Winners of Sochi Winter Olympic Games 11. Klass Main medal winners Russia (33) Norway (26) Canada (25) USA (28) Netherlands (24) Germany (19) Austria (17) Sweden (15), France (15) Switzerland (11) Russia Russia won 33 medals 13 Gold 11 Silver 9 Bronze Norway Norway won 26 medals 11 Gold 5 Silver 10 Bronze Canada Canada won 25 medals 10 Gold 10 Silver 5 Bronze Winners by sport Ice Hockey: Canada 2 Speed Skating: Netherlands 23 Short Track: China 6 Figure Skating: Russia 5 Curling: Canada, Great Britain & Sweden 2 Biathlon: Norway 6 Cross-Country: Norway & Sweden 11 Winners by sport 2 Ski Jumping: Germany, Poland, Austria, Japan & Slovenia 2 Nordic Combined: Norway 4 Alpine Skiing: Austria 9 Freestyle skiing: Canada 9 Snowboard: USA 5 Bobsleigh: Russia 2 Skeleton: Russia 2 Luge: Germany 5 Thank you!
bobsledding and ice hockey. Cross-country skiing, figure skating, ice hockey, Nordic combined, ski jumping, and speed skating have been competed at every Winter Olympics since 1924. Other athletic events have been added as the Games have progressed. Some of these events, such as luge, short track speed skating, and freestyle skiing have earned a permanent spot on the Olympic programme. The first Winter Olympics were held in Chamonix, France in 1924. Many countries have played home to the Winter Olympics. France has been host to the Games three times. The United States has hosted the Games four times, more than any other country. Several countries including Italy, Japan, Austria and Norway have
ALGUSTÄHE LÜHEND KONSONANT- KATKENDLÜHEND LÜHEND Suure tähe Väikse tähe lühend lühend Kirja- Lühendi lõppu ei Lühendi lõppu ei Kirjutatakse välja 1-3 Kasutatakse kõiki või pane punkti ega pea punkti panema( vokaalini. mõningaid konsonante. vahe- sidekriipsu. (v.a v.a juhul kui sõna Punkti ei pea panema. mägid 6 isikunimede langeb kokku mõne Sama reegel Sidekriipsu kasutatakse lühendamisel) teisega) vaid keeruliste liitsõnade Nt: NATO, USA, E- Nt: õpet; fil puhul. ...
Morfoloogiline analüüs KÄÄNDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD 1. Arvukategooria: ainsus ja mitmus Mitmuse tunnused: -d (mitmuse nimetavas), -de, -te (alates mitmuse omastavast de- mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis?) Lõputa; 2) omastav e genitiiv (kelle? mille?) Lõputa; 3) osastav e partitiiv (keda? mida?) -da (te/da, mõn/da); -d (puu/d, mer/d); -t (soolas/t, hapu/t, peenar/t, kät/t); 0 (pesa, sõpra); 4) sisseütlev e illatiiv (kellesse? millesse? kuhu?) -ha (ma/ha), -he (pä/he); -hu (su/hu); -sse ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Kaisa Kaasik Matrikkel 050841 Rühm: AAVB Üliõpilane: Martin Külm Matrikkel 031252 Rühm: AAVB Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: 09.09.2009 Aruanne esitatud: 25.11.2009 Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem Tallinn 2009 1. Töö eesmärk oli õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetriga 2. Töö käik: Pärast ventilaatori käivitamist lülitasime sisse kalorimeetri kütte. Kütte reguleerisime nii, et õhu temperatuuri tõus kalorimeetris oleks umbes 5 kraadi. Kui õhukulu jäi püsivaks, kirjutasime üles kuluarv...
võtta riske. Phoebe Josephine Caufield Korralik , enesekindel, viisakas, julge, l ühikesed blondid juuksed, m e eldib kirjutada, m e eldib näidelda, südamlik , siiras. 5) Pige m muutus peategelane pare maks, kui halve maks, tänu o ma õele. 6) Alati on või malik o ma problee midest jagu saada. Inimesed, kellega läbi saad o ma elus jäävad sulle alati m e elde ja mingi ajapärast sa igatsed neid ini mesi. 7) Minu arust oli see väga hea raamat, nii kui luge ma hakkasin, ei suutnud seda käest panna. Se e oli üli malt põnev. Kindlasti soovitaksin teistele. Järeldused võibolla, et on raske olla teis meline poiss, sa ma m o odi ka teis meline tüdruk. Elu
gaasikonstant µ * R = 8314, R = 8314/28,93 = 287,38 = 0,287 ; R=0,372 Cvm = cpm-R 1) Cvm = 1,63-0,287 = 1,343 1) C’vm = c’pm-R = 2,11 - 0,372 = 1,738 2) Cvm = 1,81-0,287 = 1,553 2) C’vm = c’pm-R = 2,34 - 0,372 = 1,968 1) k = cpm/cvm = 1,63/1,343 = 1,21 2) k = cpm/cvm = 1,81 /1,553 = 1,17 Õhu keskmine isobaarne erisoojus tabeli järgi C’pm = 2,49 Tabel 1.1 Kats luge PW P1 B P1 ∆t ∆t T2 Gaasiarvesti e m W mmH2 mm Pa mV ◦C ◦C näit O Hg 1 4,96 106 767 103300 0,144 28 Katse algul 2 4,97 110 767 103300 0,139 28,1 1 3 5,06 110 767 103380 0,134 28,2 1,580m3
gaasikonstant µ * R = 8314, R = 8314/28,93 = 287,38 = 0,287 ; R=0,372 Cvm = cpm-R 1) Cvm = 1,45-0,287 = 1,163 1) C'vm = c'pm-R = 1,87 - 0,372 = 1,498 2) Cvm = 1,55-0,287 = 1,213 2) C'vm = c'pm-R = 1,998 - 0,372 = 1,626 1) k = cpm/cvm = 1,45/1,163 = 1,25 2) k = cpm/cvm = 1,55/1,213 = 1,28 Õhu keskmine isobaarne erisoojus tabeli järgi C'pm = 1,297 Tabel 1.1 Kats luge PW P1 B P1 t t T2 Gaasiarvesti e m W mmH2 mmH Pa mV C C näit O g 1 5 107 752,5 101382 0,168 4,1 28 Katse algul 2 5 104 752,5 101353 0,171 4,17 28 1 3 5 105 752,5 101363 0,167 4,07 28,2 5,490m3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 8 GAASKÜTUSE KÜTTEVÄÄRTUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Töö eesmärk Määrata majapidamisgaasi ülemine ja alumine kütteväärtus Junkersi kalorimeetri abil. Võrrelda saadud tulemusi käsiraamatus toodud andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) Junkersi kalorimeeter (komplekt); 2) Tehnilised kaalud; 3) Ämber; Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Gaasi kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1 normaalkuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Teatud aja jooksul põletatakse kalorimeetris V1 m3 gaaskütust. Samal ajal voolab läbi kalorimeetri vett W kg, mis soojeneb temp.-ilt ts t...
Naistel allasuruja naissuguhormoonid. Pärast menopausi, kui naissuguhormonide kogus väheneb ja kaob, hakkab pihta luude hõrenemine. Luude paksenemine toimub luuümbriserakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoes on vett u 16%, rasva, teisi 12%, anorgaanilisi aineid 22%. Koljuluud on omavahel seotud õmbluste kaudu. Koljus on 2 piirkonda, mis jäävad avatuks esimestel elukuudel. Neid kutsutakse kuklalõge ehk väikelõge (sulgub 2-3 elukuul) ja eesmine lõge ehk suur luge (sulgeb 2 eluaasta alguses). Nende sulgumist kontrollitakse (perearst, lastearst, õde). Kui ei ole sulgunud, siis d-vitamiini puudus. Rahiit kanarind, x või o jalad. Vaagnaluud kasvavad kokku 20 eluaastaks, lõplikult u 25 eluaastaks. Jagunevad: Toruluud sääreluud, reieluud Lühikesed luud lülisambalülid, labakäe-ja Lamedad luud vaagna-, kolju- ja abaluud jalalabaluud
Kooli tahtis Alo väga minna ja ta tundis ennast seal suurepäraselt. Esi meseks õp etajaks oli õp etaja Oja maa. Esi meseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hilje m Jüri Lees m ent. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates e ma suunamisel, kuid ka ise oli muusikast v äga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esi mese loo kirjutas muusikakooli kol mandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Pärast I klassi hakkas tohutult luge ma. Le m mikuteks olid seiklusjutud, reisikirjad, kriminullid. Eesti kirjanikest meeldisid Oskar Luts ja A. H. Tammsaare. Poiss ei olnud ka kohustusliku kirjanduse vastu ja võibolla tulenes sellest tema kirjanduslik anne, näiteks lõpukirjandi sai Alo hindeks "5". Kõige tugevam oli ta matemaatikas, aga nõrgaks küljeks oli vene keel, sest ignoreeris seda täielikult. Alole meeldis osa võtta ka näidenditest ja muudest taolistest üritustest, seega pidi ema tihti kostüüme õmblema,
Ülemine serv Top 205 Laius Width 56 Left Kõrgus Height 73 Pöörde nurk Rotation 6 Täitevärv Fill.ForeColor.SchemeColor 2 Programm saab luge Joone värvus Line.ForeColor.SchemeColor 52 neid (NB! Mõned om Joone paksus Line.Weight 2,1 Y Viitamine omadusele Nähtavus Visible -1 x = ActiveSeet.Sha
EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt). Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletus...
Fkr : nii see on (0,17 < 2,87). eskväärtused loetakse hüpoteesi põhjal homogeenseteks Käänupunkt Pikim seeria Lmax = 3 Seeriate arv Ns = 14 Lmax < 3,3(log N+1) ja Ns > 0,5(N+1-1,96√(N-1)) Kuna mõlemad võrratused kehtivad, siis võib aegrea mediaankr. järgi luge k Käänupunktide arv p = 15 p > (2(N-2) - 1,96√(1,6N-2,9))/3 k Võrratus kehtib ning aegrea käänupunktide järgi võib lugeda juhuslikuks k k k k k k k k k k k k k Jrk. nr Järj. rida Empiiriline Ühtlane 1 1 0.04 0.01 2 2 0.08 0.02 3 2 0.12 0.02
Hiiumaa Ametikool Anneli Veel S16 TURUMAJANDUSETEOREETIKUD ALFRED MARSHALL Referaat Suuremõisa 2016 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 3 Elulugu .................................................................................................................................................... 4 Töö ja majandusalased ideed .............................................................................................................. 5 Olulisemad postulaadid ........................................................................................................................ 8 Kokkuvõte ..........
Kuidas keerukat kergesti taibata? Paljudel õppijatel on harjumuseks laiem teema või peatükk üksipulgi, alapunkthaaval endale selgeks teha ja meelde jätta. Kerge teema ja tuttava aine õppimisel on see talitusviis oma kohal; uue, keeruka ja vaevarikkalt omandatava materjali korral enamasti mitte. Kõike loetavat järjest mõista püüdes edeneb raske asja õppimine teosammul, huvi asja vastu raugeb aga masendavalt kiiresti. Kaotsimineva õpihuvi kannul tärkab meis üha suuremaid kahtlusi oma taibu ja keskendumisvõime suhtes. Miski ei kahanda usku oma võimetesse enam kui korduva ebaedu kogemine. Ei kulugi enam kaua aega ja kätte on jõudnud punkt, kus pea lihtsalt ei võta enam vastu. Selleks et keerulist kergemini taibata, tuleks ületada sisemine tõke tunne, et oleme pika taibuga. Probleem on selles, et vajaksime just keerukate ja raskete õppetükkidega tegeledes julgustavat tagasisidet, et oleme lahtise peaga ja liigume jõu...
1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/n...
In Chamonix in 1924, the winter sports finally had their own Games. Six sports were on the programme: bobsleigh, curling, ice hockey, skating, Nordic skiing (cross-country) and the military patrol race. The number of sports at the Winter Games has remained quite stable over the years. However, the number of events has increased considerably. At the Salt Lake City Games in 2002, there were seven sports biathlon, bobsleigh, curling, ice hockey, luge, skating and skiing and a total of 78 events on the programme. The three major attractions on the Winter Games programme are ice hockey, skating and skiiing Ice hockey, like skating and skiing, is one of the sports that helped to launch the Olympic Winter Games. Skating has the longest Olympic history. Skiing is the sport with the largest number of events. Cross-country skiing is the oldest discipline and snowboarding is the newest while Alpine skiing appeared relatively late. 4
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvu...
Maimikuiga kasutab pilkkonakti, et suunata ema/isa pilku. 3. Kõne arengu etapid. a) Sümboolne zest. b) Ühe sõna staadium: holofraas c) Kahe sõna staadium: telegrafkeel tugisõnade grupp (alati alguses või alati lõpus) avatud grupp (10 tuhanded) Alternatiivne keel - viibe d) Mitme sõna staadium. Alus-öeldis-sihitis. Ülereguleerimine grammatika reegleid kasutatakse üle, et reeglid käiks kõigi sõnade kohta (nt. ma söösin, luge seda) Lapsel on raske omandada mitme keele struktuuri läheb rohkem aega, aga omandab hästi, kergemini kui täiskasvanu. (Enne puberteeti on kerge omandada keeli, keeled on aktsendita.) Kui laps ütleb `mina' on ta vähemalt 18 kuune. Enne ta ei tea, et teisel inimesel on oma tahe ja omad mõtted. See, mida mina mõtlen,- ema ei teagi. 3. Eelkooliiga. Kõne ja mõtlemise areng 2 eraldi protsessi.
Topeltmarkeeringust loobumine, nt *hüvesi pro hüvesid Kõnetaktiliigendust muutev rütminihe, nt kont-sertide > *kontser-dit, oht-likku >*ohtlikut, töö-lisi >tööliseid, akvaari- u-mi-de > ak-vaar-iu-mi-te Morfoloogianormingu muutusi 1872 kasutada kindla kõneviisi lihtmineviku ja tingiva kõneviisi oleviku mitmuse III pöördes pikemaid vorme: elasivad pro elasid, rõõmustaksivad pro rõõmustaksid 1872 ühtlustada oleviku III pöörde aste: tahavad pro tahtvad, loeb pro luge 1962 lubada sõnu kolhoosnik ja ümbrik käänata nii maastik- kui ka õpik-tüübi järgi 1972 sümptoom: sümptoomi: sümptoomi kõrval lubada ka sümptom: sümptomi: sümptomit; samamoodi oktaav ja oktav Morfoloogianormingu muutusi 198082 lubada muuseum-tüüpi sõnu, mille nimetava lõppkonsonandi ees on kirjapildis vokaalide ühend, käänata ka album-tüübi järgi 198082 lubada III-välteliste 3-silbiliste ne- ja s-sõnade mitmuse osastavas nii si kui ka seid, vastavalt ka kaht
See ongi Hobbesi ratsionalistliku loomuõigusõpetuse. Inimmõistus on ise seadusandja. Ilma relvajõu abita ei saanud inimestele kindlustunnet anda. Peavad inimesed kokku leppima, et alluvad kõik võimule, ,,keda igaüks üksikuna kardab ja kelle korraldusel ta peab oma käitumise allutama üldise hüvangu huvidele [Leviathan, Cap. 17, tsit: Luts 1997, lk 92]. Riik sünnib ühiskondliku lepingu tulemusel. Hobbes ütles täieliku lahti aristotellikust riigikäsitlusest, mis luge riiki inimese telose kaudu antuks. Hobbesi riik on üksnes välist rahu ohustavate loomulike tungide üle valitsemise vahend, mille ülesande on rahu hoidmine. Rahuhoidmise ülesande täitmisek pidi riik üksnes piirama kodanike loomulikku õigust ehk vabadus, mitte selle neilt täielikult ära võtma. Riik peab tunnistama inimese õigust oma maisele varale. Igaüks võib oma elu kaitsta riigi vastu. Ühegi lepinguga ei saavat inimeselt
1. Eesti polgu kaitse all manifest avalikult ette lugeda. Paraku jõudsid sakslased Haapsallu enne Päästekomitee liikmeid ning kavatsusest tuli loobuda. Kui järgmisel päeval ebaõnnestus ka sõit Tartusse, siis valmistati manifestist mõned koopiad ja saadeti need maakonnalinnadesse laiali, tehes kohalikele rahvuslastele ülesandeks manifest esimesel sobival võimalusel rahvale ette lugeda. Säärane võimalus avanes esimesena Pärnus. 23. veebruaril kell kaheksa õhtul luges Maanõukogu luge Hugo Kuusner iseseisvusmanifesti teksti Endla teatri juurde kogunenud rahvahulgale ette. Päev hiljem jõuti sama teha ka Viljandis. Tallinnas asusid enamlased ööl vastu 24. veebruari sadamas seisvatele Vene sõjalaevadele, et põgeneda Petrogradi. Varahommikul ilmusid tänavaile rahvusmeelsete sõjaväelaste, miilitsameeste ja koolipoiste relvastatud patrullid. Mitmel pool puhkesid väiksemad tulevahetused enamlaste ja rahvuslaste vahel.
Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole o...
1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt. Morfoloogiline süntees, morfoloogiline analüüs. Vormiõpetuse põhiüksus morfeem. Allomorfid. Leksikaalne morfeem (tüvi, tuletusliide), grammatiline morfeem (grammatilise kategooria tunnus, käände-ja pöördelõpp). Leksikaalne tähendus, grammatiline tähendus. Formatiiv. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - On grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - Vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaami...
Acta Historica Tallinnensia, 2007, 11, 131–155 NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE UUEMAS VENE MEMUAARKIRJANDUSES Toomas KARJAHÄRM Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] On kirjeldatud, refereeritud ja analüüsitud Nõukogude Liidu lagunemise kajastumist Vene (Nõukogude) riigi- ning ühiskonnategelaste mälestustes, mis on ilmunud peamiselt viimase kümne aasta vältel Venemaal. Autoritest on vaatluse all NSV Liidu president ja NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov, tema lähimad abid Anatoli Tšernjajev ning Andrei Gratšov, literaat ja endine dissident Aleksandr Zinovjev, KGB esimees Vladimir Krjutškov, KGB erukindral Vjatšeslav Šironin, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees Nikolai Rõžkov, Venemaa Föderatsiooni esimene valitsusjuht Jegor Gaidar, prominentsed poliitikud ning Vene Riigiduuma liikmed Dmitri Rogozin ja Aleksei Mitrofanov. Vii...
Koheselt informeeriti politseitöötajat. Merlecons ja Ko OÜ 58 PEALE PANGAST VÄLJUMIST Tööleht Palun andke oma hinnang alljärgnevatele väidetele. Õ täiest õige; V täiesti vale; ? ei ole kindel, kas see väide on õige või vale. Individuaalne Kuul Luge Grupp nud nud 1. Üks mees sisenes autosse peale seda, kui äriomanik oli pangast väljunud 2. Röövimise pani toime üks mees 3. Mees, kes ilmus autosse, ei nõudnud raha 4. Keegi avas diplomaadikohvri 5. Mees, kes diplomaadikohvri avas, oli äriomanik 6. Mees krahmas kohvri sisu kaasa ja jooksis oma teed 7. Tõsi on, et diplomaadikohvris oli raha, kuid
Kõnetegevuse psühholoogia 1. Psühholingvistika aines Biheivioristlik psühholoogia, mis uurib inimese käitumist kui reaktsiooni stiimulile (S— >R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne lause aluseks on mingi abstraktne süvastruktuur, mis kajastab selgelt kõiki pindstruktuuri lause väiteid baaslause või baaslausete ahela näol. H. Õimu järgi võiks seda näitlikult iseloomustada süvastruktuuri (A) ja pindstruktuuri (B) lausete võrdlus. Nimetatud teooria alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerul...
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.....................................................................
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . ...
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute...
讀 ja (籀) on foneetiliselt l¨ahedased, viimane しゅくし t¨ahendab samuti ette lugemist. 読 kehtib k¨askude ja mana 祝詞 lausumise kohta, し 誦 laulude 詩 kohta. 読 t¨ahendas manas˜onade ettelugemist ning seej¨arel mana pa- nekut ohvriannile. 議類 ⇒籀 LUULETUSTE , LAULUDE LUGE - 議類 MIST. ¨ ⇒ 誦 読 M ARGIB VANNETE JA 旧字 ˜ T OOTUSTE LUGEMIST, 誦 AGA ⇒讀 56 参考 参考 ⇒ 言
LTMS.00.022 ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS Loengukursus Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilastele 2019./2020. õppeaasta Toivo Leiger Joonised: Ksenia Niglas Pisitäiendused 2016–20: Märt Põldvere, Natalia Saealle, Indrek Zolk, Urve Kangro 2 Sisukord 1 Reaalarvud 6 1.1 Järjestatud korpused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.1 Korpuse aksioomid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.2 Järjestatud korpus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.1.3 Täielik järjestatud ...
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 ...
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
«Kas kitse?» «Ei, seda naist.» «Oma naist? Vannun, et ei.» «Kas te temaga tihti kahekesi olete?» «Igal õhtul vähemalt tunnikese.» Dom Claude kortsutas kulmu. «Ah! Solus cum sola non cogitabuntur orare Pater noster.» 13 «Vannun oma hingeõnnistuse juures, ma võiksin issa-meiet, «Ave Mariat» ja «Credo in Deum patrem omnipontemit» 14 248 lugeda, ilma et ta minule rohkem tähelepanu õõraks kui kana kirikule.» 13 Üksik mees üksiku naisega ei mõtle sellele, et issameiet luge a {lad. k.). 14 Usun jumala, kõige vägevama isa sisse (lad. k.). 1 4 4 «Vannu mulle oma ema üsa nimel,» kordas ülemdia-on vihaselt, «et sa seda olendit isegi sõrmeotsaga pole uudutanud!» «Ma võiksin seda vanduda ka oma isa pea nimel, sest eil mõlemal asjal on palju ühist. Aga, auväärt õpetaja, ubage ka mulle üks küsimus.» «Palun!» «Mis see kõik teisse puutub?» Ülemdiakoni kahvatu nägu muutus punaseks nagu noore tütarlapse pale. Algul ta vaikis,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
