8. Eesti keele arvukategooria liikmed. Arv ehk nuumerus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab asjade, olendite jms hulka. Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget – ainsus ehk singular ja mitmus ehk pluural –, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus). Tunnused on mitmusel de-mitmus ja vokaalmitmus. Kolmel sõnal – jalge, silme, rinde – ka e-mitmus. Ainsusel tunnused puuduvad. 9. Pöördekategooria liikmed. Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist kategooriat: pööre, tegumood, aeg, kõneviis ja kõneliik. Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes pöördsõnavormis väljenduda. Pöördsõna vormid võivad olla: a) Finiitsed – võivad lauses iseseisvalt esineda öeldisena ja selles avalduvad kategooriad b) Infiniitsed – normaaljuhul ei saa lauses iseseisvalt öeldisena esineda ning kategooriad saavad väljenduda vaid puudulikult
3. ma-tegevusnimi e supiin, tunnused -ma, -mas, -mast, -maks, -mata (kuul/ma, kuul/mas, kuul/mast, kuul/maks, kuul/mata). Kesksõnad e partitsiibid 1. Oleviku kesksõnad, -v (luge/v, tööta/v), -tav (loe/tav, laevata/tav), -dav (möön/dav, käi/dav). 2. Mineviku kesksõnad: -nud (tul/nud), -tud (loe/tud), -dud (käi/dud, laul/dud). 3. des-vorm e gerundiiv, tunnused -des (möön/des), -tes (hüpa/tes), -es (käi/es, tull/es). Pöördelised vormid e finiitsed vormid 1. Pöördekategooria 1) ainsuse 1. pööre, lõpp -n (tee/n, hakka/n); 2) ainsuse 2. pööre, lõpp -d (loe/d, seleta/d); 0 (käi, too); 3) ainsuse 3. pööre, lõpp -b (jaluta/b); 4) mitmuse 1. pööre, lõpp -me (tee/me); -m (teh/ke/m); 5) mitmuse 2. pööre, lõpp -te (käi/te); 0 (käi/ge); 6) mitmuse 3. pööre, lõpp -vad (hakka/vad); -d (käi/si/d). 2. Kõneviisikategooria 1) kindel kõneviis e indikatiiv. Tunnuseta;
Vormihomonüümia – ühe vormi tähenduslik mitmeti tõlgendatavus (samal vormil on mitu tähendust), nt loog : loo ja käskiva kv vorm looma verbist või pood : poe ja käskiva kv vorm pugema-verbist; lugevat (v-kesksõna osastav ja kaudse kv vorm > päritolult seotud). Kategooriaks nimetatakse morfoloogiliste tunnustena vormistuvaid üksteist välistavate grammatiliste tähenduste klasse, nt arvukategooria, käändekategooria, ajakategooria, pöördekategooria jne. Markeeritus ja markeerimatus –grammatiliste tunnustega varustatus v tunnuse puudumine. Mõisted on teineteisega otseseoses: mis on keeles tavaline, loomulik, on vormiliselt markeerimata e tunnuseta, ja mis pole optimaalselt loomulik ega tavaline, on markeeritud e tunnusega vormistatud. Morfotaktika – morfeemide järjestumise ja üksteisega liitumise reeglistik, mis eesti keeles on üldjuhul järgmine: LIHTTÜVI – LIITED – TUNNUSED – LÕPUD
Morfoloogia Pöördekategooria liikmed Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist kategooriat: pööre, tegumood, aeg, kõneviis ja kõneliik. Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes pöördsõnavormis väljenduda. Pöördsõna vormid võivad olla a) finiitsed või infiniitsed, b) liht- või liitvormid. Finiitsed vormid on niisugused pöördsõnavormid, mis võivad lauses iseseisvalt esineda öeldisena ja milles avalduvad pöördsõna morfoloogilised kategooriad.
sõnaliikideks. Morfoloogiliselt liitseid sõnavorme võib tekkida mitut moodi. Seotud morfeemidel ja prosoodilistel modifikatsioonidel on kaks põhiülesannet: muutmine (ühest lekseemist uued sõnavormid) ja sõnavara rikastamine (uute lekseemide tuletamine). 11. Morfoloogilised kategooriad Morfoloogiliseks kategooriaks nimetatakse morfoloogiliste tunnuste kujul vormistuvate üksteist välistavate tähenduste klassi. Nt pöördekategooria on (kindlatel süntaktilistel tingimustel) verbis morfoloogiliselt väljenduv tegija suhe kõneleja või kuulajaga. Pöördekategooria tunnusteks on n, d, b, me (~ m), te, vad (~ d). Kõik need tunnused väljendavad tegija suhet kõneleja või kuulaja isikuga, kusjuures igaüks neist väljendab selle suhte erinevat liiki: n väljendab seda, et tegija on samane kõnelejaga (ela/n), d väljendab seda, et tegija on samane kuulajaga (ela/d) jne.
pöördsõnadel ma-tegevusnimi e supiin. 12) Vormihomonüümia ühe vormi tähenduslik mitmeti tõlgendatavus (samal vormil on mitu tähendust), nt loog : loo ja käskiva kv vorm looma verbist või pood : poe ja käskiva kv vorm pugema-verbist; lugevat (v-kesksõna osastav ja kaudse kv vorm > päritolult seotud). 13) Kategooriaks nimetatakse morfoloogiliste tunnustena vormistuvaid üksteist välistavate tähenduste klasse, nt arvukategooria, käändekategooria, ajakategooria, pöördekategooria jne. Samasse abstraktsesse mõistevaldkonda kuuluv tähendus; esinemine üksteisega vastanduvalt; väljendumine sarnasel viisil (nt tegumoetunnus verbisufiksi abil). Grammatilist tähendust, mida morfoloogiline tunnus või selle puudumine väljendab, nimetatakse selle liikme kategoriaalseks tähenduseks. 14) Markeeritus ja markeerimatus mõisted on teineteisega otseseoses: mis on keeles tavaline, loomulik, on vormiliselt markeerimata e tunnuseta, ja mis pole optimaalselt loomulik
Verbikategooriatest seostub kesksõna aja ja tegumoega, nt tõusev päike (suhteline olevik, isikuline tegumood), praetud kartulid(suhteline minevik, umbisikuline tegumood). Kuna olevikus ja minevikus on kesksõna tunnused ja süntaktilised kasutusvõimalused erinevad, on mõttekas eristada eesti keeles kaht kesksõna – oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna –, millel kummalgi on isikulise tegumoe vorm ja umbisikulise tegumoe vorm. 31. Pöördekategooria Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget ehk pööret, mis avalduvad pöördetunnustena. Need esinevad: a) kindla kõneviisi jaatavas kõneliigis, nt Ma elan Tallinnas; b) fakultatiivselt tingiva kõneviisi jaatavas kõneliigis, nt Oleksin (~ ma oleks) selle peaaegu unustanud; c) käskiva kõneviisi mõlemas kõneliigis, nt Minge metsa. Ärge minuga arvestage. Kindla ja tingiva kõneviisi eitavas kõneliigis ning kaudses kõneviisis pöördetunnused puuduvad ja
praetud kartulid. Verbi¬kategooriatest seostub kesksõna aja ja tegumoega, nt tõusev päike (suhte¬line olevik, isikuline tegumood), praetud kartulid(suhteline mine¬vik, umbisikuline tegumood). Kuna olevikus ja minevikus on kesksõna tunnused ja süntaktilised kasutusvõimalused erinevad, on mõttekas eristada eesti keeles kaht kesksõna – oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna –, millel kummal¬gi on isikulise tegumoe vorm ja umbisikulise tegumoe vorm. 31. Pöördekategooria. Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget ehk pööret, mis avalduvad pöördetunnustena. Need esinevad: a) kindla kõneviisi jaatavas kõneliigis, nt Ma elan Tallinnas; b) fakultatiivselt tingiva kõneviisi jaatavas kõneliigis, nt Oleksin (~ ma oleks) selle peaaegu unustanud; c) käskiva kõneviisi mõlemas kõneliigis, nt Minge metsa. Ärge minuga arvestage. Ains. 1. 2. 3. pöörded Mitm. 1.2.3. pöörded 32
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
