küsimustele mitu? ja kui palju? · Näiteks · 8 kaheksa · 500 viissada · 9342 üheksa tuhat kolmsada nelikümmend kaks JÄRGARVSÕNA · JÄRGARVSÕNA näitab elementide järjekorda mingis hulgas ja vastab küsimusele mitmes? · NÄITEKS 5. viies 17. seitsmeteistkümnes 390. kolmesaja üheksakümnes MURDARVSÕNA · MURDARVSÕNAKS nimetame hulga võrdseid osasid ja sõnad vastavad küsimusele mitmendik? · NÄITEKS pool ehk üks kahendik veerand ehk üks neljandik PEA MEELES ! · Arvude kirjutamisel sõnadega kirjutame KOKKU eelneva arvosaga teis(kümned), kümned ja sajad. · NÄITEKS 16 kuusteist 16. kuueteistkümnes 42 nelikümmend kaks 42. neljakümne teine 700 seitsesada 700. seitsmesajas ARVSÕNADE MÄRKIMINE NUMBRIGA Numbritega märgime arvsõnu erinevalt:
Omadussõnalised1 järeltäiendid2, kui järeltäiendeid on rohkem kui üks eraldatakse komadega (1 omadussõna (näitab omadusi, millised need asjad, olendid, nähtused on. Vastates algvormis küsimusele missugune? Nt särav, ilus, kole. Õpi omadussõnu https://learningapps.org/2860503 (Nimisõna ja omadussõna) OMADUSSÕNA OMADUSSÕNA OMADUSSÕNA Nägin metsas üht kummalist lindu. Vali siit ilusamad pildid ise välja. See koer on kuri. ) 1. Omadussõnalised1 järeltäiendid 30aastane naine, kena, sale, rõõmsameelne, soovib tutvuda haritud ja intelligentse mehega; (järellisand on nimisõnaline täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega.) (2 Järeltäiendi omadused Järeltäiend võib olla täpsustavat lauseosa esile tõstev ja pikem: Nt Talveöö, karge ja sünge. Maja, massiivne ja kandiline. asesõna3 laiendav: Nt Miski inim...
kes olevat asjaga kursis pronoomen kes täidab nimisõna funktsiooni, toimides lause alusena teiselt poolt on seesama pronoomen aga abisõna, mis seob omavahel kahte osalauset Asesõna liigid tähenduse järgi asenimisõnad ehk pro-substantiivid, nt mina, tema, kes aseomadussõnad ehk pro-adjektiivid, nt niisugune, missugune, iga asearvsõnad ehk pronumeraalid, mida on ainult viis: mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mitmendik Asesõna liigid tähenduse järgi Asesõna tähendus võib olla nii abstraktne, et üks ja seesama sõna võib käituda nii nimi- kui ka omadussõnade laadselt. Ma panin siia ühe raamatu. Võta see (asenimisõna) homme kaasa. Kas sa oled seda (aseomadussõna) raamatut juba lugenud? Asesõna liigid kontekstis kasutamise järgi Isikulised Enesekohased Vastastikused Näitavad Küsivad-siduvad Umbmäärased
Snu, mida saab ainsuse ja mitmuse kolmes prdes prata, nimetatakse prdsnadeks. 14. Kndsnad on nimi-, omadus-, arv- ja asesnad. Nimisnad mrgivad esemeid, olendeid ja nhtusi ning vastavad ksimustele kes?, mis?, kelle?, mille? jne.Omadussnad vljendavad omadusi ning vastavad ksimusele missugune?, missuguse?, missugust? jne. Arvsnad vljendavad hulka vi jrjekorda ning vastavad nimetavas kndes ksimusele mitu?, kui palju? mitmes?.Phiarvsnad vastavad ksimusele mitu?, kui palju?, mitmendik. Jrgarvsnad vastavad ksimusele mitmes?. Asesnad asendavad lauses nimi-, omadus- vi arvsnu, aga on nendega vrreldes ldisema thendusega. Asesnad vastavad samale ksimusele, mis snadki, mida nad asendavad. 15. Omadussnast saab moodustada: a) algvrret vljendab lihtsalt mingit omadust, b) keskvrret vljendab seda, et kellelgi on mingit omadust rohkem kui teistel. Keskvrre on omastavas kndes ja talle lisandub tunnus m. c) livrret nitab, et kellelgi on seda omadust kigist rohkem.
Punkt noodi järel annab noodile juurde poole tema enda pikkusest. Näit.: 4 lööki + 2 lööki = 6 lööki 2 lööki + 1 löök = 3 lööki 1 löök + 0,5 lööki = 1,5 lööki Meetrum on rõhuliste ja rõhuta pulsilöökide vaheldumine (lk. 15) Takt kestab ühest rõhulisest löögist järgmise rõhulise löögini. Taktid eraldab üksteisest taktijoon. Taktimõõt Taktimõõdu ülemine arv näitab, mitu lööki on ühes taktis. Taktimõõdu alumine arv näitab, mitmendik noot vastab ühele löögile (ehk kui pikk on üks löök). Näit.: 2/4 kaks lööki taktis ja ühe löögi pikkuseks on neljandiknoot (ehk veerandnoot ). 3/8 kolm lööki taktis ja ühe löögi pikkuseks on kaheksandiknoot ( ). Helilaad on mingilt astmelt üles ehitatud helirida. Ta on helistiku kõlamudel. DUUR helilaad rõõmsakõlaline JO astmelt MOLL helilaad kurvakõlaline RA astmelt -------------------- duur ----------------------------
" Eesti keeles jaotatakse numeraalid põhiarvõnadeks, järgarvsõnadeks ning murdarvsõnadeks. Põhiarvsõnad vastavad küsimusele mitu? nt kolm või tuhat. Esinevad tavaliselt nimisõnade ees ning võivad esineda koos asesõnaga. Järgarvsõnad vastavad küsimusele mitmes? nt kümnes. Süntaktiliselt need sarnanevad omadussõnadega. Tunnuseks on -s:-nda, erandiks vaid esimene ja teine. Süntaktiliselt käituvad järgarvsõnad adjektiivide sarnaselt. Murdarvsõnad vastavad küsimusele mitmendik? Nt neli viiendikku. Kõiki neid võib struktuuriliselt jagada liht- ja liitmurdarvsõnadeks. Prepositsioonid Prepositsioon on kaassõna, mis asub seda laiendava noomenifraasi ees. Prepostisioone jaotatakse kolmeks:need, mis on enne nimisõna või demostratiivset asesõna need, mis on indikatiivse suffiksiga need, mis on sõltumatud. Vorm on nimisõna eelsel ja demostratiivsetel asesõnadel peaaegu alati samaväärne, välja arvatud datiivse preposiooni I'ga.
Kolmele inimesele siin ruumi ei jätku. 8. Asesõnad ehk pronoomenid Asesõnad on iseseisvad mittetäistähenduslikud sõnad, mis muutuvad käändes ja arvus. Kuna asesõnad asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõna, siis nad jaotatakse nii: a) asenimisõnad ehk prosubstantiivid, nt mina, tema, kes; b) aseomadussõnad ehk proadjektiivid, nt niisugune, missugune, iga, ja c) asearvsõnadeks ehk pronumeraalid, mida on ainult viis: mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes- setmes, mitmendik. See jaotus pole range, sest üks ja seesama asesõna, võib kord asendada nimisõna, kord omadussõna. 9. Tegusõnad ehk verbid Tegusõnad on tüüpjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. NtTa elab Pärnus. Nad sõitsid suveks maale. Vormiliselt jagunevad tegusõnad liht-, liit-, ühend- ja väljendtegusõnadeks. 10. Määrsõnad
kakskümmend, kuussada see jaotus tugineb kokku-lahkukirjutamise traditsioonil. 2) järgarvsõnad e ordinaalid, mis vastavad küsimusele mitmes? Struktuurilt jagunevad need samuti liht- ja liitjärgarvsõnadeks. Süntaktiliselt sarnanevad nad omadussõnadega, ühildudes põhisõnaga arvus ja käändes. Tunnuseks on -s:-nda, erandiks vaid esimene ja teine. Reeglipärased on käänamise mõtets kolmas, sajas, miljones, triljones, miljardes jne. 3) murdarvsõnad, mis vastavad küsimusele mitmendik?, nt neli viiendikku, null koma seitse. Ka neid võib struktuuriliselt jagada liht- ja liitmurdarvsõnadeks. Esimeste näiteks sobib viis sajandikku, teiste näiteks kolmteist kahekümne neljandikku. Süntaktiliselt käituvad põhiarvsõnad substantiivide sarnaselt ja järgarvsõnad adjektiivide sarnaselt. Nominatiivis põhiarvsõna käitub fraasipõhjana, nõudes laiendilt partitiivi vormi, nt kaks poissi (põhiarvsõna määrab laiendi vormi); obliikvakäänetes on aga põhjaks substantiiv
sajandil; 20.sajandi muusika puhul võib tihti osutada ülearuseks rääkida meloodiast jne. · Muusika on HELIKUNST! Muusika koosneb helidest. · Kulgeb ajas. Heliteos nõuab aega kuulajatelt vastuvõtmiseks. Interpertatsioon teise muusiku ettekanne. TV Rütm: loodusrahvaste muusika; samaanlus Meloodia: laulev meloodia Tempo: rütmikiirus; (ühes taktis mitu lööki/mitmendik noot on üks löök) Dünaamika: mezzoforte; pianissimo Muusika: tämber; traditsioonid (rituaalid); instrumendid; voolavus; sõnad -> sõnum(mantra); helitoonid erineval kõrgusel. 1.11. Musica mundana Universumi muusika (me ei kuule seda). Makrokosmos, taevakehade liikumine, aastaaegade vaheldumine. 1.12. Musica humana inimmuusika (kuuldav). Keha ja vaimu vaheline. Otsib kooskõla tunnete ja mõistuse (keha) vahel. 1.13. Musica instrumentalis instrumentaalmuusika
NB! Mõnikord peab keskvõrde moodustamiseks muutma omastava käände lõpus olevat täishäälikut: targa targe/m, vana vane/m, pika pike/m, laia laie/m, kurja kurje/m, paksu pakse/m ARVSÕNAD PÕHIARVSÕNAD JÄRGARVSÕNAD Põhiarvsõnad vastavad küsimustele mitu? Järgarvud vastavad küsimusele mitmes? Kui palju? Mitmendik? Pesas oli kolm muna. Kolmandik puudest oli See oli tema kolmas soov. Streik lõpetati juba raagus. kolmandal päeval. Põhiarvsõnu märgitakse araabia numbritega Järgarvusõnu märgitakse kas rooma (3, 1/3, 125). numbritega (III peatükk) või araabia numbritega, millel järele pannakse punkt (3. peatükk).
NB! Mõnikord peab keskvõrde moodustamiseks muutma omastava käände lõpus olevat täishäälikut: targa targe/m, vana vane/m, pika pike/m, laia laie/m, kurja kurje/m, paksu pakse/m ARVSÕNAD PÕHIARVSÕNAD JÄRGARVSÕNAD Põhiarvsõnad vastavad küsimustele mitu? Kui Järgarvud vastavad küsimusele mitmes? palju? Mitmendik? Pesas oli kolm muna. Kolmandik puudest oli juba See oli tema kolmas soov. Streik lõpetati raagus. kolmandal päeval. Põhiarvsõnu märgitakse araabia numbritega (3, Järgarvusõnu märgitakse kas rooma numbritega 1/3, 125). (III peatükk) või araabia numbritega, millel järele pannakse punkt (3. peatükk).
8. Asesõna e pronoomen, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Asesõnad on iseseisvad mittetäistähenduslikud sõnad, mis muutuvad käändes ja arvus. Kuna asesõnad asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõna, siis nad jaotatakse nii: a) asenimisõnad ehk prosubstantiivid, nt mina, tema, kes; b) aseomadussõnad ehk proadjektiivid, nt niisugune, missugune, iga, ja c) asearvsõnadeks ehk pronumeraalid, mida on ainult viis: mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mitmendik. See jaotus pole range, sest üks ja seesama asesõna, võib kord asendada nimisõna, kord omadussõna. Asemäärsõnade liigitus konteksti alusel: 1)isikulised (personaalpronoomenid) mina, sina, tema jne. 2) enesekohased (refleksiivpronoomenid) näitavad, et tegevuse objekt või omaja langeb kokku tegevuse subjektiga, nt ise : enese ~ enda, oma, iseenese ~ iseenda 3) Vastastikused ehk (retsiprookpronoomenid) näitavad, et kaks või enam vastastikku toimivat
kaitstavate loodusobjektide vahele; taastada hävitatud elupaik; liikide kaitse laiendamine elupaikadele ja maastikele; liike tuleb kaitsta alamliigiti; loodusobjektide kaitset tuleb laiendada ökosüsteemide kaitsele; kaitsealades peavad olema esindatud kõik kasvukohatüübid ja elupaigad; kasutada rahvusvahelisi looduskaitsemeetmeid; ohjeldada võõrliike; 42. Milliste omadustega liigid arvatakse I, II ja III kategooria liikide nimestikesse. Mitmendik teadaolevatest leiupaikadest peaksid olema kaitstud kaitseala ja püsielupaigana? I kategooriasse kuuluvad liigid mis on Eestis haruldased, hävimisohus või mille väljasuremine ilma kaitseta on väga tõenäoline. Kõik nende liikide teadaolevad elupaigad on 100% kaitse all. II kategooriasse kuuluvad liigid mis on ohustatud, mille arvukus väheneb ja mis võivad sattuda väljasuremisohtu. Umbes 50%s selliste liikide elupaikadest on kaitse alla võetud
kaitstavate loodusobjektide vahele; taastada hävitatud elupaik; liikide kaitse laiendamine elupaikadele ja maastikele; liike tuleb kaitsta alamliigiti; loodusobjektide kaitset tuleb laiendada ökosüsteemide kaitsele; kaitsealades peavad olema esindatud kõik kasvukohatüübid ja elupaigad; kasutada rahvusvahelisi looduskaitsemeetmeid; ohjeldada võõrliike; 41. Milliste omadustega liigid arvatakse I, II ja III kategooria liikide nimestikesse. Mitmendik teadaolevatest leiupaikadest peaksid olema kaitstud kaitseala ja püsielupaigana? I kategooriasse kuuluvad liigid mis on Eestis haruldased, hävimisohus või mille väljasuremine ilma kaitseta on väga tõenäoline. Kõik nende liikide teadaolevad elupaigad on 100% kaitse all. II kategooriasse kuuluvad liigid mis on ohustatud, mille arvukus väheneb ja mis võivad sattuda väljasuremisohtu. Umbes 50%s selliste liikide elupaikadest on kaitse alla võetud
hävitatud elupaik; liikide kaitse laiendamine elupaikadele ja maastikele; liike tuleb kaitsta alamliigiti; loodusobjektide kaitset tuleb laiendada ökosüsteemide kaitsele; kaitsealades peavad olema esindatud kõik kasvukohatüübid ja elupaigad; kasutada rahvusvahelisi looduskaitsemeetmeid; ohjeldada võõrliike; 42. Milliste omadustega liigid arvatakse I, II ja III kategooria liikide nimestikesse. Mitmendik teadaolevatest leiupaikadest peaksid olema kaitstud kaitseala ja püsielupaigana? I kategooriasse kuuluvad liigid mis on Eestis haruldased, hävimisohus või mille väljasuremine ilma kaitseta on väga tõenäoline. Kõik nende liikide teadaolevad elupaigad on 100% kaitse all. II kategooriasse kuuluvad liigid mis on ohustatud, mille arvukus väheneb ja mis võivad sattuda väljasuremisohtu. Umbes 50%s selliste liikide elupaikadest on kaitse alla võetud
kaheks ristkülikuks. Ühe ristküliku ümbermõõt on 16 cm. Kui suur on teise ristküliku ümbermõõt? Vastus: 14 cm ( Ühe ristküliku pikkus on 5 cm ja laius on siis 16 cm : 2 5 cm= 3 cm. Teise ristküliku laius on siis 5 cm- 3 cm = 2 cm ning selle ristküliku ümbermõõt on 2( 5 cm + 2 cm) = 14 cm) 97. Lipp koosneb kolmest ühelaiusest ribast, neist üks on jaotatud kaheks, teine kolmeks ja kolmas neljaks võrdseks osaks. Mitmendik lipu pindalast on tumedaks värvitud? Vastus: 5/9 ( Ülemisest ja alumisest ribast on värvitud pool ehk kokku terve riba ning keskmisest kaks kolmandikku. Kui iga riba jaotada kolmeks võrdseks osaks, siis värvitud oleks 5 osa. Seega tumedaks värvitud osa moodustab 5/9 lipu pindalast) 98. Riinul oli nohu. Ta kasutas ruudukujulisi taskurätte, mille külg oli 25 cm. Seitsme päeva
annaabi.ee 
