTAMINE Nimemaagia ja loosungid “Võrdsete võimaluste Eesti” (Rahvaliidu loosung 2007. aastal) Umbisikulise tegumoe kasutamine “Meile öeldi, et Snowden on Boliivia lennukis.” (Hispaania välisminister) Vähetuntud võõrsõnade kasutamine “Bioloogilised uuringud on näidanud, et nii katalüütilised kui ka regulatoorsed alaühikud on võimelised eksisteerima eraldi.” (Õhtuleht 2006) KOKKUVÕTE Demagoogiat kasutatakse igas eluvaldkonnas. Selle abil saavutatakse soovitud eesmärke. Inimesed ei saa üldjuhul arugi, kuidas neid pidevalt mõjutatakse.
..on lause tuum. ...on TEGIJA, OLIJA. ...vastab küsimusele MIDA TEGEMA? ...vastab küsimustele KES?, MIS?, vahel ka keda?, Lilled kasvavad põllul. mida?. Ema valmistab kooki. Helen joonib vihikut. On olemas ka liitöeldised. ...puudub: Erik tahtis palju laulda. - umbisikulise tegumoe korral Ma hakkan õhtul televiisorit vaatama. Joonistati pilte. Ò Ø - ilmastikunähtuste puhul Väljas sajab. Ò Ø - füsioloogilise protsessi väljendumise korral Kõrvus kohiseb. Ò Ø
Meetodi sobivus oleneb uuritavast teemast ja kogemusest, mida tahetakse haarata. Tihti võrreldakse omavahel kvalitatiivset ja kvantitatiivset uuringut, tuues välja nende mõlema puudused uuritava materjali usaldusväärsel analüüsimisel. Stiil ja keel Töö keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne). Tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt; üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; ei liialdata võõrsõnadega. Kirjutada tuleb nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik. Töö peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt. Vältida tuleks: paljusõnalisust, sõnakordusi; slängi, stampkeelendeid;
·Kaetud kõrgläikelise õli või sünteeslakiga ·Kõrgläikega, ei ima vett, ei lase õhku läbi Värvilised, mustad, valged, mustrilised VANUTATUD LAKKNAHK ·Pehme ja siidine lakknahk , mille pealispind on voltidega ja kortsuline ·Lakknaha pealispinda katab õhuke, veekindlast kunstmaterjalist lakikiht JALANÕUDE LIIGITUS ·Materjali järgi ·Kandja järgi ·Kandmise koha järgi ·Aastaaja järgi ·Tegumoe järgi ·Ravijalanõud ·Töö ja turvajalanõud JALANÕUDE LIIGITUS TEGUMOE JÄRGI ·Varbavahe-jalatsid: siia kuuluvad kõik jalatsid, millel on suure varba ja ülejäänud varvaste vahel eraldusdetail SANDAALID ·Lahtised suvejalatsid, mille kanna taga on rihm. Sandaalil võib olla lahtine või kinnine esiosa. Sandaal on enamasti madala tallaga ·= rihmikud, rihmkingad
Seevastu võivad mõnes infiniitses vormis väljenduda hoopis käändsõna morfoloogilised kategooriad. Infiniitsetel vormidel puuduvad mitmed tegusõnale omased tunnused ning nad lähenevad sõnaliigilt nimi-, omadus- ja määrsõnadele. Nt lauses Ma olen seda etendust juba näinud on näinud pöördsõna inifiniitne vorm, mis täidab öeldise funktsiooni ainult koos sõnavormiga olen ning milles väljendub pöördsõna kategooriatest aeg (mineviku näol) ning tegumood (isikulise tegumoe näol). Sealjuures võib sama vorm teistsuguses lauses käituda hoopis omadussõnalaadselt ning väljendada käände- ja arvukategooriat, nt Neilt meestelt, hallipäistelt ja nii mõndaginäinutelt, oleks kõigil üht-teist õppida. Lihtvormid ehk sünteetilised vormid on vormid, mis koosnevad ühest sõnast, ntelasin, elavat, elanuksime, elades. Liitvormid ehk analüütilised vormid on vormid, mis koosnevad kahest või kolmest sõnast, nt olen elanud, ei ela, ei ole elanud. 29
Mõõdetavad: keha pikkus, kaal, rindkere ümbermõõt. 5. Kuidas koostatakse tüüpfiguuri mõõdutabelid? V: Tüüpfiguuride mõõtmete tabelid koostatakse massimõõtmis tulemuste järgi. 6. Naiste kehaehituse juhtivmõõdud. V: kasv, suurus(Rü III) ja täidlus (T= Pü-Rü III) 7. Keha iseloomustamine proportsiooni järgi. Inimese keha telgede ja tasapindade skeem. 8. Miks on vaja osata hinnata figuuri rõivaste projekteerimiseks? V: Tegumoe kooskõlastamiseks ja mõõtude võtmiseks. 9. Milline figuur on aluseks masstööstuses rõivaste tootmisel? V: Tüüpfiguur 10. Kuidas teostatakse antropomeetrilised mõõtmised figuuril? V: Kontaktselt, kaudselt (bodyscannerid) 11. Mõõtude tähistamine. Kasv K Rinnaümber-mõõt Rü
i muutu i muutu i muutu 1. Mitu põhilist aega on tegusõnadel, kuidas neid nimetatakse? 2. Mitu vormi on mineviku väljendamiseks, kuidas neid nimetatakse? 3. Mitu arvu on tegusõnadel? Nimeta need. 4. Mitu tegumoodi on eesti keeles? Nimeta need. 5. Mitu kõneviisi on tegusõnadel? Nimeta need. 6. Mitu tegumoodi on eesti keeles? Nimeta need. 7. Nimeta kõik ajad, mis eesti keeles olemas on. 8. Kirjuta sõnast viima umbisikulise tegumoe lihtminevik. 9. Kirjuta sõnast sööma umbisikulise tegumoe olevik.
Hn- hiina keeles VMO-vanamoeline RMTP-raamatupidamine j.a-juures asuv R.S.V.P - répondez s'il vous plait (palun vastake) 10. Kas sõnapaarid kas/või ja võib/olla tuleb kirjutada kokku või lahku? Võibolla, võib-olla nii sidekriipsuga kui ka sidekriipsuta võib kokku kirjutada (Emakeele Seltsi keele toimkonna otsus 11. Juuni 2012) Kasvõi, kas või nii lahkukirjutamine kui ka kokkukirjutamine lubatud 11. Kuidas on möönva kõneviisi umbisikulise tegumoe eitav kõne sõnast tegelema? Ärgu tegelegu 12. Missugust infot saab sõnaartiklist muuseum? Sõnaartiklist fond? .Muuseum - <6:-i, -i; 9:-i, -it> . Ajaloo+muuseum, kirjandus+muuseum, koduloo+muuseum, kunsti+muuseum, loodus+muuseum, linna+muuseum. Korter+muuseum, maja+muuseum, talu+muuseum, vabaõhu+muuseum.Muuseumi+eksponaat, muuseumi+teadus
See tagab lugejale lihtsasti lugevuse ning arusaamise. Dokumentides mõtete edasi andmiseks tuleks kasutada pigem konkreetset kui abstraktset keelekasutust. Lugejale ei tohiks tunduda, et tekstis püütakse varjata teadmatust keeruliste sõnade taha. Lihtsate sõnadega muutub teksti sõnum täpsemaks ja arusaadavamaks. Näiteks toetustegevuse asemel võiks kasutada toetus. Kirjas tuleks kasutada pigem isikulist tegumoodi. See muudab teksti selgemaks ning konkreetsemaks. Umbisikulise tegumoe puhul muutub tegija ebamääraseks. Lugejale on teksti mõte selgem, kui esile on tõstetud tegija. Ettevaatlik tuleks olla eksitussõnadega. Nendeks on sarnased sõnad, millel on keeliti erinev tähendus. Liialdada ei tohiks erialaslängiga kuna üldsus ei pruugi neid termineid mõista. Samuti võivad lugejale jääda ebaselgeks erinevad lühendid. Need tuleks kindlasti lugejale lahti mõtestada ning selgitada. Lõpetuseks peab tähtsates dokumentides kindlasti kontrollima õigekirja
seejuures spetsiifilisi grammatilisi tähendusi. Tunnus liitub tüvele, kusjuures tunnusel on 3 allomorfi: -da (ela/da, õmmel/da, saa/da), -ta (tõmma/ta, hüpa/ta), -a (tundá, needá; tuu/a, käi/a; surr/a, pann/a, tull/a). vat-infinitiiv – päritolult on tegemist oleviku kesksõna osastava käände vormiga, millel on neli avaldumisvõimalust: 1) isikulise tegumoe olevikuvorm e vat-vorm: Nägin teda õppivat; 2) umbisikulise tegumoe olevikuvorm e tavat-vorm: Kuulsin toas naerdavat; 3) isikulise tegumoe minevikuvorm liitvormina olevat + nud-partitsiip: Märkasin looma kadunud olevat; 4) umbisikulise tegumoe minevikuvorm liitvormina olevat + tud-partitsiip: Lootsin selle töö juba tehtud olevat. ma-tegevusnimi – seondub piiratult käändekategooriaga ja tal on 5 vormi: -ma, mis väljendab mingi muu tegevuse suhtes ajaliselt järgnevat tegevust. Nt Tulin raamatut lugema;
tingivaks (sündmuste mittereaalsus vaatehetkel, nt: töötaksin), kaudseks (kelleltki kolmandalt kuuldud tegevus, nt: olevat töötanud), möönvaks (tavaliselt väljendab käsku, mis on suunatud kolmandale isikule, nt: töötagu), käskivaks kõneviisiks (käsk, nt: tööta). 4. Teadmislaadi katekooria jaguneb otseseks (nt: ma kirjutan) ja kaudseks (nt: ma kirjutavat). 5. Tegumoe katekooria jaguneb isikuliseks (tegija on lause alus, nt: Mari avas ukse Mari on tegija) ja umbisikuliseks tegumoeks (tegija ei ole teada, nt: Uks avati pole teada, kes ukse avas). · Tegusõna pöördelised vormid Need on lauses öeldiseks. Ilma nendeta poleks lauset. Lihtlauses on üks öeldis, liitlauses kaks öeldist. Nt: Ma läksin õue. ,,Läksin" on öeldis. · Eesti keele leksikoloogia (sõnamoodustus): 1
-I tragööd-i-ais kõneviis -ks ela-ks tingiv -vat ela-vat kaudne -ke, -ku saat-ku käskiv tegumood -ta,-da ela-ta-vat -t ela-t-i aeg -si, -s, -i ela-s, ela-si-d -kse ela-ta-kse kindla kõneviisi umbisikulise tegumoe olevik Lõpp väljendab käändeid, pöördeid käändelõpud alates osastavast pöördelõpud -N -ME -D -TE -B -VAD Tunnustel, lõppudel puudub tähendus, seetõttu ei saa nad tüveta eksisteerida. A ja B tüvi A- tüvi käändsõnadel on ainsuse omastav kääne (kelle, mille ?) kiilaspäise rahurikkuja B- tüvi käändsõnadel os. k. (keda, mida
Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. Taandrida on 5 tähemärki või võib kasutada plokkidena vormistatud teksti. Leheküljed nummerdatakse (number alla keskele), alustades tiitellehest (tiitellehel numbrit ei näidata). Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks: töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse jne.) 5 Lisa 1Tiitelleht Hummuli Põhikool Lydia Koidula Referaat Õpilane: Kadri Kaasik 7.klass Juhendaja: Mari Maasikas 6
Marks have been given. · The Past Perfect Passive had been + III pv Examples: I had been watched. A book had been read. Marks had been given. · The Future Perfect Passive will have been + III pv Examples: I will have been watched. A book will have been read. Marks will have been given · The Future Perfect Passive in the Past would have been + III pv Examples: I would have been watched. A book would have been read. Marks would have been given. Isikulise tegumoe umbisikuliseks muutmine Subject Object John love Mary Mary is loved by John Lause muutmine John gives flowers to Mary. Mary is given flowers by John. Flowers are given to Mary by John. Prepositons of place Kohamäärsõnad · In sees · On peal · Under all · Behind taga · In front of millegi ees · Between vahel · Above kohal · Up üles
TULEB TIGE PENI JA URISEB kändu kände kassi kasse kuuske kuuski A KASS KÕRTSIS EI KÄI U pauna paunu õuna õunu ilma ilmu heina heinu väina väinu A EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT I venda vendi pärna pärni koera koeri hulka hulki sööta sööti külma külmi 24. Abstraktsed käänded nimetav omastav osastav 25. Tegusõna pöördelised vormid on kõik isikulise ja umbisikulise tegumoe kindla, tingiva, käskiva ja kaudse kõneviisi vormid. 26. Tegusõna käändelised vormid: ma-tegevusnimi ta-tegevusnimi Oleviku kesksõnad isikulise tunnus -v (v-kesksõna), umbisikulise tunnus -tav. Mineviku kesksõnad isikulise tunnus -nud (nud-kesksõna), umbisikulise tunnus -tud, e tud-kesksõna. 27. Eesti keele minevik jaguneb liht-, täis- ja enneminevikuks. 28
Naissoost -а -ы, -и nimisõnad -я -ь Kesksoost -о -а, -я nimisõnad -е Joonis 2. Vene keele grammatiline arv Vene keeles eristatakse kolme ajavormi: olevik, minevik ja tulevik. Tegusõnade aspekt on vene verbi grammatiliste kategooriate süsteemis erikohal. Tegusõnade aspektist sõltub partitsiibi, gerundiivi, tegumoe, tuleviku, infinitiivi, käskiva kõneviisi jt vormimoodustus. Vene keeles on kaks aspekti: perfektiivne ja imperfektiivne (Topkina, 2016). Tegusõna infinitiivi ehk algvormi lõpp võiks olla: -ть- говорить (rääkima), -ти- нести (kandma), -чь- беречь (hoidma) (Taskutark, s.a.). Tulevikuaja vormid jaotatakse liht- ja liitvormideks. Lihtvormid koosnevad perfektiivsetest verbidest isikuliste lõppudega
· Käändsõnad: nimisõnad, arvsõnad, asesõnad, omadussõnad · Pöördsõnad: tegusõnad 23. Tegusõna pöördelised ja käändelised vormid! · Tegusõnadel on pöördelised ja käändelised vormid · Käändsõnadel on ainult käändelised vormid · Tegusõna pöördelised vormid on kõik isikulise ja umbisikulise tegumoe kindla, tingiva, käskiva ja kaudse kõneviisi vormid · Käändelised vormid on ma- ja da- tegevusnime ning oleviku ja mineviku kesksõna vormid 24. Kuidas saab ÕSist kontrollida sõnade käänamist? 1) Otsid ÕS ist vajaliku sõna 2) Seejärel ÕS näitab ülaindeksiga numbri
4.meessugu, meessõber, meesõpetaja, meeste-jalgratas... (liitsõnad ühe täiendsõna baasil). 1-3 on lihtsõnad, vastandudes viimasele, liitsõnade klassile. 3) Formatiiviks nimetatakse ühes sõnavormis kajastuvate grammatiliste tähenduste ühisväljendust. Nt sõnavorm loeti koosneb tüvest loe, mis kannab leksikaalset tähendust `kirjutatut häälikulises kõnes taastekitama', ja formatiivist -ti, kus väljendub liitne grammatiline tähendus `umbisikulise tegumoe minevik'. 4) Morf on morfeemist mõnevõrra konkreetsem mõiste, tähistades strukturaalses lähenemises väikseimat võimalikku fonoloogiliste üksuste järjendit, milleks sõna on võimalik morfeemanalüüsi käigus jagada. Morf morfeemi võimalik konkreetne realisatsioon sõnavormis. 5) Morfeeme jagatakse ka vabadeks ja seotud morfeemideks. Vaba morfeem võib mis tahes oma allomorfi kujul esineda iseseisva sõnana, ilma et sellele peaks liituma muud
Linnakodanike riided ja stiil Keskaegne linnapilt oli ääretult kirju. Rõivad olenesid seisusest, elukutsest, traditsioonidest ja muidugi ka moest. Samas muutus mood väga aeglaselt, nii et tütrel sobis kanda ema rõivaid, ilma et peaks muretsema moest mahajäämise pärast. Rikkamad ja kõrgemast seisusest kodanikud kandsid värvilisi riideid, et näidata oma olulisust. Madalamad seisusest tumedaid ja värvituid riideid. Tegumoe poolest aga seisuste riideid ei erinenud. Üldiselt olid riided suhtelised laiad, mis pandi pihalt vööga kinni. Aksessuaarideks olid vöö küljes näiteks paunakesed, mis töötasid justkui väikesed käekotid. Lisandusid veel erinevad kapuutsid, keebid, käised külma ilma puhul ja nokk-kingad. Kinga nina pikkus näitas kandja rikkust ja olulisust. Feodaalidele tegi meelehärmi linnakodanike (eriti naiste) uhkeldav riietus, mis varjutas aadlimeeste ja nende naiste , tütarde riietust
vabaks 6 - 7 cm laiune äär. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. TÖÖ KIRJUTAMISE STIIL JA KEEL Referaat kirjutatakse eesti keeles. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, on ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: · referaat sõnastatakse korrektselt ja loogiliselt; · kasutatakse selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; · väljendused on loomulikud ja lihtsad; · ei liialdata võõrsõnadega; · hoidutakse tõlkevääratustest; · välditakse paljusõnalisust;
Tingiva kõneviisi moodustamine Tingiv kõneviis moodustatakse tegusõna minevikuvormi ja muutumatu partikli abil. Partikkel võib olla nii enne kui peale tegusõna. Võrdle: . = . ? = ? Eitava vormi kasutamine muudab palve ja ettepaneku viisakamaks, kusjuures ei eelda eitavat vastust: ? Kas te saaksite mulle takso tellida? u Tegumood Vene keeles eristatakse kahte tegumoodi: isikulist ja umbisikulist tegumoodi. w Isikuline tegumood Isikulise tegumoe puhul on tegemist aktiivlausega, kus on olemas tegevuse subjekt ehk alus. Alus määrab tegusõna vormi, mida väljendatakse ainsuses ja mitmuses pöördelõppude abil ning kolmes ajas (olevikus, minevikus ja tulevikus): Olevik imperf. aspekt Ehitus . AS Ehitus ehitab seda maja. imperf. aspekt Nad on seda maja juba 6 kuud 6 . ehitanud. perf. aspekt ------- -------
Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. Töö kirjutamise stiil ja keel Töö keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja – vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks ”töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: referaat peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt; tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; väljendused olgu loomulikud ja lihtsad; ei liialdata võõrsõnadega;
Vokaalkuju Konsonantkuju Vokaalkuju Konsonantkuju Tuule Tuul-t Künna-n Künd-nud Hamba Hammas-t Õmble-n Õmmel-nud Vaese Vaes-t Tule-n Tul-nud TEGUSÕNAD ehk PÖÖRDSÕNAD Tegusõnad väljendavad tegevust ja nad muutuvad pööretes aja, kõneviisi, tegumoe ning kõnevormides. Tegusõnad jagunevad: 1. Lihttegusõna. Näide: lugema, töötama, mõtlema. 2. Liittegusõna. Näide: abielluma, rulluisutama, ravivõimlema, ristküsitlema. 3. Ühendtegusõna, mis koosnevad lihtverbist või tegusõnast + abimäärsõna. Näide: ette ütlema, läbi lugema, ära sõitma. 4. Väljendtegusõna, mis koosnevad lihttegusõnast või verbist ja sellisest käändsõnast, mis on oma esialgse tähenduse kaotanud
042 Grammatical Terminology analytic analüütiline (= uninflected - grammar is focused in the sentence , e.g. English) synthetic sünteetiline (= inflected - grammar is focused in the word, e.g. Estonian, Latin, Russian, Old English) ending lõpp (käände- ja pöördelõpud) marker tunnus (mitmuse, oleviku, lihtmineviku, tingiva kõneviisi, käskiva kõneviisi, kaudse kõneviisi, umbisikulise tegumoe, ma- tegevusnime, oleviku kesksõna, mineviku kesksõna) derivational affix liide, tuletusliide, tuletusafiks (e.g. postwar, anti-American, wiser, greenish) parts of speech sõnaliigid English Estonian Definition Example noun (proper, common, nimisõna, Refers to words which denote classes and categories of book, water, sincerity, Mary,
algustäht) 1.1 Esimene alapeatükk (Heading 2 - TimesNewRoman 14, bold, esimene suurtäht) 1.2 Teine alapeatükk 1.2.1 Punkt (TimesNewRoman 13, bold, suur algustäht) 3.2.2 Töö sõnastus Töö keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja –vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks ”töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse” või “on käsitletud, analüüsitud”, Diagramm 1 andmed osutavad et jne). Referaadi koostaja arvestagu järgmisi soovitusi: tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt ning üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat, väljendused olgu loomulikud ja lihtsad, ei liialdata võõrsõnadega, tuleb hoiduda tõlkevääratustest, peab vältima paljusõnalisust,
pöörde vormist, mis on laienenud kõikidele pöördevormidele; harilikult väljendab see vahendatavat käsku, st käsk on suunatud kõnelejalt kolmandale isikule või lähtub kolmandalt isikult. Tegumood ehk geenus • pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga (alusega); • Eesti keeles on tegumoe kategoorial kaks liiget: o isikuline tegumood ehk personaal o umbisikuline tegumood ehk impersonaal Laad ehk aspekt • lauses väljenduv suhe situatsiooni kulgemise ja vaatluspunkti vahel • tegemist on öeldise ja kogu lause süntaktiliselt tähtsa leksikaalse kategooriaga. Aspekti seisukohast on situatsioonid: o piiritlemata ehk imperfektiivsed (imperfektiivne aspekt)
Näiteid verbide muuttüüpidest pakuvad germaani keelte nõrgad ja tugevad (ebareeglipärased) verbid. * Morfoloogilised paradigmad Keele morfosüntaktilised tunnused määravad, missuguseid muutevorme erinevate sõnaliikide sõnadel olla saab. Nende vormide täielik kogum moodustab lekseemi muuteparadigma. Eesti substantiivide muuteparadigmade aluseks on neliteist käänet ja kaks arvu (ainsus, mitmus). Verbide muuteparadigmad koosnevad (keele omadustest sõltuvalt) tegumoe, tempuse, mooduse, aspekti ja isiku vormidest. Nii substantiividel kui ka verbidel on eriti rikkalikuma morfoloogiaga keeltes ka muuteparadigma piiril või sellest väljaspool olevaid afiksit sisaldavaid vorme. Sellised on näiteks soome keele substantiivide possessiivsufiksid ehk omastusliited nagu -ni, -si, -Vn. Analoogilised on kliitikud. Muuteparadigma sõnavormid kuuluvad oma struktuuriliste ülesannete tõttu eriti tihedasti kokku
ja lühikese sisseütleva vormi. Ka mõnel kujuvaheldusega esmavälteliselt verbil (pesema, tulema) on III-vältelisi vorme: I välde III välde Tuli tuld Pesema pestakse Tulen tulnud Pesa pessa Muda mutta 2. mõned i-välteliste tegusõnadel on da-tegevusnimi ja umbisikulise tegumoe vormid II-vältelised. Ka see vaheldus kuulub välte ebavahelduse alla: I välde tulema 1 tögama tögama tögada tõgada - av 2 karp karbi karpi vv 3 jalg jala jalga lv 4 jumalik jumaliku jumalikku vv 5 pank panga panka - vv 6 väide väite väidet - vv 7 vallandama vallandan vallandada av 8 tõmblema tõmblen tõmmelda lv
ning mitte lähtuda vaid ühe autori kirjutistest. Õpikutele lisaks tuleks kindlasti kasutada ka ajakirjandust (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 2. TÖÖ KIRJUTAMISE STIIL JA KEEL Töö tuleb kirjutada täpses ja selges oskuskeeles. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: · referaat peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt; · tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; · väljendused olgu loomulikud ja lihtsad; · ei liialdata võõrsõnadega; · tuleb hoiduda tõlkevääratustest;
ning mitte lähtuda vaid ühe autori kirjutistest. Õpikutele lisaks tuleks kindlasti kasutada ka ajakirjandust (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 2. TÖÖ KIRJUTAMISE STIIL JA KEEL Töö tuleb kirjutada täpses ja selges oskuskeeles. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: · referaat peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt; · tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; · väljendused olgu loomulikud ja lihtsad; · ei liialdata võõrsõnadega; · tuleb hoiduda tõlkevääratustest;
seda loomulikum. Kui aga kaasnemismäärus seostub ainsusliku nimisõnaga, järgnedes sellele vahetult, siis jääb öeldis ainsusesse. Nt President Arnold Rüütel koos proua Ingrid Rüütliga käis visiidil Soomes. (Vrd President Arnold Rüütelkäis koos proua Ingrid Rüütliga visiidil Soomes.) 12. Mis on öeldise grammatilised kategooriad? Öeldisverbi grammatiline (pöördeline või perifrastiline) vorm väljendab isiku ja arvu, tegumoe, aja, kõneviisi ning kõneliigi tähendust. 13. Mis tingimustel esineb osaalus? Osaaluseks ehk partsiaalsubjektiks nimetatakse eesti keeles osastavas käändes olevat alust. Osaalus ei ühilda endaga öeldisverbi ja seega öeldisverb jääb alati ainsuse 3. pöördesse: Tänavanurgal seisis inimesi. Osaalust kasutatakse olemasolulauses ja kogeja-omajalauses, mille alguses seisab teemana teadaolevat kohta, aega, omajat vms väljendav määrus ja lõpus uue info kandja, ehk reemana alus.
lähtuda nn. ühtlaselt mõistetava, grammatiliselt korrektsuse ja arusaadava seaduse loomise põhimõtetest koostamisel. Järgenvalt analüüsib käesoleva seminaritöö autor KarS'i vastavust HÕNTE'le. Peatükis kasutatava määruse § 15 Keele- ja stiilinõuded, mille kohaselt peab seaduse eelnõu vastama eesti kirjakeele normidele (lõige 1), olema ühetähenduslik, täpne ja selge (lõige 2), kasutatakse umbisikulise tegumoe oleviku kindlat kõneviisi (lõige 3) ja ainsuslikku vormi, välja arvatud juhul, kui ainuse ja mitmuse eristamisel on õiguslik tähendus (lõige 4). Välja toodud kriteeriumite kohaselt võib väita, et uuritav seadus järgib kõnalusest määrusest välja toodud õigusnorme, kuna seda tõestavad enamik õigusnorme nii KarS'i üldosas kui ka eriosas. Olgu näitena välja toodud järgmine paragrahv üldosast, illustreerimaks vastavust määruse paragrahvis olevatele lõigetele: § 50
Selleks on vajalik teatud vaimne arengutase. Muideks, vokaale on lihtsam õppida hääldama kui teisi, seega eesti keel on hea keel. · Koartkulatsioon, naaberhäälikute (ees ja/või järel) mõju hääldatava hääliku tunnustele Morfeemid (väikseimad tähenduslikud üksused) - leksikaalsed (sõnatüved, juurmorfeemid) nt õun - grammatilised (vabad/seotud, afiksid) · lõpud (käände- ja pöördelõpud) · tunnused (mitmuse tunnus; mineviku tunnus, umbisikulise tegumoe tunnus, keskvõrde tunnus) · liited (nimisõnaliited -nt mine(jooksmine); us (võistlus); omadussõnaliited: -ne(jahune); - line(plekiline); verbiliited: -sta(kurvastama); -le(kaeblema) · Ees-ja tagasõnad · Sidesõnad · Abimäärsõnad (kuuluvad tegusõna juurde): läbi paistma, vastu võtma Morfeemivariandid ehk allomorfid Morfofonoloogia= morfeemivariantide vaheldumine Sõnavormid(morfiloogilised sõnad) -keeleüksuse nimetus, koosneb ühest (teo) või mitmest
üleminekusätted. (5) Jõustumissäte kavandatakse eelnõu viimase paragrahvina. § 15. Keele- ja stiilinõuded (1) Seaduseelnõu keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normile. (2) Seaduseelnõu keel peab olema selge, ühetähenduslik ja täpne. Ühe ja sama mõtte edasiandmisel välditakse eri väljendite kasutamist. Sünonüümide kasutamine ei ole lubatud. (3) Eelnõu sõnastamisel kasutatakse võimaluse korral umbisikulise tegumoe oleviku kindlat kõneviisi. Välislepingu menetlemist käsitlevas seaduseelnõus on lubatav da- tegevusnime kasutamine. (4) Eelnõus eelistatakse ainsuslikku vormi, välja arvatud juhul, kui ainsuse ja mitmuse eristamisel on õiguslik tähendus. § 16. Sätte sõnastamine Säte sõnastatakse õigusnormi liigile vastava struktuuri kohaselt. § 17. Terminite ja võõrsõnade kasutamine (1) Seaduseelnõus kasutatakse kehtivas õiguses ja reguleeritavas valdkonnas tuntud ja
Pöördkond Infinitiiv Käskiv kõneviis I arbeta Arbeta! Tööta! / Töötage! II bygga Bygg! Ehita! / Ehitage! III läsa Läs! Loe! / Lugege! IV tro Tro! Usu! / Uskuge! u Passiiv Rootsi keeles on järgmised võimalused passiivi ehk umbisikulise tegumoe väljenda miseks: 1. s-passiiv 2. bli-passiiv 3. vara-passiiv Käesolevas õpikus tutvustame lühidalt vaid s-passiivi. S-passiivis lisatakse kõikides ajavormides ja kõikides isikutes tegusõnale lõpp s, kusjuures olevikus langeb lõpp r ära ja selle asemele tuleb s. Aktiiv Passiiv Uwe lagar bilen. Uwe parandab Bilen laga-s. Auto parandatakse
Individualiseerimine (üksikisikustamine) või assimileerimine (rühmatasand) Kollektiviseerimine: mitmus (muulased), kollektiivsubstantiiv (erakond, juhatus), mitmuslik pronoomen (meie, nemad), kollektiivsusliited (elanikkond, rahvastik). Kvantifitseerimine: numeraalid Määratletud või anonüümne osaline – osaliste indetermineerimine. Anonüümsus väljendub indefiniitsete pronoomenite, meie-deiksise ja umbisikulise tegumoe kaudu. Määratletud inimest vaadeldakse tema määratlemistunnuste järgi. Osa nimetatakse (isikunimega) ja kategoriseeritakse (funktsiooni: diplomaat, peaminister, fraktsiooni esimees; identiteedi alusel: vanus, sugu, rahvus, elukoht, usk jne). Protsessid ja protsessiosaliste rollid Situatsioon ehk protsess vormistatakse lausena, sh protsessid, osalised, tingimused. Protsessiliigid: - Materiaalsed (nt väed viiakse Iraagist välja)
võimeline looma nii lihtsat ja ehtsat väikest teost nagu ,,Kuresaare vanad". A. Hansen ei olnud ju nende haljusest ees mitte ainult ea poolest. Loiu Kuresaare taadi ja ta vasturääkiva eide paaripanekus, nende vegeteeriva vaikelu, väikeste riidude ja lepliku unustuse leidmises võib vast olla omajagu Gogoli mõju. Isegi kui nende patriarhaalsete maakehvikute kujusid oletada järglasteks, on meiemaa soosaarele asetatud taati eite omandanud täitsa eestilise tegumoe. Oma visandlikus kompositsioonis moodustab see teos juba tähelepandava kunstilise terviku. Humoristlikud ja karakterjooned sulavad hästi loomulikult ühte liigutavatega. Nii äratasidki algava kirjaniku külajuttudest just ,,Kuresaare vanad" arvustuse esmakordset ja kiitvat tähelepanu. 3. A. Hansen Tammsaarelt ilmus meie lugeva üldsuse ette jutustajana, ja jutustajaks on ta ka peamiselt jäänud
Kangad oli uhked, kangad olid erksat värvi nagu punane, kollane, sinine ja purpurpunane. Meeste riietus: Kõik mehed, olenemata sünnipärast ja seisundist võisid soovi korral alasti ringi liikuda. Kehakatetest eelistati lühikesi seelikuid nagu dünastiateeelses Egiptuses või vöö külge kinnitatud põllesid. Üheks põhiliseks rõivatükiks oli niudevöö, mis võis olla tehtud pehmemast kangast nagu linane, või ka jäigemast materjalist nagu villane või nahk. Ühe tegumoe puhul koguti kangas selja peal kokku pikaks längus teravikus, mis meenutas püstist loomasaba. Mõnikord kanti alumise niudevöö peal veel teist, poole reieni ulatuvat, kuid tagumine pool ees, nii jäi üks teravik ette ja teine selja taha. Meeste ülakeha oli katmata. Minose meeste sipelgapihtasid rõhutasid spiraali ja rosetimustriga riidest tugevasti kinni tõmmatud vööd. Kanti ka niudeseelikuid, mis hilisel ajastu ulatusid poole reieni.
Siis on edasised probleemid kindlamalt välistatud. Meedias on tihti kajastatud solvunud inimesi, kes avaldavad meelepaha, et nende eraelusse on lubamatult sekkutud ja pole edastatud nende sõnu. See kahjustab ka ajakirjaniku mainet. Ajakirjanik ei saa avaldada oma arvamust, vaid peab seda laskma teha lugejal. Tema edastab ainult loo. Peab jääma viisakaks. Mitte mingil moel ei tohi olukorda sekkuda ega kedagi mõjutada. Tuleks vältida omadussõnade, metafooride ja umbisikulise tegumoe kasutamist. Taotlema konkreetsust. Uudise põhikriteeriumid: · Sündmuse värskus. · Sündmuse mõju lugejatele. · Sündmuse geograafiline või emotsionaalne lähedus. · Sündmuses osalejate tuntus. · Sündmuse konfliktsus. · Sündmuse erakordsus. · Sündmuse päevakajalisus (Kask 2005: 66). 5 Mida värskem on uudis, seda enam seda lugeda tahetakse. Eelmisel päeval avaldatu on
annaabi.ee 
